KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15463 Kohtu

) § 29 lg 1 järgi on looma identifitseerimise viisideks looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine.

§ 29

lg 2 järgi on looma märgistamine tema varustamine elektroonse identifitseerimisvahendiga või muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse.

§ 29

lg 3 näeb ette, et looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oleks tulnud temale kuuluv rebane märgistada ehk varustada kiibiga, mis oleks esmase tõendina tõendanud looma talle kuulumist. Samuti oleks hagejal olnud võimalik looma kirjeldada, kuid hageja ei ole suutnud menetluses teha isegi seda. 3.6.

§ 37

lg 1 järgi peavad loomapidaja ja lemmikloomapidaja tagama oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakendama vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise vältimiseks.

§ 37

lg 3 järgi korraldab loomapidaja lahti pääsenud looma püüdmise ning

§ 37lg 7 järgi kannab looma püüdmisega seotud kulud looma omanik.

Seetõttu on iseenesest põhjendatud kostja väide, et kui lahti pääsenud loom kuulub hagejale, oleks hagejal tulnud kanda looma püüdmisega seotud kulud. Hageja ei ole menetluse käigus suutnud välja tuua, millal tema loom kadus, mis asjaoludel ta kadus ja mida hageja on ise teinud selleks, et loom 5 2-21-15463 lahti ei pääseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks ise looma otsinud. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul isegi eluliselt usutav, et kostja püüdis kinni just hagejale kuuluva rebase. 3.

1. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks kirjavahetuse tema tütre ja kostja vahel (tl-d 6–9). Kirjavahetuses on räägitud püütud rebasest ja selle seisukorrast, muu hulgas sellest, et tegu oli lõikamata emase loomaga, kes oleks looduses saanud pojad punarebasega. Kirjades on ilmselt hageja tütar nõudnud looma tagastamist omanikule, kuid talle on selgitatud, et omanik on registreerimata, mistõttu ei ole teada, kelle loomaga on tegu. Looma fotosid ei ole hageja tütar saatnud. Hageja tütrele selgitati korduvalt, et rebane tagastatakse, kui on tõendatud tema kuuluvus ja tasutud looma püüdmise ning hoidmisega seotud kulud. Ainuüksi hageja tütre pöördumised ei tõenda, et tegu oli hagejale kuuluva loomaga. 3.
2. Hageja esitas kohtule foto lätikeelsest dokumendist (tl 11, tõlge tl 24), millele keegi on teinud eesti keeles juurdekirjutused „Nüüd: Roosi“, „valge rebane“ ja „valge värv“. Samuti lisanud fotole käsitsi rebitud paberile kirjutatud sõnad: „Rebane (Roosi) jooksus“. Dokumendil puuduvad mistahes dokumenti ennast või vaidlusalust looma identifitseerida võimaldavad andmed. Kohus ei saa dokumendi alusel järeldada, et tegemist on rebase passiga, mille alusel ta oli Lätis registreeritud. Seesuguse registreerimise kohta dokumendis andmed puuduvad. 3.
3. Hageja on esitanud kohtule lätikeelse allkirjastamata teksti (tl 12, tõlge tl 25), millele on keegi eesti keeles käsitsi juurde kirjutanud erinevate loomade nimetusi, sealhulgas „valge (hõbe) rebane (emane)“. Dokumendi alusel on metsloomade omanik Y andud dokumendis loetletud loomad hagejale üle, kuid ühtegi allkirja dokumendil ei ole. Üle antud loomad ei ole dokumendis identifitseeritud, dokumendil puuduvad allkirjad ning selles ei ole ka andmeid, mille alusel tuvastada Y-t. Tegemist ei ole ostu-müügi lepinguga. 3.
4. Hageja esitas kohtule kolm fotot rebasest (tl-d 13–15), mille alusel ei ole võimalik looma identifitseerida ega isegi tuvastada, kas fotodel on kujutatud üks ja sama loom või mitu looma. Looma ennast ei ole hageja kirjeldanud ega selgitanud, miks ta ei suutnud meedias avaldatud fotode alusel oma looma tuvastada, vaid pöördus kostja poole sooviga saada fotot kinni püütud rebasest. Ebaselge on, miks väitis hageja tütar kostjale kohtumenetluse eel, et neil pole kadunud loomast fotosid. 3.
5. Ühing on saatnud
6. augustil 2021 e-kirja (tl 10), milles ta on hageja esindajale selgitanud, et esitatud tõendid ehk fotod ja passi koopia ei tõenda looma kuuluvust ega võimalda teda identifitseerida. Kirjas viidati, et hagejale kuulub mitu rebast, mistõttu ei ole teada, millise looma kohta tõendid esitati. Kirjas selgitati, et Läti registri väljavõte ei võimalda looma identifitseerida ei nime, vanuse ega muu tunnuse alusel. Ühingu valduses oleva rebase karvastiku värv on kirja järgi teistsugune. 3.
7. Kostja esitas kohtule veebilehel ejs.ee
8. juunil 2021 avaldatud uudise koos fotodega (tld 36–38), milles on kirjeldatud metsast leitud valget hõberebast, kes tundus olevat kodustatud. Kostja esitas kohtule
9. juunil 2021 Facebook Messenger keskkonnas peetud vestluse hagejaga (tl-d 39–40). Vestlusest nähtub, et hageja soovis kostjalt saada rebase pilti, et teada, kas kostja valduses on üldse tema rebane. Hageja väitis kostjale, et ta ei mäleta kiibi olemasolu. Kostja soovis seepeale teada, kas hageja on avaldanud kuulutuse looma kadumise kohta, millele hageja ei vastanud. Kostja selgitas, et rebast ei ole leitud, vaid pikka aega püütud ja loomal puudub kiip. Kohus ei pea usutavaks, et lemmiklooma omanik ei oska vastata küsimusele, kas tema loomal on kiip või mitte. Vestluses hageja tütrega kinnitas viimane, et neil loomast fotosid 6 2-21-15463 ei ole (tl-d 41–42), mistõttu ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada, millise looma fotod on hageja tegelikult kohtule esitanud (tl-d 56–57). 3.
11. veebruaril 2022 esitas hageja kohtule ilma selgitusteta ühingu kodulehel avaldatud postituse fotoga (tl 69), kostja avaldatud uudise veebilehelt ejs.ee (tl 70) ja veebilehel postimees.ee avaldatud artikli (tl-d 71–73). Artiklis märgitu järgi oli hageja väitnud Virumaa Teatajale, et rebane kadus ööl vastu
12. juunit, kuid kostja ei olnud veendunud, kas kinni püütud rebane kuulub hagejale, sest püütud rebast jälgiti looduses juba enne
13. juunit ja teda pildistas jahimees
14. juunil. 3.
15. Hageja esitas kohtule veebilehel www.virumaateataja.ee ilmunud artikli „Kui te maksate 1000 eurot, siis saate rebase tagasi“ (tl-d 75–78), milles on taas avaldatud fotod kinni püütud rebasest ja kirjeldatud tema püüdmisega seotud sündmusi. Hageja nõudis rebase tagastamist, kuid ei suutnud tõendada tema kuuluvust. Artikli järgi tekitas asjatundjates küsimusi see, kuidas sattus karjääri rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma. Karjäär asus hageja elukohast 30 km kaugusel ning artiklis avaldati arvamust, et loom oli karjääri hüljatud. 3.
