KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Tar

) § 22 lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi,

§ 202

lg 2 p 2,

§ 418

lg 2 p 1,

§ 4181

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 420lg 1 järgi.

Aleksandr Jerotski süüdistuses

§ 199

lg 2 p 1,4,8,

§ 418

lg 1,

§ 4181

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 420

lg 1 järgi ja Ingo Arro süüdistuses

§ 22

lg 3 ja

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22.

detsembri

1. a otsus Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja vanemprokurör Kretel Tamm; Ilmar Arro ja tema kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas Ingo Arro kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Aleksandr Jerotski kaitsja Ain Laansalu Kolmas isik H.S. Süüdistatav Ilmar Arro (ik 35910106511), viibimiskoht Tartu Vangla, Elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta. Üks kriminaalkaristus. Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Ingo Arro (ik 38801116511), Elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht Abplanalp Estee OÜ. Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat vandeadvokaat Rainer Objartel Süüdistatav Aleksandr Jerotski (ik 37705106525), Elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub. Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Ain Laansalu Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Kretel Tamm Kolmas isik H.S. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2022 Kohtuistungil osalesid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm, süüdistatavad Ingo Arro ja Aleksandr Jarotski, kaitsjad Heiki Kuningas, Rainer Objartel, Ain Laansalu RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu otsus osaliselt, s.o Ilmar Arro süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4,8 -

§ 22lg 3 järgi.

Mõista Ilmar Arro selles kuriteos õigeks. 2. Ilmar Arrole

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristus, samuti talle

§ 65lg 2 alusel mõistetud ning kandmisele kuuluv karistus jätta muutmata.

3. Muuta maakohtu otsuse resolutsioonis toodud sõnastust Aleksandr Jerotski elektroonilise valvele tähtaja kulgemise kohta. Õigeks sõnastuseks lugeda järgmine: „

§ 75

lg 2 p 9 alusel allub Aleksandr Jerotski 12 kuu jooksul elektroonilise valve kohustusele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema alates vastava seadme Aleksandr Jerotski keha külge kinnitamise päevast“. . 4. Tühistada maakohtu otsustus tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksandr Jerotskile

§ 126

lg 3 p 2 alusel 08.06.2020 XXX kinnistu läbiotsimisel ära võetud kaitsevärvi roheline murutraktor John Deere X350. 5. Tühistada maakohtu otsustus

§ 83lg 1 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada XXX kinnistu ja seal asunud sõidukite läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemed – mobiilidetektor; väikebussist VW Caravelle võetud radari-ja jälitusseadmete otsija K18 ning kõrvalistuja istme alt seljakotist ära võetud kaks kruvikeerajat.

1. Eelmises punktis nimetatud esemed tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Aleksandr Jerotskile.
2. Tühistada maakohtu otsustus jätta aresti alla kannatanu K.J. e tsiviilhagi tagamiseks Ilmar Arrolt Tartu Maakohtu 28.10.2020 määrusega arestitud 245 eurot. Jätta nimetatud summa aresti alla kannatanu K.R. i tsiviilhagi tagamiseks.
3. Tühistada kohtuotsus kannatanu K.J. e kasuks tsiviilhagi 19378.90 eurot välja mõistmises solidaarselt Aleksandr Jerotskilt, Ilmar Arrolt ja Ingo Arrolt.
4. Mõista kannatanu K.J. e tsiviilhagi 19379.90 eurot välja solidaarselt Aleksandr Jerotskilt ja Ingo Arrolt. 2
5. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada, Ilmar Arro kaitsja ja Aleksandr Jerotski kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt, Ingo Arro kaitsja ja kolmanda isiku H.S. i apellatsioonid jätta rahuldamata.
6. Ingo Arro apelatsioonimenetluse kulu jääb tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Ilmar Arro anti kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (

) § 22 lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 4,8,

§ 202

lg 2 p 2,

§ 418

lg 2 p 1,

§ 4181

lg 2 p 1,

§ 414

lg 1,

§ 420lg 1 järgi.

Apellatsioonimenetluses on ta vaidlustanud otsuse

§ 22

lg 3 ja

§ 199lg 2 p 4,8, karistuse mõistmise ja kannatanu K.J.

e kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Muus osas apellatsioonimenetlust ei toimu. 2. Aleksandr Jerotski anti kohtu alla süüdistuses

§ § 199 lg 2 p-de 1,4,8,

§ 418

lg 1,

§ 4181

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 420lg 1 järgi.

3. Ingo Arro anti kohtu alla süüdistuses

§ 22

lg 3 ja

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tunnistati Ilmar Arro süüdi

§ 418

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust; tunnistati süüdi

§ 418

¹ lg 1 järgi, mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust; tunnistati süüdi

§ 414

lg 1 järgi ja ja mõisteti karistuseks 1-aasta vangistust; tunnistati süüdi

§ 420

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning tunnistati süüdi

§ 22

lg 3 ja

§ 199

lg 2 p-de 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Ilmar Arro liitkaristuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 4 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 09.04.2018.a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-18-2158 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuu vangistuse võrra. Ilmar Arrole mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses alates 08.06.2020.a viibitud aeg karistusaja hulka. 5 aasta 9 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 08.06.2020.a. Tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. 5. A. Jerotski tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p-de 1,4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 418

¹ lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust; tunnistati süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 414

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja tunnistati süüdi

§ 420

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti A.

Jerotskile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati 3 eelvangistuses 08.06.2020 – 04.06.2021 viibitud 11 kuud 28 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel ei pööratud 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui A. Jerotski ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ning allub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud kohustusele, s.o elektroonilisele valvele 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 78

p 1 alusel hakkab 4-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2021.a.

§ 78

p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. A. Jerotski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja selle asenduseks kohaldatud elektrooniline valve jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisest kaotab A. Jerotski suhtes kehtivuse tõkend vahistamine ja rakendub kriminaalhooldusega seonduv

§ 75

lg 2 punktis 9 sätestatud kohustus – alluda 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele. 6. Ingo Arro tunnistati süüdi

§ 22

lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära (1 päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1200 eurot riigituludesse.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses 08.-10.06.2020.a kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud 3 päeva, mis vastab kokku 9 rahalise karistuse päevamäärale, karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 111 päevamäära, s.o 1110 eurot riigituludesse. See summa võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 92,50 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Tõkend elukonnast lahkumise keeld tühistati kohtuotsuse kuulutamisest alates. 7. Ilmar Arrolt nõuti KrMS § 126 lg 3 p 5,

§ 83

¹ lg 1,1¹ ja

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks sisse tulirelvade, helisummuti ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest saadud rahasumma kokku 3300 eurot, mis tuleb Ilmar Arrol KrMS § 306 lg 1 p 12¹ alusel riigituludesse tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates kahe aasta jooksul. 8.

§ 83

lg 1 ja

§ 85lg 1 alusel konfiskeeriti riigituludesse A.

Jerotski poolt kuritegude toimepanemiseks kasutatud sõiduk VW Caravelle reg nr XXX . KrMS § 1414 lg-te 1,2, KrMS § 142 lg-te 1,4, KrMS § 306 lg 1 p -de12, 13 alusel jäeti kannatanute tsiviilhagide tagamiseks aresti alla 24.07.2020.a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-20-5224 arestitud A. Jerotskile kuuluv 1875 eurot. KrMS § 306 lg 1 p-de 12, 13 alusel realiseerida kohtuotsuse jõustumisel arestitud 1875 eurot nelja tsiviilhagi esitanud kannatanu vahel võrdselt, milleks vabastada 1875 eurot aresti alt ja kanda kannatanute tsiviilhagide hüvitamiseks neist igaühele üle: 468 eurot 75 senti E.T. ile, 468 eurot 75 senti K.R. ile, 468 eurot 75 senti K.J. ele ja 468 eurot 75 senti OÜ-le Soosing.

