2-17-6880/61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6880 Tsiviilasi X (X) hagi Loo Properties OÜ vastu võla või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud intressi nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.detsembri 2021.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 169 760,70 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loo Properties OÜ 19.jaanuari 2022.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Loo Properties AS (registrikood 12194245, aadress Linnuka tee 1, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, 74207), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus (e-post:XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 20.12.2021.a otsus jätta muutmata.

2.Loo Properties OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Loo Properties OÜ kanda.

4.Mõista välja Loo Properties OÜ-lt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 824 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetstatud määras.

5.Võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõend – hoiustamisavalduse muutmise avaldus.

6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(10) pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 15.06.2017 esitas hageja X Harju Maakohtule hagi kostjalt Loo Properties OÜ põhivõlgnevuse summas 95 562,39 eurot, intressi summas 50 320,80 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 95 562,39 eurot väljamõistmiseks.

Alternatiivselt esitas hageja nõude mõista kostjalt välja intressivõlgnevus 61 159,93 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Catmet OÜ laenuandjana ja kostja laenusaajana 02.02.2012 laenulepingu. Laenulepingu kohaselt sai kostja laenu summas 1 252 192 eurot tähtajaga kuni 02.02.2022 ja intressimääraga 16 % aastas. 15.05.2012 sõlmisid Catmet OÜ nõude loovutajana, kostja võlgnikuna ja hageja nõude omandajana nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingu alusel omandas hageja kostja vastu 02.02.2012 laenulepingust tuleneva nõude summas 95 562,39 eurot. 15.05.2012 sõlmisid hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana laenulepingu hageja poolt omandatud nõude 95 562,39 euro osas. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tagastab hageja omandatud põhinõude summas 95 562,39 eurot 31.12.2014 ning intress on määraga 20% aastas. 22.03.2016 esitas hageja kotjale nõudekirja, nõudes kostjalt põhinõude, intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kostja ei ole käesoleva ajani oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud.

1.2. 15.05.2012 laenulepingu punkti 2.2.2. kohaselt tuli kostjal laenusumma 95 562,39 eurot tasuda hagejale hiljemalt 31.12.2014. Hageja nõuab kostjalt põhivõla summas 95 562,39 eurot tasumist. 15.05.2012 laenulepingu punkti 2.3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma põhinõudelt intressi 20 % aastas. Leping sõlmiti 15.05.2012 ja intress tuli tasuda samuti põhinõudega koos hiljemalt 31.12.2014. Seega pidi kostja tasuma intressi 961 päeva eest, mis teeb 50 320,80 eurot. 15.05.2012 laenulepingu punkti 2.4.1. kohaselt leppisid pooled kostjapoolse viivitamise korral kokku viivises määraga 0,25 % päevas. Hageja arvestab ja nõuab kostjalt viivist kuni 400 päeva eest, see on kuni 05.02.2016. Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude ulatuseni ning nõuab viivist summas 95 562,39 eurot.

1.3. Olukorras, kus kostja peaks tuginema 15.05.2012 laenulepingu tühisusele või vaidlustama muul viisil selle kehtivuse ning kohus sellise asjaolu tuvastab, siis nõuab hageja alternatiivselt kostjalt 15.05.2012 nõude loovutamise lepingust tulenevalt 02.02.2012 laenulepingu täitmist – so sissenõutavaks muutnud intressi tasumist. Hageja omandas 15.05.2012 nõude loovutamise lepingu alusel kostja vastu 02.02.2012 laenulepingust tulenevad nõuded. Hagejal kui nõude omandajal on õigus nõuda omandatud põhinõudelt kokkulepitud intressi. 02.02.2012 laenulepingu punkti 2.1. kohaselt kohustus kostja laenusaajana tasuma põhinõudelt intressi määraga 16 % aastas. Lepingu p 2.2. kohustus kostja tasuma intressi üks kord aastas 1. veebruaril. Hageja omandatud põhinõue on summas 95 562,39 eurot, millelt moodustab intress 16 % aastas ühe aasta kohta 15 289,98 eurot. Kostja ei ole hagejale tasunud intressi 2012-2016 aastate eest, 5 aasta eest. Hageja esitab alternatiivse nõudena kostja vastu intressi nõude aastate 2013, 2014, 2015 ja 2016 eest, mis moodustab kokku 61 159,93 eurot.

2(10) 2. 20.01.2021 täpsustas hageja viivise arvestust johtuvalt 30.06.2020 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-7394. Tsiviilasja nr 2-16-7394 kohtuotsuse punkti 12. lõigus 2 on kohus sedastanud: Poolte vahel kokku lepitud intressimääraks on 20% aastas. VÕS § 113 lg 1 lause 3 järgi on laenulepingule kohalduv seadusest tulenev viivisemäär seega samuti 20% aastas.

