Obsah (15)

§ 4231§ 424§ 74§ 65§ 69§ 121§ 215§ 64§ 68§ 16§ 21§ 56§ 691§ 73§ 751

1-21-8782 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8782 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär M

§ 4231

ja § 215 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ALO RUUSALU Isikukood: 39205033510; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta. Kriminaalkorras 4 kehtivat karistust: 1) Tartu Maakohtu 30.10.2014. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 424

järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 29.05.2015. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 424

ja § 4231 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, mis

§ 69

alusel asendati 665 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta 6 kuud; 3) Tartu Maakohtu 19.04.2016. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 4231järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.

Mõistetud karistust suurendati eelmise 1 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 13.03.

1. a määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Katseaja lõpp 02.06.
2. a; 4) Tartu Maakohtu 22.06.
3. a otsusega tunnistatud süüdi

§ 121

lg 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 74lg 1, 2, 3 alusel määrati kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Karistust 1 aasta 7 kuud 27 päeva tingimuslikult täitmisele ei pööratud ning määrati katseaeg 2 aastat (kuni 21.06.

1. a). Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Kohtuistungi aeg Vandeadvokaat Marko Paabumets (Advokaadibüroo In Jure; Tel: 50 28 546; e-post: marko@injure.ee). 04.04.
2. a; 10.06.2022.a. 16.05.
3. a; 01.06.
4. a ja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Alo Ruusalu

§ 4231järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Alo Ruusalu

§ 215

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskeimat karistust liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. mõista Alo Ruusalule

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4418 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ning mõista Alo Ruusalule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10-13.10.

1. a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 (kolm) aastat 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Alo Ruusalu vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Alo Ruusalule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. xxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt sõlmitud kompromissi kinnitamisega. KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 430 alusel kinnitada tsiviilhagi kohta süüdistatava Alo Ruusalu, tsiviilkostja Mxxxxxx Pxxxxxxi ning kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi vahel sõlmitud kompromiss järgnevas sõnastuses: 2 - Alo Ruusalu ja Mxxxxxx Pxxxxxx tunnistavad Hxxxxxx Rxxxxxxi esitatud nõuet kahju hüvitamiseks summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Alo Ruusalu ja Mxxxxxx Pxxxxxx kohustuvad solidaarselt tasuma Hxxxxxx Rxxxxxxile 2500 (kaks tuhat viissada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates 10.juunist 2022.a igakuiselt osamaksetega, s.o 416 (nelisada kuusteist) eurot 67 senti kuus iga kuu 10.kuupäevaks. 2500 (kaks tuhat viissada) eurot peab olema tasutud hiljemalt 30.novembriks
3. a. KrMS § 180 lg 1 alusel Alo Ruusalult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja riigi õigusabi kulu 1665 (üks tuhat kuussada kuuskümmend viis) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2646 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kuus) eurot 60 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-21-8782, menetluskulud, Alo Ruusalu“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mxxxxxx Lxxxxxx sundtoomisega seotud kulud panna Mxxxxxx Lxxxxxx kanda. Axxxxx Rxxxxxxxxx sundtoomisega seotud kulud panna Axxxxx Rxxxxxxxxx kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat kõnesalvestisega Häirekeskusesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 01.juulil
5. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUSE SISU Alo Ruusalut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.06.
6. a otsusega kriminaalasjas 1-20-4418 karistatud süstemaatiliselt juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest 20.06.
7. a, mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, 11.10.
8. a kella 18.33 paiku Jõgevamaal, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Jõgeva mnt 13 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Alo Ruusalu rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 3 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Alo Ruusalu toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Alo Ruusalu süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4418 süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastava kategooria juhtimisõigust (tegu 20.06.
2. a) ning mille karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti mootorsõidukit 01.11.
3. a kella 14.00 kuni 15.00 vahelisel ajal Tartu maakonnast Tartu linnast Võru tn 124 maja juurest kuni Jõgeva maakonda Mustvee valda Voore külla Voore Keskuse kortermaja nr 2 juurde, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Alo Ruusalu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Alo Ruusalu toime juhtimisõiguseta isikuna sõiduki süstemaatilise juhtimise, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle Alo Ruusalu süüdistatakse selles, et ajavahemikul 01.11.

1. a kell 21.00 kuni 02.11.
2. a kell 00.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, võttis ära võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, kortermaja juurde pargitud ja Hxxxxxx Rxxxxxxile kuuluva sõiduauto Volvo XC70, Rootsi registreerimisnumbriga XXXXXX, väärtusega 3500 eurot. Selleks kasutas vahendliku täideviijana Mxxxxx Pxxxxxt, kelle kutsus kohale, et viimane juhiks sõidukit ning kellele kinnitas, et sõiduki kasutamine on talle lubatud. Eelnevalt võttis Alo Ruusalu magava Hxxxxxx Rxxxxxxi jope taskust sõiduki süütevõtme. Sõidukit kasutas ta kuni avarii põhjustamiseni Mxxxxx Pxxxxx poolt ning selle maha jätmiseni Luua-Pikkjärve tee (Sääsküla tee) äärde. Sellega pani Alo Ruusalu toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Alo Ruusalu süü

§ 4231järgi toimepandud kuritegudes (11.10.2021.

a ja 01.11.2021. a episoodides) ja

§ 215lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

2.

§ 4231

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Alo Ruusalule heidetakse ette LS § 90 lg 1 p-s 1 ja § 94-lg 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 2.1

§ 423111.10.2021.

a episood Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Alo Ruusalu juhtis 11.10.

1. a kella 18.33 paiku Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Põltsamaa linnas, Jõgeva mnt 13 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sõiduki juhtimist on kinnitanud patrullpolitseinik Sxxxxx Kxxxxx 04.04.
2. a toimunud kohtuistungil. Tema ütlustest nähtub, et teostades 11.10.
3. a liiklusjärelevalvet 4 koos patrullpolitseinik Jaanika Jõesaluga, nägid nad kella 18.32 paiku nende ees liikuvat sõidukit Volkswagen Passat. Sõiduk liikus Põltsamaa linnast Tartu maantee suunas. Kuna politseiametnikel oli infot, et sõiduki roolis võib olla juhtimisõiguseta isik, otsustasid nad sõidukit kontrollida. Politseiametnikud peatasid sõiduki ning roolis olnud isiku andmete kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtinud isikuks oli Alo Ruusalu, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl.47) nähtub, et Alo Ruusalu kõrvaldati 11.10.
4. a kell 18.33 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Jõgeva mnt 13 juures sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Alo Ruusalu kinni 11.10.
5. a kell 18.33 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Jõgeva mnt 13 juures. Alo Ruusalul juhtimisõiguse puudumist tõendab õiend Transpordiameti andmete väljavõttest (tl.66), millest nähtub, et Alo Ruusalul kehtiv juhtimisõigus puudus. Mootorsõiduki juhtimist ja rikkumise toimepanemist kinnitab ka Alo Ruusalu ise, ta tunnistab süüd. Nii on süüdistatav Alo Ruusalu 01.06.
6. a toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et sõitis 11.10.
7. a oma tööandja Sxxxxx Kxxxxxe naise nimele registreeritud sõidukiga Volkswagen Passat Jõgevalt kodu poole. Asjaolu, et sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx kuulub Enelin Nurmsile on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti õiendiga. Alo Ruusalu oli teadlik, et teda on varem karistatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Sõitma asudes Alo Ruusalu lootis, et midagi ei juhtu. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb

§ 4231

koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Alo Ruusalu on Tartu Maakohtu 22.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4418 süüdi mõistetud

§ 4231ja § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest 20.06.2020.a ilma juhtimisõiguseta.

Sellele on eelnenud Alo Ruusalu karistamine Tartu Maakohtu otsusega 19.04.2016 kriminaalasjas nr. 1-16-2603 mootorsõiduki juhtimise eest 19.11.2015.a. juhtimisõigust omamata ja 29.05.2015 kriminaalasjas nr. 1-15-4395 mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata 06.03.2015, millele eelnesid samaliigilised teod 2014.aasta juunis ja oktoobris. Kuivõrd ka käesoleva kriminaalasja aluseks on mootorsõiduki juhtimise episood (11.10.2021.a) ilma juhtimisõiguseta, siis on Alo Ruusalu vaieldamatult pannud

§ 4231kirjeldatud teo 11.10.2021.

a toime süstemaatiliselt. Seega puudub vaidlus sõiduki juhtimise üle juhtimisõiguseta isiku poolt selles episoodis. Samas esinevad vastuolud süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel välja toodud põhjendustes teo toimepanemise asjaolude osas. Nii nähtub süüdistava kohtuistungil antud ütlustest, et sõiduki peal (millega ta 11.10.

1. a sõitis) olid ehitusmaterjalid (vannitoaplaadid), mida Alo Ruusalul oli kodus vaja. Alo Ruusalu sõitis bussiga Jõgevale, et plaadid üle vaadata. Alo Ruusalule teadaolevalt pidi keegi autoga Põltsamaale sõitma ning ta oleks saanud ka koos ehitusmaterjaliga koju tagasi. Kuna Alo Ruusalu tööandaja Sxxxxx Kxxxxx (sõiduki omaniku mees) oli alkoholi tarvitanud, otsustas Alo Ruusalu ise sõita. Olukorras, kus ehitusmaterjalid ei oleks Alo Ruusalule sobinud, oleks ta Põltsamaale naasnud bussiga. Seoses vastuoluga eeltoodud ütlustes palus prokurör KrMS § 293 lg 1 koosmõjus § 289 lg 1 avaldada Alo Ruusalu kohtueelses menetluses antud ütlused. Vastuolus seisneb selles, et eeluurimisel ei olnud juttu ehitusmaterjalidest ning Alo Ruusalu väitis, et bussi ei liigu enam sel päeval. Prokurör avaldas eeluurimisel 12.10.
2. a kahtlustatavana antud ütlused (punkt 6) 2 järgmist lauset: „Ma teadsin, et sellel kellaajal, mil ma tahtsin minna koju, bussid enam ei 5 liigu. Sellepärast ma otsustasin minna koju sõidukiga Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxxxxx“. Kohus leiab, et Alo Ruusalu ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Alo Ruusalu toodud motiivid ja põhjendused, miks selline tegu aset leidis, on elulise olukorraga vastuolus: kui sellel kellaajal enam bussi ei liigu, ei oleks Alo Ruusalu saanud bussiga tagasi sõita. Ehkki süüdistatava ütlused teo toimepanemise asjaolude kohta ei oma tähtsust temale etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja tõendatuse kontekstis, osutavad need süüdistatava hoiakule otsida väljamõeldud ennastõigustavaid põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Alo Ruusalu tegevus (11.10.
3. a episoodis) kvalifitseerida sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt

§ 4231järgi.

2.2

§ 423101.11.2021.

a episood Alo Ruusalu süü 01.11.

