Obsah (4)
§ 76§ 65§ 218§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-517 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koht
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta V.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt V.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, käibemaks 8 eurot). Välja mõista V.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. V.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 1
(6)Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700003993 ning selgitus „V.Z 1-17-517 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. V.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega § 121 lg 1 järgi ja
§ 65lg 2 alusel karistati vangistusega 1 aasta 1 kuu 19 päeva.
Karistuse kandmise algus 31.10.2016 ja lõpp 19.12.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.03.
- V.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 30). Kinnipidamisasutusest V.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Võimaliku vabanemise korral soovib V.Z elama asuda aadressile xxx. Tegu on 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub isiku vennale. Igapäevaselt elavad nimetatud pinnal kinnipeetava vend oma elukaaslasega ja nende ühine laps. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vend ja tema elukaaslane on andnud omapoolsed nõusolekud V.Z-i elama asumiseks antud aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale 8.klassi asus õppima xxx, kus lõpetas ka
- klassi. Süüdimõistetu enda sõnul on ta töötanud ametlikult xxx lühikest aega, kuna ta koondati. Varasemalt on teinud metsatöid ja ehitustöid, sissetulekuks oli isiklik töötasu. Lisaks oli sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu. Vanglas on töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 01.03.2017 on hõivatud köögitöölisena. Vabanemise korral on isikul võimalus tööle asuda xxx. Selle kohta on telefoniteel saadud kinnitus olemas. Nimetatud töökohas töötab isiku vend Lähedasteks on V.Z-i elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Süüdimõistetul on ka poeg, kuid pojaga nad omavahel ei suhtle. Kriminaalhooldusel viibides on korduvalt tarvitanud alkoholi. Praegune vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud alkoholi sõltuvus. Otseselt kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, kuid korduvad seaduserikkumised näitavad ükskõiksust ühiskonnas kehtestatud seadusnormidesse. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest ja uue kuriteo ja 2
(6)ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on V.Z-i lähedasteks vabaduses tema elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Elukaaslase sõnul on suhted V.Z-i ja tema lähedaste vahel head, üksteist toetavad. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on V.Z võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub isiku vennale. Igapäevaselt elavad antud pinnal isiku vend oma elukaaslase ja nende ühise lapsega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vend ja tema elukaaslane on andnud omapoolsed nõusolekud selle kohta, et V.Z võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega võib asuda elama antud elamispinnale. Süüdimõistetul on vabanedes olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetava varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 17.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokuratuur toetab samuti nagu vangla V.Z-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav V.Z-i vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, alates 01.03.2017 köögitöölisena tööhõives osalemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on V.Z olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kaheksa kuu kestel ning kohaldada elektroonilist valvet ühe kuu kestel. Katseajal saaks V.Z kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 19.12.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Abiprokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab V.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. V.Z selgitas, et ta taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tal on tema pere toetus, võimalik minna tööle. 3
(6)Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest isikule n garanteeritud elu- ja töökoht. Pere toetab teda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on
- klassi haridus. Isiku enda sõnul on ta töötanud ametlikult xxx, teinud metsatöid ja ehitustöid. Vabanemise korral on võimalus tööle asuda OÜ-sse xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi kokku on
- Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda karistatud varguste eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, soodustegusriks alkoholi tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimkõistetul
- Teda on karistatud ÜTS § 547 lg 1 järgi 2 korral (sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine),
§ 218
lg 1 järgi 3 korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), AS § 72 järgi 4 korral (alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt),
§ 262järgi 1 korral ( avaliku korra rikkumine) ja Tub
S § 48 järgi 2 korral (tubakatoote omandamine ja omamine alaealise poolt), § 47 järgi 1 korral (tubakatoote tarvitamine alaealise poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. V.Z-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 27.03.2020. Vabanemise korral soovib V.Z elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3 toalise ahiküttega eramuga, mis kuulub isiku vennale. Igapäevaselt elavad antud pinnal isiku vend oma elukaaslase ja nende ühise lapsega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vend ja tema elukaaslane on andnud omapoolsed nõusolekud selle kohta, et V.Z võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega võib asuda elama antud elamispinnale. V.Z-i lähedasteks on tema elukaaslane, elukaaslase 2 alaealist last, isiku ema ja 2 venda. Elukaaslase sõnul on suhted V.Z-i ja tema lähedaste vahel head, üksteist toetavad. Süüdimõistetul 4
(6)on vabanedes olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (V.Z puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.12.2017, ärakandmiseni on peaaegu 8 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 5
(6)Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu V.Z-i temale Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)