1. KrMS § 1414 lg-te 1,2, KrMS § 142 lg-te 1,4, KrMS § 306 lg 1 p-de 12, 13 alusel jäeti kannatanute K.R. i ja K.J. e tsiviilhagide tagamiseks aresti alla 28.10.2020.a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-20-7599 arestitud Ilmar Arrole kuuluv 245 eurot. KrMS § 306 lg 1 p 12, 13 alusel jagada arestitud 245 eurot võrdselt (s.o 122 eurot ja 50 senti) kannatanute K.R. i ja K.J. e tsiviilhagide hüvitamiseks.
2. KrMS § 1414 lg 1,2, KrMS § 142 lg-te 1,4, KrMS § 306 lg 1 p-de 12, 13 alusel jäeti kannatanute tsiviilhagide tagamiseks aresti alla 28.10.2020.a Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega nr 1-20-7600 arestitud A. Jerotskile kuuluvad kolm kuldkaelaketti, mis jäeti hoiule kohtueelse menetleja juurde ja anti 28.10.2020.a aktiga nr 20ATH04401-

§ 418

,

§ 418

¹,

§ 418

²,

§ 202

kuritegude matkimisest on tõendatud, et 01.09.2019, 02.10.2019 ja 03.04.2020 XXX kinnistul kuriteo matkimise käigus müüs Ilmar 6 Arro kuriteo matkijale 1000 euro eest Luger-relva ja laskemoona ning ühe tulirelvataolise eseme kirjadega J.P.SHUER&SOHN, SUHL, ja 29 padrunit ja 75 euro eest padruneid. 17.9 K.R. i eramust pani A. Jerotski varguse toime kavatsetult, võttes selle toimepanemiseks kaasa muugid ja kasutas neid sissetungimiseks. 17.10 A. Jerotski jäi menetluse kestel seisukohale, et tema pole vargust Ahjal toime pannud, selle varguse pani toime Ilmar Arro ise ja Ilmar Arro valetab tema peale, kui ta väidab, et Ahjalt varastatud esemed tõi talle müüki Aleksandr Jerotski. Kohtu arvates pole A. Jerotski väited veenvad ja usutavad olukorras, kus A. Jerotski elukohast leiti ja võeti ära mitmed Ahjalt pärit esemed, millised kannatanu tundis talle kuuluvatena ära. 17.11 Ilmar Arro rääkis ka, et on K.K. käest ostnud relvi ja laskemoona, siis kohtu arvates ei seondu nende esemete väidetav soetamine K.K. käest käesoleva kriminaalasjaga. Ilmar Arro väiteid K.K. käest relvade ja laskemoona soetamise kohta pole alust uskuda olukorras, kus K.K. eluajal temalt ühtegi tulirelva ja laskemoona pole kaduma läinud. Kaitseliidu andmetel pole K.K. l olnud rohkem tulirelvi kui ta neid K.R. ile edasi võõrandas. Seetõttu pole alust Ilmar Arro väidetel selle kohta, et K.K. on talle müünud nii tulirelvi kui ka laskemoona. Ilmar Arro sõnul olid nad A. Jerotskiga sõbrad ja eeluurimisel andis ütlusi, millistega soovis A. Jerotski puhtaks jätta. Ka kohtumenetluses on Ilmar Arro andud kahetisi ütlusi (K.K. müüs relvi ja laskemoona I. Arrole, relvad ja laskemoona jt esemed tõi tema elukohta A. Jerotski). Kuna teised tõendid on omavahel kooskõlas, siis lähtus kohus otsuse tegemisel Ilmar Arro ja A. Jerotski ütlustest üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel kooskõlas oleva tõendi kogumiga. 17.12 Kohus kvalifitseeris A. Jerotski teo

§ 199lg 2 p 1, 8 järgi.

17.13 K.R. esitas tsiviilhagi A. Jerotski vastu 12 084 euro nõudes. Tsiviilhagis kajastatud varastatud esemete väärtuste tõenduseks esitas K.R. 11.02.2021.a kohtuistungil varastatu ligikaudseid väärtusi tõendavad väljatrükid. Kohtu hinnangul on tsiviilhagis kajastatud varastatud esemete väärtused mõistlikud ja kooskõlas nende tavapärase väärtusega. Ka 300 eurot seifi lõhkumiskahju ja 100 eurot lukuvahetus on põhjendatud hinnata mõistlikuks kahjuhüvitise nõudeks. Seifide lõhkumiskahju tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. 17.14 K.R. ile on kohtueelses menetluses tagastatud tema tsiviilhagi punktis 3.