1. a episoodis on tõendatud kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi ütlustega, millega on kooskõlas tunnistajate Sxxxxx Kxxxxx ja Mxxxxxx Lxxxxxx ütlused. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx ja süüdistatav Alo Ruusalu kohtusid 01.11.
2. a pärastlõunal Tartus, Võru tn 124 maja hoovis. Kannatanu ja süüdistatav on omavahel sugulased - Alo Ruusalu on Hxxxxxx Rxxxxxxi onupoeg. Kannatanu oli
3. a oktoobri lõpus ostnud endale sõiduauto Volvo XC70, sooviga see edasi müüa. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kannatanu esitanud kohtule nii rootsi- kui ka eestikeelse sõiduki ostu-müügilepingu (tl.95-96, 83,84). Tehing vormistati Tartus, kuid sõiduki tegelik omanik oli Rootsis. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx hoidis sõidukit Tartus, Võru tn 124 hoovis, mis on kannatanu ämma Sxxxxx Kxxxxx hoov. Kannatanu ütlusi selle kohta, et ta oli ostnud endale auto, mida hoidis Tartus, Võru tn 124 hoovis, on kinnitanud ka tunnistajad Sxxxxx Kxxxxx ja Mxxxxxx Lxxxxxx. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx on andnud ütlusi selle kohta, et kui ta 01.11.
4. a Alo Ruusaluga Tartus, Võru tn 124 hoovis kokku sai, siis istusid nad kannatanu ostetud sõidukisse. Kannatanu ja süüdistatav ajasid omavahel juttu ja kuulasid muusikat. Kannatanu oli Alo Ruusalu saabudes joonud ära juba 2-3 0,5 liitrilist õlut. Kui Alo Ruusalu kohale jõudis, siis istus ta esmalt autos kõrvalistuja kohale ning kannatanu ise istus juhiistmel. Samal ajal viibisid kodus ka ämm ja äi, s.o Sxxxxx Kxxxxx ning Mxxxxxx Lxxxxxx. Kannatanu on andnud ütlusi, et Mxxxxxx Lxxxxxx käis vahepeal õues noormeestega suitsu tegemas. Alo Ruusalule tuli mõte Voorele tema isa Axxxxx Rxxxxxxxxx juurde sõita. Alo Ruusalu Tartus alkoholi ei tarvitanud. Selleks ajaks oli Hxxxxxx Rxxxxxx ära joonud umbes 6 0,5 liitrist õlut. Süüdistatava kaitsja taotles kohtuistungil KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolu kõrvaldamiseks kannatanu eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Vastuolu on kaitsja hinnangul ära joodud õlle koguses. Kaitsja avaldas järgmist: „Mina tunnistan, olin küll vist kuni kaks pudelit õlut joonud“. Kannatanu täpsustas kohtuistungil, et jõi umbes kaks õlut enne seda, kui Alo Ruusalu kohale jõudis ning jätkas Alo Ruusalu saabudes õlle joomist. Eeluurimisel ütlusi andes seda ei täpsustatud temalt. Seega on kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et oli Alo Ruusalu saabudes 2-3 õlut (0,5 liitrist) joonud. Ta ei ole alkoholi tarvitamist eitanud. Tunnistaja Mxxxxxx Lxxxxxx on samuti kinnitanud, et jõi 01.11.
5. a koos Hxxxxxx Rxxxxxxiga õlut ning neil oli õlut üks kuuspakk. Sel ajal Alo Ruusalut kohal ei olnud. Asjaolu, et kannatanu ei täpsustanud eeluurimisel õlle joomise jätkamist enne Voorele sõitmist, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanu vastas kaitsja küsimusele, et kas kannatanu on võimeline autoga sõitma peale kuue õlle joomist, et ta ei lähe iial rooli, kui on alkoholi tarvitanud. 6 Kannatanu ütlustest nähtub, et enne Voorele sõitmist käis kannatanu WC-s ning seejärel vahetati autos kohad - Alo Ruusalu istus rooli. Hxxxxxx Rxxxxxxi sellesisulisi ütlusi kinnitavad tunnistaja Sxxxxx Kxxxxx ütlused, kes koju tulles nägi, et Hxxxxxx Rxxxxxx koos ühe noormehega oli hoovi pargitud sõiduki juures ja kuulati muusikat. Järgmisel hetkel nägi tunnistaja, et Hxxxxxx Rxxxxxxiga koos olnud noormees seisis auto juhipoolse ukse juures ning Hxxxxxx Rxxxxxx tuikus teisel pool autot. Veel hetk hiljem, kui tunnistaja aknast vaatas, oli auto ära sõitnud. Tunnistaja Mxxxxxx Lxxxxxx on andnud ütlusi, et Hxxxxxx Rxxxxxx käis vahepeal toas ning kui ta uuesti välja läks, siis istusid mõlemad noormehed autosse - Alo Ruusalu rooli taha ning Hxxxxxx Rxxxxxx tema kõrvale. Sel samal hetkel nad veel sõitma ei hakanud. Tunnistaja Mxxxxxx Lxxxxxx käis korraks toas ja õue naastes nägi ta sõidukit hoovist lahkumas - nägi üksnes sõiduki tagumist otsa. Mxxxxxx Lxxxxxx ei tea, kes roolis oli. Seevastu süüdistatav Alo Ruusalu eitab fakti, et üldse oleks Hxxxxxx Rxxxxxxi auto (sh pargitud auto) juhiistmel istunud. Süüdistatav nimetab tunnistaja selliseid ütlusi lausa alatuks laimuks. Samas ei osanud süüdistatav selgitada, miks tunnistaja, kes teda esimest korda nägi, pidi andma Alo Ruusalu kohta (vale)ütlusi, et viimane istus kannatanu auto roolis. Kohus leiab et Alo Ruusalu sellised väited lähtuvad eelkõige enda õigustamise vajadusest konkreetses olukorras. Tunnistajatel Sxxxxx Kxxxxxl ja Mxxxxxx Lxxxxxxl ei ole põhjust anda valeütlusi selle kohta, et nägid Alo Ruusalut auto juhiistmel istumas või juhipoolse ukse juures seismas. Tunnistajad ei näinud, kes istus sõiduki roolis, kui sõiduk hoovilt lahkus, seega ei kaitse nad oma ütlustega antud olukorras ka kannatanut. Ka ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et Hxxxxxx Rxxxxxxi idee oli sõitma minna ning süüdistatav ei tahtnud üldse kusagile sõitma minna. Alo Ruusalu sõnul ta ei takistanud Hxxxxxx Rxxxxxxi rooli istumast, kuna sõiduk oli kannatanu oma ja ta nö ise teab, mida teeb. Süüdistatav Alo Ruusalu ei pidanud seega vajalikuks takistada joobes Hxxxxxx Rxxxxxxi rooli istumast ning istus enda väidete kohaselt joobes isiku juhitavasse autosse. Selline olukord ja Alo Ruusalu seletus selle kohta on olemuslikus vastuolus samal õhtul Voore külas asetleidnuga, kus Alo Ruusalu pidas vältimatult vajalikuks takistada H.Rxxxxxxxxxx sõiduki kasutamise võimalust. Selline olemuslik vastuolu Alo Ruusalu ütlustes, aga ka tema enda kirjeldatud käitumises ja mõtlemises ei võimalda kohtul pidada neid ütlusi ja põhjendusi usaldusväärseks. Süüdistatava Alo Ruusalu ütlused 01.11.
6. a toimepandud episoodi osas on ebausaldusväärsed. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxile teadaolevalt omas Alo Ruusalu juhtimisõigust, kuid enne Voorele sõitmist kannatanu seda ei kontrollinud. Alo Ruusalu on Tartu Maakohtu 22.06.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4418 süüdi mõistetud

§ 4231järgi (tegu on toime pandud 20.06.2020.

a) ning karistus ei ole kustunud. Kogutud tõenditega on seega tuvastatud, et süüdistatav Alo Ruusalu oli 01.11.

1. a kella 14.00 kuni 15.00 vahelisel ajal isikuks, kes on varasemalt, s.o 20.06.
2. a juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Alo Ruusalu juhtis taaskord sõidukit Volvo XC70 ilma juhtimisõigust omamata, s.o süstemaatiliselt 01.11.
3. a kella 14.00 kuni 15.00 vahelisel ajal Tartu maakonnast, Tartu linnast, Võru tn 124 maja juurest kuni Jõgeva maakonda, Mustvee valda, Voore külla, Voore Keskuse kortermaja nr 2 juurde. Sellega rikkus Alo Ruusalu LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Alo Ruusalu täitis oma tegevusega

§ 4231objektiivse koosseisu.

2.3 Kohus on seisukohal, et Alo Ruusalu on

§-s 4231 sätestatud süüteod (11.10 ja 01.11.2021. a episoodid) toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. 7

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Alo Ruusalu oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ja et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Seega oli ta puuduvast juhtimisõigusest teadlik. Teades, et tal ei ole juhtimisõigust, otsustas Alo Ruusalu siiski mootorsõidukit juhtida. Alo Ruusalu oli teadlik, et juhtimisõiguseta juhtides paneb ta toime õigusrikkumise. 2.4 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.5 Hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle

§ 4231järgi inkrimineeritud kuritegude (11.10 ja 01.11.2021.

a episoodid) toimepanemine. 3.

