) § 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Viidatud
järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).
lg -tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt loetakse võlgniku sissetulekutest, millele saab pöörata sissenõuet, 75% loovutatuks usaldusisikule. 8.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 61 ja 10 kohaselt sissenõuete ei saa pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses, töövõimetoetusele ega riiklikule penisonile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või 2 päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. 9. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise eelduseks on võlgniku poolt oma kohustuste süüline rikkumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseaduses on kohustustest vabastamata jätmise alusena süü arvestamine ette nähtud. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). VÕS § 104 lg-te 3-5 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohus ei tuvastanud S. E. poolt kohustuste süülist rikkumist. Võlgnik on täitnud
Puuduva töövõimega ja vaimse puudega S. E.lt ei saa eeldada töise tulu teenimist määral, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siiski hoiatab S. E.t, et selline eluviis ei ole jätkusuutlik. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on erakorraline võimalus alustada võlgadeta elu. Piiratud sissetulekute puhul tuleb hakkamasaamiseks paratamatult oluliselt piirata väljaminekuid. Igapäevaste kulude katmine uute laenudega võib kaasa tuua uue võlgade kuhjumise. 12.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. S. E.le on käesoleval hetkel määratud keskmine vaimupuue ja puuduv töövõime kuni 18.10.2023. Kohtule esitatud andmetel ei pea kohus tõenäoliseks, et 2023 aasta lõpuks isiku töövõime taastub sellisel määral, et asuda tegelema tulutoova tegevusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kohustustest vabastamise menetluse pikendamine eesmärgipärane ja põhjendatud. 3 13.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda 14.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus S. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.
lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.