1. loetletud esemed. Talle tuleb tagastada kohtus asuvad ja A. Jerotski elukohast leitud ja ära võetud esemed (binokkel, lasernivelliir, lasersihik tasco, 2 nuga) ja Ilmar Arro elukohast XXX kinnistult üles leitud ja ära võetud esemetest padrunisalv, vintpüss, helisummutid, laskemoona, laskemoona plastkarbid. Kokku on K.R. ile hüvitamata kahju 8000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu K.R. i tsiviilhagi 8000 eurot ja see tuleb A. Jerotskilt kannatanu kasuks välja mõista. A. Jerotski süüdistus K.J. e elukohast esemete varguses ning Ilmar Arro ja Ingo Arro süüdistus sellele kaasaaitamises
2. Maakohtu hinnangul on tõendatud järgmine. A. Jerotski, kes on varem toime pannud varguse, saanud Ingo Arrolt ja Ilmar Arrolt infot K.J. e vara ja tema kodust eemalviibimise 7 kohta, tungis ööl vastu 21.09.2019 akna lahti kangutamise teel sisse Tartu maakonnas Elva vallas XXX külas XXX asuvasse K.J. e eramusse ja varastas hulgaliselt viimase vara (erinevaid esemeid ning sularaha). Vargusega tekitas A. Jerotski K.J. ele kahju 23 688.25 eurot ning lõhkumisega tekitas kahju 2 835.59 eurot, kokku tekitas kahju 26 523.84 eurot. Ingo Arro ja Ilmar Arro süü on tõendatud selles, et nemad osutasid A. Jerotskile K.J. e elukohast varguse toimepanemiseks vaimset kaasabi. Kuriteole kaasaaitamine seisnes selles, et Ingo Arro ja Ilmar Arro edastasid A. Jerotskile informatsiooni selle kohta, millal K.J. viibib pikemalt eemal oma elukohast. 18.1 K.J. e sõnul tunneb ta Ingo Arrot kümmekond aastat, keskkooli ajast. 2019.a septembris lahkus perega Hiiumaale kodust puhkama
3. septembril ja tuli koju tagasi
4. septembril ning selles vahemikus oli tema elukohta sisse murtud, millega põhjustati varalist kahju. Muuhulgas oli metallist relvakapp ära lõhutud, see oli seina küljest lahti murtud, relvakapi ääred olid üles painutatud, relvakapist oli kadunud randmekott milles oli 11000 eurot. Varastatud kuldehted ei olnud kulunud, tööriistad olid uueväärsed, kodukasutaja kasutatud, neid polnud vaja välja vahetada. 18.2 K.J. e sõnul suhtesid nad Ingo Arro 2019.a suvel ja sügisel enne varguse toimumist nädalakahe tagant telefonitsi ja Facebook Messengeri kaudu, ühiseid kokkusaamisi ja pidudel käimisi ei olnud, suheldi üldiselt elust-olust, et kuidas läheb, Ingo Arro tundis huvi, et mis K.J. teeb. Ingo Arro oli enne varguse toimumist teadlik ka sellest, et läheb kodust ära. 22.10.2020.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et laupäeval, 10.08.2019.a sai Ingo Arro teada, et K.J. on heal elujärjel, kui K.J. avaldas talle FB Messengeris peetud suhtluse käigus, et vahetasid Škoda välja. Suhtlusest nähtub, et peamiselt on küsitlejaks Ingo Arro. 18.3 Maakohus uuris ka 02.06.2020.a jälitustoimingu protokollist Ilmar Arro ja A. Jerotski salajase pealtkuulamise kohta nähtuvat. Nimetatud protokoll algab 10.08.2019.a kõnedega ja lõpeb 23.09.2019.a kõnedega, omavahel suhtlevad Ilmar Arro ja A. Jerotski ning nende mõlemaga suhtleb Ingo Arro. 18.4 Kohus järeldas, et vargus K.J. e elukohast jäi ööl vastu 11.08.2019.a ära, kuna K.J. jõudis Antslas toimunud laadalt perega koju tagasi. Varguse toimepanemine tõusis uuesti päevakorda reedel, 20.09.2019.a, kui kella 12-13 vahel toimunud telefonisuhtlusest sai Ingo Arro K.J. ele helistades teada, et viimane läheb nädalavahetuseks Hiiumaale puhkama. Kohtu arvates võib uuritud jälitusprotokollidest järeldada, et A. Jerotski sai teada, et kannatanut ei ole kodus ning pani varguse toime üksi. Pärast vargust räägiti varastatud esemete identifitseerimistunnuste eemaldamisest ning lepiti (23.09.2019 kõne) kokku sõit Lätti (Ilmar Arro autoga), et varastatut realiseerida. Kohus ei pidanud usutavaks Ilmar Arro selgitusi, et Lätis käidi tavapärasel kaubareisil (koeratoidu ost). A. Jerotski ütlustest ei nähtu Lätis käimise põhjusena koertele odava koeratoidu ostmist. 18.5 A. Jerotski elatus kuritegelikul teel saadust, realiseeris varastatut. Sellise järeldusega on kooskõlas 31.07.2020.a vaatlusprotokoll, millega vaadeldi A. Jerotski sülearvutit Dell. Selle vaatluse tulemusena saab järeldada, et ta hoidis end kursis esemete müügihindadega. Ilmar Arro elatus kuritegelikul teel saadust, realiseeris varastatut ja hoides kuritegelikul teel saadut muuhulgas ka enda elukoha peidikus. 24.10 ja 25.10.2019.a jälitustoimingu protokollide kohaselt müüs ta kuriteo matkimise käigus matkijale kaks tulirelva ja padruneid. 8 K.J. e elukohast varastatust jõudsid üks padrunivöö koos padrunitega ja kaks padrunikarpi Ilmar Arro kätte, millised leiti üles ja võeti ära 08.06.2020.a tema elukoha, XXX kinnistu läbiotsimise käigus. Nimetatud padrunivöö ja 2 padrunikarpi tundis K.J. talle kuuluvatena ära, kirjeldades pardunivööd üksikasjalikult. 18.6 Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, asus seisukohale, et A. Jerotski, Ilmar Arro ja Ingo Arro süüd täielikult eitavad ütlused on ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega nende kogumis. 18.7 Puutuvalt varastatud muudesse esemetesse, märkis kohus, et K.J. on varastatud ehete olemasolu tõenduseks suures osas esitanud fotosid nii endast kui ka abikaasast, millistelt on näha ehete olemasolu ja nende kandmine. Varastatud tööriistade olemasolu tõenduseks on K.J. samuti esitanud suures osas fotosid tööriistade soetamise pakenditest. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu varastatud esemete ja sularaha nimekirja tõele ja tegelikkusele vastavuses. On usutav ja loogiline, et suuremat summat sularaha 11 000 eurot hoiti lukustatud relvakapis. Seda, et relvakapist võeti ära 11000 eurot sularaha, tõendab ka asjaolu, et koodlukuga lukustatud, kuid lahti kangutatud relvakapist polnud tulirelvi ära võetud. Olukorras, kus valida on relvad või sularaha, on alati lihtsam kaasa võtta sularaha ja ka turvalisem, sest relvade vargusega vahele jäämise võimalused on alati tunduvalt suuremad kui sularahaga. Kohtule on veenev ka see, et väiksemad rahasummad 4000 eurot ja 1300 eurot olid käepärasemates kohtades ja lukustamata ning vajadusel kohe kasutamiseks võtta. 18.8 10.08.2019.a ja 20.09.2019.a telefonisuhtlusest nähtub, et Ilmar Arro ja Ingo Arro kaasabi varguse toimepanemise õnnestumiseks oli oluline ja põhjuslikus seoses A. Jerotski poolt toime pandud vargusega. Väljatöötatud kuriteoplaan nägi ette, et A. Jerotski läheb vargust toime panema alles siis, kui on kindel, et K.J. e pere on kodust eemal ja pererahvast niipea koju tagasi ei tule. Ilmar Arro ja Ingo Arro panid varguse toimepanemisele kaasaaitamise toime

§ 16lg 2 mõttes kavatsetult, oodates õiget aega, millal K.J.

e pere on pikemat aega kodust eemal, et sellest siis koheselt teada anda A. Jerotskile, kes läheb ja paneb varguse K.J. e elukohast toime. A. Jerotski pani varguse toime

§ 16lg 2 mõttes kavatsetult, oodates Ilmar ja Ingo Arrolt infot K.J.

e pere kodust pikemat aega eemal viibimise kohta. 18.9 Asjaolu, et Ilmar Arro ise ei teavitanud A. Jerotskit K.J. e pere elukohast pikemat aega eemalviibimisest, ei ole Ilmar Arro käitumise õigusvastasust välistav. Kahte samasisulist telefonikõnet polnud vaja A. Jerotskile teha, kuna Ingo Arro andis juba ise A. Jerotskile olulise info edasi. Ilmar Arro ja Ingo Arro olid juba eelnevalt endi käitumise kooskõlastanud, mis nähtub 10.08.2019.a telefonisuhtlusest. Olukorras, kus K.J. elt saadud info oli kindel ja mingit alust selle info tõeväärtuses kahtlemiseks polnud, tuligi Ingo Arrol K.J. e pere kodust eemalviibimisest koheselt teavitada A. Jerotskit. Ingo Arrol ja Ilmar Arrol polnud vaja selles osas omavahel midagi täiendavalt arutada ja nõu pidada. 18.10 Kohus kvalifitseeris A. Jerotski teo

§ 199

lg 2 p 1, 4 ja 8 järgi, ning Ilmar Arro ja Ingo Arro teo vargusele kaasaaitamisena

§ 22

lg 3 ja

§ 199lg 2 p 4,8 järgi.

Sellel ajal elasid Ilmar Arro ja Ingo Arro ühe katuse all, nende kodus oli puidutöökojas peidik ebaseaduslikult käideldavate esemete jaoks, seal hoiti ka A. Jerotski poolt toodud esemeid, sealhulgas laskemoona, tulirelvi. Peidikust leiti ja võeti läbiotsimisel ära nii K.R. i kui ka K.J. e elukohtadest varastatud esemeid. A. Jerotski oli Arrodele pikaaegne perekonnatuttav. Arrod olid teadlikud A. Jerotski eluviisist, sealhulgas varguste toimepanemisest. K.J. e tsiviilhagi