§ 215lg 1 01.11.2021.

a episood 3.1

§ 215lg 1 sätestab vastutuse võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest.

Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi ütluste kohaselt läksid nad koos Alo Ruusaluga 01.11.

1. a Voorele jõudes külla esmalt Axxxxx Rxxxxxxxxxle. Nimetatud asjaolu on Axxxxx Rxxxxxxxxx eeluurimisel antud ütlustega kinnitanud. Ütlused avaldati KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel kohtuistungil. Axxxxx Rxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et Hxxxxxx Rxxxxxx ja Alo Ruusalu tarvitasid Axxxxx Rxxxxxxxxx elukohas alkoholi ning ilmselt oli selleks joogiks viin. Seejärel läksid Hxxxxxx Rxxxxxx ja Alo Ruusalu külla Mxxxxx Mxxxxxile, kes on samuti kinnitanud, et mõlemad noormehed olid külla saabudes juba alkoholi tarvitanud ning kaasas olid neil alkoholipudelid. Kannatanu ütluste kohaselt ostis ta samal päeval Tartu Maximast konjakit, õlut ja siidrit ning hiljem käis ta koos Alo Ruusaluga ka veel Voore poes, kust kannatanu ostis veel alkoholi - viina, konjakit ja veel ka lahjat alkoholi. Lisaks on kannatanu kinnitanud, et Voorel tarbis ka Alo Ruusalu alkoholi. Mxxxxx Mxxxxxi pool veedeti tol õhtul aega kolmekesi ning kedagi rohkem seal ei olnud. Tunnistaja Mxxxxx Mxxxxx ei näinud, millega Hxxxxx ja Alo külla tulid, ega ka seda, kes tulles roolis oli. Kannatanu ja tunnistaja Mxxxxx Mxxxxxi ütlused on kooskõlas selles, et Mxxxxx Mxxxxxi juures tarvitasid nii Hxxxxxx Rxxxxxx kui ka Alo Ruusalu alkoholi. Mxxxxx Mxxxxxi kinnitusel joodi kanget alkoholi. Hxxxxxx Rxxxxxx küsis Mxxxxx Mxxxxxilt luba viimase poole ööseks jääda, mida Mxxxxx Mxxxxx ka lubas. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et ka Alo Ruusalu esialgne plaan oli ööseks Mxxxxx Mxxxxxi juurde Voorele jääda. Mxxxxx Mxxxxx alkoholi ei tarvitanud, kuid viibis samas ruumis. Vaidlust ei ole selles, et õhtu edenedes jäi kannatanu Mxxxxx Mxxxxxi juures magama. Magama jäädes oli tal jope seljas. Tunnistaja Mxxxxx Mxxxxxi ütlusetest nähtub, et Alo Ruusalu jätkas alkoholi tarvitamist. 01.11.
2. a õhtul sVoorel toimunu, sh alkoholi tarvitamise osas lähevad süüdistava ütlused lahku kannatanu ja tunnistajate ütlustest. Nii on süüdistatav andnud kohtuistungil ütlusi, et kohale jõudes ei mindud tema isa juurde, vaid mindi otse Mxxxxx Mxxxxxi juurde. Hxxxxxxxx oli alkohol kaasas ning Alo Ruusalu võttis paar lonksu. Prokurör taotles kohtuistungil KrMS § 293 ja § 289 lg 1 alusel eeluurimisel 30.01.
3. a Alo Ruusalu kahtlustatavana antud ütluste avaldamist. Eeluurimisel avaldas Alo Ruusalu järgmist: „Mina jõin seal ära 2 siidrit, aga Hxxxxx jätkas enda margi tarbimist“. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi, tunnistaja Mxxxxx Mxxxxxi ning süüdistatava ütlused lähevad lahku ka järgnevalt toimunud osas. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et kui ta magama jäi, olid tal võtmed jope taskus ning jope oli seljas. Süüdistatavaga polnud mingit juttu sõitma 8 minemisest. Kannatanu ei andnud autovõtmeid Alo Ruusalu kätte. Mxxxxx Mxxxxxi kinnitusel läks süüdistatav mingil hetkel ära isa juurde, kes elab tunnistajaga samas majas. Mxxxxx Mxxxxx otseselt ei näinud, kui Alo Ruusalu lahkus. Tunnistaja Mxxxxx Mxxxxxi kuuldes Hxxxxxxxx ja Alol ei olnud omavahel mingit juttu sellest, et Hxxxxx oleks Alole enda autot sõitmiseks lubanud või selle võtmed üle andnud. Õhtu jooksul istus Alo Hxxxxxi juures diivaniserval. Süüdistatav ei teinud katset kannatanut äratada. Ka kannatanu on andnud ütlusi, et Voorele jõudes tal süüdistatavaga enam autoga sõitmisest juttu ei olnud ning kindlasti ta oma autot Alo Ruusalule ka ei lubanud ega võtmeid üle ei andnud. Süüdistatav Alo Ruusalu andis kohtuistungil ütlusi, et nägi Voorel olles, kuidas Hxxxxx hakkas nö kustuma. Süüdistatav mõtles, et läheb koju Põltsamaale ning küsib selleks Hxxxxxilt autovõtmed. Hxxxxx pani autovõtmed talle paremale käele, peopesale. Mxxxxx Mxxxxx viibis samal ajal teises toas ning võtmete üleandmist ei näinud. KrMS § 293 ja § 289 lg 1 alusel avaldatud eeluurimisel antud ütlused (30.01.
4. a kahtlustatavana ülekuulamisel) olid järgmised: „Mingil põhjusel andis Hxxxxx autovõtmed minu kätte. Ma ei tea miks. Võib-olla selleks, et tal ei oleks endal võimalik sõitma minna“. Veelgi enam, süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et ta eeldas, et ta võib Hxxxxxi autoga sõita, sest niisama võtmeid ei anta. Järgmiseks selgitas süüdistatav, et auto oli vaja Voorelt ära toimetada seetõttu, et äkki Hxxxxx tahab autoga sõitma minna, kuid ta on purjus ja puuduvad load. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused asja omavolilise kasutamise episoodis on ebausaldusväärsed ja kantud eneseõigustamise soovist. Samuti ei haaku need kohtus uuritud teiste tõenditega, s.o kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi ning tunnistajate Axxxxx Rxxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxxi ütlustega. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et kui samal päeval, s.o 01.11.