Sama punkti lõikes 4 on maakohus sedastanud: Hageja on täitmisavalduse kohaselt viivitanud 457 päeva laenu tagastamisega. Kohus on seisukohal, et seadusjärgset viivisemäära arvestades on kostja viivisenõude suuruseks 23 929,87 eurot (95 562,39*20%:365*457=23 929,87 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekkimist, mistõttu vähendab kohus kostja sundtäitmisele esitatud viivisenõuet summa võrra, mis ületab kostja seadusjärgset viivisenõuet 23 929,87 eurot, s.o 85 250,13 euro võrra. Kostja viivisenõude suuruseks ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest jääb 23 929,87 eurot. Seega on maakohus antud asjas võtnud seisukoha viivitamisest perioodi kohta viivise sissenõutavaks muutumisest kuni täitemenetluse alustamiseni (457 päeva). Hageja nõuab ja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 lause 3 alusel laenulepingu punktist 2.3.1. tulenevalt 20% aastas alates kuupäevast 01.01.2015 kuni 31.12.2019 (so 1826 päeva), millest tulenevalt on viivis perioodi lõpus 95 562,39 eurot.

3.Asjaolu, et kostja on põhinõude 95 562,39 eurot, intressi 50 268,44 eurot ja viivise 23 929,87 eurot hoiustanud notari hoiukontole, ei oma hageja nõude rahuldamise seisukohast tähtsust. Ennekõike seetõttu, et hageja nõue on eelnimetatud summade ulatuses sisuliselt jätkuvalt täitmata hoiustamistingimuste tõttu. Antud juhul ei vasta 18.03.2021 hoiustamiskviitung nr 302 VÕS § 122 lg 1 mõistes hoiustamise õiguslikke tagajärgi toovale kviitungile. Kostja on sisuliselt jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, kuna hagejal ei ole võimalik hoiustatud summasid ilma lisatingimuste täitmiseta omandada.

Kostja vastuväited 4. Kostja vaidleb oma 18.07.2021 vastuses hagile vastu. Hageja nõue tuleneb 15.05.2012 laenulepingust. Nimetatud lepingu tegelik sõlmimise aeg ja asjaolud ei ole kostjale teada.

15.05.2012 laenulepingu ja 15.11.2012 ühishüpoteegilepingu on kostja nimel sõlminud endine juhatuse liige Q, hageja lähikondne (kostjale teadaolevalt hageja elukaaslase poeg).

Kostja leiab, et 15.05.2012 kuupäevaga leping, millal iganes see on tegelikult sõlmitud, on sõlmitud esindajakohustuste jämeda rikkumisega ja on heade kommete vastane.

4.1. Poolte vahel on sõlmitud 15.11.2012 notariaalne hüpoteegileping. 27. novembril 2012 tegi AS Loo Properties X-le avalduse, millega tühistas 15.11.2012 Loo Properties OÜ ja X vahel sõlmitud lepingu TsÜS § 131 lg 1 alusel. X on avalduse kätte saanud. Pooled vaidlesid tsiviilasjas 2-13-9733 selle üle, kas hageja on kohustatud andma nõusoleku eelnimetatud hüpoteegi kustutamiseks kuivõrd hagejal puudub nõude loovutuse tühisusest tulenevalt nõue kostja vastu. Kohus asus seisukohale, et nõude loovutus on kehtiv.

4.2. Kostja juhib lepingute sõlmimisega seoses tähelepanu järgmistele asjaoludele.

15.11.2012 hüpoteegilepingus sisalduvad tagatiskokkuleppes ei ole tagatavat nõuet määratletud, kuigi ausalt ja õiglaselt mõtleva isiku arusaama kohaselt pidanuks pooled 15.11.2012 lepingu sõlmimisel tähenduses, kinnitavad asjaolud. Käesoleval juhul ei ole jutt vastastikuste soorituste väärtuste tasakaalu rikkumisest vaid sellest, et hageja ei teinud selle lepingu järgi üldse mingit sooritust. Hageja sai 15.05.2012 lepingu tulemusel nõuda omandatud nõudeõiguse täitmist kaheksa aastat varem, sellelt algsega võrreldes 4% kõrgemat intressi ja 2,5 korda kõrgemat viivist ja õiguse sekkuda leppetrahvi ähvardusel hageja majandustegevusse. Kostja ei saanud selle lepingu tulemusel midagi. Tal tekkis ainult kohustus laen kaheksa aastat varem tagastada ja sellelt 4% kõrgemat intressi maksta ja hoiduda käibes harilikest tehingutest – laenu võtmisest, ümberkujundamisest jne. Sellise käibes ebahariliku tehingu puhul tuleb kostja arvates eeldada, et kohustusi rikkunud juhatuse 3(10) liige tegi tehingu ühingu nimel sellise mõju või asjaolu tulemusel, mis on aluseks TsÜS § 86 lg 2 kohaldamiseks.

