Obsah (8)

§ 414§ 429§ 238§ 427§ 432§ 175§ 43§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8647 (212317016641) Kohtulahend Harju Maakohtu 19.01.2022 otsus Mark Raidm

§-dest 145, 427, 432 ja KarS §-dest 74 lg 4, kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Mark Raidmetsale Harju Maakohtu 19.01.2022 otsusega nr 1-21-8647 mõistetud kandmata vangistus 7 kuud ja 27 päeva täitmisele.
2. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Mark Raidmetsale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 3.

Välja mõista Mark Raidmetsalt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700036337 ning selgituse “nr 1-21-8647, menetluskulu, Mark Raidmets“.

1. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt Mark Raidmetsale kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
3. Mark Raidmets on tunnistatud süüdi kriminaalasjas nr 1-21-8647 Harju Maakohtu 19.01.2022.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 15.11.2021.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-5519 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 7 kuud 27 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Mark Raidmets ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 28.07.2022.a. määrusega on Mark Raidmetsale katseajaks määratud lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud 10.10.2022 kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Mark Raidmetsa kohta. Ettekandest nähtuvalt on Mark Raidmets korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. M. Raidmets ei esitanud avaldust elukoha vahetamiseks, isik ei ela kohtu poolt määratud elukohas. 22.09.2022 tuvastati M. Raidmetsal alkoholi tarvitamise tunnused, isik on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. 06.10.2022 tuvastati M. Raidmetsal alkoholijoove, isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt tuli Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.01.2022 otsus nr. 121-8647 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmisele 28.01.
2. Esmakohtumine Mark Raidmetsaga toimus 10.02.2022, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 7 registreerimist, 06.06.2022, 29.06.2022, 31.08.2022 ning 19.09.2022 isik registreerimistele ei ilmunud, põhjustest eelnevalt ei teavitanud. Hilisemalt on M. Raidmets registreerimiskohustuste rikkumist põhjendanud unustamisega, arsti vastuvõtul käimisega ning piiratud liikumisvõimega. Ametnikul on alust arvata, et tegemist ei ole tegelike põhjustega. 11.07.2022 teostati M. Raidmetsa elukohta xxxxxxx xxx-x xxxxxxxx kodukülastus. M. Raidmets oli kell 14 päeval silmnähtavalt joobes. Politsei- ja Piirivalveametis oli katseaja kestel M. Raidmetsaga seoses registreeritud mitmeid juhtumeid, mille vältel isik oli alkoholijoobes ning kahel korral toimetatud kainenema. 2 28.07.2022 rahuldas kohus ametniku taotluse ning määras M. Raidmetsale katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi. 08.09.2022 registreerimisel väitis M. Raidmets, et viibib ajutiselt isa juures, kuid avaldust elukoha vahetamiseks ei esitanud. Isik väitis, et kohe saab isikliku elamispinna ning siis esitab avalduse. Tegelikkuses seda ei juhtunud ning ametnikule teadaolevalt ei ela isik isa juures aadressil xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx. Ametnikul puudub tõene info, kus isik elab. Avalduse elukoha vahetamiseks, esitas M. Raidmets alles 26.09.2022, väites, et on otsustanud hooldamist vajava isa juurde elama jääda. 22.09.2022 laekus ametnikule info, et Mark Raidmets on juba vähemalt kuus päeva järjest alkoholi tarbinud. Info edastanud M. Raidmetsa lähisugulane oli mures, millega selline jooming lõppeda võib. Kriminaalhooldusametnik J. Kimmel ning piirkonnapolitseinik V. Tjuška kontrollisid saabunud infot ning Mark Raidmetsal tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,9 mg/l. Vahetult kontrollimise järel helistas M. Raidmets ametnikule ning väitis, et sai tööle, mistõttu ei saanud tulla registreerimisele 19.09.
