TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2449 Määruse kuupäev 24. november 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks muut

) § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku

1. juuli 2022 kuni
2. november 2022 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejal ei olnud sel perioodil maksetehinguid. Eeltoodust tulenevalt ei esine antud juhul taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla kinnitas kohtule 22. novembri 2022. a vastuses, et taotleja on esitanud vanglale iseloomustuse muutmiseks vaide. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul iseenesest võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lõiked 2 ja 5).

1. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
4. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kohus võib otsuse tegemisel arvestada iseloomustuses toodud ebaõiget informatsiooni. Kohus mõistab, et taotleja on seejuures silmas pidanud vanglast tingimisi enne 2 3-22-2449 tähtaega vabastamise otsust. Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta (justiitsministri
5. augusti
6. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lõige 1 ja lõike 2 punkt 11). Kui taotleja hinnangul on vangla iseloomustuses kajastanud ebaõigeid andmeid või ta mingite vangla hinnangutega ei nõustu, siis on tal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võimalik juhtida maakohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada tõendeid, mis vangla antud hinnangud ümber lükkaksid. Taotleja võimalik enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes vangla poolt koostatud iseloomustusest ning selles toodust. Vastava otsuse teeb kohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul selles osas taotleja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.
7. Eeltoodud põhjendusel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3