1. K.J. e tsiviilhagi A. Jerotski, Ilmar Arro, Ingo Arro vastu on 19 448.90 euro nõudes. 9 19.1 Varastati kokku esemeid 23 688.25 euro ulatuses ja lõhkumisega tekitati kahju 2835.59 euro ulatuses. Kogukahju oli 26 523.84 eurot, millest kindlustus hüvitas 7074.94 eurot ja hüvitamata on 19 448.90 eurot. K.J. ele padrunite ja padrunihoidiku tagstamise korral (väärtus 70 euro), jääb tsiviilhaginõudeks 19 378.90 eurot (19 448,9 - 70 = 19 378.90). 19.2 Varastatu olemasolu, nende väärtusi ning lõhkumiskahju tõendavad peale kannatanu K.J. e ütluste ka tema poolt 12.02.2021.a kohtuistungil esitatud fotod varastatust ning varastatu juurde kuuluvatest pakenditest, fotod lõhkumiskahjust, s.h fotod magamistoa põranda kahjustustest ning väljatrükid internetilehekülgedelt kaubandusvõrgust pakutavate ning temalt varastatud esemetele analoogsete esemete hindade kohta. 19.3 Asjaolu, et kindlustus kogu vargusega põhjustatud kahju ei hüvitanud, ei anna põhjendatud alust K.J. e tsiviilhaginõude rahuldamata jätmiseks. Kindlustusandjal polnud otsustuste tegemiseks seda infokogumit, mis on olemas kohtu käsutuses kriminaalasja toimikus. Kohtul pole alust kahelda selles, et K.J. e elukohast varastatu oli suures osas uueväärne, sealhulgas ehted, tööriistad. Ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule põhjendatud aluse kahelda kannatanu K.J. e avaldatud varastatud sularaha ja esemete nimekirjas kajastatu olemasolus ja nende väärtustes, ei ole. 19.4 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kuulub kannatanu K.J. e tsiviilhagi 19 378.90 euro nõudes rahuldamisele ja A. Jerotskilt, Ilmar Arrolt ja Ingo Arrolt solidaarselt K.J. e kasuks väljamõistmisele. A. Jerotski süüdistus OÜ Soosing kauplusest esemete varguses
2. Maakohus luges tõendatuks, et A. Jerotski tungis ööl vastu 14.11.2019 Võru maakonnas Antsla linnas Pärna 48 asuvasse OÜ-le Soosing kuuluvasse Ehituskaup24 kauplusesse territooriumi ümbritseva aia värava luku avamise ja kauplusehoone aknaklaasi lõhkumise teel ning varastas OÜ Soosing kauplusest hulgaliselt erinevaid kaupu. Vargusega tekitas A. Jerotski kahju 8209.27 eurot ning lõhkumisega tekitas kahju 430.80 eurot, kogukahju 8 640.07 eurot. 20.1 14.11.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 14.11.2019 kell 10:2012:10 vaadeldi Võrumaal Antsla vallas Antsla linnas Pärna tn 48 asuvat ehituskaupade kaupluse sündmuskohta. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et ehitusmaterjalide kaupluses ja laoruumis puudub elektrivool, kaupluse ees asuvast parklast kaupluse poole vaadates on vasakpoolsed hoovivärava kaks suurt ust lukustamata ja pooleldi avatud asendis, kontoriruumi aken oli lõhutud, aknaklaas katki tehtud ja aken avatud, lõhutud aken pooleldi avatud asendis, aknaraam sellel olevate murdmisriista jälgede tõttu rikutud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kauplusesse oli sisenetud hoovi pool asuva lõhutud kontoriruumi akna kaudu, akna all ruumis sees oleval toolil on jalatsijälg, tagumise ukse juures on ukse kohal seinal paiknev ese kaetud kinni riideesemega. Tunnistaja U.K. ütluste kohaselt oli tagavaraväljapääsu kohal alaliselt põlev akuvalgusti kinni kaetud poest võetud riideesemega. Sündmuskohal on näha, et kaupluse müügisaalis keskel kaks tühja alust, millel tööriistade hinnasildid, kohati on müügisaali riiulitel tühjad kohad, müüja töökohal kassa lähedal on mõned riiulid seinal tühjad, müügisaali seintel on signalisatsiooniseadmed, liikumisandurid ja videokaamera. 20.2 Mahakandmisaktis nr 1457 kajastatu kohaselt kanti maha seoses vargusega 67 eset koguväärtusega 8209.27 eurot. 10 AAS BTA Baltic Insurance Company hüvitas OÜ-le Soosing kahju 7928 eurot 28 senti, sellest tööriistad 8209 eurot 28 senti + pakettaken 359 eurot, millest maha arvatud poliisi järgi omavastutus 640 eurot. 07.10.2020 esitas OÜ Soosing tsiviilhagi 711.80 euro nõudes. Hagisumma koosneb põhjustatud kogukahju ja kindlustuse poolt hüvitatud kahju vahest. 20.3 Kohtu arvates seob A. Jerotskit nimetatud vargusega tema käest pärinev varastatud esemete nimekiri, mis haakub OÜ Soosing 15.11.2019.a mahakandmisaktis kajastatud varastatud esemete loeteluga. Nimekirjas olevast ühe ketassae müüs A. Jerotski S.K. ele ning osa varastatud esemetest saadi kätte ka A. Jerotski kodu läbiotsimisel. Sellega on kooskõlas ka A. Jerotski varjatud jälgimisest nähtuv selle kohta, et varguse toimepanemise ööl ei olnud A. Jerotskit kodus, lahkus kodust 13.11.2019.a õhtul ja saabus 14.11.2019.a varahommikul. 20.4 Tunnistaja S.K. e sõnul võttis eelmisel aastal politsei tema telefoni vaatlemiseks seoses telefonis oleva tööriistade nimekirjaga, mille ta sai A. Jerotski käest. A. Jerotski pakkus talle müügiks enda nimekirjas olevaid tööriistu, ostis neist ühe uue ketassae 2020.a kevadel ilma akuta 100 euro eest nimetuse PRÕNNA alt, sael markeeringud puudusid, maksis A. Jerotskile selle eest sularahas. 20.5 Järeldusega, et A. Jerotski pani ööl vastu 14.11.20219.a toime Ehituskaup24 kaplusest esemete varguse, on kooskõlas ka A. Jerotski varjatud jälgimisega saadud info. (08.07.2020.a jälitustoimingu protokoll). A. Jerotski poolt varguse toimepanemine on tõendatud ka sellega, et osa varastatust saadi kätte ja võeti ära tema elukoha läbiotsimisel 08.06.2020.a. 20.6 Kuigi Ehituskaup24 kauplusest varastati esemeid suures koguses, mahtusid need ära A. Jerotski kasutuses olnud sõidukisse Volkswagen Caravelle. Nimelt 9 istekohaga sõidukis oli ainult 2 esimest istmerida, ülejäänud olid välja võetud. Selliselt jäi ees olevate istmete taha hulgaliselt vaba tühja ruumi, kuhu oli võimalik paigutada ka varastatu. Varguse Antslas asuvast Ehituskaup24 kauplusest pani A. Jerotski toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

20.7 A. Jerotski käitumise õigusvastasust ei välista tema kaitsja A. Laansalu poolt kohtule 08.04.2021.a kohtuistungil esitatud 2 arvet akude ja akunurklihvija soetamise kohta. Kaitsja esitatud soomekeelne arve tõendab, et see on esitatud akude paketi 199697-1 kokku 8 aku 5,0Ah eest, tasumise tähtajaga 20.06.2019.a. Arvelt ei nähtu, et selle eest oleks koheselt tasutud. Kaheksast akust koosnevat Makita akude paketti 199697-1 ei ole A. Jerotski elukohast 08.06.2020.a läbiotsimisel ära võetud. 20.8 A. Jerotski väite kohaselt on ta kõik kodus olnud tööriistad ja esemed ostnud. Kohus hindas süüdistatava ütlused ebaveenvateks. Muuhulgas pidas kohus tähelepanuväärseks asjaolu, et just sellel ööl, kui pandi toime vargus Antsla kauplusest, lahkus A. Jerotski kodust tema kasutuses oleva väikebussiga 13.11.2019.a enne südaööd ja saabus koju tagasi alles 14.11.2019.a varahommikul. Sellesse vahemikku jääb ka kauplusevargus. Kohtu hinnangul ei ole juhuslik kokkusattumus see, et süüdistatava elukohast leiti ja võeti ära osa kauplusest varastatud esemeid. 20.9 Kohus kvalifitseeris A. Jerotski teo

§ 199lg 2 p 1, 4, 8 järgi.