16. Eeltoodu alusel ei ole hageja suutnud tõendada isegi väidet, et rebase kuulumist talle tõendavad rebase kadumise ja leidmise aja ning koha kattuvused. Hageja ei ole tõendanud, millal rebane tegelikult kaduma läks ja kuidas ta võis jõuda hageja elukohast 30 km kaugusele. Kõik hageja väited on jäänud üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Kohus ei saa hageja nõuet rahuldada üksnes põhjusel, et hageja soovib kostja valduses olevat rebast endale saada. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses on talle kuuluv rebane, puudub kohtul alus hagi rahuldada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. 3.
17. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus luges kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu ning menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende koostamiseks kulunud aja mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 840 eurot, samuti viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
19. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 331 lg-t
20. Hagejal oli dokumentide mittetähtaegseks esitamiseks mõjuv põhjus. 4.1.
21. Hageja on tavaline maaeluga tegelev inimene ja tal puudub igasugune õigusalane teadmine. Hagejal läks rebane kaduma ja ta pöördus firma Kalashnikov Õigusbüroo OÜ poole enda aitamiseks ja esindamiseks. Õigusbüroo koostas hagiavalduse, kuid lasi hagi allkirjastada ja esitada hagejal endal. Samas lubas õigusbüroo hagejat asja edasisel menetlemisel kohtus esindada. Kui hageja sai kohtust dokumendid, edastas ta need õigusbüroole, kes koostas dokumendid ja edastas hagejale allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Hageja arvas, et asjaajamine kohtus peabki nii käima. Viimane seisukoht koostati talle kohtule esitamiseks
22. veebruaril 2022 ja kuna rohkem dokumente ei liikunud ning õigusbürooga suhelda ei 7 2-21-15463 õnnestunud, tekkis hagejal
23. a märtsis kahtlus, kas tema huvid ikka on vajalikul määral kaitstud. Hageja pöördus teise õigusbüroo poole ja selgus, et tegelikult ei olegi jurist teda kohtus esindanud ja vajalikud dokumendid on kohtule esitamata. Hageja selgitas ja tõendas asjaolusid täpsemalt oma
24. aprillil 2022 kohtule esitatud menetlusdokumendis, mida hageja palub käsitada apellatsioonkaebuse osana. Pärast eeltoodud asjaolude selgumist palus hageja kohtult hagejale määratud seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja pikendamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja arvates oli tal dokumentide mittetähtaegseks esitamiseks mõjuv põhjus. 4.1.
25. Põhjendatud ei oleks see, kui hageja jäetakse tema teadmatuse tõttu juba enne kohtumenetluse lõpetamist ilma võimalusest oma huve kaitsta. Hageja soovis
26. aprilli
27. a menetlusdokumendiga ja lisatud tõenditega täita oma kohustust nõuet tõendada. Tegemist oli väga oluliste tõenditega, mis haginõuet tõendavad. 4.1.
28. Praegusel juhul ei olnud asi TsMS § 435 lg 1 tähenduses otsuse tegemiseks valmis. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel dokumente, mis ilmselgelt tõendavad haginõude põhjendatust. 4.
29. Hageja rebane pääses puurist välja ja läks kaduma
30. a mai lõpus. Hagejal tekkis kadumise aja osas väike segadus, avalikkusele teatas ta rebase kadumise ajast
31. juuni
32. Selline segadus ei saa olla aluseks lugeda hagi põhjendamatuks. 4.
33. Seda, et kostja valdab hagejale kuuluvat rebast, ja hagejale kuuluva looma eritunnuseid püüdis hageja tõendada maakohtule esitatud tõendite ja taotlustega. Igal rebasel on unikaalsed karva asetuse ja värvi lahendused. 4.
34. Maakohus leidis, et hagejal oleks tulnud temale kuuluv rebane märgistada ehk varustada kiibiga ning hageja oleks pidanud täitma veterinaarseaduse nõudeid. Keskkonnaamet käis hageja loomi kontrollimas ja ei tuvastanud sellist viga. Rebane ei pea olema kiibiga ja isegi kui peaks, ei võta see omanikult õigust oma rebane tagasi nõuda. Mingi veterinaarseaduse nõude täitmata jätmine ei ole põhjus hagi rahuldamata jätmiseks. 4.
35. Maakohus on toonud välja hulgaliselt põhjuseid, miks hagi ei ole tõendatud. Hagi ei olnud tõesti korralikult tõendatud, kuid selleks esitaski hageja uue esindaja vahendusel taotluse tõendite asja materjalide juurde võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. 4.
36. Hageja palub võtta apellatsioonkaebuse juurde hageja
37. aprillil 2022 kohtule esitatud taotlus ja lisatud tõendid ning lugeda need taotlused ja tõendid apellatsioonkaebuse osaks. Lisaks palub hageja võtta asja materjalide juurde Keskkonnaameti
38. aprilli
39. a vastuse päringule koos lisaga. Hageja ei saanud esitada seda dokumenti maakohtule, kuna Keskkonnaameti vastus tuli pärast seda, kui hageja kohtule taotluse esitas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 8 2-21-15463
41. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates
42. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja kohustada kostjat hagejale üle andma kostja valduses olev ja hagejale kuuluv hõberebane. Vindikatsiooninõue on varaline nõue, mille puhul hagihind määratakse TsMS § 126 lg 1 kohaselt asja väärtusega. TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hõberebase väärtuse põhjal, mis hageja väitel on Poolas avaldatud kuulutuste põhjal u 220 eurot (tl 21 pöördel), määras maakohus hagihinnaks 250 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri hagi esitamise ajal, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
43. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Otsuse põhjendustes on maakohus märkinud, et kohus ei anna otsuse edasikaebamiseks luba. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, ning kui selline asjaolu esineb, siis hinnata, kas see võis tõenäoliselt mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu
44. veebruari
45. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-159-16, p 13).
46. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, leides, et looma ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude eeldusena pidi hageja tõendama, et kostja valdab hagejale kuuluvat looma (AÕS § 82 lg 1). Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud, et kostja valduses on talle kuuluv rebane. 8.
47. Hageja omandiõiguse tõendamiseks esitatud tõendite kohta leidis maakohus järgmist: - hageja tõendina esitatud kirjavahetus tema tütre ja kostja vahel (tl-d 6–9) ei tõenda, et kostja valduses oleva rebase näol on tegemist hagejale kuuluva loomaga; - hageja tõendina esitatud foto lätikeelsest dokumendist (tl 11, tõlge tl 24) ei võimalda järeldada, et tegemist on rebase passiga, mille alusel ta oli Lätis registreeritud; dokumendil puuduvad dokumenti ennast või looma identifitseerida võimaldavad andmed; - hageja tõendina esitatud lätikeelne tekst, mille kohaselt on Y andnud hagejale üle dokumendis loetletud loomad (tl 12, tõlge tl 25), ei ole allkirjastatud ning üle antud loomad ei ole dokumendis identifitseeritud; - hageja kohtule esitatud kolm fotot rebasest (tl-d 13–15) ei võimalda looma identifitseerida ega tuvastada, kas fotodel on kujutatud üks ja sama loom; 9 2-21-15463 - ebaselge on, miks hageja tütar väitis kohtumenetluse eel, et neil ei ole kadunud loomast fotosid. Seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millise looma fotod on hageja kohtule esitanud (tl-d 56–57). 8.
48. Lisaks tugines maakohus hageja nõude tõendamatuse tuvastamisel järgnevale: - hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel asjaoludel ja millal ta valduse oma looma üle kaotas ning mida ta tegi selleks, et looma leida; - hageja ei ole suutnud tuua välja, millised on temale kuulunud looma eritunnused; - hageja ei ole selgitanud, miks ta erinevalt kohtus väidetust ei suutnud meedias avaldatud fotode alusel oma looma tuvastada, vaid pöördus kostja poole sooviga saada fotot kinni püütud rebasest; - kohus ei pidanud usutavaks, et lemmiklooma omanik ei oska vastata küsimusele, kas tema loomal on kiip või mitte; - hageja kohtule esitatud artikli kohaselt oli hageja väitnud Virumaa Teatajale, et rebane kadus ööl vastu
49. juunit, kuid kostja väitel jälgiti püütud rebast looduses juba enne
50. juunit ja teda pildistas jahimees
51. juunil; - hageja kohtule esitatud www.virumaateataja.ee lehel ilmunud artikli „Kui te maksate 1000 eurot, siis saate rebase tagasi“ järgi tekitas asjatundjates küsimusi asjaolu, kuidas sattus karjääri rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma. Karjäär asus hageja elukohast 30 km kaugusel ning artiklis avaldati arvamust, et loom oli karjääri hüljatud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas rebane võis jõuda hageja elukohast 30 km kaugusele. 8.
52. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud ega tõendeid hinnates ja neist järeldusi tehes menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegiumi arvates on maakohus tõendeid õigesti hinnanud ja neist tehtavaid järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja järeldusega, et asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kostja valdab hagejale kuuluvat rebast. Esitatud väidete ja tõendite põhjal ei ole isegi võimalik selgelt tuvastada, milliste konkreetsete tunnustega rebane hagejale kuulub, ega ka seda, et see rebane on läinud kaduma ja millal. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses viitab hageja ka ise, et maakohus on toonud välja hulgaliselt põhjuseid, miks hagi ei ole tõendatud, ning möönab, et enne
