KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2516 Haldusasi X kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 18.10.2022 korr

) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.

§ 2

lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei nõustu detailplaneeringu algatamise korraldusega ning soovib seda kohtus vaidlustada. Sõltumata sellest, kas tõlgendada kaebust tühistamis- või kohustamis- ja tuvastamiskaebusena, tuleb see

§ 121lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Seetõttu ei pea kohus 1

§ 120lg 3) põhjendatuks.

1. Kohus selgitab, et DP algatamise otsus on menetlustoiming, mille tühistamist nõuda ei saa. Riigikohus on selgitanud, et DP algatamise otsus ei ole haldusakt, kuivõrd see ei loo õigusi ega kohustusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.04.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-08 (p 15) ja seal viidatud lahendeid). Seega ei ole tühistamisnõude esitamine lubatav.
2. Ka juhul, kui tõlgendada, et kaebaja on soovinud esitada kohustamisnõude (kohustada vastustajat DP algatamise osas uut otsust tegema) ning tuvastamisnõude (tuvastada LääneHarju Vallavalitsuse 18.10.2022 korralduse õigusvastasus), ei oleks kaebus lubatav.
3. DP algatamise otsuse vaidlustamise õigus on määratletud

§ 45

lg-s 3 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8).

§ 45

lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus. Vaid erandjuhul, kui menetlust reguleerivad õigusnormid viivad vääramatult ja vältimatult vaid ühe võimaliku lõppotsuse variandini, võib rääkida sellest, et lõpptulemus on ette teada. Seda näiteks juhtumil, kui keskkonnaorgani kooskõlastuse andmata jätmisest tuleneb siduv keeld DP kehtestamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2014 otsus asjas nr 3-3-1-41-13, p 19).

1. Arvestades DP algatamise korralduses märgitut, ei nähtu kohtule, et juba algatamise hetkel oleks kahtlusteta selge, et see riivaks iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist (s.o DP kehtestamise otsusest) sõltumatult kaebaja õigusi. Praeguses menetlusetapis ei ole põhjust eeldada, et kavandatava DP menetluse käigus sellest mõjutatud isikute huve üldse ei arvestataks või et DP kehtestataks kindlasti kujul, mis kaebaja õigusi riivab.
2. Kohus selgitab, et asjast huvitatud isikute kaasamine, nende seisukohtade ning võimalike planeeringulahendustega neile isikutele kaasneva mõju väljaselgitamine ja erinevate huvide väärtustamine ning tasakaalustamine toimub planeerimismenetluse käigus. Seega on kaebajal edasise menetluse käigus õigus ja võimalus oma arvamust avaldada. Samuti saab ta tulevikus juhul, kui ta lõpplahendusega ei nõustu, DP kehtestamise otsuse kohtus vaidlustada.
3. Arvestades eeltoodut tuleb kaebus

§ 121lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2