RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-2685 Otsuse kuupäev Tartu, 21. detsember 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Vo

) § 83 lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et nimetatud otsused on vastuolus seadusega. Haldur leiab, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige, väikevõlausaldaja A. Lainola esindaja Ü. Kastepõld ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ pakutud kandidaat T. Friedenthal on vastuolus

§ 74

lg-ga 2, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud. Haldur leiab, et üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige, võlausaldaja aktsiaseltsi Eleväli esindaja T. Laasik ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks võlgniku, tema juhatuse liikme T. Tamme ning võlgniku lähikondsete Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja E. Entsik on vastuolus

§ 74lg-ga 3.

E. Entsik on nii pankrotivõlgniku kui ka mitmete võlgniku lähikondsete lepinguline esindaja, st täidab käsundit võlgniku ja võlgniku lähikondsete huvides. Tegutsedes võlgniku ja mitme võlgniku lähikondse kasuks, on E. Entsikul vandeadvokaadina eelduslikult õigus saada käsundi täitmise eest tasu. Halduri hinnangul on võimalik võlgniku ja tema lähikondsete huvides käsundi täitmist (koos õigusega saada käsundi täitmise eest tasu) pidada

§ 117lg 2 p 5 mõttes pankrotivõlgniku ja käsunditäitja ühiseks majanduslikuks huviks.

Seega tuleb E. Entsikut pidada

§ 117lg 2 p 5 alusel Sense OÜ (pankrotis) lähikondseks.

Alternatiivselt tuleb eeltoodud asjaoludel (s.o käsundi alusel võlgniku ja tema lähikondsete huvides tegutsemise tõttu) E. Entsikut pidada võlgniku lähikondseks

§ 117lg 3 alusel.

Lisaks eeltoodule võib halduri hinnangul T. Friedenthali ja E. Entsiku valimine võlgniku pankrotitoimkonda olla vastuolus ka

§ 82

lg 8 eesmärgiga, mille tõttu ei ole toimkond võimeline

§ 73lg-s 1 sätestatud ülesandeid täitma.

Võlausaldajate üldkoosolek valis võlgnikuga seotud isikute häältega toimkonda Sense Concept OÜ ülesseatud kandidaadi ning Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepingulise esindaja. Võlgniku pankrotitoimkond on kolmeliikmeline ja seega annavad T. Friedenthali ja E. Entsiku hääled võimaluse võtta vastu toimkonna otsuseid ning sellega kontrollida pankrotimenetlust. Halduri hinnangul on alust eeldada, et T. Friedenthal ja E. Entsik tegutsevad toimkonnas kooskõlastatult võlgniku lähikondsete huvides. 2. Kostja (võlgnik) vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgniku hinnangul on hagi täies ulatuses põhjendamatu ja oluliselt vastuolus seadusega. 2

§ 74

lg 1 ja selles viidatud

§ 57

lg 6 ning

§ 74

lg 3 teine lause määravad ammendavalt füüsiliste isikute ringi, kes ei saa kuuluda pankrotitoimkonda. Võlgniku arvates on lubamatu nimetatud sätete laiendav tõlgendamine. T. Friedenthali esitas võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks Sense Concept OÜ, kelle nõude suurus võlgniku pankrotimenetluses oli 12 699 eurot 75 senti. Kuivõrd võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek määras väikese nõude ülempiiriks 30 000 eurot, vastas T. Friedenthal väikese nõudega võlausaldaja esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadi nõuetele. Võlgniku hinnangul on põhimõtteliselt väär halduri seisukoht, et Sense Concept OÜ-d ning tema ainuosanikku Sense Holding OÜ-d (pankrotis) tuleks õiguslikult samastada ning Sense Concept OÜ poolt pankrotitoimkonna liikmeks väljapakutud füüsilist isikut T. Friedenthali tuleks samal ajal lugeda Sense Concept OÜ ainuosaniku Sense Holding OÜ (pankrotis) kui võlgniku pankrotimenetluses suure võlausaldaja esindajaks. Võlgniku lähikondsete ring on juriidilisest isikust võlgniku puhul sätestatud

§ 117lg-tes 2 ja 3.

Asjaolu, et vandeadvokaat E. Entsik on erineval ajal ja erinevates asjades olnud võlgniku, T. Tamme, Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) lepinguline esindaja, ei muuda teda kui füüsilist isikut seaduse kohaselt võlgniku lähikondseks

§ 74lg 3 ja § 117 lg-te 2 ja 3 tähenduses.

