Obsah (8)

§ 74§ 199§ 1572§ 344§ 63§ 64§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-21-7332 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7332 Kohtunik Marek Vahing Taotlus Tartu Vangla

§ 74

lg 4 alusel pikendada Harju Maakohtu 13.12.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7332 Marge Lilleväljale määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 13.09.

1. a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Marge Lilleväli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
2. Marge Lilleväli on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.12.
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-7332

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust ning

§ 1572

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel on karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangustust.

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2020-13.09.2020 ja 22.12.2020-23.12.2020, s.o 4 päeva ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva.

§ 74

lg-te 1, 3 ja § 75 lg 1 kohaselt jäeti mõistetud karistus Marge Lilleväli suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. 25.01.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Marge Lilleväli kohta esimese erakorralise ettekande. Ettekandest nähtuvalt ei täitnud Marge Lilleväli registreerimiskohustust 07.01.2022, 10.01.2022, 17.01.2022 ja 24.01.2022, mõjuvaid põhjuseid kohustuse täitmata jätmiseks ta ei esitanud. Sellele lisaks vahetas Marge Lilleväli ilma kriminaalhooldusametniku loata elukohta. Ametniku hinnangul ei olnud hooldusaluse suhtumine kriminaalhooldusesse tõsiseltvõetav ning huvi ametnikuga koostöö vastu oli minimaalne. Sellest tulenevalt taotles kriminaalhooldusametnik karistuse täitmisele pööramist.
3. 10.02.
4. a pidas kohtus asja arutamiseks kohtuistungi, kuid Marge Lilleväli kohtuistungile ei ilmunud.
5. Järgmine kohtuistung toimus 21.02.
6. a, kus hooldusalune selgitas, et on kolinud Tallinna ja Jõgeval registreerimisel käimiseks tal raha ei ole. Samuti tunnistas ta, et ei ole kriminaalhooldajale oma haigestumiste kohta tõendeid esitanud, kuigi need on digiloos olemas. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et Marge Lilleväli saaks esitada vajalikud tõendid oma haigestumiste ja tööl käimise kohta.
7. 28.04.
8. a toimunud kohtuistungil selgitas Marge Lilleväli, et on kolinud tagasi Jõgevamaale ja ta on esitanud kriminaalhooldusametnikule kõik dokumendid, mis ta digiloost kätte sai. Hooldusalune tunnistas oma probleeme kriminaalhooldusega ja oli valmis võtma kohustuse osaleda ametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui see tema tööl käimist ei sega. Kohtuistungil osalenud kriminaalhooldusametniku hinnangul oli võimalik kriminaalhooldusega jätkata, suunates Marge Lillevälja sotsiaalprogrammi Imelised Aastad.
9. 03.05.
10. a Tartu Maakohtu määrusega määrati Marge Lillevälile