53. aprillil 2022 esitatud seisukohta ei olnudki hagi korralikult tõendatud. Hageja ei ole väitnud, et maakohus oleks neid tõendeid, mis pooled olid menetluses õigeaegselt esitanud, valesti hinnanud. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei olnud suutnud menetluses oma väiteid tõendada ja AÕS § 82 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormust täita, mistõttu kohtul ei olnud alust hagi rahuldada.
54. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus rikkus TsMS § 331 lg-t 1, jättes asja lahendamisel arvestamata hageja
55. aprillil 2022 esitatud tõenditega, ning tegi vastuolus TsMS § 435 lg-ga 1 otsuse olukorras, kus asi ei olnud veel otsuse tegemiseks valmis. 9.
56. Praeguses asjas selgitas maakohus hagejale tõendamiskoormust enne asja menetlusse võtmist
57. oktoobril 2021 saadetud kirjas ning põhjalikumalt pooltele
58. detsembril 2021 saadetud kirjas. Oma
59. oktoobri
60. a kirjas (tl 19) soovitas maakohus hagejal juba tollases menetlusstaadiumis esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et hagejale kuulub rebane ning et kostja valduses on just konkreetne hagejale kuuluv rebane. Pooltele
61. detsembril 2021 saadetud kirjas (tl-d 60–61) selgitas maakohus hagejale, et tema väited ei ole tõendatud. Kohus selgitas, et hagejal tuleks tõendada, et talle kuulub hõberebane, mis on õigusliku aluseta kostja valduses. Kohus selgitas, et seni esitatud tõendid ei tõenda, et kostja valduses on just hagejale kuuluv rebane. Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud, millised eritunnused on talle 10 2-21-15463 kuuluval loomal. Hageja ei ole välja toonud, millistel asjaoludel ja millal ta valduse looma üle üldse kaotas. Kohus selgitas, miks hageja esitatud registreerimistunnistus, omandivahetuse kinnitus ja fotod ei tõenda seda, millal ja millise rebase hageja on omandanud ning et hagejale kuuluv loom on kostja valduses. Maakohus määras
62. detsembri
63. a kirjaga hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni
64. jaanuarini 2022 ja kostjale neile vastamiseks
65. veebruarini
66. Kohus märkis, et pärast kostjale antud tähtaja lõppemist loeb kohus eelmenetluse lõppenuks, ning selgitas, et pärast selle tähtaja möödumist ei saa kumbki pool esitada täiendavaid tõendeid ilma hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasoluta. Kohus määras hagejale lõplike kirjalike seisukohtade ja menetluskulude taotluste esitamiseks tähtaja
67. märtsi 2022 ja kostjale
68. aprilli 2022, vastaspoole menetluskuludele vastamise tähtaja
69. aprilli 2022 ning kohtuotsuse teatavaks tegemise aja
70. aprilli
71. 9.
72. Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja, kes osales menetluses isiklikult, maakohtu
73. detsembri
74. a kirja e-toimiku vahendusel kätte samal päeval (tl 62). Seega oli hageja teadlik, et tal tuleb hagis esitatud nõuet kinnitavad lisatõendid esitada
75. jaanuariks 2022 ning eelmenetlus lõpeb
76. veebruaril
77. Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad
78. jaanuaril 2022 (tl-d 64–65), kuid ei esitanud uusi tõendeid. Samuti esitas hageja seisukoha
79. veebruaril 2022, millele lisas uute tõenditena väljavõtted Facebookist ja erinevatest meediaväljaannetest (tl-d 68–80). 9.
81. aprillil 2022 esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel seisukoha, milles palus ennistada talle kohtu poolt määratud tähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja põhjendas taotlust sellega, et Kalashnikov Õigusbüroo OÜ, kelle poole hageja oli õigusabi saamiseks pöördunud ja kes valmistas hageja jaoks ette kohtule esitatavaid dokumente, ei olnud hagejale selgitanud, milliseid asjaolusid on vaja kohtule tõendada, ega teinud kõike hagi tõendamiseks vajalikku, mistõttu vajalikud dokumendid jäid kogumata ja kohtule esitamata. Hageja esitas koos seisukohaga uusi tõendeid ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 9.
82. Maakohus jättis
83. aprilli
84. a määrusega hageja taotluse tähtaja pikendamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ning määras jätta hageja
85. aprilli
86. a menetlusdokumendile lisatud tõendid tähelepanuta. Maakohus selgitas, et hageja taotluse näol on tegemist TsMS § 64 lg 1 järgse taotlusega menetlustähtaja pikendamiseks, kuid praegusel juhul puudus avalduse rahuldamiseks alus, sest hageja ei olnud toonud esile mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik esitada tõendeid ja taotleda tunnistajate ülekuulamist enne eelmenetluse lõppemist. Maakohus leidis, viidates TsMS § 237 lg-le 1, et uute tõendite ja taotluste menetlemist ei võimalda ka TsMS § 331 lg 1, sest hilinemiseks ei olnud mõjuvat põhjust ning tõendite vastuvõtmise korral oleks tulnud anda hagejale aega põhistada iga tõendi asjakohasust ja esitada võõrkeelsete tõendite tõlked, samuti põhistada tunnistajate ülekuulamise taotlust ning anda kostjale võimalus hageja taotlustele vastata. 9.
87. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole
88. aprilli
89. a määrusega hageja menetlustähtaja pikendamise, uute tõendite vastuvõtmise ja tunnistajate ülekuulamise taotlusi rahuldamata jättes menetlusõiguse normi rikkunud. Maakohus on
90. aprilli
91. a määruses taotluste rahuldamata jätmist nõuetekohaselt põhjendanud ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. 9.5.
92. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tal oli tõendite tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuv põhjus. Maakohus oli hagejale kahel korral, neist
93. detsembri
94. a kirjas väga põhjalikult, selgitanud, mida hageja peab menetluses tõendama ja mille poolest hageja seni esitatud tõendid ei ole piisavad. See, et hagejal võis olla teda menetlusdokumentide koostamisel abistanud õigusbürooga möödarääkimine selle osas, millised on õigusbüroo ülesanded, ei ole mõjuv 11 2-21-15463 põhjus, mis õigustaks kohtule tõendite hilinenult esitamist. Lisaks nähtub asjaolust, et hageja on esitanud maakohtule seisukohti ja tõendeid ka
95. jaanuaril 2022 ja
96. veebruaril 2022, et hageja koostöö õigusbürooga jätkus ka pärast maakohtu
97. detsembri
98. a kirja. See, et pärast
99. veebruarit 2022 rohkem dokumente ei liikunud ja õigusbürooga suhelda ei õnnestunud, mistõttu hagejal tekkis kahtlus tema huvide kaitstuse osas, ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna eelmenetlus oli asjas lõppenud juba
100. veebruaril
101. Kõik tõendid ja taotlused, mida hageja soovis menetluses esitada, oleks pidanud olema esitatud hagejale kohtu määratud tähtajaks
102. jaanuariks 2022, aga hiljemalt eelmenetluse lõpuks
103. veebruariks
104. 9.5.
105. TsMS § 331 lg 1 kohaselt võib kohus menetleda hilinenult esitatud tõendeid ja taotlusi juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja
106. aprilli
107. a seisukohaga esitatud tõendite ja taotluste puhul ei olnud see eeldus täidetud. Esiteks märkis maakohus
108. aprilli
109. a määruses põhjendatult, et hagejale oleks tulnud anda tähtaeg oma tõendite vastuvõtmise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste põhjendamiseks ning võõrkeelsete tõendite tõlkimiseks, samuti kostjale tähtaeg taotlustele vastamiseks. Tõendite vastuvõtmine ja tunnistajate ülekuulamine oleks aga tähendanud eelmenetluse taastamist, vajadust võimaldada kostjal tõendite sisu osas seisukohta avaldada ning tunnistajate ülekuulamise korral oleks tulnud korraldada ka kohtuistung. See oleks tähendanud asja lahendamise märkimisväärset viibimist, arvestades, et asjas oli eelnevalt juba paika pandud kohtuotsuse teatavakstegemise aeg
110. aprill
111. Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul väita, et uute tõendite ja taotluste menetlusse võtmine ei oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. 9.5.
112. Seega ei olnud maakohtul praegusel juhul alust kohtu antud menetlustähtaega pikendada ega hageja hilinenult esitatud tõendeid ja taotlusi menetlusse võtta. Seda ei mõjuta hageja väide, et tegemist oli väga oluliste tõenditega, millega hageja soovis täita oma kohustust haginõuet tõendada. Hagimenetlus on võistlev menetlus (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2) ja menetlusosalised peavad oma nõuet kinnitavad asjaolud esile tooma ning tõendid ja taotlused esitama menetluses selleks ettenähtud ajal (TsMS § 237 lg 1, § 329 lg 1, § 330 lg 1, § 331 lg 1). Menetlusosalised peavad arvestama sellega, et kui mõni oluline tõend jääb õigel ajal esitamata ja seadusest ei tulene alust selle hilinenult esitamiseks, võibki see tõend jääda menetluses esitamata. See ei tähenda, et asi ei oleks TsMS § 435 lg 1 tähenduses otsuse tegemiseks valmis. Praegusel juhul ei esinenud kolleegiumi hinnangul asjaolusid, mis oleks takistanud maakohtul asjas otsust teha. Seejuures ei täheldanud kolleegium, et maakohus oleks pooltele menetlustähtaegu andes, eelmenetlust lõppenuks lugedes ja otsust tehes menetlusõiguse norme rikkunud.
113. Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist. 10.
114. Maakohus ei ole lugenud hagi põhjendamatuks üksnes seetõttu, et hageja väited rebase puurist väljapääsemise ja kadumise aja kohta olid vastuolulised või vastuolus kostja väitega rebase esmakordse märkamise aja kohta. Vastuolud hageja väidetes looma valduse kaotamise asjaolude kohta ning nende väidete ajas muutumine oli vaid üks asjaolu mitmest, millele kohus vaidlustatud otsuses tugines. 10.
115. Ehkki maakohus heitis hagejale ette kaotatud rebase kiibiga varustamata jätmist ja veterinaarseaduse nõuete täitmata jätmist, ei olnud need etteheited hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Praegusel juhul ei olnud hageja maakohtu arvates tõendanud seda, milline rebane talle kuulus ja et kostja valduses olev rebane on hageja rebane. Maakohus viitas, et lisaks kiibiga märgistamisele on looma eristamine