4.3. Kostja toob esile asjaolu, et 15.11.2012 hüpoteegilepingu sõlmis endine juhatuse liige Q kostja nimel ajal, kui oli teadlik enamusosaniku ettepanekust teda juhatusest tagasi kutsuda.

Samuti on 15.05.2012 leping sõlmitud samal päeval, 15.05.2012, kui hageja kutsuti tagasi AS Catmet juhatusest. Hinnates teadaolevaid tehingute tegemise asjaolusid, on eluliselt usutav, et hageja, saades teada oma lähikondse Qi kostja juhatusest tagasikutsumisest, mõjutas teda, kasutades ära lähikondsussuhet, vormistama tagantjärele kuupäevaga laenulepingu ja seadma kostja varale tema kasuks hüpoteegi. Laenulepingu kuupäevaks valiti viimane päev, millal hagejal oli AS Catmet, mille esindajana loovutas iseendale nõude, esindusõigus, so 15.05.2012.

4.4. Kostja tühistas 15.05.2012 lepingu konkludentse, so. kaudse, tahteavaldusega, mis sisaldus hagiavalduses tsiviilasjas 2-13-9733. Hageja on selle kätte saanud ja sellele 25.03.2013 vastanud, so tühistamisavalduse kätte saanud. Nii nagu juba esile toodud, ei ole 15.11.2012 hüpoteegilepingus sisalduvad tagatiskokkuleppes tagatavat nõuet määratletud, kuigi ausalt ja õiglaselt mõtleva isiku arusaama kohaselt pidanuks pooled 15.11.2012 lepingu sõlmimisel 15.05.2012 laenulepingust teadlikud olema ja seda ka tagatava nõudena hüpoteegilepingus ära näitama. Kostja leiab, et eluliselt usutav on väide, et 15.11.2012 hüpoteegi seadmise ajal ei olnud 15.05.2012 laenulepingut veel olemas ja see vormistati hiljem. Kostja nimel tehingu teinud endine juhatuse liige Q lepingut kostja raamatupidamisse üle ei andnud ja 15.05.2012 laenulepingu originaal puudub kostjal senini. Kostja ei olnud 15.05.2012 laenulepingu olemasolust kuni 25.03.2013, kui hageja vastas hagile tsiviilasjas 213-9733 (Kostja hagi hageja vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kohtulahendiga asendamiseks) ja esitas vastuse lisana ka laenulepingu koopia, kindel ega teadnud selle tingimusi. Vaidlus puudub, et kostja tühistas 27.11.2012 avaldusega 15.11.2015 lepingu. Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik, et tehingu tühistamisega kaasneb ka sellega seotud tehingute tühistamine. Kostja leiabki, et 27.11.2012 tühistamisavaldus ja 28.02.2013 hagiavaldus nende koosmõjus sisaldavad kostja tahteavaldust ka 15.05.2012 lepingu tühistamiseks. Hageja pidi aru saama, et kostja tahe on tühistada kõik tema ja hageja vahel sõlmitud tehingud. Isegi kui lähtuda sellest, et kostjat tuleb lugeda 15.05.2012 lepingust teadlikuks alates 27.11.2012, on nimetatud tahteavaldused tehtud TsÜS § 131 lg 3 sätestatud 6 kuulise tähtaja jooksul. Kostja leiab, et on Q`i poolt esindajakohustuste rikkumise piisavalt tõendanud. Osanike nõusolekuta ja tahte vastaselt äriühingu vara koormamine, ebamõistlikult koormavatel tingimustel ning kaheldavatel asjaoludel lähikondsega ning viimase huvides lepingu sõlmimine ei ole kindlasti lojaalselt ja ühingu huve arvestavalt juhatuse liikmelt oodatav käitumine. Q on rikkunud esindajakohustusi.

4.5. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et 15.05.2012 leping on tühine ja kostjale ei tulene sellest mistahes kohustusi.

5.22.06.2021 seisukohas märgib kostja hageja 20.01.2021 täpsustatud viivisenõude osas järgmist. Hageja nõuab 15.06.2017 hagiavalduses laenulepingust tulenevat põhivõlga, intressi ja viivist ajavahemikul 01.01.2015 kuni 05.02.2016. Edasiulatuva viivise väljamõistmise nõuet hagis esitatud ei ole. 20.01.2021 avalduses märgib hageja, et nõuab viivist ajavahemikul 01.01.2015 kuni 31.12.2019. Hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid, viivise perioodi, ja sellega ka hagi muutnud. Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut.