3. Lepiti kokku registreerimisaeg 26.09.
4. Töötamise registri 22.09.2022 andmetel lõppes viimane M. Raidmetsa tööleping 06.05.
5. Registreerimisel 26.09.2022 ei olnud M. Raidmets käte värisemise tõttu omakäeliselt seletust kirjutama, kuid tema ütluste kohaselt jõi ta 22.09.2022 ühe õlle närvipingete maandamiseks. Ametnik reageeris kohustuse rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille hooldusalune pidi allkirjastama registreerimisel 05.10.
6. 05.10.2022 helistas M. Raidmets, väitis, et on Tallinnas lapse juures ning palus registreerimisaega 06.10.
7. Ametnik nõustus. 06.10.2022 isik registreerimisele ei ilmunud, telefoni teel kättesaadav ei olnud. Samal päeval tuli teavitus epolitsei@smit.ee kaudu, et Mark Raidmets on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta toimetati Tallinna Kainestusmajja. Kriminaalhooldaja ettepanek – pöörata karistus täitmisele. Põhjendused: kohus on M. Raidmetsa süüdi mõistnud, kuid jätnud tema karistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutades isiku kriminaalhooldusele, mis tähendab, et isik peab arvestama, et viibib vabaduses üksnes tingimusel, et ta järgib katseajal kehtivaid kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi. Kriminaalhooldusalune peab ise tegema kõik endast oleneva, et kriminaalhooldus saaks edukalt läbitud. M. Raidmetsa kriminaalhooldusnõudeid eirav käitumine on ajas süvenenud, mis on tingitud alkoholi kuritarvitamisest ning hooldusaluse tahtmatusest alkoholiprobleemiga tegeleda. Kriminaalhooldusele allutamine ning täiendava kohustuse määramine ei ole M. Raidmetsa käitumisele olulist mõju avaldanud. Märkimisväärne on seegi, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.09.2022 määrusega on M. Raidmets süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kohtu alla antud. Tulenevalt eeltoodust on tõenäoline, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral jätkaks M. Raidmets kriminaalhooldusnõuete rikkumist ning välistatud ei oleks ka uute kuritegude toimepanemine. Ettekande koostaja hinnangul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik, isik on kontrollnõudeid ja kohustusi rikkunud teadlikult ja korduvalt ning see takistab kriminaalhoolduse läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik on 13.10.2022 täiendavalt esitanud 06.10.2022.a. koostatud lisadokumendid Mark Raidmetsa erakorralisele ettekandele, s.h koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli (tl 26-29p). Kriminaalhooldusametnik on 25.10.2022 täiendavalt esitanud lisadokumendid Mark Raidmetsa erakorralisele ettekandele, s.h 25.10.2022 Mark Raidmetsa kohta koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 36-38p). Mark Raidmetsa kaitsja on 27.10.2022 esitanud kohtule SA Viljandi haigla kirja 27.10.2022 nr 12-1/2848, mille kohaselt on Mark Raidmets pöördunud Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele 27.10.