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

1. 08.11.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande. Ettekande esitamise põhjuseks oli, et Marge Lilleväli on neljal korral, s.o 06.04.
3. a, 27.06.
4. a, 27.07.
5. a ja 31.20.
6. a, rikkunud registreerimiskohustuse täitmise nõuet. Samuti on hooldusalune vahetanud mitmeid kordi elu- ja töökohti, saamata selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult loa. Ametniku hinnangul on hooldusaluse elustiil ebastabiilne ja selliselt kriminaalhoolduse läbiviimine võimalik ei ole. Samuti puudub ametniku hinnangul Marge Lilleväljal endiselt huvi ametnikuga koostööd teha ja ta ei suhtu ka kriminaalhooldusesse tõsiseltvõetavalt. Seega tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku hooldusalusele mõistetud karistus täitmisele pöörata.
7. 23.11.
8. a toimunud kohtuistungil tunnistas Marge Lilleväli enda rikkumisi ja avaldas soovi kriminaalhooldusega jätkata. Hooldusaluse sõnul elab ta praegu Tartus naiste varjupaigas ja tegeleb aktiivselt enda probleemidega. Varjupaigas saab ta psühholoogilist abi ning praeguseks hetkeks on tal olemas ka kaks ametlikku töökohta. Marge Lilleväli soovib üürida Tartus endale korteri ja saada seal oma elu korda, et ta enda lapsed asendusperest koju tagasi tuua. Ta soovib jätkata kriminaalhooldusega, kuid palub võimalusel see üle tuua Tartusse, sest seal on tal lihtsam kohal käia, kui Jõgeval.
9. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi, kelle hinnangul oleks võimalik kriminaalhooldusega jätkata, kui Marge Lilleväli elukorraldus oleks stabiilne. Ametnik on nõus, et kui kriminaalhooldus hooldusalusele lähemale viia oleks see viimasele mugavam. Samas ei ole ametnik kindel, mis saab siis, kui Marge Lilleväli enam naiste varjupaigas elada ei saa, kas ta jääb ka siis Tartusse edasi elama ja saab seal registreerimiskohustust täita. Ametnik on mõelnud ka kriminaalhoolduse aja pikendamise peale ja teeb kohtule ettepaneku pikendada Marge Lilleväli kriminaalhooldust 3 kuu võrra. KOHTU SEISUKOHT
10. Marge Lilleväli kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt. Kriminaalhooldusametnik on esitanud tema kohta kaks erakorralist ettekannet, millede esitamise peamiseks põhjuseks on olnud registreerimiskohustuste mitte täitmine. Eelnevale lisaks on hooldusalune vahetanud 2 mitmeid kordi elu- ja töökohti, ilma et oleks nende kohta eelnevalt ametnikult loa saanud. Samuti ei ole ta mitmeid kordi olnud ametnikule kättesaadav ja on näidanud koostöö vastu üles vähest huvi. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab oma rikkumisi ja ta tahab oma elu korda saada. Kuna tema lapsed elavad hetkel asendusperes, siis ta soovib, et tema edasine elukorraldus oleks selline, et lapsed saaksid tema juurde tagasi kolida. Marge Lilleväli töötab hetkel kahel töökohal, ta on valmis osalema talle määratud sotsiaalprogrammis ja soovib jätkata kriminaalhooldusega ning palub, et see toodaks üle Tartusse, kuna tema elukoht asub seal. 11.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku esialgne ettepanek oli pöörata Marge Lillevälile mõistetud karistus täitmisele. Kohtuistungil toimunud arutelu käigus leidis ametnik siiski, et Marge Lilleväli kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tegi ettepaneku pikendada hooldusaluse katseaega 3 kuu võrra.

1. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
4. Kohus tõdeb, et Marge Lilleväli rikkumised on küll tõsised ja ta on senise kriminaalhoolduse jooksul näidanud üles enda ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse, kuid teisalt leiab kohus, et tema kriminaalhooldust on siiski võimalik jätkata. Kohtu hinnangul on Marge Lilleväli teinud mitmeid muutuseid oma elukorralduse paremaks muutmiseks. Praegusel hetkel on tal olemas stabiilne elukoht Tartus naiste varjupaigas, kus talle pakutakse ka psühholoogilist abi. Ta käib ametlikult tööl ja ta on valmis läbima talle määratud sotsiaalprogrammi. Hooldusalune on tunnistanud, et mõistab kohustusi, mis kaasnevad kriminaalhooldusega ja saab aru, et kui ta kohustusi ei täida tuleb tal minna vangistust kandma. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik piirduda leebema meetmega ning nõustuda kriminaalhooldusametniku ettepanekuga, pikendada süüdimõistetu katseaega.
5. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus Marge Lilleväljale määratud katseaega kolme kuu võrra ja määrab käitumiskontrolli teostamiseks Marge Lillevälja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistuse eesmärkide saavutamisele aitab pigem kaasa kriminaalhoolduse jätkumine kui vangistuse täitmisele pööramine. Ühtlasi säilib katseaja pikendamisega süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnev abi ja tugi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing, kohtunik 3