lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui 2 ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused
Asenduskohustuse tekkimine
lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja isa tegutseb Soomes ettevõtjana ja tal on Eestis kinnisvara, asukohaga xxx ja xxx. Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb, seega hagejal. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ning hagiavalduses ei ole esile toodud neid asjaolusid, mis annaksid aluse asenduskohustust
Hageja ei ole ära toonud asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et täitemenetlused ei ole viinud soovitud tulemuseni. Hagiavalduse kohaselt on Soomes täitemenetlus algatatud 17.11.2021.a Ainuüksi asjaolu, et Justiitsministeeriumist saadud kirja kohaselt võivad esimesed maksed laekuda alles kuue kuu pärast ei anna alust eeldada, et Soomes algatatud täitemenetlus ei ole viinud soovitud tulemuseni. Justiitsministeeriumist saadud kirjas on selgitatud, et piiriülesed täitemenetlused välisriigis võtavad aega. Kostja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus Eestis on olnud pigem formaalne ja ei ole seetõttu olnud tulemuslik, kohtutäitur ei ole võtnud ammendavalt kasutusele talle seaduses antud võimalusi sundida võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kostjale teadaolevalt on hageja isal olemas juhiluba. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on edastanud võlgnikule hoiatused TMS § 1771 alusel, ning andmeid nende hoiatuste võlgnikule kätte-toimetamise kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud avalduse võlgniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest. Kõik eelpoolnimetatud asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et kohtutäitur ja sissenõudja ei ole teinud kõike nendest sõltuvat, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses oleks viinud taotletava tulemuseni ehk sundida võlgnikku tasuma nii elatise võlgnevust kui jooksvat elatist oma lapsele. Seega on kostja seisukohal, et nõude esitamine tema vastu on põhjendamata ning alusetu. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Hageja isa elukoht Soomes on teada, hageja isa tegutseb Soomes ettevõtjana ning tal on Eestis kinnisvara, asukohaga xxx ja xxx, mille arvel saaks kohustust täita. Samuti on kostja seisukohal, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole
lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Kostja märgib ka seda, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Kostja töötab OÜ-s XXX. Töölepingu p 4.1 kohaselt makstakse töötajale tükitöö alusel, täistööaja eest, kuid mitte vähem kui 3,86 eurot tund või 654 eurot kuus. Seega kõigub kostja töötasu miinimummäärast kuni selleni, palju jõuab kostja oma iga arvestades igal tööpäeval tööd teha. Alates 2024.a täitub kostjal pensioniiga ja kostja jääb pensionile, ning majanduslik olukord halveneb veelgi ning asenduskohustuse täitmine hagis nõutud ajani so 2027.a kahjustab kostja tavalist ülalpidamist märkimisväärselt juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kostja ainuke vara on korter asukohaga xxx, mis on kostja elukohaks. Lisaks kostjale elab kostja korteris ka kostja tütar koos oma 3-kuuse lapsega, sest neil ei ole teist elukohta. Kommunaalkulude katteks tasub kostja talvekuudel keskmiselt 250 eurot ja suvekuudel ilma kütteta keskmiselt 140 eurot. Elektri eest tasub kostja igakuiselt 25-30 eurot. Arvestades järgnevaks kütteperioodiks tehtavaid prognoose saab eeldada, et kallineb nii gaasi kui ka elektri hind ning samuti ka keskkütte hind. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamata, tõendamata ja põhistamata ning palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja soovib asja arutamist kohtuistungil. (tl. 40-52). KOHTUISTUNG 3
järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga
Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab
lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida
lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 19.10.2011 lahendis nr. 3-2-1-75-11 asunud seisukohale, et «Kolleegiumi arvates võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida siiski
lg 2 alusel.
lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. 4
lg 2 esimeses lauses on aga kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib
lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest
lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada. Selline tõlgendus on kolleegiumi arvates kooskõlas perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamisõiguse üldise mõttega.