5. a ei olnud süüdistatava jaoks probleem (tema enda ütluste kohaselt) lubada autorooli alkoholi tarvitanud Hxxxxxx Rxxxxxx ning viibida ise kaasreisijana samas autos, siis sama päeva õhtul pidas süüdistatav vajalikuks takistada kannatanul sõiduki kasutamist, asudes looma konstruktsiooni, kuidas sõiduk lausa kannatanu nägemis- ja kuulmisulatusest ära toimetada. Samas ei olnud kannatanul mingit kavatsust Mxxxxx Mxxxxxi juurest tol õhtul/ööl lahkuda ning palus Mxxxxx Mxxxxxilt luba ööseks jääda, mille ta ka sai. Võtmete üleandmise fakt süüdistatavale ei ole tõendatud. Nimetatud põhjusel jätab kohus süüdistatava ütlused asja omavolilise kasutamise episoodis, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja ning leiab, et asja omavolilise kasutamise episoodis süüdistatava poolt antud ütluste eesmärgiks on vältida süüdimõistmist talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatav kaasas oma tolle õhtu ja öö tegevustesse ka teisi isikuid, s.o oma venna Mxxxxxx Pxxxxxxi ja tööandja Sxxxxx Kxxxxxe, kuid süüdistatava ütlused on detailses vastuolus ka nende tunnistajate ütlustega. Süüdistatav Alo Ruusalu väitis kohtuistungil, et Sxxxxx Kxxxxx oli Paides objekti. Süüdistatav helistas Sxxxxx Kxxxxxele ning viimane omakorda Mxxxxxx Pxxxxxxile. Prokurör taotles kohtuistungil KrMS § 293 ja § 289 lg 1 koosmõjus Alo Ruusalu eeluurimisel antud ütluste avaldamist, et kõrvaldada vastuolu selles, kes organiseeris süüdistatava venna Mxxxxxx Pxxxxxxi sõidu Põltsamaalt Voorele. Eeluurimisel selgitas Alo Ruusalu järgmist: „Mina kindlasti seda ei organiseerinud. Küsisin vennalt, kas tal on võimalik, et keegi toob ta Põltsamaalt Voorele. Vend vastas, et tal on võimalik, et ta tuuakse Põltsamaalt Voorele“. Tunnistaja Sxxxxx Kxxxxxe ütluste kohaselt (kohtuistungil 04.04.2022 03:14:13 tl.114) helistas Alo Ruusalu talle 01.11.
6. a õhtul ning palus, et Sxxxxx Kxxxxx sõidaks Paidest Põltsamaale, võtaks sealt peale Mxxxxxx Pxxxxxxi ning tooks viimase Voorele. Kohus märgib, et tunnistaja Sxxxxx Kxxxxx on kohtuistungil 04.04.2022 küsitletud kaugülekuulamise korras KrMS § 69 lg.2p.1 korras ja tema hoiatamise kohta teadvalt vale ütluse andmise eest on tehtud märge kohtuistungi protokolli KrMS § 69 lg.4 korras. 9 Tunnistaja Mxxxxxx Pxxxxxxi ütluste kohaselt helistas talle Alo Ruusalu ja selgitas, et Sxxxxx Kxxxxx tuleb Mxxxxxx Pxxxxxxile järele ja viib ta Voorele autot ära viima. Mxxxxxx Pxxxxxx ise Sxxxxx Kxxxxxega ei rääkinud. Sellistest vastuoludest süüdistatava ütlustes (kohtueelselt, et tema ei organiseerinud Mxxxxxx Pxxxxxxi toomist Sxxxxx Kxxxxxe poolt, kohtuistungil 01.06.2022, et tema helistas Sxxxxx Kxxxxxele, et võtku Mxxxxxx Pxxxxxx peale) ja kõrvutades neid tunnistaja Sxxxxx Kxxxxxe ja Mairo Paveli ütlustega järeldub, et süüdistatav muutis oma ütlusi Sxxxxx Kxxxxxele helistamise osas pärast seda, kui ta kuulis Sxxxxx Kxxxxxe ütlusi 04.04.2022 kohtuistungil. Selline ütluste kohandamine süüdistatava poolt viitab, annab kohtule aluse hinnata, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Kui Mxxxxxx Pxxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxx Voorele jõudsid, tuli süüdistatav välja. Mxxxxxx Pxxxxxxi ütluste kohaselt ütles Alo Ruusalu talle, et Hxxxxx andis talle oma autovõtmed ning lubas auto sealt ära viia. Mxxxxxx Pxxxxxx tundis huvi, kus autodokumendid on, kuid Alo Ruusalu ei osanud sellele vastata. Dokumente ei olnud. Tegemist oli Rootsis registreeritud autoga ning selle auto võtmed olid Alo Ruusalu käes. Sxxxxx Kxxxxxe kinnitusel pani ta Mairo Saare Voorel maha ning sõitis ära koju. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx ärkas öösel kella 2-3 paiku ning märkas, et Alo Ruusalu ei ole enam seal koos temaga. Kanntanu märkas, et kadunud nii tema autovõtmed kui ka auto. Ta proovis süüdistatavaga ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Kuna kannatanu enda telefon oli jäänud autosse, siis ta helistas Mxxxxx Mxxxxxi telefoniga. Sellised ütlused on kooskõlas tunnistaja Mxxxxx Mxxxxxi ütlustega. Kanntanu Hxxxxxx Rxxxxxx ega ka tunnistaja Mxxxxx Mxxxxx ei kuulnud, kui sõiduk Voorelt lahkus. Koos mindi Axxxxx Rxxxxxxxxx juurde, kes kinnitas, et süüdistatav käis öösel tema juures, oli purjus ning tahtis Põltsamaale minna ja seda ka tegi. Tunnistaja Axxxxx Rxxxxxxxxx on samuti kohtuistungil kinnitanud, et hommikul tuli Hxxxxx tema juurde ja ütles, et Alo on tema autoga ära sõitnud. Eelnevalt võtsid nad koos viina. Axxxxx Rxxxxxxxxx proovis samuti pojaga ühendust saada, kuid tol oli telefon väljas. Kui Axxxxx Rxxxxxxxxx lõpuks süüdistatavaga ühendust sai, selgitas viimane, et sõber oli roolis ja kits hüppas autole ette. Sõideti kraavi. Kraavi sõitmist on kinnitanud ka tunnistajad Mxxxxxx Pxxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxx kui