5.1. Tsiviilasjas nr 2-16-7394 vähendas maakohus hageja viivisenõuet ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest 109 180,03 eurolt 23 929,87 eurole. Kostja on kohtuotsusega kindlaks määratud rahasumma hoiustanud Tallinna notar Gunnar Savisaar ametialasele hoiukontole. Notar on hoiustamise kohta väljastanud hoiustamiskviitungi. Seega on kostja rahuldanud hageja nõude põhivõla, intressi ja viivise osas, mida hageja nõudis algses hagis 4(10) ajavahemiku 01.01.2015 kuni 05.02.2016 eest ja lisaks veel viivise, mis on arvestatud ajavahemikul 06.02.2016 kuni 01.04.2016.

5.2. Hagejal tuleb oma viivisenõuet, mis ületab põhivõlga põhjendada. Hageja ei ole seda teinud ja kostja palub sellest tulenevalt vähendada viivist ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi 23 929,87 eurole (samas ulatuses mis kohus tsiviilasjas 2-16-7394 sama perioodi eest arvestatud viivise osas otsustas) ja ajavahemiku 02.04.2016 kuni 31.12.2019 eest 0 eurole.

5.3. Hageja nõuab jõustunud kohtuotsusega tuvastatud võlgnevusest suuremat summat. Kostja leiab, et see ei ole võimalik. Kohtu poolt tuvastatud sundtäidetav võlgnevus on lõplik (Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsuse nr 3-2-1-162-12 p. 19). Seega esineb alus hagi osaliselt läbi vaatamata jätmiseks. Kostja palub kohtul jätta hagi viivisenõudes, mis ületab varasema jõustunud kohtuotsusega kindlaks määratud viivist, läbi vaatamata. Käesoleval juhul on kohus samade poolte vahel toimunud vaidluses lahendanud vaidluse sama laenulepingu alusel ajavahemikul 01.01.2015 kuni 01.04.2016 arvestatud viivise osas.

Menetlusõiguslikku tähendust ei ole sellel, et viivise arvestamise periood on teine, kui oli kohtuasjas, milles tehtud kohtuotsus on jõustunud. Hageja ei saa esitada pärast täitemenetluses toimunud vaidlust hagimenetluses uut nõuet erineva perioodi eest arvestatud viivise välja mõistmiseks. Hagejal tuli oma viivisenõue, sh edasiulatuv viivisenõue korraga esitada täitemenetluses ja sellega seotud kohtumenetluses, mitte eraldi hagis.

Menetluse käik 10.11.2021 toimunud kohtuistungil loobub hageja hagiavalduses esitatud alternatiivsest nõudest. Kostja kinnitab, et tal ei ole midagi loobumise vastu. Hageja jääb hagi juurde ning märgib, et vaidlusmoment on täiendavad viivised, mis ei ole teises sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses kajastamist leidnud. Kostja kinnitab samuti, et põhivaidlus on viivises, sest jõustunud kohtulahendis toodud summade osas on nõue täietud, hoiustamisega.

Ainuke vaidlus on täiendavad viivised. Kohus asub seisukohale, et hageja X (X) loobumine alternatiivnõudest tuleb vastu võtta ning selles osas menetlus tsiviilasjas nr 2-17-6880 lõpetada.

Maakohtu otsus 6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 95 562,39 eurot, intressi 50 268,44 eurot ja viivise perioodi 01.01.2015 – 01.04.2016 eest summas 23 929,87 eurot, kokku summas 169 760,70 eurot. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 241 445,58 euro nõudes (põhinõue 95 562,39 eurot, intress 50 320,80 eurot ja viivis perioodi 01.01.2015 – 31.12.2019 eest summas 95 562,39), jäi hagi rahuldamata 71 684,88 euro ulatuses (241 445,58 eurot – 169 760,70 eurot).

7.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 28. mai 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7394, mis on käesolevaks hetkeks jõustunud, jäeti rahuldamata Loo Properties AS-i hagiavaldus X (X) vastu põhinõude summas 95 562,39 eurot, intressi summas 50 268,44 eurot ja viivise summas 23 929,87 eurot tasumise nõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1871. Pooled ei vaidle, et täiteasjas nr 022/2016/1871 on kohtutäitur Elin Vilippus alustanud hageja 01. aprilli 2016 täitmisavalduse alusel täitemenetluse kostja AS Loo Properties suhtes. Kohtule tõendina esitatud 01. aprilli 2016 täitmisavaldusest nähtuvalt on nõude aluseks sama 15.05.2012 laenuleping, mis on ka käesolevas vaidluses esitatud nõude aluseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusena on kohus tsiviilasjas nr 2-16-7394 kontrollinud muuhulgas ka seda, millises ulatuses nõue hagejal kostja vastu on. Kohus on 28. mai 2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-167394 leidnud, et hageja 15.05.2012 laenulepingust tulenev nõue on põhjendatud põhinõude summas 95 562,39 euro ulatuses, intressi summas 50 268,44 euro ulatuses ja viivise perioodi 5(10) 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest 23 929,87 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust on kohus ka käesoleva asja lahendamisel seotud 15.05.2012 laenulepingust tulenevate ja tsiviilasjas nr 216-7394 juba tunnustatud nõuetega. Käesoleval juhul on tsiviilasjas nr 2-16-7394 tunnustatud hageja põhinõuet summas 95 562,39 eurot ja intressi summas 50 268,44 eurot (käesolevas asjas on hageja intressinõude esitanud summas 50 320,80 eurot), mistõttu asub kohus seisukohale, et ka käesolevas asjas kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 95 562,39 eurot ja intress summas 50 268,44 eurot.