lg 2 pelgalt grammatiline tõlgendamine viiks olukorrani, kus vanavanematel tekib küll asenduskohustus täisealiseks saanud lapse ülalpidamiseks, kuid mitte alaealise lapse ülalpidamiseks, sest vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
Viimane oleks aga selges vastuolus alaealise lapse huvi ülimuslikkuse põhimõttega ega tagaks alaealisele lapsele piisavat kaitset. Ülaltoodud põhjustel leiab kolleegium, et vanavanemal võib
lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal
lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Kolleegium leiab, et hoolimata
lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.» Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja on lapse N.i vanavanem. Laps elab väidetavalt koos emaga. Viru Maakohtu 21.03.2016.a kohtuotsusega nr. xxx on A. K.lt välja mõistetud elatis N. K. kasuks ajavahemiku 01.04.2015-31.12.2015 eest tasumata osas summas 126 eurot; alates 01.01.2016 kuni 20.03.2016 igakuiselt 215 eurot; kohtuotsuse täitmisel arvestada, et A. K. on nimetatud ajavahemikul tasunud ülalpidamise katteks 550 eurot; alates 21.03.2016 igakuiselt 250 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse isa elukoht/asukoht on teada, vastavalt nii hagis märgitule kui ka Rahvastikuregistri andmetele on tema elukohaks xxx, Sooome, e-post xxx. Kinnipidamisasutuses ta ei viibi, Viru Maakohtu 21.03.2016 kohtuotsusega on elatis temalt välja mõistetud, tema tervislik seisund lubab töötada (vastupidised andmed puuduvad). Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani 12.05.2022 tõendist nähtub, et alates 07.02.2018 kuni 31.05.2022 moodustab elatise võlgnevus 14 208 eurot. (tl. 17). Asjas puuduvad tõendid selles, mida kohtutäitur on alates veebruar 2018 tehtud täitemenetluse tagamiseks (töötasu, vara, jne arestimine/ sundvõõrandamine, juhtimisõiguse peatamine, jne). Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise käigus ei ole kasutatud kõiki võimalusi ega võetud kasutusele kõiki meetmeid selle täitmise tagamiseks (sh kriminaalmenetluse algatamine, juhtimisõiguse peatamine, vara sundvõõrandamine, jne). Kohus teostas päringu Kinnistusregistrisse A. K. varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kinnistusregistri 09.11.2022 andmetest nähtub, et A. K.le kuulub 2 korteriomandit, asukohtadega xxx ja xxx. Mõlemale korteriomandile on seatud käsutamise keelumärge hageja N. K. kasuks (korteriomandile xxx on 5 keelumärge seatud 30.11.2020; korteriomandile xxx on keelumärge seatud 23.09.2022, tl. 6467) Seega on kohus seisukohal, et täitemenetluste käigus ei ole võetud kasutusele kõiki võimalikke abinõusid, mis oleksid taganud kohtuotsuse täitmise võlgniku poolt. Lisaks sellele on kohus arvamusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, so elatise mittemaksmist. Hageja seaduslik esindaja on küll esitanud tõendid kohtutäiturilt võlgnevuse olemasolu kohta, samuti selle kohta, et täitemenetlus on algatatud Soomes, kuid ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et elatist ei ole makstud ilma kohtutäituri vahenduseta (puuduvad pangakonto väljavõtted). Isegi kui oletada, et
lg 2 alusel oleks põhjendatud elatisehagi rahuldamine, siis
lg 1 tulenevalt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus, hinnates
K. bruto-töötasu alates 14.02.2022 kuni 01.12.2022 kehtiva Töölepingu kohaselt moodustab mitte vähem kui 654 eurot kuus. (tl. 43-44) Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmine netotöötasu perioodil 01.02.2022-19.06.2022 moodustas 753,76 eurot kuus (346,36+923,41+889,56+855,71=3015,04/4=753,79, tl. 45). Seega on kostjale sissetulek töötasuna garanteeritud kuni 30.11.
lg 1, § 106 lg 2 tulenevad alused hagi rahuldamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. 6 Vastavalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus arvestab ajaoluga, et hagejaks käesolevas menetluses on alaealine laps, kellel puudub iseseisev sissetulek ning kelle jaoks oleks kostja menetluskulude kandmine ebamõistlikult koormav. Samadel põhjendustel ei jäta kohus kostja menetluskulusid hageja seadusliku esindaja kanda. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 164 lg 1, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.