ka Mxxxxx Mxxxxx, kellele kannatanu näitas hommikul telefonist viga saanud autost pilte. Ka tunnistaja Mxxxxxx Lxxxxxx kohtuistungil antud ütlustest nähtub (01.06.2022 00:19:15 tl.152), et Hxxxxx saatis talle 02.11.2021.a kell 08.55 sõnumi sisuga, et auto pandi pihta, sõideti katki, sugulane varastas võtmed. Tunnistaja Marel Lass sai kannatanult pilte avariilisest autost. Kannatanul soovitati politseisse pöörduda. Kannatanu ütlustest nähtub, et sai süüdistatavaga ühendust hommikul kella 7-8 paiku ning süüdistatav kinnitas, et sõitis auto kortsu. Enne seda süüdistatav vältis kontakti kannatanuga. Süüdistatav palus kannatanul politseisse mitte minna ja avaldas soovi asi lihtsalt omavahel ära klaarida. Kannatanu sellised ütlused on kooskõlas kohtule esitatud meilivahetusega kannatanu ja süüdistatava vahel (tl.87-93). Esitatud tõendist nähtuvalt lubab Alo Ruusalu auto korda teha. Suhtlemise hetkel on auto veel kraavis, kuid süüdistatav lubab treileri tellida ja auto teisaldada sealt. Kannatanu küsib süüdistatavalt ka koos võtmetega kaduma läinud raha, millele süüdistatav vastab, et ma ei ole mingit raha varastanud. Siinkohal peab kohus eriti oluliseks, et süüdistatav ei vaidle selle suhtluses vastu kannatanu väitele, et just tema (Alo Ruusalu) varastas autovõtmed. Ka ei vaidlusta süüdistatav vestluses kannatanu väidet, et varastasid mult auto ja sõitsid kortsu. Edasi saadab süüdistatav pilte teisaldatud avariilisest autost, mis viidi Sxxxxx Kxxxxxe juurde ja lubab auto korda teha. Kannatanu ja süüdistatav üritavad kokkuleppele jõuda hüvitatavas summas. Süüdistatav väljendab valmisolekut auto eest maksta. Tõendamist on leidnud, et kannatanu pöördus politseisse - helistades esmalt Häirekeskusesse. Nimetatud asjaolu on tõendatud CD-plaadil oleva kõnesalvestisega Häirekeskusele. Esitatud 10 tõendist nähtuvalt (asitõendi vaatlusprotokoll tl.37-39) helistas Hxxxxxx Rxxxxxx Häirekeskusesse, et teatada auto vargusest. Kõne on aset leidnud 02.11.
7. a kell 09.
8. Kannatanu selgituste kohaselt on auto varastatud öösel või varahommikul ning Voorelt, Keskuse
9. Tegemist on tumepruuni sõidukiga Volvo. Kannatanu nimetab telefonivestluses sõiduki varastanud isikuks Alo Ruusalu. Lisab, et laekunud andmete kohaselt on sõidukiga tehtud avarii. Asitõendi vaatlusprotokollist ehk helifaili kuulamisest selgub, et helistaja, sündmusest teataja kõne on rahulik ja selgesõnaline. Seega vastupidiselt süüdistatava ütlustele, mille kohaselt ta sai autovõtmed kannatanult endalt ning eeldades, et ta võib autoga sõita, otsustas auto igaks juhuks Voorelt ära viia, et purjus ja juhtimisõiguseta kannatanu ei saaks sõitma minna, on leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendamist, et kannatanule Hxxxxxx Rxxxxxxile kuuluv sõiduk oli Alo Ruusalu poolt ära viidud süüdistuses märgitud ajavahemikul, s.o 01.11.
10. a kell 21.00 kuni 02.11.
11. a kell 00.
12. Sama asjaolu kinnitavad ka Häirekeskusele 02.11.
13. kell 09.34 tehtud kõne, kus kannatanu annab teada, et tema auto on Voorelt varastatud ja tunnistaja Mxxxxxx Lxxxxxxle 02.11.2021 kell 08:55 saadetud sõnum. Kannatanu selgitab, et auto varastas Alo Ruusalu ning talle teadaolevalt on autoga tehtud avarii. Kohus peab oluliseks, et uuritud tõenditest, s.h. eriti Alo Ruusalu ja kannatanu sõnumivahetusest nähtub, et kui 02.11.2021, s.o. sündmuse ilmsikstuleku päeval Alo Ruusalu oma sõnumitega ja väljendustega selgelt võtab omaks kannatanu autoga sõitmamineku ja oma süü selles (nt sõnum kell 11:15 tl.89: Lahendame selle kahekesi ära, nagu ma lubasin sulle ma teen korda selle), sama ka 03.11.2021, siis 09.11.2021 pärast kriminaalmenetluse alustamist ilmub esmakordselt sõnumisse Alo Ruusalu väide (11:18…mina ei ole sõitnud, …Ise annab võtmed ja mismoodi see ärandamine on?). Seega on süüdistatav oma väiteid ja hoiakuid muutnud pärast kriminaalmenetluse alustamist. Kannatanu on algusest peale teatanud süüdistatavale, et ta annab asja politseisse kui kahju ei hüvitata. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Alo Ruusalu poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ja süüdistatava, aga ka tunnistajate ütlustest ning müügilepingutes olevatest andmetest nähtub, et sõiduauto Volvo XC70 (VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, kantud Rootsi registrisse) omanik oli Hxxxxxx Rxxxxxx. Seega oli tegemist Alo Ruusalu jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures ei ole tõendeid selle kohta, et Alo Ruusalul oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek Hxxxxxx Rxxxxxxile kuuluva sõiduki kasutamiseks. Kogutud tõenditest ei tulene, et kannatanu oleks süüdistatavale andnud loa sõiduki kasutamiseks või volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatav kasutas kannatanu mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamis eesmärgil. Alo Ruusalu kasutas süüteo toimepanemisel vahendliku täideviijana Mxxxxx Pxxxxxt