8.Keskseks vaidlusküsimuseks praeguses asjas on hageja viivisenõue. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda viivist perioodi 01.01.2015 kuni 31.12.2019 (so 1826 päeva) eest summas 95 562,39 eurot.

8.1. Hageja on hagiavalduses esitatud viivisenõude, mille kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 01.01.2015 05.02.2016 summas 95 562,39 eurot. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et lähtub viivise arvestamisel 15.05.2012 laenulepingu punktist 2.4.1., mille kohaselt leppisid pooled kostjapoolse viivitamise korral kokku viivises määraga 0,25 % päevas. 20.01.2021 menetlusdokumendis on hageja oma viivisenõuet täpsustanud ning taotleb viivise väljamõistmist perioodi 01.01.2015 kuni 31.12.2019 eest VÕS § 113 lg 1 lause 3 alusel laenulepingu punktist 2.3.1. tulenevalt määraga 20% aastas, millest tulenevalt on viivis perioodi lõpuks 95 562,39 eurot. Viivisenõude täpsustamise põhjusena toob hageja välja asjaolu, et Harju Maakohtu 28. mai 2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-16-7394 punktis 12 asus kohus seisukohale, et poolte vahelises võlasuhtes tuleb kohaldada viivisemäära VÕS § 113 lg 1 lause 3 järgi määraga 20 % aastas.

8.2. Kostja vaidleb hageja 20.01.2021 menetlusdokumendis täpsustatud viivisenõudele vastu, leides, et jõustunud kohtuotsusega tuvastatud võlgnevusest suurema summa nõudmine ei ole võimalik. Kostja palub kohtul jätta viivisenõude, mis ületab jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7394 kindlaks määratud viivist summas 23 929,87 eurot, läbi vaatamata.

Kohus nõustub kostjaga, et kohtu poolt tuvastatud sundtäidetav võlgnevus on lõplik. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu 16. mai 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-11056 p 23.1. märgitule, mille kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtumenetluses esitatud viivise vähendamise taotluse korral teeb kohus (kui on alust viivist vähendada) viivise suuruse kohta lõpliku otsuse, seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kohta. Riigikohus on selgitanud, et selle eesmärk on vältida samade poolte vahel samadest faktilistest ja õiguslikest suhetest tuleneva viivise suuruse üle vaidlemist mitu korda, mitmes kohtuasjas. Viivise suurust määrates peab kohus seega arvestama mõistlikus ulatuses ka sellega, et viivitus võib edasi kesta ka pärast viivise vähendamise kohta otsuse tegemist.

8.3. Kohus leiab, et juhindudes eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis sedastatust, tuleb ka käesolevas menetluses asuda seisukohale, et TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tuleb lõpetada menetlus viivisenõudes, milles hageja nõuab viivist üle varasemalt väljamõistetud viivise summas 23 929,87 eurot ületavas osas (sh edasiulatuv viivis). Hageja nõuab viivist summas 95 562,39 eurot, seega tuleb lõpetada menetlus viivisenõude osas summas 71 632,52 eurot (95 562,39 eurot - 23 929,87 eurot).

8.4. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud summas 23 929,87 eurot ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 23 929,87 eurot.

9.Kostja palub jätta hagi põhi-, intressi- ja viivisenõude osas ajavahemikul 01.01.2015 kuni 01.04.2016 rahuldamata kuna kostja on hageja nõude juba rahuldanud raha hoiustamisega.

Hageja ei vaidlusta asjaolu, et kostja on põhinõude summas 95 562,39 eurot, intressi summas 50 268,44 eurot ja viivise summas 23 929,87 eurot hoiustanud notari hoiukontole, kuid leiab, et sellega ei saa lugeda hageja nõuet rahuldatuks, sest hoiustamistingimuste tõttu ei vasta 18.03.2021 hoiustamiskviitung nr 302 VÕS § 122 lg 1 mõistes hoiustamise 6(10) õiguslikke tagajärgi toovale kviitungile. Kostja on sisuliselt jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, kuna hagejal ei ole võimalik hoiustatud summasid ilma lisatingimuste täitmiseta omandada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole hageja nõuet hoiustamisega rahuldanud.