Järelikult ei ole tema valimisega võlgniku pankrotitoimkonna uueks liikmeks rikutud

§ 74lg-t 3.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. veebruari
3. a otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks Sense OÜ (pankrotis) võlausaldajate
4. oktoobri
5. a üldkoosoleku päevakorra punkti 2, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liikmed T. Laasik ja Ü. Kastepõld, ning punkti 3, millega valiti võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonna uuteks liikmeteks E. Entsik ja T. Friedenthal. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt kostja pankrotivara arvel hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustatud valida kolmeliikmeline pankrotitoimkond ning lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõue on kuni 30 000 eurot. T. Friedenthali kandidatuuri pankrotitoimkonna uue liikmena väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud Ü. Kastepõllu asemele seadis üles võlausaldaja Sense Concept OÜ, kelle nõude suurus tollel hetkel oli 12 699 eurot 75 senti. Samas ei peeta kehtiva kohtupraktika järgi

§ 74

lg 2 tähenduses väikese nõudega võlausaldajaks isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi. Äriregistri andmetel on Sense Concept OÜ ainuosanik Sense Holding OÜ (pankrotis), kes on võlgniku pankrotimenetluses suurvõlausaldaja. Nii Sense Concept OÜ kui ka võlgnikuga ühendatud Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ olid Sense Holding OÜ (pankrotis) tütarettevõtjad. Kuigi Sense Holding OÜ (pankrotis) ja tema kontrollitav äriühing Sense Concept OÜ on õiguslikus mõttes eraldiseisvad juriidilised isikud, siis äriseadustiku järgi annab sajaprotsendiline osalus äriühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle täieliku kontrolli ja valitseva mõju. Seega tuleb eeldada mõlema äriühingu samaväärse majandusliku huvi kattuvust ja viidatud äriühinguid seejuures samastamata. Maakohtu hinnangul ei piirdu kehtiv pankrotiseadus ühise majandusliku huvi määramisel otseselt üksnes huviga osaniku tasemel. Kohtupraktika järgi on üks oluline indikaator ühise majandusliku huvi hindamisel ka juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. Ei vaielda selle üle, et Sense Concept OÜ ja Sense Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liige on T. Tamm. 3

§ 74

lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada

§ 83lg 1 alusel kehtetuks.

T. Friedenthal on suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga isik. Maakohus leidis, et pankrotitoimkonna uus liige E. Entsik on võlgnikule lähedane isik

§ 117

lg 3 järgi, mistõttu tema kuulumine pankrotitoimkonda on vastuolus

§ 74

lg-s 3 sätestatuga, ning tunnistas

§ 83lg 1 alusel kehtetuks võlgniku võlausaldajate 7.

oktoobri 2021. a otsuse osas, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonna liige T. Laasik ja valiti tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks võlgniku lähikondne, tema lepinguline esindaja vandeadvokaat E. Entsik. Maakohus nõustus võlgnikuga, et advokaati ei saa samastada tema kliendiga, kuid praegusel juhul ei ole advokaati kliendiga samastatud. Hagiavalduse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada asjaolud, kas võlgniku ja toimkonda valitud isiku vahel on ilmne seos, kas nad tegutsevad kooskõlastatult ning neil on ühine majanduslik huvi, s.o huvi tegutseda ühiselt võlgniku huvides ja võlgniku võlausaldajate kahjuks. Maakohtu hinnangul esineb selline seos esindussuhte tõttu, võimaldades käsunduslepingu eesmärki silmas pidades võlausaldajate ühiseid huve kahjustades saada eeliseid pankrotimenetluses. Tegutsedes käsundi alusel ühtaegu nii võlgniku kui temaga seotud võlausaldajate huvides, on tõenäoline, et E. Entsik ei kaitseks toimkonna liikmena pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate ühiseid huve (

§ 73lg 1). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 162 lg 1 ja

§ 541

lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda, luges põhjendatuks hageja menetluskulu 300 eurot ning mõistis selle välja pankrotivara arvel

§ 148lg 1 p 1 alusel.

1. Kostja esitas
2. märtsil
3. a Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
8. mai
9. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus T. Friedenthali valimise kohta ei vasta

§ 74

lg-s 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on see seadusega vastuolus ja tuleb tunnistada

§ 83lg 1 alusel kehtetuks.

Kuigi osa võlausaldajad esitasid vastuväiteid T. Friedenthali kandidatuurile, ei seadnud nad omalt poolt üles alternatiivset pankrotitoimkonna kandidaati, mistõttu ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist hagis toodud alusel. Kui võlausaldajate üldkoosolek

§ 74

lg 5 alusel vabastab toimkonna liikmed, kuid kõik võlausaldajad selle otsusega ei nõustu, peavad nad uute kandidaatide ülesseadmisel aktiivsed olema ja soovi korral oma kandidaadi üles seadma (sh ka tagasikutsutud liikme). Vastuhäälte andmine uutele kandidaatidele ei ole otsuse kehtetuks tunnistamiseks piisav. 4

§ 117

lg 3 järgi, mistõttu oleks tema kuulumine pankrotitoimkonda vastuolus

§ 74lg-s 3 sätestatuga.

