← Eesti

2-16-9320/63

Obsah (4)§ 2§ 175§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-9320 Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi S. E. kohustustest vabastamise menetlus Mene

) § 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

  1. aasta
  2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. S. E. kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.06.2017 ning seaduses kohustustest vabastamise menetlusele ette nähtud üldine 5 aastane tähtaeg on lõppenud
  3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  4. aasta
  5. juunini. 7.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Viidatud

§ 173

järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).

§ 173

lg -tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt loetakse võlgniku sissetulekutest, millele saab pöörata sissenõuet, 75% loovutatuks usaldusisikule. 8.

§ 173

lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 61 ja 10 kohaselt sissenõuete ei saa pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses, töövõimetoetusele ega riiklikule penisonile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või 2 päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. 9. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise eelduseks on võlgniku poolt oma kohustuste süüline rikkumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseaduses on kohustustest vabastamata jätmise alusena süü arvestamine ette nähtud. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). VÕS § 104 lg-te 3-5 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

  1. S. E.le on määratud raske puue (psüühikahäire) 31.12.2015 kuni 18.10.
  2. Sotsiaalkindlustusameti 28.09.2020 otsusega on võlgnikule määratud keskmine vaimupuue alates 19.10.2020-18.10.2023 ning tema töövõimekaotus oli perioodil 31.12.2015 kuni 31.12.2017 80%. Alates 01.01.2018 kuni 18.10.2023 on võlgnikul puuduv töövõime. Isiku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Sissetulekute liigi ja suuruse järgi ei ole S. E. pidanud võlausaldajatele väljamaksmiseks midagi hoiustama.
  3. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohus ei tuvastanud S. E. poolt kohustuste süülist rikkumist. Võlgnik on täitnud

§ 173sätestatud kohustusi ja võimetekohast tööd otsinud.

Puuduva töövõimega ja vaimse puudega S. E.lt ei saa eeldada töise tulu teenimist määral, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siiski hoiatab S. E.t, et selline eluviis ei ole jätkusuutlik. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on erakorraline võimalus alustada võlgadeta elu. Piiratud sissetulekute puhul tuleb hakkamasaamiseks paratamatult oluliselt piirata väljaminekuid. Igapäevaste kulude katmine uute laenudega võib kaasa tuua uue võlgade kuhjumise. 12.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. S. E.le on käesoleval hetkel määratud keskmine vaimupuue ja puuduv töövõime kuni 18.10.2023. Kohtule esitatud andmetel ei pea kohus tõenäoliseks, et 2023 aasta lõpuks isiku töövõime taastub sellisel määral, et asuda tegelema tulutoova tegevusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kohustustest vabastamise menetluse pikendamine eesmärgipärane ja põhjendatud. 3 13.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda 14.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus S. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.

§ 175

lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.