Kostja apellatsioonkaebus 10. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

11.Kohtutäitur Elin Vilippus alustas vastustaja 1. aprilli 2016 täitmisavalduse alusel täitemenetluse apellandi suhtes. Täitedokumendiks oli 15. novembri 2012 hüpoteegileping.

Täitmisavalduse kohaselt oli nõude alus 15. mai 2012 laenuleping, sama leping mis on ka käesolevas kohtuasjas esitatud nõude alus. Hageja nõudis täitemenetluses 255 010.86 euro maksmist, mis koosneb põhivõlast 95 562.39 eurot, intressist 50 268.44 eurot ja viivisest 109 180.03 eurot ajavahemikul 01.01.2015 kuni 01.04.2016. Kostja (apellant) esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Harju Maakohus rahuldas 28. mai 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7394 osaliselt hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2016/1871 lubamatuks viivise 85 250.13 euro sissenõudmisel. Ülejäänud osas, s.o põhinõude 95 562.39 eurot, intressi 50 268.44 eurot ja viivise 23 929.87 eurot tasumise nõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1871 jättis kohus hagi rahuldamata. Seega vähendas maakohus hageja viivisenõuet ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest 109 180.03 eurolt 23 929.87 eurole. Apellant on kohtuotsusega kindlaks määratud rahasumma hoiustanud Tallinna notar Gunnar Savisaar ametialasele hoiukontole.

Notar on hoiustamise kohta väljastanud hoiustamiskviitungi. Seega on apellant rahuldanud hageja nõude põhivõla, intressi ja viivise, mida hageja nõudis algses hagis ajavahemiku 01.01.2015 kuni 05.02.2016 eest ja lisaks veel viivise mis on arvestatud ajavahemikul 06.02.2016 kuni 01.04.2016.

12.Apellant esitas hagi (algselt vastuhagi käesolevas menetluses) hüpoteegi kustutamise tahteavalduse tegemiseks kohustamise ja selle kohtulahendiga asendamise nõudes.

Maakohus vaatas hagi läbi tsiviilasjas 2-21-6486 ja rahuldas 18.10.2021 otsusega hagi.

Vastusaja esitas otsusele apellatsioonkaebuse ja see on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 10.11.2021 kohtuistungil möönis vastustaja, et maakohus on rahuldanud hagi hüpoteegi kustutamise tahteavalduse tegemiseks kohustamise ja selle kohtulahendiga asendamise nõudes ja tuvastanud, et Tallinna notar Gunnar Savisaar ametialasele hoiukontole hoiustamisega on apellandi võlgnetav kohustus kohaselt täidetud. Maakohus asus vaidlustatavas otsuses üllatuslikult vastupidisele seisukohale ja leidis, et hoiustamisega ei ole apellandi võlgnetav kohustus, mis on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-7394 kindlaks määratud, kohaselt täidetud.

13.Apellant leiab, et kohus on üllatusliku otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust TsMS § 442 lg 8 järgi. Kohus ei taganud asja lahendamiseks vajalike oluliste asjaolude väljaselgitamist, rikkudes TsMS §-des 348 ja 351 sätestatud nõudeid. Kokkuvõtvalt põhjendas kohus hagi osalist rahuldamist sellega, et eelviidatud täiendavate tingimustega hoiustamine ei vasta rahalise kohustuse täitmisele, kuna sisuliselt ei ole kostjal võimalik hoiustatud summat kätte saada üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel. Apellant leiab, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mis ei ole vaidluse all. Vastupidi kohtu sedastatule on teine kohtukoosseis tsiviilasjas nr 2-21-6486 asunud seisukohale, et hoiustamisega on apellandi võlgnetav kohustus täidetud. Millest kohtu selline ekslik järeldus käesolevas menetluses vaatamata sellele, et pooled kinnitasid kohtuistungil, et teises menetluses on kohus lugenud hoiustamise kohaseks täitmiseks, jääb apellandile selgusetuks.

Apellant jääb seisukohale, et Tallinna notar Gunnar Savisaar ametialasele hoiukontole hoiustamisega on apellandi võlgnetav kohustus kohaselt täidetud. Apellant juhib tähelepanu 7(10) sellele, et käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, mille vältimiseks taotles kohe menetluse alguses hagi läbivaatamata jätmist. Nimelt eksisteerib, kui kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas jõustub, sama kohustuse kohta kaks täitedokumenti. Hüpoteegileping ja kohtuotsus.

14.Apellant palub asja juurde võtta täiendava tõendi, 30.08.2021 hoiustamisavalduse muutmise avalduse. Apellant põhjendab tõendi käesolevas menetlusetapis esitamist asjaoluga, et asja arutamisel maakohtus ei olnud kõnealune asjaolu, apellandi poolt tagasivõtmise õiguseta hoiustamine vaidluse all. Samuti oli kõnealuse avalduse tegemise ajaks eelmenetlus lõppenud ja apellant ei saanud tõendit enne eelmenetluse lõppu esitada.