8. Isik jätkab raviga (tl 43-44). 3
9. Kohtuistung 28.10.2022 Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Alates jaanuarist on Mark Raidmetsa käitumine muutunud järjest vähem kriminaalhooldusnõudeid täitvaks. Ta küll helistab ja muudab registreerimisaegasid ja ei pea paljuks valetamist. Küll on muutmise põhjuseks olnud proovipäevad töö juures, mida ei ole olnud. Mark Raidmets leiab kogu aeg põhjendusi, et tema käitumine johtub kellestki teisest, mitte tema enda suhtumisest. Mark Raidmetsa senine käitumine takistab edaspidise kriminaalhoolduse läbiviimist, kriminaalhooldust ei saa telefoni teel läbi viia, kui ta muudab registreerimise aegasid ja ei tule kohale. Mark Raidmetsa senised alkoholi tarvitamise juhtumid on takistanud kriminaalhoolduse läbiviimist ehk registreerimiste läbiviimist. Kriminaalhooldusest ei tule sellisel kujul midagi välja ja karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu Mark Raidmets avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged. On registreerimisi edasi lükanud, ühel korral oli kainestusmajas ja ei saanud teavitada. Ta on teavitanud, et tal oli liikumisega probleeme. Ta kasutas elukaaslasega vahepeal ühte ratastooli. Ta on tööd on otsinud ja proovipäeval käinud. Registreerimiskohustuse korra võis unustada, aga järgmisel päeval kindlasti helistas ja vist pani uue aja. Alkoholi tarvitamise keelu kohaldamisest ei olnud teadlik, sest ei ole selle kohta kohtumäärust kätte saanud. Nüüd on teadlik ja kindlasti jälgib ning tegeleb raviga. Soovib, et karistust ei pöörataks täitmisele. Süüdimõistetu kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Peale vestlust kriminaalhooldusametnikuga oli Mark Raidmets aegsasti kirja pannud ennast Viljandi Haiglasse, et minna alkokabinetti ravile. Sai aru, et see on talle siduv, kui kriminaalhooldusametnik seda soovitab. Kui ta oli ratstoolis märtsist augusti või septembrini, siis tal oli objektiivselt raske käia kriminaalhooldusametniku juures. Registreerimiskohustuste täitmise rikkumised on aset leidnud, kuid osaliselt Raidmetsa mõjuvatel põhjustel ehk seoses isiku tervisliku seisundiga. Need laused, mida ametnik on siin loetlenud, enamus on ära langenud ehk pole juriidiliselt siduvad. Need on etteheited, mille pinnalt ei saa karistust täitmisele pöörata. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, 4 käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Registreerimiskohustust on Mark Raidmets rikkunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud tõendite kohaselt kokku kuuel korral: 06.06.2022, 29.06.2022, 31.08.2022, 19.09.2022, 05.10.2022, 06.10.
2. Oma 06.07.2022 antud kirjalikus seletuses on Mark Raidmets põhjendanud registreerimisele mitteilmumist sellega, et unustas tulla (tl 18). 08.09.2022 ametniku poolt kirja pandud Mark Raidmetsa ütluste kohaselt ei ilmunud ta 31.08.2022 registreerimisele, kuna oli liikumisega raskusi, puudus võimalus ühendust võtta. Oli isa juures aadressil xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx (tl 18p). 26.09.2022 ametniku poolt Mark Raidmetsa ütluste järgi antud seletuse kohaselt puudus tal 19.09.2022 telefoni kättesaamise võimalus ning registreerimisaeg oli pükste taskus, mida ei saanud kätte (tl 19). Samuti ei ilmunud Mark Raidmets registreerimisele 05.10.
