1-19-9733/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9733 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Jaanus Laeva tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaanus Laeva (Laev; isikukood 36707044729) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja Jaanus Laeva kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Pärnu Maakohus karistas Jaanus Laeva 23.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9733 KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 1573 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vangistust ja KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra. 1.
9. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.
10. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt KarS § 1573 järgi ahistavas jälitamises, karistused jäid muutmata. 1.
11. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 25.08.
12. a menetlusse mittevõtmise määrusega. Jaanus Laev asus vangistust kandma 13.10.
13. 1
14. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule 11.10.2022 materjalid Jaanus Laeva tingimisi enne tähtaega vangistustest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta seda.
15. Viru Maakohus jättis 01.11.
16. a määrusega Jaanus Laeva tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused Jaanus Laeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ema juures, mis vastab elektroonilise valve tingimustele, ja töökoht OÜ-s Atelje Houses. 3.
18. Maakohus leidis, et vaatamata heale käitumisele vanglas ei saa pidada uue kuriteo toimepanemise riski madalaks või väheoluliseks. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib teist korda. Ta pani katseajal toime uue kuriteo. Toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et Jaanus Laeva puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kriminaalhooldus seda ei maandaks. Ärakandmata karistust on veel üle 3 aasta 11 kuu. Jaanus Laeva ennetähtaegne vabanemine oleks liialt ennatlik. Järelejäänud vangistuse jooksul on süüdimõistetul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumises ning töötada või õppida. Vajalik on, et Jaanus Laev läbiks sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, mis on planeeritud lähima aasta jooksul. 3.
19. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi (töötamine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada, arvestades eelkõige korduvat kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu 01.11.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Jaanus Laeva kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Jaanus Laev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 4.
22. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud kaalutlusvea, jättes arvestamata süüdimõistetu kasuks rääkivad rohked kaalukad asjaolud, sh ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed. Nii on Jaanus Laeva alaealine laps jäänud ilma vanemate hoolduseta, lapse emalt on vanemaõigused ära võetud. Jaanus Laeval on vanemaõigus säilinud ning ta saab vabastamise korral tegeleda lapse hooldekodust äratoomisega. Ka peab ta hoolitsema oma ema eest, kes on invaliid ja vajab igapäevast hooldust, ning kes ei ole õues käinud kogu Jaanus Laeva vangistuse aja. 4.
23. Maakohus on tuvastanud hulgaliselt positiivseid asjaolusid, eeskujuliku käitumise vanglas. Määrusest ei nähtu kuriteo toimepanemise asjaolude analüüsi ning seda, kuidas kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üle positiivsed asjaolud. Maakohus on viidanud, et Jaanus Laeval on ära kanda veel üle 3 aasta 11 kuu vangistuse, mille osas on Riigikohus öelnud, et kantud karistuse pikkusel ei ole kaalu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Ka kohtupraktika kohaselt on isikul võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kui vangistus täidab eesmärgid. Kinnipeetava 2 vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel muutub vaid karistuse kandmise viis. Jaanus Laev on oma käitumisega vanglas piisavalt tõestanud, et tema suhtes tuleb karistuse kandmise viisi muuta. 4.
24. Maakohus ei ole põhjendanud, miks Jaanus Laeva käitumist ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhooldusõiguslike vahenditega. Seda enam, et Jaanus Laev on tõestanud, et kontrollitud keskkonnas on tema suuteline õiguskuulekalt käituma. Jaanus Laev on kahe aasta jooksul vanglas käitunud õiguskuulekalt ja täitnud eranditult kõik temale vangla poolt määratud kohustused. Kriminaalhooldus on kontrollitud keskkond ning Jaanus Laev on suuteline suhtuma katseajaga kaasnevatesse kohustustesse tõsiselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jaanus Laeva vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmises.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
28. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu määrus on üldsõnaline ning sisaldab muuhulgas neid argumente, millele ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tugineda (nt ärakantud karistusaja pikkus), on maakohtu lõppjäreldus õige ning Jaanus Laev ei ole jäänud ebaõigesti vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus toob järgnevalt välja need asjaolud, mis tingivad Jaanus Laeva edasise vangistuse kandmise ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
30. Ringkonnakohus nõustub sellega, et Jaanus Laeva käitumine vanglas on olnud õiguskuulekaks, tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on vangistuses olles töötanud ja osalenud majandustöödel. Küll aga ei saa ainuüksi sellest järeldada tema õiguskuulekust vabaduses. Kinnipidamisasutuses on reeglite järgimine oluliselt lihtsam, kui vabaduses, kus piirangud on minimaalsed. Arvestades seda, et Jaanus Laev pani uued kuriteod, sh sama kannatanu suhtes, toime eelmise otsusega määratud katseajal, on ilmne, et varasem karistus ei hoidnud ära järjekordseid vägivallategusid.
