KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Tallinn Kohtuasja numbe

) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja ei ole ära näidanud, et enne tööde tegemist lepiti kokku energiatõhususe tingimustes. Hoone energiatõhusus sõltub erinevatest teguritest. Tunnistaja ütluste järgi tegi hageja ühe korra parandustöid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töös esines täiendavalt puudusi, mille kõrvaldamist ta nõudis, kuid mida ei kõrvaldatud. Seega ei saa kostja enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

Praegusel juhul saab tööd lugeda vastuvõetuks. Kuivõrd tööd on tehtud ning kostjale üle antud, on hagejal õigus saada tööde eest tasu. Hageja on kostjale esitanud kaks arvet, mille kostja on osaliselt, 3100 euro ulatuses tasunud. Seega pole usutavad kostja väited selle kohta, et talle pole äratuntavad maksmise kohustuse suurus ja aeg. Arvete alusel on tasumata 2958,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Viivise vähendamiseks alust ei ole. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu järeldused lepingu sõlmimisest ja töö vastuvõtmisest rajanevad arvete tasumisele ja tunnistaja ütlustele. Hageja väitel väljastas ta arved
2. ja
3. septembril, kuid kohtuotsuses viidatud tõendid (dtl 92 ja 93) kajastavad
4. mai 2018 ja
5. aprilli 2018 laekumisi, st enne arvete väljastamist toimunud laekumisi. Hageja koostatud laekumiste raport ei ole dokumentaalne tõend. Raport ei kinnita, et tasumine
6. a oktoobris oleks toimunud arve nr 1028 või arve nr 1029 katteks, sest selles puuduvad viited nii arve numbrile kui ka objektile. Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes Põllu 8 hoone soojustustööde tegemist. Selle eest tasus kostja hagejale 3100 eurot. Seda, et Põllu 6 katust ei ole soojustatud, kinnitab asjaolu, et pärast väidetavate soojustustööde tegemist maja soojapidavus ei paranenud. Tunnistaja ütlustest järeldub, et praegusel juhul oli nõutav töö vastuvõtmine üleandmisakti allkirjastamisega. Töö vastuvõtmist peab tõendama hageja. Tunnistaja kinnitas, et tööde vastuvõtmise akti ei allkirjastatud. Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kui akti teatud aja jooksul ei allkirjastata, loetakse tööd üleantuks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et töö oli valminud ja selles ei esinenud puudusi, ega esitanud ühtegi e-kirja seoses töö valmimisega. Seega ei ole kostja tööd vastu võtnud ega pidanud ka tasu maksma. 3 Vastustaja seisukoht
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja tellis hagejalt puistevilla paigalduse Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8 ning kas tasu maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping puistevilla paigaldamiseks Vinni alevikus Põllu 6 ja Põllu 8, hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning alused viivise vähendamiseks puuduvad. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda.
10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu
11. veebruari
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu
13. juuni
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13). Tõendite hindamise kohta märgib kolleegium, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Maakohus on esitatud tõenditele tuginedes veenvalt põhjendanud lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid ja tingimusi, samuti, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. 9.1.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et hageja on tööd üleandmiseks ehk praegusel juhul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale esitanud.

§ 638

teine lause reguleerib olukorda, kus tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, kuid töö loetakse sellegipoolest vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-144 61484/71, p 18). Kostjale oli tõendamiskoormis teada, sest ta ise viitas asjakohasele kohtupraktikale (vt kostja
3. aprilli
4. a menetlusdokumendi p 7; dtl 121–122). 9.
5. Kokkuvõttes järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et tasu maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Kuna kostja ei tõendanud tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid ei ole esitanud põhjendusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta.
7. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda.
8. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. kolleegium kindlaks hageja
9. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuigi hageja on TsMS § 176 lg 5 alusel kinnituse andmisel viidanud teise tsiviilasja numbrile, puudub kolleegiumil alus kahelda, et kindlaksmääramiseks esitatud kulud on katnud seoses praeguse kohtumenetlusega. Osutatud õigusabi ajaline maht on kooskõlas tsiviilasja mahukuse ja keerukusega, hõlmates tutvumist apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot. Hageja ei taotlenud TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivist.
10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5