§ 29

lg 3 järgi võimalik kirjeldamise teel, kuid 12 2-21-15463 praeguses asjas ei olnud hageja suutnud oma looma ka kirjeldada (vt maakohtu otsuse p 32).

§ 37

lg-test 1 ja 3 tulenevaid loomapidaja kohustusi võttis maakohus arvesse, hindamaks hageja käitumist rebase väidetava kadumise järgselt ja seeläbi kostja kinnipüütud rebase hagejale kuulumise elulist usutavust (maakohtu otsuse p 33). Seejuures hindas maakohus neid asjaolusid kogumis teiste asjaolude ja menetluses esitatud tõenditega.

1. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei esine praegusel juhul aluseid, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist TsMS § 637 lg 21 järgi.
2. Kolleegium märgib täiendavalt, et oma
3. aprilli
4. a menetlusdokumendis tõi hageja välja, et rebane on leitud teisest talust, paludes kaasata menetlusse kostjana ka selle talu omanik. Juhul, kui hagejale väidetavalt kuuluv rebane ei ole (enam) kostja otseses või kaudses valduses, ei oleks hagi rahuldamine kostja vastu looma ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes AÕS § 80 alusel ka õiguslikult võimalik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus isiku vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
5. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlusi (sh tõendite vastuvõtmiseks), mille ta esitas
6. aprillil 2022 maakohtule ja mille on palunud lugeda apellatsioonkaebuse osaks. Samal põhjusel ei lahenda ringkonnakohus ka hageja taotlust võtta asja materjalide juurde Keskkonnaameti
7. aprilli
8. a vastus päringule koos lisaga.
9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa 13