1. Kohus leidis, et kannatanu OÜ Soosing tsiviilhagi 711.80 euro nõudes on põhjendatud ja kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel rahuldamisele ja A. Jerotskilt kannatanu OÜ Soosing kasuks väljamõistmisele. Kindlustusandjale esemete tagastamine 11
2. VÕS § 492 lõikes 1 on sätestatud, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali 21.10.2020.a vastusega on tõendatud, et kindlustus on OÜ-le Soosing hüvitanud tööriistade ja akude vargusest tekkinud kahju, mistõttu juhul, kui kriminaalasja menetluse käigus selgub, et läbiotsimistel leitud vara on pärit Ehituskaup24-st, siis soovib kindlustus saada need enda valdusesse. VÕS § 492 lg 1 alusel maakohus rahuldas kindlustusandja taotluse. A. Jerotski süüdistus A.S. elukohast murutraktori varguses
3. Kohus tuvastas, et 24.03.2020 tungis A. Jerotski tabaluku lõhkumise teel Võrumaal Rõuge vallas XXX külas XXX talu kõrvalhoonesse, kust varastas A.S. le kuuluva murutraktori Cub Cadet XT1 OS107 seerianumbriga xxxxxx väärtusega 2474 eurot. Kogukahju on 2481 eurot. 23.1 Muuhulgas uuris maakohus 02.06.2020.a vaatlusprotokolli, kus vaadeldi
4. Jalaväebrigaadi poolt 27.03.2020.a politseile DVD-R plaadil üle antud turvakaamerate videosalvestisi ajavahemikul 22.03.2020 – 24.03.
5. Samuti uuris kohus 19.05.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud A. Jerotski varjatud jälgimist. Kohus järeldas varjatud jälgimise protokollis nähtuva alusel, et A. Jerotski pani toime murutraktori varguse toime ööl vastu 24.03.
6. Nimetatud tõenditega on kooskõlas ka 09.08.2020.a jälitustoimingu protokollist ja selle juurde kuuluvatelt helisalvestistelt ühel DVD-R plaadil nähtuv A. Jerotski salajase pealtkuulamise kohta. Kohus järeldas, et A. Jerotski varastas murutraktori üksinda ja ta pani selle enda kasutuses olevasse sõidukisse VW Caravelle pärast kinnistu juures asuvalt põllult 24.03.2020 kell 01:39:49 ära sõitmist, kui tegi peatuse kinnistu sissesõidutee otsas juures 24.03.2020.a ajavahemikus kell 01:42:00 - 01:45:
7. Murutraktori väikebussi panemiseks kulus A. Jerotskil veidi enam kui 3 minutit. 23.2 Murutraktori varguse toimepanemise järgselt jõudis A. Jerotski 24.03.2020.a koju kella 02:30 paiku, kui 24.03.2020 kell 02:32 fikseeriti sõiduk VW Caravelle sõitmas A. Jerotski elukohta. 24.03.2020 kell 08:51 alustas sõiduk VW Caravelle uuesti sõitu ja suundus Räpina valda Nulga küla Sudaku kinnistule, kus viibis 20 minutit ajavahemikus 24.03.2020 kell 09:2309:43 (VIII, 119). Selle kohta, kas 24.03.2020.a hommikul läks A. Jerotski öösel varastatud murutraktorit kohe maha müüma, kriminaalasjas andmed puuduvad. 23.3 XXX kinnistult murutraktori varguse pani A. Jerotski toime kavatsetult, käies enne selle 24.03.2020.a toimepanemist XXX külas olustikuga 21.03.2020.a põgusalt tutvumas. 23.4 Maakohus ei uskunud A. Jerotski sõnu selle kohta, et ta ei ole käinud XXX külas murutraktorit varastamas ja seda võis teha sama sõidukiga mõni teine isik, näiteks mõni isik, kellele ta on seda väikebussi välja rentinud või kes on seda muul põhjusel kasutanud. Kohus kvalifitseeris A. Jerotski teo

§ 199lg 2 p 1, 4, 8 järgi.

A. Jerotski süüdistus OÜ Cristella VT garaažist suruõhukompressori varguses

1. Maakohtu hinnangul näitavad uuritud tõendid, et 06.04.2020.a kella 03.30 paiku tungis A. Jerotski Võru maakonnas Võru linnas Pikk 17 asuvale OÜ Cristella VT territooriumile võrkaia sisse avause tegemise teel. Garaažiukse luku lahtimuukimise teel tungis sisse garaaži Pikk tn 17d ning varastas sealt suruõhu kolbkompressori Ingersoll Rand väärtusega 500 eurot. 12 24.1 Asjaoludes, et vargus eeltoodud kohas, ajal viisil toimus, pole vaidlust. Tunnistaja E.U. kinnitas, et nende ettevõte on varastatud kompressori tagasi saanud, seda tagasi saades olid sellele aga rattad alla pandud, 4 ratast, milliseid enne kompressoril ei olnud, originaalis sellel kompressoril rattaid all polnud. Tunnistaja M.K. sõnul tõi A. Jerotski hõbedase kaubikuga töökotta ühe kompressori, pakkus seda müüa. Tunnistaja pani saadud kompressorile rattad alla, et seda saaks väikses töökojas liigutada. 24.2 Maakohtu arvates sai A. Jerotskil tema kasutuses oleva väikebussiga transportida OÜ Cristella VT territooriumilt pärinevat suruõhu kolbkompressorit. Kuna territooriumil asusid kompressori varguse ajal nii tõstukid kui ka murutraktor, siis oli tal reaalne võimalus suurte mõõtmetega ja 260 kg kaaluv kompressor ka üksinda kaubikbussi peale toimetada ja abilisi tal selleks polnud vaja. Asjas on tõendatud, et A. Jerotski väikebussis oli olemas ka kaldteed, mida mööda oli võimalik suuremate mõõtmetega esemeid bussi peale ja maha laadida. 24.3 29.05.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatuga A. Jerotski varjatud jälgimise kohta on tõendatud, et A. Jerotski käis Võru linnas Pika tänava ja selle lähedusse jääva olustikuga tutvumas ka
2. ja 04.04.2020.a öösel ning 06.04.2020.a öösel viibis kompressori varguse koha vahetus läheduses. 30.05.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatu alusel saab väita, et A. Jerotski viibib sündmuskoha vahetus läheduses ja sündmuskohal, korraldab varguse toimepanemist, paneb üksinda varguse toime ja viib varastatu enda kasutuses oleva sõidukiga endale koju. Keskpäeva paiku suhtleb ta elukaaslase M.K. ga sõidukis oleva kompressoriga seoses ja päeva teises pooles suhtleb isikuga, kellele varastatud kompressorit üle annab, s.o M.K. ga. 24.4 A. Jerotski pani varguse toime kavatsetult, millele viitab asjaolu, et enne varguse 06.04.2020.a toimepanemist käis ta
3. ja 04.06.2020.a öösel tutvumas kompressori asukoha olustikuga. A. Jerotski sõnul müüs kompressori talle üks OÜ Cristella VT territooriumil koogitööstuses töötav tööline, kellega ta tutvus juhuslikult, kui võttis ta hääletajana peale ja viis ta ära tema töökohta, kus asus ka kompressor. Ta käis selle töölise käest kooke ostmas, ka öösiti. Kompressori müüs M.K. le, kuid raha jäi saamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava väited veenvad ja usutavad. Ühtegi tõendit pole kogutud selle kohta, et OÜ Cristella territooriumil müüdi ka öösel pagaritooteid. 24.5 Kompressori varguse kvalifiseeeris kohus

§ 199lg 2 p 1, 4, 8 järgi.