Pankrotimenetluses on sageli osa võlausaldajaid seotud pankrotivõlgnikuga, kuid see asjaolu ei ole iseseisvalt piisav, et lugeda võlgnikuga seotud võlausaldajaid esindavat vandeadvokaati võlgniku lähikondseks. Pankrotivõlgniku lähikondsed isikud defineeritakse

§ 117alusel.

Seadus advokaadist esindajat lähikondsena ei nimeta. E. Entsik tegutseb käsundi alusel, osutades õigusabiteenust kooskõlas advokatuuriseadusega. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et käsund kui teenuse osutamine ei eelda lepingupoolte vahel isiklikke suhteid, käsundisaaja majanduslik huvi on saada käsundi täitmise eest tasu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619). Seega ei tähenda käsunduslepingu alusel tekkinud kliendisuhte olemasolu seda, et kliendi ja advokaadi vahel tekiks ühine majanduslik seos või mingi muu lähedus ja et nad tingimata tegutseksid kooskõlastatult, st et kliendisuhte tulemusel saaks advokaati lugeda võlgniku lähikondseks

§ 74

lg 3 teise lause tähenduses, mis välistab advokaadi kui füüsilise isiku valimise pankrotitoimkonna liikmeks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda E. Entsik lähikondseks või teiste võlausaldajate kahjuks tegutsevaks isikuks. Ringkonnakohus selgitas, et vajaduse korral on võlausaldajatel õigus E. Entsik pankrotitoimkonna liikme staatusest vabastada. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja

§ 541lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse esitas pankrotitoimkonna esimees, kes

§ 83

lg 5 kohaselt esindas võlgnikku ja kellele tasu maksmise otsustab

§ 76lg 2 järgi üldkoosolek.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus on asjas tuvastatud asjaoludel hagi õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus on maakohtu otsust tühistades ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning jätnud asjakohased õigusnormid kohaldamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige väikevõlausaldaja A. Lainola esindaja Ü. Kastepõld ja valida tema asemele pankrotitoimkonna uueks liikmeks Sense Concept OÜ pakutud kandidaat T. Friedenthal on vastuolus

§ 74lg-ga 2.

Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et kuivõrd võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul ei ole ühtegi teist väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaati esitatud, ei ole järelikult ka koosolek T. Friedenthali toimkonda valimisega suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga kandidaati eelistanud. Suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga kandidaadi eelistamisega on tegu ka siis, kui üldkoosolek otsustab kutsuda varem toimkonda valitud väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadi tagasi ja valib tema asemel suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga kandidaadi. Samuti leiab hageja jätkuvalt, et pankrotimenetluses võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme lepingulise esindaja pankrotitoimkonda valimine on vastuolus

§ 74lg-ga 3. Praegusel juhul esineb ilmne seos võlgniku ja toimkonda valitud E. Entsiku vahel, kuna viimane on pankrotimenetluses võlgniku 5

§ 117

lg 3 mõttes ning tema valimine võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks ei ole vastuolus

§ 74lg-s 3 sätestatuga.

11.1.

§ 74

lg 3 teise lause kohaselt ei või pankrotitoimkonda kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur ega usaldusisik.

§ 74

lg 3 teise lause esmane eesmärk on tagada pankrotitoimkonna liikmete sõltumatus võlgnikust, kuna pankrotitoimkonna eesmärk on eelkõige kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve (

§ 73lg 1 esimene lause).

Niisamuti on sätte eesmärk nt tagada ka pankrotitoimkonna liikme sõltumatus pankrotihaldurist, kuna pankrotitoimkonna ülesannete hulka kuulub ka halduri tegevuse üle valvamine (

§ 73lg 1).

Seega on seadusandja

§ 74

lg-s 3 loetletud isikute puhul soovinud välistada pankrotitoimkonda nende isikute valimise, kes on oma tegevusest või ametist tulenevalt huvide konfliktis võlausaldajatega. 11.2. Mitteammendav loetelu juriidilisest isikust võlgniku lähikondsetest on sätestatud

§ 117lg-s 2.

Kuigi loetelus ei ole nimetatud võlgniku advokaati (lepingulist esindajat), võib kohus

§ 117

lg 3 kohaselt lugeda võlgniku lähikondseks ka

§ 117lg-s 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Seejuures tuleb kohtul

§ 117lg 3 alusel võlgniku lähikondseks lugemisel seda põhjendada (Riigikohtu 13.

novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957/51, p 11.3).

