RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-21-7255 21. detsember 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kriminaalasi Ma

§ 2172lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10.

augusti

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik - Marko Tiimani kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna; - Madis Enoki kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse - Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör pooled Mariana London - Kannatanu GLI Energia OÜ, seaduslik esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Asja läbivaatamise kuupäev ja
2. november 2022, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a määrus ja jõustada Harju Maakohtu
6. mai
7. a määrus.
8. Määruskaebused rahuldada.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Madis Enoki kasuks välja 1230 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Riigiprokuratuur edastas
11. oktoobril 2021 Harju Maakohtule süüdistusakti Marko Tiimani ja Madis Enoki süüdistuses karistusseadustiku (

) § 2172 lg 1 järgi.

1. Süüdistuse kohaselt rikkusid GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmed M. Tiiman ja M. Enok selle äriühingu ja viimase osaniku GLI Energia OÜ varaliste huvide järgimise kohustust. Süüdistatavad leppisid
2. detsembril 2016 kokku GreenGas Energy OÜ ja AS-i Estonian Cell vahel sõlmitud biogaasi ostu-müügilepingu lõpetamises ja sõlmisid samal päeval GreenGas OÜ juhatuse liikmetena AS-iga Estonian Cell sisuliselt samadel tingimustel biogaasi ostu-müügilepingu. Kirjeldatu tulemusena võõrandasid M. Tiiman ja M. Enok vastusooritust saamata GreenGas Energy OÜ ainsaks varaks oleva biometaani tootmise ettevõtte ja äriplaani nende endiga seotud äriühingutele, s.o GreenGas OÜ-le ja hiljem asutatud Rohegaas OÜ-le. Rohegaas OÜ teenis 1-21-72551-21-7255 aastatel 2018–2019 puhaskasumit 314 811 eurot 35 senti, aastateks 2020–2037 prognoositi kasumit 3 062 467 eurot.
3. Maakohtu hinnangul ei vastanud süüdistusakt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 154 lg-te 2 ja 3 nõuetele, mistõttu kohus tagastas selle prokuratuurile.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja kriminaalasi saadeti maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu määrus jõustus
7. aprillil 2022, kui Riigikohus ei võtnud kaitsjate määruskaebusi menetlusse.
8. Harju Maakohtu
9. mai
10. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Maakohus põhjendas menetluse lõpetamist kokkuvõtvalt järgmiselt. 6.

§ 2172

on teise astme kuritegu, mille aegumistähtaeg on

§ 81lg 1 p 2 alusel viis aastat.

Süüteo aegumise küsimuse lahendamiseks on oluline kindlaks teha kuriteo lõpuleviimise aeg. Kohtu hinnangul viisid süüdistatavad neile etteheidetava teo lõpule

1. detsembril 2016 väidetavalt kannatanuid kahjustavat tehingut tehes. Süüdistuses järgnevalt kirjeldatud tegevust – biometaani tootva uue ettevõtte Rohegaas OÜ asutamist ja edasiseks äritegevuseks vajaliku laenulepingu sõlmimist
2. aastal ning biometaani tootmise alustamist
3. aastal – ei saa käsitada väidetava usalduse kuritarvitamise jätkuna. Kohtupraktika järgi on jätkuv kuritegu üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu ning igas väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Pärast
4. detsembrit 2016 tehtud tsiviilõiguslike tehingute eelduseks oli küll sel kuupäeval sõlmitud leping, kuid usalduse kuritarvitamise objektiivse koosseisu jätkuvad osateod need ei olnud. Tegemist on õiguspäraste tehingutega, mida ei saa käsitada juhatuse liikmele etteheidetava kohustuse rikkumisena. Järelikult saabus kriminaalasja aegumistähtaeg
5. detsembril 2021, s.o viis aastat pärast
6. detsembril 2016 sõlmitud kokkulepet.
7. Maakohtu määruse vaidlustasid prokuratuur ja kannatanu GLI Energia OÜ seaduslik esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, kes taotlesid määruse tühistamist ja menetluse jätkamist.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. augusti
10. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja kriminaalasi tagastati maakohtule menetluse jätkamiseks.
11. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud aegumistähtaja arvestamisel juhinduma sellest, et alates
12. jaanuarist 2015 kehtivate

§ 81

lg-te 1 ja 4 järgi peab tagajärjedeliktide puhul arvestama teo lõpuleviimist koosseisulise tagajärje saabumise ajast. Süüdistuse kohaselt saabus GreenGas Energy OÜ-le ja selle osanikule GLI Energia OÜ-le süüdistatavate tegevuse tagajärjena aastatel 2018–2019 varaline kahju summas 314 811 eurot 35 senti. See kahju põhjustati

1. detsembril 2016 lepingu lõpetamise, novembris 2017 Rohegaas OÜ asutamise ja investeerimislepingu sõlmimise ning aprillis 2018 Rohegaas OÜ poolt biometaani tootmise alustamise tõttu. Lähtudes usalduse murdmise kuriteokoosseisu lõpuleviimisest ehk suure varalise kahju tekitamise ajast, ei ole aegumistähtaeg veel möödunud ja see ei saabu ka lähiajal. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebused
2. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid M. Enoki kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna ja M. Tiimani kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, kes taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist. 2

§ 81lg 4 mõttes.