A. Jerotski süüdistus M.P. e eramust esemete varguse katses

1. Kohus tuvastas, et A. Jerotski tungis ööl vastu 11.04.2020 suletud, kuid lukustamata garaažiukse kaudu Valga maakonnas Otepää linnas XXX asuvasse eramusse. Vargus jäi lõpule viimata, kuna maja elanikud märkasid neile võõra isiku eramusse sissetungimist. A. Jerotski lahkus, võttes kaasa garaažiukse puldi LiftMaster. 25.1 01.07.2020.a ülekuulamise käigus esitas kannatanu M.P. politseile garaažiukse puldi koos sametist vutlariga, mis jäi pärast ööl vastu 11.04.2020.a toimunud puldi vargust alles tagavaravõtmete kasti. Sellest puldist tehti politseis fotod. 25.2 08.06.2020.a läbiotsimisprotokollist tuleneb, et samasugune mustas vutlaris garaažiukse pult kirjega LiftMaster leiti ja võeti ära A. Jerotski elukohast külas XXX kinnistul tehtud läbiotsimise käigus sahvrist. 13 25.3 Maakohtu hinnangul järeldub A. Jerotski süü ka 28.06.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud varjatud jälgimise andmetest. Nimelt viibis tema kasutuses olev sõiduk Volkswagen Caravelle ööl vastu 11.04.2020.a Valgamaal Otepää linnas XXX asuva eramu vahetus läheduses. Maakohtu arvates jäi A. Jerotski kavandatud vargus aga pooleli, kuna pererahvas ärkas garaažiukse puldi töökorras oleku katsetamise peale üles ja ta pidi lahkuma. A. Jerotski käitus Pulleste eramusse sisenedes kavatsetult, s.o sealt varguse toimepanemise sooviga. 25.4 A. Jerotski väitel pole tema ööl vastu 11.04.2020.a Otepääl XXX eramu juures olnud ja ei ole käinud eramu garaažis ning pulti võtnud. Pult võis tema koju sattuda bussi VW Caravelle koristamise käigus. Isik, kellele ta bussi rentis, võis selle tema bussi jätta. Kohus A. Jerotskit ei uskunud, pidades tema selgitusi väheveenvateks. Neil eelkajastatud asjaoludel pole A. Jerotski väidetel, nagu oleks vargused toime pannud keegi teine, kes oli tema bussis sõitnud või kellele ta oli enda bussi välja rentinud, alust ning need ei ole vähimalgi määral usutavad ja veenvad. 25.5 Kohus kvalifitseeris A. Jerotski teo vargusekatseks. A. Jerotski süüdistus E.T. i elukohast esemete varguses
2. Maakohus tuvastas, et 04.05.
3. a öösel tungis A. Jerotski ukseluku lõhkumise teel Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurmel XXX asuvasse kõrvalhoonesse, kust varastas E.T. ile kuuluvaid esemeid. Vargusega tekitas A. Jerotski E.T. ile kahju kokku 2150 eurot. 26.1 Kannatanu E.T. i sai varastatud asjadest tagasi punast värvi murutraktori MTD RG145 seerianumbriga xxxxxx väärtusega 1400 eurot. Tagasi saamata varastatud esemete väärtuseks jäi 750 eurot. Kannatanu selgitas, et murutraktor käivitus võtmega, mis oli toas. Kui murutraktori tagasi sai, siis oli sellel ees omatehtud võti. 26.2 08.06.2020.a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti E.T. i elukoha kõrvalhoonest varastatud murutraktor Ilmar Arro elukohast. Murutraktori süütelukus oli isevalmistatud võti. 29.05.2020.a jälitustoimingu protokollis ja 01.07.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud A. Jerotski varjatud jälgimisega on tõendatud, et A. Jerotski viibis 2020.a aprillis mitmeid kordi ja 04.05.2020.a varguse toimepanemise kohas ning selle läheduses Ülenurmel. 26.3 Tunnistaja V.I. ütluste kohaselt ta tunneb A. Jerotskit mõned aastad. Viimati käis A. Jerotski tema pool 2020.a kevadel või suve alguses, kas mais või juunis, kui tõi tema juurde kuuri taha tee äärde murutraktori ja mullafreesi, käsifreesi. Tunnistaja nägi A. Jerotskit siis, kui viimane tuli kuuri taha öösel jäetud esemetele päeval järele, A. Jerotski tõstis need oma Volkswageni bussi peale ja sõitis ära. 26.4 A. Jerotski kavandas E.T. i kõrvalhoonest esemete varguse toimepanemist ette, käies selleks eelnevalt mitmeid kordi juba 2020.a aprillis olukorraga tutvumas. Varguse pani toime 04.05.2020.a esimestel tundidel, kella 2 ja kella 4 vahel öösel, varastatust suuremad esemed, s.o murutraktori ja käsimullafreesi viis samal ööl V.I. elukoha XXX kinnistu kuuri taha, kus käis neil 04.05.2020.a päeval järel ja viis sealt minema. Sama päeva õhtuks viis A. Jerotski murutraktori Ilmar Arro juurde. Ilmar Arro sõnul ta ostis A. Jerotskilt murutraktori, mille eest maksis A. Jerotskile 800 eurot. 26.5 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et A. Jerotski pani 04.05.2020.a öösel toime E.T. i kõrvalhoonest murutraktori, mullafreesi, elektrilise kettsae, elektrilise hekilõikuri ja mootorsae varguse. Kuriteo pani ta toime kavatsetult. 14 26.6 A. Jerotski selgitused, nagu oleks vargused toime pandud kellegi teise poolt, kellele ta rentis välja enda bussi ja kellelt ta ostis Ülenurmelt pärit murutraktori ja mullafreesi, ei ole veenvad ega usutavad. Kohus kvalifitseeris teo

§ 199lg 2 p 1,4, 8 järgi.

27. E.T. i esitas tsiviilhagi A. Jerotski vastu 750 euro nõudes ja jäi haginõude juurde ka kohtus. Kohtu hinnangul on E.T. i tsiviilhagi 750 euro nõudes põhjendatud ja kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel rahuldamisele ja A. Jerotskilt E.T. i kasuks väljamõistmisele. A. Jerotskile

§ 418lg 1 järgi esitatud süüdistus 28.

A. Jerotski süü tõendatud selles, et tema omandas 2018.a oktoobris, hiljemalt enne 24.10.2018.a õhtut, ja sellest alates hoidis enda valduses Põlva maakonnas Ahja alevikus XXX asuvast K.R. i eramust varastatud tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona. Varastatu andis A. Jerotski täpselt tuvastamata ajal edasi Ilmar Arrole. A. Jerotski süü on tõendatud veel selles, et tema omandas ööl vastu 21.09.2019.a ja sellest alates hoidis enda valduses Tartu maakonnas Elva vallas XXX külas XXX eramust varastatud padrunihoidikut koos selles oleva 6 padruni laskemoonaga ja kahes karbis asuvat 41 tulirelva laskemoona sileraudse püssi kaliiber 12 padrunit FIOCCI TT TWO. Nimetatud esemed andis A. Jerotski pärast ööl vastu 21.09.2019.a varguse toimepanemist 20.-22.09.2019 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal edasi Ilmar Arrole. A. Jerotski pani toime

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. 28.1 Asjaolud, kuidas A. Jerotski omandas K.R. i eramust vargust toime pannes tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona ning kuidas ta omandas K.J. e eramust vargust toime pannes 47 padrunit tulirelva laskemoona ning millistel asjaoludel A. Jerotski andis varastatud tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona edasi Ilmar Arrole, on kajastatud kohtuotsuses varguste toimepanemise süüdistuste juures. Ilmar Arro ütlustega on tuvastatud, et tema elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoona ning K.R. i eramust pärit tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona ning K.J. e eramust pärit laskemoona tõi tema elukohta A. Jerotski. Kannatanud tundsid Ilmar Arro elukohast leitud neile kuuluvad ja neilt varastatud esemed ära. 28.2 Kuigi A. Jerotski pole ennast ühegi varguse toimepanemises süüdi tunnistanud ja ei tunnista enda süüd ka tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, ei ole tema ütlused veenvad ning need on teiste uuritud tõenditega ümber lükatud. Kuna A. Jerotskil pole kunagi relvaluba olnud, siis käitles ta varastatud tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona ebaseaduslikult. Ka puudus relvaluba Ilmar Arrol. Relvaloata tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik omandamine, nende varastamine ja hoidmine ning Ilmar Arrole edasiandmine on sihipärane ja eesmärgistatud tegevus. A. Jerotski käitus seda tehes mõttes kavatsetult. Ilmar Arrole

§ 202lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus 29.