Vastus apellatsioonkaebusele 15. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

17.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.

18.Asjas puudub vaidlus, et -Kohtutäitur Elin Vilippus alustas hageja 1. aprilli 2016 täitmisavalduse alusel täitemenetluse kostja suhtes. Täitedokumendiks oli 15. novembri 2012 hüpoteegileping. -Täitmisavalduse kohaselt oli nõude alus 15. mai 2012 laenuleping, st leping, mis on ka käesolevas kohtuasjas esitatud nõude alus. Hageja nõudis täitemenetluses 255 010,86 euro maksmist, mis koosneb põhivõlast 95 562,39 eurot, intressist 50 268,44 eurot ja viivisest 109 18,03 eurot ajavahemikul 01.01.2015 kuni 01.04.2016. -Kostja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. -Harju Maakohus rahuldas 28. mai 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7394 osaliselt hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2016/1871 lubamatuks viivise 85 250,13 euro sissenõudmisel. Ülejäänud osas, s.o põhinõude 95 562,39 eurot, intressi 50 268,44 eurot ja viivise 23 929,87 eurot tasumise nõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1871 jättis kohus hagi rahuldamata. Seega vähendas maakohus hageja viivisenõuet ajavahemiku 01.01.2015 kuni 01.04.2016 eest 109 180,03 eurolt 23 929,87 eurole. -15.06.2017 esitas hageja X käesoleva hagi kostjalt Loo Properties OÜ põhivõlgnevuse summas 95 562,39 eurot, intressi summas 50 320,80 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 95 562,39 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt esitas hageja nõude mõista kostjalt välja intressivõlgnevus 61 159,93 eurot. 10.11.2021 toimunud kohtuistungil loobus hageja hagiavalduses esitatud alternatiivsest nõudest. Kohus võttis loobumise vastu. -Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 95 562,39 eurot, intressi 50 268,44 eurot ja viivise perioodi 01.01.2015 – 01.04.2016 eest summas 23 929,87 eurot, kokku summas 169 760,70 eurot, arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 241 445,58 euro nõudes (põhinõue 95 562,39 eurot, intress 50 320,80 eurot ja viivis perioodi 01.01.2015 – 31.12.2019 eest summas 95 562,39), jäi hagi rahuldamata 71 684,88 euro ulatuses (241 445,58 eurot – 169 760,70 eurot). -Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et hagejal oli õigus kostjalt saada maakohtu otsusega väljamõistetud summad.

8(10) 19. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et ta on kohtuotsusega kindlaks määratud rahasumma hoiustanud Tallinna notar Gunnar Savisaar ametialasele hoiukontole ning kuna ta on rahuldanud hageja nõude põhivõla, intressi ja viivise ulatuses, mida hageja on möönnud, siis oli maakohtu otsus üllatuslik. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebusest aru nii, et kostja arvates võttis hageja 10.11.2021 istungil omaks, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei ole põhjendatud, asjast ei nähtu, et hageja oleks võtnud õigeks kostja väite, et ta on hoiustamisega hageja nõude täitnud.

20.Maakohtu menetluses esitas kostja 18.03.2021 hoiustamiskviitungi nr 302, millest nähtub, et kostja on notar Gunnar Savisaare hoiustamiskontole hoiustanud 169 760,70 eurot hageja kasuks. Maakohus asus seisukohale, et hagejal on kostja vastu nõue 169 760,70 euro ulatuses (põhinõue 95 562,39 eurot + intress 50 268,44 eurot + viivis perioodi 01.01.2015 – 01.04.2016 eest summas 23 929,87 eurot), kuid kuna hoiustamiskviitungi kohaselt on raha kättesaamine seotud viie tingimusega ei vasta tingimustega hoiustamine rahalise kohustuse täitmisele, sest sisuliselt ei ole kostjal võimalik hoiustatud summat kätte saada üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohtus tugines hageja mh ka sellele, et hoiustamiskviitungist ei nähtu, et tegemist on tagasivõtmise õigusteta hoiustamisega, mistõttu ei saa lugeda kohustus täidetuks (I kd, tlk 190).

21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tõi põhjendatult esile Riigikohtu seisukohad, mille järgi on Riigikohus lahendis nr 2-15-8579 asunud seisukohale, et VÕS § 122 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel saab rahalise kohustuse lugeda täidetuks ka raha hoiustamisel, kusjuures kohustuse hoiustamisega täidetuks lugemine sõltub muude eelduste kõrval ka sellest, kas hoiustaja jättis hoiustamisel endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse või mitte.

Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse VÕS § 122 lg 1 esimese lause järgi, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. See kehtib siiski üksnes juhul, kui hoiustamine oli nõuetekohane, st VÕS § 76 lg 3 järgi täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 22). Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse VÕS § 122 lg 1 teise lause järgi kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. Hoiustatu tagasivõtmise õigus lõpeb VÕS § 121 lg 2 p 1 järgi mh siis, kui võlgnik on isikule, kelle juures hoiustamine toimub, teatanud, et ta loobub hoiustatu tagasivõtmise õigusest. Kuivõrd esitatud hoiustamiskviitungist ei nähtunud, kas võlgnik jättis endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, tuvastas maakohus põhjendatult, et hoiustamisega ei saa lugeda kohustus täidetuks. Seega rahuldas maakohus õigesti hagi osaliselt ning otsuse muutmiseks alus puudub.

22.Apellatsioonkaebusega koos esitas kostja 30.08.2021 hoiustamisavalduse muutmise avalduse, millest nähtuvalt on 15.03.2021 kostja hoiustamisavalduse alusel hoiustanud Tallinna notar Gunnar Savisaare notarikontole 169 760,70 eurot edastamiseks Xle ning muutmise avaldusega hoiustaja avaldab ja kinnitab, et eelnimetatud hoiustamisavalduse kohaselt notarikontole hoiustatud rahasumma oli hoiustatud tagasivõtmise õiguseta, hoiustamisavalduse muutmise avaldusega soovib hoiustaja muuta hoiustamisavaldust selliselt, et notari poolt kuulub rahasumma välja maksmisele järgnevatel tingimustel:(1) mil Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriregistri osa nr 13722002 neljandasse jakku X (isikukood 36808290284) kasuks sisse kantud hüpoteek summas 300 000 eurot, on kinnistusraamatust kustutatud, ja (2) Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur ElinVilippus menetluses oleva täiteasja nr 022/2016/1871 suhtes on tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus, ja (3) mil Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 13722002 kolmandasse jakku kantud keelumärge kohtutäitur Elin Vilippus kasuks оn kinnistusraamatust kustutatud.

23.Eeltoodust nähtuvalt loobus kostja hoiustamisavalduse muutmise avalduses esialgses avalduses märgitud tingimustest, mille järgi kuulus hoiustatud raha välja maksmisele kui 9(10) Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-17-6880 on tehtud menetluse lõpetamise määrus ja Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-16-7394 on tehtud menetluse lõpetamise määrus.

24.Apellatsioonimenetluses leiab apellant, et maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise osas tuleb tühistada, kuna hoiustamisega saab lugeda kostja kohustus täidetuks. Esiteks leiab ringkonnakohus, et kui apellatsioonimenetluses esitatud hoiustamisavalduse muutmise avaldusega saaks lugeda kohustus täidetuks, ei annaks see alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuivõrd maakohtus kostja nimetatud tõendit ei esitanud, kuigi juba maakohtus tugines hageja sellele, et kostja ei ole tõendanud tagasivõtmatut hoiustamist.

Teiseks leiab ringkonnakohus, et hoiustamisega ei saa kostja rahalist kohustust lugeda täidetuks, kuivõrd hoiustatu väljaandmise eeldusena märgitud tingimuste täitmine ei ole üksnes hageja kontrolli all. Eelkõige järgmistel põhjustel.

25.Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 ja 330 koostoimes vajalik hüpoteegipidaja ja kinnisasja käsutamiseks õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud kokkulepe (või vähemalt ühe poole materiaalõiguslik avaldus ja teise poole nõusolek) ja hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamine. Seega peab hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andma ka kostja. Asjas puudub poolte kokkulepe, kes kannab hüpoteegi kustutamise kulud.

26.Täitemenetluse lõpetamise avalduse peaks esitama hageja, kuid see, millal täitemenetlus lõpetatakse sõltub kohtutäiturist. Kohtutäitur peaks esitama enne täitemenetluse lõpetamist kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks avalduse, kuid see sõltub sellest, mida keelumärge tagab. Kui keelumärge tagab kohtutäituri tasu ja kulusid, siis tekib küsimus, kumb täitemenetluse pooltest need kulud kannab. Asjas puudub poolte kokkulepe, kes kannab täituri kulud.

27.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kostja rahalist kohustust ei saa lugeda jätkuvalt täidetuks tingimuslikul raha hoiustamisel.

28.Apellatsioonimenetluses esitatud tõend tuleb ringkonnakohtu arvates võtta asja materjalide juurde TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel, st muul mõjuval põhjusel.

Menetluskulude jaotus 29.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustavad lepingulise esindaja kuludest kokku summas 824 eurot.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust 5,5 tundi, tunnihinnaga 140 eurot + km.

Ringkonnakohus leiab, et valitsevat kohtupraktikat arvestades on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise hind mõistliku suurusega ning kooskõlas osutatud teenuse ja toimingute ajakuluga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 824 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 10(10)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.