§ 21lg.1 teise alternatiivi tähenduses.

Alo Ruusalu võttis kannatanule kuuluva auto võtmed kannatanu loata, kuid M.Pxxxxxxxe jättis teadmise, et auto kasutamine on lubatud. Mxxxxx Pxxxxxxxxx juhtis sõiduki ära selle asukohast Voore 2 maja juurest kuni avarii tekkimiseni. Sellises olukorras on M.Pxxxxxxxxnud eksimuses süüteokoosseisu asjaoludes, tema tegutsemises on puudunud tahtlus ja talle ei ole alust teha süüteoetteheidet. 3.2 Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt – võttis võtmed, kutsus kohale teise isiku- ja eesmärgi ta ka saavutas. 3.3 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.4 Seega pani Alo Ruusalu toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11 4. Karistus Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Alo Ruusalu tuleb süüdi tunnistada

§ 4231

ja § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistus.

§ 4231

järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 215

lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et Alo Ruusalu süü hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav Alo Ruusalu juhtimisõiguseta isikuna oli 11.10.

1. a teinud otsuse sõita Jõgevalt Põltsamaale ning juba 01.11.
2. a sõitis ta Tartust Voorele. Kohtu hinnangul mõjutab Alo Ruusalu süü suurust ka asjaolu, et Alo Ruusalu liikles tiheda liiklusega maanteedel. Süüdistatav Alo Ruusalu ütlustest ei nähtu, et tema jaoks oli probleemne teha otsust juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata. Alo Ruusalu jaoks on see väljakujunenud tegevus juba alates
3. a märtsist, mil ta Tartu Maakohtu 29.05.
4. a otsusega kriminaalasjas 1-15-4395 mõisteti süüdi just

§ 424ja § 4231 toimepanemises.

Varasemad karistused, s.h. ka 19.04.2016 ja 22.06.2020.a mõistetud karistus ei ole mõjutanud teda väljakujunenud käitumisviisi muutma. Viimati karistati Alo Ruusalu Tartu Maakohtu 22.06.2020. a otsusega (kriminaalasi nr 1-20-4418)

§ 121

lg 1, § 4231 ja § 424 lg 2 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest

§ 74lg-te 1, 2, 3 alusel mõisteti kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates Alo Ruusalu varasem karistatus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. Alo Ruusalu on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, st sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, aga ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Hinnates Alo Ruusalu süü suurust

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüteos, mis seisneb süüdistatava poolt ühel korral temale mittekuuluva sõiduki omavolilises kasutamises, leiab kohus, et süü ei saa olla väike. Kohus võtab arvesse, et kannatanule tekitati kuriteoga varalist kahju sõiduki rikkumise näol (sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks). Arvestada tuleb ka süüdistatava käitumist peale sõiduki rikkumist (süüdistatav väitis, et kannatanu ülbitses kui nõudis temalt kahju hüvitamist) ning asjaolu, et süüdistatav kaasas oma õigusvastasesse tegevusse kolmandaid isikuid. Kohus, hinnates Alo Ruusalu varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd Alo Ruusalu on jätkanud süütegude, sh samaliigiliste toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole Alo Ruusalule ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Alo Ruusalule on varasemalt korduvalt mõistetud eriliigilisi karistusi ja talle on antud korduvalt võimalust kanda karistust vabaduses. Alo Ruusalule on mõistetud samalaadse kuriteo toimepanemise eest vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Lisaks on Alo Ruusalu vabastatud vangistusest karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, kuid ka see ei ole vajalikku mõju Alo Ruusalule avaldanud. Kohtu arvates näitab kõik eeltoodu Alo Ruusalu suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka 12 õiguskorda üldiselt- ta ei ole aastate jooksul loobunud rikkumiste toimepanemisest ega oma käitumismustrit muutnud, seega varasemad karistused ei ole olnud tulemuslikud. Kohus peab oluliseks arvestada ka asjaolu, et Alo Ruusalule on Tartu Maakohtu 22.06.2020. a otsusega kehtestatud katseajaks kontrollnõuded, muu hulgas alkoholi tarvitamise keeld. Seega on Alo Ruusalu rikkunud talle kehtestatud kontrollnõudeid ning on katseajal tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitamine on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku iseloomustusest Alo Ruusalu kohta, et süüdistatavale on käitumiskontrolli ajal koostatud kaks kirjalikku hoiatust (registreerimisele mitte ilmumise eest ja alkoholi tarvitamise eest). Alo Ruusalu on katseajal väärteokorras karistatud ühel korral. Kuna senini mõistetud karistused ei ole Alo Ruusalule vajalikku mõju avaldanud, st mõjutanud Alo Ruusalu oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive, ei ole kohtu arvates võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigilisema karistusega, st rahalise karistusega. Alo Ruusalu arusaama enda tegude tähendusest ja keelatusest suudab kohtu hinnangul mõjutada käesoleval juhul vaid vangistus. Alo Ruusalu puhul on varasemalt juba kasutatud ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (aprillis 2016) ja nn šokivangistust (juunis 2020), kuid need ei ole olnud efektiivsed. Lisaks võtab kohus arvesse, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete süütegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Alo Ruusalu on küllaltki lühikese aja jooksul karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata on Alo Ruusalu jätkanud süütegude toimepanemist. Lisaks tuleb arvestada, et süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik süütegu, kuna liikluses osalemiseks on vajalik eelnevalt omandada teatud kogemused ja läbida nõutav väljaõpe. Ilma selleta liikluses osalemisega seatakse ohtu kõikide teiste liiklejate elud, tervised ja kindlasti ka vara. Alo Ruusalu pani kuriteod toime katseajal. Seetõttu ei saa üldse kaalumisele tulla kaitsja viidatud võimalus asendada Alo Ruusalu vangistus

§ 691alusel elektroonilise valvega.

Käesolevalt tuleb süüdistatavale mõista liitvangistus, kuna Alo Ruusalu on uued süüteod toime pannud katseajal. Seega tuleb lähtuda erinormiks olevatest

§ 73

lg-st 4 või § 74 lg-st 5, mitte aga

§-st 691.

§ 73

lg-st 4 ja § 74 lg-st 5 saab järeldada, et katseajal kuriteo sooritanu peab üldjuhul minema (liit)vangistust kandma. Kohus märgib, et Alo Ruusalule etteheidetav süstemaatiliselt toime pandud süütegu ei ole selline, mis oleks ärahoitav elektroonilise valve rakendamisega. Elektrooniline valve kui käitumise kontrollimise võimalus on pigem tegevusespetsiifiline (vt

§ 751

lg.1 sõnastust)määratud kontrollima alkoholi tarvitamist, liikumist teatud piirkondades vmt. Elektroonilise järelevalvega ei ole ärahoitav isiku istumine sõiduki juhiistmele ja sõiduki juhtimine. Seda karistuslahendust ei ole võimalik sihtida sõiduki juhtimise ärahoidmist takistama. Seega tuleb Alo Ruusalu süüdi tunnistada

§ 4231

järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust, samuti süüdi tunnistada

§ 215

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskeimat karistust ning mõista Alo Ruusalule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.06.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4418 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o aasta 7 kuud 27 kakskümmend seitse päeva vangistust võrra ning mõista Alo Ruusalule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10-13.10.2021. a, s.o 3 päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 24 päeva vangistust. Mõistatud

itus on kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning arvestades Alo Ruusalule varasemalt mõistetud karistusi. 13 KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Alo Ruusalule kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Alo Ruusalu peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist.