§ 117

lg 3 kohaldamiseks peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552/156, p 34). 11.
3. Vandeadvokaat E. Entsik on võlgniku nimel esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kinnitanud pankrotiavalduses, et ta on võlgniku lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtuvalt esindussuhe jätkub ning vandeadvokaat E. Entsik tegutseb ka praegu pankrotimenetluses võlgniku esindajana. 11.
4. Kehtiv esindussuhe võlgnikuga käesolevas pankrotimenetluses viitab sellele, et vandeadvokaat tegutseb võlgniku huvides, mis nähtub juba advokaadi üldistest seadusest tulenevatest kohustustest esindussuhetes. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust 6

§ 117

lg 3 tähenduses võlgniku lähikondseks, kes

§ 74lg 3 kohaselt ei või kuuluda võlgniku pankrotitoimkonda.

Kolleegium leiab, et niivõrd ilmne huvide konflikt ei võimalda võlgniku lepingulisel esindajal samal ajal pankrotitoimkonna liikmena võlausaldajate huvides tegutseda. Arvestades käsundisaajast advokaadi kohustusi tegutseda esindussuhtes (s.o käesolevas pankrotimenetluses) võlgniku huvides ja võlgnikule võimalikult kasulikult, on alust arvata, et võlgnik ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat E. Entsik tegutsevad teineteise kasuks. Pankrotimenetluse olemust arvestades saaks võlgnikule menetlusest saavutatav kasu tulla eelduslikult üksnes võlausaldajate huvide kahjustamise tulemusel. Viimaste huvides on oma nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine võlgniku vara arvel.

1. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus T. Friedenthali valimise kohta võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks ei ole seadusega vastuolus ega seetõttu kehtetuks tunnistatav. 12.
2. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et võlausaldaja ei saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui otsusega on küll otsustatud valida pankrotitoimkonna liikmeks väikese nõudega võlausaldaja esindajana suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga isik, kuid koosolekul, millel selline valimine otsustati, ei esitanud väiksema nõudega võlausaldajad omalt poolt ühtegi kandidaati (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4471/34, p 14). Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et mõlemad vaidlusalused pankrotitoimkonda valitud liikmed töötavad advokaatidena samas advokaadibüroos. 12.
5. Maakohus on tuvastanud, et T. Friedenthal osutab õigusteenust Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ-s, nagu ka vandeadvokaat E. Entsik (maakohtu otsuse p 2 viimane lõige). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole seda asjaolu apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 12.
6. Kolleegium leiab, et vandeadvokaat E. Entsiku puhul esineva p-s 11 jj viidatud huvide konflikti olemasolu saab eeldada ka teiste temaga samas advokaadibüroos tegutsevate advokaatide, sh T. Friedenthali puhul. Objektiivselt ei ole usutav, et samas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid ei tegutseks omavahel kooskõlastatult ning võlgniku kui kliendi huvides. Seda toetab ka asjaolu, et AdvS § 55 lg-st 1 tulenevalt on kliendilepingu pooled advokaadibüroo pidaja ja klient, mitte advokaat ja klient. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks toonud esile midagi, mis kõnealust huvide konflikti eeldust kummutaks. Seega saab ka T. Friedenthali pidada

§ 117

lg 3 tähenduses võlgniku lähikondseks, kes

§ 74lg 3 kohaselt ei või kuuluda võlgniku pankrotitoimkonda.

1. Kokkuvõtvalt leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et T. Friedenthali ja E. Entsiku valimine võlgniku pankrotitoimkonda on seadusega vastuolus, mistõttu esineb alus võlausaldajate
2. oktoobri
3. a üldkoosoleku päevakorra punktide 2 ja 3 kohta tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks 7

§ 83lg 1 alusel.

Ringkonnakohus on põhjendamatult maakohtu otsuse tühistanud ning jätnud hagi rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus on kohtuotsuses kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, kuid ei ole rikkunud TsMS §-s 669 nimetatud menetlusõiguse normi. Kuna ringkonnakohtu otsuse tühistamise põhjuseks on see, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi ja andis tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, ei pea kolleegium vajalikuks saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ega ole nende tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seega tuleb jätta jõusse maakohtu otsus.
2. Kuna hagi ja kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt kõigis kohtuastmetes jätta kostja kanda.
3. Haldur on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas avaldanud, et vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata.

§ 65

lg-st 14 tulenevalt võib ta seega nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga kindlaks hageja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on halduril kulunud apellatsiooniastmes õigusabile 6 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palub haldur kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 900 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium peab apellatsiooniastmes kulunud õigusabi mahtu vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusabi tunnihind on samuti vajalik ja põhjendatud. Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on halduril kulunud kassatsiooniastmes õigusabile 4 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on haldur tasunud kassatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot. Kokku palub haldur kostjalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 700 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium peab kassatsiooniastmes kulunud õigusabi mahtu vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusabi tunnihind on samuti vajalik ja põhjendatud. 17. Eeltoodust lähtuvalt on halduri kohtuvaidlusega seotud õigusabikulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kokku 1600 eurot, mis tuleb kostjalt mõista välja menetluskuluna võlgniku pankrotivarasse. (allkirjastatud digitaalselt) 8