Maakohus luges tõendatuks, Ilmar Arro omandas 2018 sügisel pärast A. Jerotski poolt 2018.a oktoobris Põlva maakonnas Ahja alevikus XXX asuvast eramust toime pandud vargust 15 A. Jerotskilt kuriteo läbi saadud vara ja hoidis seda vara enda elukohas Võru maakonnas Antsla vallas XXX külas XXX kinnistul. Esemeid, mida Ilmar Arro ei olnud realiseerinud, hoidis kuni 08.06.2020 läbiotsimiseni enda valduses XXX kinnistul. Lisaks eelnevale ta omandas pärast A. Jerotski poolt 04.05.2020 öösel varguse toimepanemist A. Jerotskilt Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurmes XXX asuva eramu kõrvalhoonest varastatud punast värvi murutraktori MTD RG145 väärtusega 1400 eurot ja hoidis seda sellest ajast alates kuni 08.06.2020 läbiotsimiseni enda valduses XXX kinnistul. Veel omandas Ilmar Arro pärast A. Jerotski poolt ööl vastu 21.09.2019 Tartumaal Elva vallas XXX külas XXX asuvast eramust toime pandud vargust sealt varastatud padrunihoidiku koos selles oleva 6 padruni tulirelva laskemoonaga ja kahes karbis 41 sileraudse püssi kaliiber 12 padrunit FIOCCI TT TWO tulirelva laskemoona, ning hoidis neid enda elukohas XXX kinnistul kuni läbiotsimiseni 08.06.2020. Eeltoodud tegudega pani Ilmar Arro toime

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Nimetatud tegudes süüdimõistmist apellatsioonikorras ei vaidustata. Ilmar Arrole

§ 418lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus 30.

Maakohus luges tõendatuks Ilmar Arro süü selles, et ta omandas A. Jerotskilt täpsemalt tuvastamata ajal, kuid peale A. Jerotski poolt 2018.a oktoobris toime pandud vargust ja hoidis enda elukohas XXX kinnistul Ahja alevikus XXX asuvast K.R. i eramust varastatud tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona. Ilmar Arro süü on tõendatud ka selles, et ta omandas A. Jerotskilt pärast A. Jerotski poolt ööl vastu 21.09.2019 XXX külas XXX asuvast eramust toime pandud vargust sealt varastatud padrunihoidiku koos selles oleva 6 padruni tulirelva laskemoonaga ja kahes karbis 41 sileraudse püssi kaliiber 12 padrunit FIOCCI TT TWO tulirelva laskemoona, ning hoidis neid enda elukohas XXX kinnistul kuni läbiotsimiseni 08.06.

1. Ilmar Arro süü on tõendatud selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja hoidis enda elukohas pruuni värvi nahast kabuuris tulirelva poolautomaatset püstolit FN Browning Hi-power nr 88669a kaliiber 9x19 mm. 01.09.2019.a müüs Ilmar Arro nimetatud relva edasi kuriteo matkijale. Ilmar Arro süü on tõendatud selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja hoidis enda elukohas pruuni värvi nahast kabuuris tulirelva püstolit Sauer 38H 39 nr 393389 kaliiber 7,65x17 mm. 02.10.2019 müüs Ilmar Arro nimetatud relva edasi kuriteo matkijale. Ilmar Arro süü on tõendatud selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja hoidis enda elukohas kõrvalhoones asuva puidutöökoja peidikus kuni 08.06.2020 läbiotsimiseni tulirelvi püstolit Browning 1900 kaliiber 7,65x17 mm nr 308443, püstolit CZ 27 kaliiber 7,65x17 mm nr 204482, püstolit Mauser C96 kaliiber 7,63x25 mm nr 76601, optilise sihikuga ja helisummutiga vintpüssi TOZ-12- 01 kaliiber .22 LR, optilise sihikuga ja helisummuti korpusega vintpüssi TOZ-16 kaliiber .22 LR nr 25487, optilise sihikuga ja helisummutiga Mauseri süsteemi vintpüssi Carl Gustaf M96 kaliiber 6,5x55 mm nr
2. Nimetatud tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona soetamiseks, edasitoimetamiseks, hoidmiseks, valdamiseks ja müümiseks ei olnud Ilmar Arrol soetamisluba ega relvaluba, mistõttu rikkus Ilmar Arro relvaseaduse §-de 32 ja 34 nõudeid ja käitles tulirelvi ebaseaduslikult. 16 Sellega pani Ilmar Arro toime

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda. Kirjeldatud kuritegudes süüdimõistmist apellatsiooikorras ei vaidlustata. A. Jerotskile ja Ilmar Arrole

§ 414lg 1 järgi esitatud süüdistus 31.

A. Jerotski süü tõendatud selles, et ta omandas 2018.a oktoobris ja sellest alates hoidis enda valduses Ahja alevikus XXX asuvast eramust varastatud püssirohtu, s.o paiskelõhkeainet kogumassiga 7596 grammi, mille ta andis pärast varguse toimepanemist edasi Ilmar Arrole ja mis leiti üles ja võeti ära 08.06.2020.a Ilmar Arro elukohast XXX kinnistul. Eeltoodud lõhkeainet omandas ja hoidis A. Jerotski ebaseaduslikult, omamata lõhkematerjaliseaduse (edaspidi: LMS) § 12 lg 1 sätestatud käitlemise luba ja LMS § 23 sätestatud pädevustunnistust. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 12 lg 1 näeb ette, et lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 13 lg 1 järgi annab tegevusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sellega pani A. Jerotski toime

§ 414lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise.

32. Ilmar Arro süü tõendatud selles, et ta omandas A. Jerotskilt pärast 2018.a oktoobris A. Jerotski poolt Ahja alevikus XXX asuvast eramust varguse toimepanemist püssirohtu, s.o paiskelõhkeainet kogumassiga 7596 grammi ja hoidis seda kuni 08.06.2020 läbiotsimiseni enda elukohas XXX kinnistul. Ilmar Arro omandas ja hoidis lõhkeainet ebaseaduslikult, sest tal puudus lõhkematerjaliseaduse (edaspidi: LMS) § 12 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja LMS § 23 sätestatud pädevustunnistust. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine, lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 12 lg 1 näeb ette, et lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Sellega pani Ilmar Arro toime

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise.

1. Ilmar Arro enda süüdimõistmist selles süüdistuses apellatsioonikorras ei vaidlusta.
2. Täpsemad asjaolud, kuidas A. Jerotski omandas Ahjalt XXX asuvast K.R. i eramust vargust toime pannes erinevaid esemeid, s.h püssirohtu ning millistel asjaoludel A. Jerotski andis varastatu edasi Ilmar Arrole, on kajastatud maakohtu otsuses varguste toimepanemise süüdistuste juures. 34.1 Kuigi A. Jerotski pole ennast ühegi varguse toimepanemises süüdi tunnistanud ja ei tunnista enda süüd ka lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises, ei ole tema ütlused veenvad olukorras, kus ülejäänud kooskõlas oleva tõendikogumiga on tema enda süüd eitavad ütlused ümber lükatud. Kuna A. Jerotskil polnud lõhkematerjali käitlemiseks luba, siis käitles ta K.R. i eramust varastatud lõhkematerjali ebaseaduslikult. 17 Kokkuvõtteks leidis maakohus, et A. Jerotski tegu on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb

§ 414lg 1 järgi süüditunnistada.

A. Jerotski pani teod toime kavatsetult. A. Jerotskile ja Ilmar Arrole

§ 420lg 1 järgi esitatud süüdistus 35.

Maakohtu hinnangul on A. Jerotski süü tõendatud selles, et tema omandas 2018.a oktoobris ja sellest alates hoidis enda valduses Ahja alevikus XXX asuvast eramust tema poolt varastatud 5 tulirelva helisummutit, millised ta andis pärast varguse toimepanemist edasi Ilmar Arrole. Tulirelvade helisummutite soetamiseks, edasitoimetamiseks, hoidmiseks ja valdamiseks ei olnud A. Jerotskil kehtivat relvaluba ega relva soetamisluba, mistõttu rikkus A. Jerotski relvaseaduse §-de 32 ja 34 nõudeid, käideldes 5 tulirelva helisummutit ebaseaduslikult. Sellega pani A. Jerotski toime

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva helisummutite ebaseadusliku käitlemise. 36. Maakohtu arvates on tõendatud ka Ilmar Arro süü selles, et ta omandas A. Jerotskilt pärast 2018.a oktoobris A. Jerotski poolt Ahja alevikus XXX asuvast eramust varguse toimepanemist sealt varastatud 5 tulirelva helisummutit ja hoidis neid kuni 08.06.2020 läbiotsimiseni enda elukohas XXX kinnistul. Tulirelvade helisummutite soetamiseks, edasitoimetamiseks, hoidmiseks ja valdamiseks ei olnud Ilmar Arrol kehtivat relvaluba ega relva soetamisluba, mistõttu rikkus Ilmar Arro relvaseaduse §-de 32 ja § 34 nõudeid ja käitles 5 tulirelva helisummutit ebaseaduslikult. Sellega pani Ilmar Arro toime

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.