1. Tsiviilhagi Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi Alo Ruusalu vastu summas 3500 eurot. Hagi on esitatud sõiduki maksumuse, s.o 3500 eurot hüvitamiseks põhjusel, et sõiduk muutus avarii tagajärjel taastamiskõlbmatuks. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx müüs sõiduki vanarauaks. Sõiduk oli soetatud edasimüümise eesmärgil. Kohus tunnistas 16.05.
2. a määrusega (tl.134-136) KrMS § 39 lg 2 alusel kriminaalasjas tsiviilkostjaks Mxxxxxx Pxxxxxxi, olles eelnevalt ära kuulanud tunnistaja Mxxxxxx Pxxxxxxi ütlused. Alo Ruusalu kasutas süüteo toimepanemisel teist isikut- Mxxxxx Pxxxxxt. Kohtuistungil 16.mail 2022 kohus selgitas menetlusosalistele, aga ka tunnistajana ütlusi andnud Mxxxxx Pxxxxxle tema tsiviilkostjana kaasamise põhjusi ja eesmärki, s.h. tsiviilkostja õigusi. Mxxxxx Pxxxxxxxxx kinnitas, et kriminaaltoimiku materjaliga tutvumist soovib ta elektrooniliselt, kohus määras, et prokuratuuri poolt tuleb materjal edastada. Kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx täiendas tsiviilhagi tsiviilnõude ka tsiviilkostja Mxxxxx Pxxxxx vastu. 19.05.2022 (tl.139), suunates oma KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas on leidnud tõendamist, et Alo Ruusalu pani toime võõra vallasasja (kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxile kuulunud sõiduki Volvo XC60) omavolilise ajutise kasutamise, kaasates sellesse oma venna Mxxxxxx Pxxxxxxi, kes oli roolis. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesoleval juhtumil on

§ 215

lg.1 järgi süüteo toimepanija ehk kannatanule kuuluva sõiduki omavoliline ajutine kasutaja Alo Ruusalu, kes kasutas toimepanemise vahendliku täideviijana Mxxxxx Pxxxxxt. Kannatanu sõiduk sai kahjustada (hävis) Mxxxxx Pxxxxx 14 vahetu juhtimistegevuse tõttu- ta ei suutnud reageerida metslooma teelehüppamisele ja sõitis autoga kraavi. Sõiduk purunes. Seetõttu vastutavad Alo Ruusalu ja Mxxxxx Pxxxxx kannatanule tekkinud sama kahju eest solidaarselt. VÕS § 65 lg.1 sätestab: Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi sisu on järgmine: - Alo Ruusalu ja Mxxxxxx Pxxxxxx tunnistavad Hxxxxxx Rxxxxxxi esitatud nõuet kahju hüvitamiseks summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Alo Ruusalu ja Mxxxxxx Pxxxxxx kohustuvad solidaarselt tasuma Hxxxxxx Rxxxxxxile 2500 (kaks tuhat viissada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates 10.juunist 2022.a igakuiselt osamaksetega, s.o 416 (nelisada kuusteist) eurot 67 senti kuus iga kuu 10.kuupäevaks. 2500 (kaks tuhat viissada) eurot peab olema tasutud hiljemalt 30.novembriks

1. a. Kohus leiab, et süüdistatava Alo Ruusalu, tsiviilkostja Mxxxxx Pxxxxx ja kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxxi vahel 16.mai 2022 kohtuistungi vaheajal sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Nimelt on kannatanu Hxxxxxx Rxxxxxx esitanud kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 3500 eurot (tl.82-83). Kohtule on esitatud tõendid kannatanu auto võimaliku turuväärtuse kohta (tl.97-99), kannatanu andis seletuse, et tema eesmärgiks oli see auto ostuhinnast kallimalt edasi müüa. Sõiduk hävis sedavõrd, et tema realiseerimisest metallikokkuostu on kannatanu saanud 300 eurot (kannatanu ütlused 04.04.2022 kohtuistungil 01:54:55 tl.111 tsiviilnõude kujunemise kohta). VÕS § 578 lg.1 sätestab: Kompromissleping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Käesoleval juhul on kannatanul olnud ebakindlus selles, et temale keegi kahju hüvitab. Ebakindlust on kannatanu väljendanud sõnumivahetuses Alo Ruusaluga (tl.87-96), kus kannatanu on määranud Alo Ruusalule tähtaja kahju 2500 eurot hüvitamiseks, kuid Alo Ruusalu ei ole kahju hüvitanud. Samas on Alo Ruusalu kinnitanud, et ta hüvitab kahju. Seejärel (09.novembrist alates) on Alo Ruusalu asunud esitama vastuväiteid kahju heastamisele. Kohtuistungil 16.05.2022 kohtu küsimustele vastates ei eitanud Mxxxxx Pxxxxxxxxx kahju hüvitamise kohustust, tahab teada, mis on nõutav summa. Kohtuistungi vaheajal on kannatanu ja solidaarkostjad Alo Ruusalu ja Mxxxxx Pxxxxxxxxx saavutanud kokkuleppe kahju summas 2500 eurot hüvitamise kohta, leppides kokku ka kahju hüvitamise osade kaupa- kuue kuu jooksul, 30.novembriks 2022 peab olema 2500 eurot makstud. Alo Ruusalu, Mxxxxx Pxxxxxxxxx ja Hxxxxx Ruusalu kinnitasid kohtuistungil nõustumist sellise kokkuleppega, see on kohtuistungil protokollitud. Kohus leiab, et sõlmitud kokkulepe vastab VÕS § 578 lg.1 sisule: kannatanu on teinud oma nõude summas järeleandmise, samas saanud kindluse nõude sissenõutavuse suhtes. Sõlmitud kokkulepe on kooskõlas ka sündmuse asjaoludega ja 15 seadusega. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kompromiss kahju hüvitamiseks tuleb kohtu poolt kinnitada. Kohus selgitab VÕS § 69 lg.1, lg.2 alusel solidaarvõlgnike omavahelist suhet: Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
2. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 138 eurot. Lisaks on kaitsjale väljamakstav tasu ja hüvitatavad kulud kohtumenetluses summas 1527,60 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 1665,60 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.
3. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2022.a) määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 654 eurot. Seega on sundraha suuruseks 981 eurot. Menetluskulud kokku on 2646,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata Alo Ruusalu hüvitatavaks menetluskulude summaks 2646,60 eurot ja mõista Alo Ruusalult välja 2646,60 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Seega tuleb Mxxxxxx Lxxxxxx sundtoomisega seotud kulud panna Mxxxxxx Lxxxxxx kanda ning Axxxxx Rxxxxxxxxx sundtoomisega seotud kulud panna Axxxxx Rxxxxxxxxx kanda.
4. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendina kriminaaltoimiku juurde jäetud CD-plaadi kõnesalvestisega Häirekeskusesse, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 16 17