3. Ta helistas ja väitis, et on Tallinnas lapse juures ning ametnikuga lepiti kokku uus kuupäev, milleks oli 06.10.
4. 06.10.2022 M. Raidmets registreerimisele ei ilmunud, telefoni teel kättesaadav ei olnud. Teavitusega epolitsei@smit.ee (tl 21), Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 28) ning Joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolliga 06.10.2022 (tl 29-29p) on tõendatud M. Raidmetsa poolt nimetatud kuupäeval alkoholi tarvitamine ja tema kainemisele toimetamine. Mark Raidmetsa ütlustel Tallinnasse laste juurde läks rongiga. Kainestusmajas viibimisega ei saanud teavitada, et ei saa tulla (tl 45p-46). Eelmärgitu oli põhjuseks, miks M. Raidmets 06.10.2022 kriminaalhooldaja juurde registreerimiskohustuse täitmisele ei ilmunud. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid registreerimiskohustuse mittetäitmiseks neil asjaoludel, millised ilmnevad süüdimõistetu kirjalikest seletustest ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustest, s.h on põhjendatud registreerimiskohustuse mittetäimist unustamisega, võimaluse puudumisega kriminaalhooldajaga ühenduse võtmiseks, isa juures viibimisega, telefoni kättesaamise võimaluse puudumisega, registreerimisaja pükste taskus olekuga, Tallinnas lapse juures viibimisega 05.10.2022 ning kainenemisel viibimisega 06.10.2022, mistõttu ei saanud teavitada (tl 45p-46). Kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks ka ühel korral 31.08.2022.a. liikumise raskuste olemasolus (vt 08.09.2022 antud seletus tl 18p). Mark Raidmetsa ütlusest nähtuvalt oli ta märtsist kuni augustiseptembrini ratastoolis, kuid ta on käinud kriminaalhoolduses ka ratastooliga. M. Raidmets töötab ehitusalal, teeb hinnapakkumisi. Tema kuu keskmine sissetulek on 800 eurot. Ta on kasutanud aegajalt taksot kriminaalhooldusesse minekuks (tl 46). Kohtule jääb arusaamatuks, mis takistas Mark Raidmetsal kriminaalhooldaja juurde registreerimisele pöörduda, kui ta on käinud kriminaalhooldaja juures nii ratastooliga kui ka taksoga ja tal oli piisav sissetulek (800 eurot kuus) taksoteenuse kasutamiseks. Kohtu hinnangul puudus Mark Raidmetsal ka 31.08.2022.a. mõjuv põhjus registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks. 5
5. Kohus peab oluliseks märkida, et Harju Maakohtu 19.01.2022 otsusega anti Mark Raidmetsale võimalus kanda karistustust vabaduses täies ulatuses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna Mark Raidmets rikkus korduvalt kohtu poolt määratud registreerimiskohustust, esitas kriminaalhooldusametnik 14.07.2022.a. kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu 28.07.2022 määrusega on Mark Raidmetsale katseajaks määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kuivõrd Mark Raidmets väitis kohtuistungil 28.10.2022, et ta eelmärgitud kohtumäärust isiklikult kätte saanud ei ole, siis kohus ei saa arvestada käitumiskontrolli kohustuste rikkumisena alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi vastavalt erakorralises ettekandes toodule. Viidatud kohtumäärus on menetlusdokumendi väljastusteate kohaselt (tl 14-14p) edastatud Mark Raidmetsa elukoha aadressil 08.08.2022, kohtumääruse vastuvõtnud isikuks väljastusteate kohaselt on M-L.J (elukaaslane). Kohtul puuduvad andmed, kas elukaaslane andis Tartu Maakohtu 28.07.2022 kohtumääruse Mark Raidmetsale üle.
6. Samas on võimalik korduvaid alkoholitarvitamisi katseaja vältel käsitelda Mark Raidmetsa käitumist iseloomustavate tõenditena. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on süüdimõistetu Mark Raidmets katseaja jooksul korduvalt tarvitanud alkoholi ning see on soodustanud tema poolt katseajal toimepandud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumisi s.h registreerimiskohustuse täitmisele mitteilmumist, näiteks alkoholijoobe tõttu viibis isik kokkulepitud registreerimisajal 06.10.2022.a. hoopiski kainenemisel.
7. Kohus leiab, et tuvastatud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised (s.o registreerimiskohustuse rikkumised) on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist Mark Raidmetsa üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Mark Raidmetsa puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Arvestades Mark Raidmetsa kriminaalhoolduse kulgu ja isiku ütlusi kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta, puudub kohtul veendumus, et Mark Raidmets oleks edaspidi motiveeritud kriminaalhoolduse kohustusi täitma ja sõltuvusravi läbima.
8. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Mark Raidmetsale Harju Maakohtu 19.01.2022 otsusega nr 1-21-8647 mõistetud kandmata vangistus 7 kuud ja 27 päeva täitmisele.
9. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Mark Raidmetsale riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlused on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuuluvad täielikult rahuldamisele.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Mark Raidmetsalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6