31. Seda, et Jaanus Laeva puhul ei ole oht uuteks vägivaldsete kuritegude toimepanemiseks ka vangistuse kandmise ajal praeguseks oluliselt vähenenud, näitab ennekõike tema suhtumine toimepandusse. Ringkonnakohus tutvus Jaanus Laeva motivatsioonikirja ja kohtuistungi protokolliga ning ka neist ei nähtu, et ta oleks aru saanud, mida ta valesti tegi. Jaanus Laev 3 aktsepteerib küll karistust, kuid ei ole tunnistanud, et vägivalla kasutamine oli väär. Vangla iseloomustusest on näha, et 11.
32. ja 23.08.2021 on temaga läbi viidud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ eelvestlused. Tagasiside andmetel ei tunnista Jaanus Laev toimepandud kuritegusid, leides, et on vaid mõnel korral kaotanud enesevalitsuse, mistõttu ei olnud võimalik kinnipeetavaga programmi alustada. Süüdimõistetu, kes ei tunnista toimepandud kuritegusid, ei ole aru saanud oma käitumise ebaõigusest, mistõttu ei ole karistus oma eesmärki täitnud. Sellise isiku retsidiivsusrisk on kõrge, kuivõrd ta ei ole valmis enda käitumist muutma. Arvestades seda, et Jaanus Laev on süüdi tunnistatud korduvas vägivalla kasutamises endise elukaaslase suhtes, samuti tema ähvardamises tapmisega ning ahistavas jälitamises, oleks enne vabanemist nimetatud programmi läbimine äärmiselt oluline. Individuaalses täitmiskavas on planeeritud veel osalemine vestlusel alkoholi tarvitamisest ja mõjust käitumisele, mis tuleks Jaanus Laeval samuti läbida.
33. Väheoluline ei ole seegi, et Jaanus Laeval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja seda tegude eest, mis on toime pandud sama kannatanu suhtes. Kuriteo toimepanemise asjaolusid iseloomustab enim see, et süüdimõistetu on kannatanu suhtes korduvalt vägivalda kasutanud, soovinud temaga ühendust võtta sadade sõnumite ja kümnete häälsõnumite kaudu, millega hirmutas, alandas ja häiris kannatanut. Selline Jaanus Laeva iseloomustav vägivaldne enesekehtestamine on ohutegur, mille pinnalt saab prognoosida sarnase käitumise jätkumist.
34. Jaanus Laeval on elu- ja töökoht, pole võlgnevusi, tal on head ja toetavad suhted lähedastega. Kuna need tegurid olid kõik olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, ei ole alust eeldada, et need vähendaks uute kuritegude ohtu. Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole seotud majandusliku toimetulekuga. Olulist kaalu riskide maandamisel ei oma ka lapse hooldusõiguse küsimus ega ema tervislik seisund. Jaanus Laeva selgitustest maakohtu istungil nähtub, et ema hooldamisega tegeleb õde. Raskuste tekkimisel on tal võimalik abi taotleda kohalikult omavalitsuselt. Laps on määruskaebuse ja Jaanus Laeva selgituste järgi jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja paigutatud Soomes lastekodusse. See on kahetsusväärne ja lapsevanema jaoks raske olukord, kuid ei anna siiski alust Jaanus Laeva ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada.
35. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et Jaanus Laeva ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Tal on läbimata mitu individuaalses täitmiskavas ettenähtud olulist kuritegude toimepanemise riski maandavat tegevust. Praegu puudub kindlus selles, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega suudaks Jaanus Laeva tegevust piisaval määral kontrollida ja teda õiguskuulekale teele suunata. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
37. novembri
38. a määrus muutmata ja Jaanus Laeva kaitsja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4