Isegi kui süüdistatavatele etteheidetav käitumine ei ole jätkuv ja kuriteo aegumistähtaeg on seetõttu möödunud, siis see saab selguda alles edasise menetluse käigus. Enne tõendite hindamist ei ole võimalik aegumise kohta järeldusteni jõuda ega menetlust lõpetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 16. Kriminaalasjas on vaidlus selle üle, millal viisid M. Tiiman ja M. Enok neile süüksarvatud usalduse kuritarvitamise (

§ 2172lg 1) lõpule.

Selle küsimuse lahendamisest sõltub, millisest hetkest tuleb hakata arvestama usalduse kuritarvitamise kui teise astme kuriteo (

§ 4

lg 3) viieaastast (

§ 81

lg 1 p 2) aegumistähtaega ja kas kriminaalmenetlus tuleb kuriteo aegumise tõttu lõpetada. 17. Iseenesest on õige ringkonnakohtu määruses märgitu, et usalduse kuritarvitamine on materiaalne kahjustusdelikt, mis on lõpule viidud hetkest, kui teo tagajärjel on saabunud tegelik kahju 3

§ 2172lg-s 1 ette nähtud koosseisuline tagajärg ehk suur varaline kahju.

Samas ei ole kolleegium nõus teise astme kohtu seisukohaga, et maakohus irdus neist põhimõtetest M. Tiimanile ja M. Enokile süüksarvatava kuriteo aegumistähtaja kindlaksmääramisel ja lõpetas kriminaalmenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu ekslikult.

1. M. Tiimani ja M. Enoki karistusõigusliku etteheite aluseks on
2. detsembril 2016 süüdistatavate ja AS-i Estonian Cell vahel sõlmitud kokkulepe, millega lõpetati AS-i Estonian Cell ja GreenGas Energy OÜ vahel sõlmitud biogaasi ostu-müügileping. Väidetavalt kuritarvitasid süüdistatavad seda tehingut tehes GreenGas Energy OÜ ja selle osaniku GLI Energia OÜ usaldust, sest GreenGas Energy OÜ äriplaani kohaselt sooviti asuda biogaasist tulevikus biometaani tootma. Sellise tegevuse kasumiootuseks oli aastateks 2018–2031 tehtud tasuvusanalüüsi kohaselt 15 137 455 eurot. Prokuratuuri hüpoteesi kohaselt tegutsesid süüdistatavad nimetatud kasumiootusega äriplaani ja sellega seotud biometaani tootmise endaga seotud ettevõtetesse üleviimisel teadlikult GreenGas Energy OÜ ja GLI Energia OÜ huvide vastaselt eesmärgiga tekitada neile äriühingutele suur varaline kahju.
3. Seega heidetakse M. Tiimanile ja M. Enokile ette, et GreenGas Energy OÜ-l jäi saamata tulu, mille ettevõte oleks saanud juhul, kui süüdistatavad ei oleks GreenGas Energy OÜ ja AS-i Estonian Cell vahel sõlmitud biogaasi ostu-müügilepingut lõpetanud. Kuna kõnealuse tulu saamise võimalus langes GreenGas Energy OÜ jaoks ära
4. detsembril 2016 lepingu lõpetamisega, tuleb alates sellest hetkest lugeda usalduse kuritarvitamine lõpuleviiduks. Süüdistuses kirjeldatud edasised sündmused, mis on seotud eelkõige süüdistatavate poolt biometaani tootmiseks uue juriidilise kehandi Rohegaas OÜ loomisega ja selle ettevõtte poolt kasumi teenimisega, võimaldavad üksnes tõendada GreenGas Energy OÜ saamata jäänud tulu olemust ja suurust, kuid ei ole osaks süüdistatavatele etteheidetavast kuriteost. Eelnevat aluseks võttes jõudis maakohus õigele järeldusele, et viis aastat kuriteo lõpuleviimisest on möödunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.
5. Ekslik on ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt panid süüdistatavad usalduse kuritarvitamise toime mitme jätkuva teoga ja GreenGas Energy OÜ-le tekkis kahju alles aastatel 2018–2019, kui Rohegaas OÜ hakkas teenima kasumit.
6. detsembrile 2016 järgnenud M. Tiimani ja M. Enoki juhitud äritegevuse ning GreenGas Energy OÜ-le põhjustatud kahju vahel põhjuslikku seost ei ole. Ka juhul, kui süüdistatavad ei oleks
7. detsembril 2016 sõlminud GreenGas OÜ nimel AS-iga Estonian Cell uut lepingut, ei oleks asutanud biometaani tootmiseks ettevõtet Rohegaas OÜ ja Rohegaas OÜ ei oleks teeninud biometaani tootmisega kasumit, oleks GreenGas Energy OÜ jaoks saabunud sama negatiivne tagajärg, milleks on
8. detsembril 2016 lepingu lõpetamisega kaasnenud saamata jäänud tulu.
9. Kuna maakohus lõpetas kriminaalmenetluse õigesti aegumistähtaja möödumise tõttu ja ringkonnakohus kohaldas maakohtu määruse tühistamisel ebaõigesti materiaalõigust, tühistab kolleegium KrMS §-st 390 ja § 361 lg 1 p-st 5 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu
10. augusti
11. a määruse ja jõustab Harju Maakohtu
12. mai
13. a määruse. Määruskaebused tuleb rahuldada.
14. M. Enoki kaitsja taotleb määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse analüüsile, kliendiga nõupidamisele, määruskaebuse koostamisele, prokuratuuri ja kannatanu määruskaebemenetluses esitatud seisukohtade läbitöötamisele ning neile vastamisele kokku 4