) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.
lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
lg 2 sätestab, et Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra 2
Avaldaja arvestab vee- ja kanalisatsiooni, üldvee ja jäätmete koguse teisiti. Korteriomanike 18.10.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2021.a majanduskava, mille kohaselt kehtestati haldusteenuse suuruseks 0,24 eurot/m2 kohta, remondifond 0,30 eurot/m2 kohta, majandus-ja hoolduskulu 0,05 eurot/m2 kohta, reservkapital 0,30 eurot/m2 kohta ja jäätmete veo kulu vastavalt tegelikule kulule. Avaldaja on kohtule esitanud ülalnimetatud üldkoosoleku protokolli, vee- ja kanalisatsiooni arvestamise korra, majanduskava ning põhikirja (dtl 37-40, 45-48, 53, 54), millest nähtub arvetel märgitud teenuste tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 01.10.2021-31.05.2022 summas 357,39 eurot. Nõue on esitatud arvete alusel, mis on kohtule esitatud. Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud üldkoosoleku otsuse, majanduskava ja põhikirja alusel. 31.05.2022 arvelt nr 220516 nähtub, et mai teenused ja kulud kokku olid 42,67 eurot, aprilli teenused ja kulud kokku 43,93 eurot ning sellele lisandus varasemalt tasumata arved summas 270,79 eurot (30.04.2022 seisuga). Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 357,39 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise oktoober 2021-mai 2022 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani.
lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 9,28 eurot. Avaldaja esitas viivise arvestuse osas tabeli (dtl 67). Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 9,28 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 366,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 357,39 eurot ja viivis 9,28 eurot. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.