1. Ilmar Arro eelkirjeldatud süüteos süüditunnistamist apellatsioonikorras ei vaidlustata.
2. Asjaolud selle kohta, kuidas A. Jerotski omandas Ahjalt XXX asuvast K.R. i eramust vargust toime pannes erinevaid esemeid, s.h tulirelvade helisummuteid ning millistel asjaoludel A. Jerotski andis varastatu edasi Ilmar Arrole, on kajastatud maakohtu otsuses varguste toimepanemise süüdistuste juures. 38.1 A. Jerotski pole ennast ühegi varguse toimepanemises süüdi tunnistanud ja ei tunnista enda süüd ka tulirelvade helisummutite ebaseaduslikus käitlemises, ei ole tema ütlused veenvad olukorras, kus ülejäänud kooskõlas oleva tõendikogumiga on tema enda süüd eitavad ütlused ümber lükatud. Kuna A. Jerotskil puudus tulirelvade helisummutite käitlemiseks vastavat luba, siis käitles ta tulirelvade helisummuteid ebaseaduslikult. A. Jerotski käitumine tulirelva helisummutite ebaseaduslikul käitlemisel on kvalifitseeritav

§ 420lg 1 järgi ning nimetatud teo pani ta toime kavatsetult.

A. Jerotskile ja Ilmar Arrole

§ 418¹ lg 1 järgi esitatud süüdistused 39.

Maakohus luges uuritud tõenditega tõendatuks ka A. Jerotski süü selles, et ta omandas 2018.a oktoobris ja sellest alates hoidis enda valduses Ahja alevikus XXX asuvast eramust tema enda poolt varastatud tulirelva automaatvintpüssi Vektor R4 kaliiber .223 koos helisummuti ja leegisuunajaga ning andis tulirelva automaatvintpüssi Vektor R4 kaliiber .223 pärast varguse toimepanemist edasi Ilmar Arrole. 18 Relvaseaduse § 20 kohaselt on automaattulirelv tsiviilkäibes keelatud, mistõttu selle tulirelva, käitlemine, sh omandamine, hoidmine ja edasiandmine on ebaseaduslik. Sellega pani A. Jerotski toime

§ 418

¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise. 40. Ka Ilmar Arro süü selles, et ta omandas A. Jerotskilt pärast 2018.a oktoobris viimase poolt Ahja alevikus XXX asuvast eramust varguse toimepanemist sealt varastatud optilise sihikuga tulirelva automaatvintpüssi Vektor R4 nr 80920A1 kaliiber 5,56x45 mm koos helisummuti ja leegisuunajaga ja hoidis neid oma elukohas XXX kinnistul kuni müüs automaatvintpüssi Vektor R4 nr 80920A1 koos leegisuunajaga ja 250 automaadi padruniga A. Veesaarele. 27.05.2020 püüdis Ilmar Arro A. Veesaarelt viimase elukohas automaatvintpüssi Vektor R4 nr 80920A1 tagasi osta, et see omakorda edasi müüa kuriteo matkijale, kuid kuna A. Veesaar ei nõustunud relva müüma, jäi omandamine ja relva edasimüük Ilmar Arro tahtest olenemata põhjustel pooleli. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on automaattulirelv tsiviilkäibes keelatud, mistõttu selle käitlemine on ebaseaduslik. Sellega pani Ilmar Arro toime

§ 418

¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

1. Ilmar Arro süüditunnistamist eelkirjeldatud kuriteos apellatsioonikorras ei vaidlustata.
2. Millistel asjaoludel A. Jerotski omandas Ahjalt XXX asuvast K.R. i eramust vargust toime pannes erinevaid esemeid, s.h tulirelva automaatvintpüss Vektor R4 kaliiber .223 REM nr 80920A1 koos helisummutiga ja leegisuunajaga ning millistel asjaoludel andis A. Jerotski varastatu edasi Ilmar Arrole, on kajastatud maakohtu otsuses varguste toimepanemise süüdistuste juures.
3. Kuigi A. Jerotski pole ennast ühegi varguse toimepanemises süüdi tunnistanud ja ei tunnista enda süüd ka tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva ebaseaduslikus käitlemises, ei ole tema ütlused veenvad, need on ülejäänud kooskõlas oleva tõendikogumiga ümber lükatud. Kuna A. Jerotskil polnud tulirelvade käitlemiseks relvade soetamise ja relvaluba, ta pole ka kaitseliitlane ja talle pole väljastatud Kaitseliidust tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva soetamise ja relvalube, siis käitles ta automaatvintpüssi Vektor R4 kaliiber .223 REM nr 80920A1 koos helisummutiga ja leegisuunajaga ebaseaduslikult. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani A. Jerotski toime

§ 418¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kavatsetult.

Karistused 44. Ilmar Arro süü

§ 22

lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi,

§ 202

lg 2 p 2,

§ 418

lg 2 p 1,

§ 4181

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel on suur, tema kuritegeliku käitumise intsensiivsus on olnud kõrge, kuriteod on toime pannud kavatsetult, tema käitumise ohtlikkus nii üksikisikutele kui ka riigile tervikuna on olnud suur; tulirelvade, laskemoona, tulirelvade oluliste osade, lõhkematerjali, helisummutite kogused, milliseid on käideldud, on ulatuslikud. Tulirelvade hulgas oli ka üks automaattulirelv. Varguse toimepanemisele kaasaaitamisega kannatanule K.J. ele vargusega põhjustatud kahju on ulatuslik. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuna olukorras, kus ta on andnud menetluses kohati kahetisi ütlusi, milliste õigsuses on alust kahelda (murutraktori omandas A. Jerotskilt 19 seaduslikult, K.K. müüs talle tulirelvi ja laskemoona), pole alust täheldada karistust kergendavana puhtsüdamlikku kahetsust. Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada Ilmar Arrot edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma, peab kohus eelkajastatud asjaoludel põhjendatuks karistada Ilmar Arrot vangistusega prokuröri taotletud määrades. Kuna Ilmar Arro pani kuriteod toime enda elukohas XXX kinnistul, siis on välistatud tema suhtes vangistuse kohaldamine tingimisi elektroonilisele valvele allutamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. Vangistuse kandmise ajal on võimalik Ilmar Arrol osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja taotleda ennetähtaegset vabastamist. 45. A. Jerotski süü

§ 199

lg 2 p 1,4,8,

§ 418

lg 1,

§ 4181

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 420

lg 1 järgi järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel on suur, tema kuritegeliku käitumise intsensiivsus on olnud kõrge, kuriteod on toime pannud kavatsetult, tema käitumise ohtlikkus nii üksikisikutele kui ka riigile tervikuna on olnud suur. Tulirelvade, laskemoona, tulirelvade oluliste osade, lõhkematerjali, helisummutite kogused, milliseid on käideldud, on ulatuslikud ning tulirelvade hulgas oli ka üks automaattulirelv. Vargustega põhjustati kannatanutele ulatuslikke kahjusid. Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada A. Jerotskit edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma, pidas kohus põhjendatuks karistada A. Jerotskit vangistusega prokuröri taotletud määrades. Kuna A. Jerotski pani kuriteod toime väljaspool enda elukohta, sõites selleks mööda Eesti Vabariiki ringi, siis pidas kohus põhjendatuks vangistuse kohaldamist tingimisi elektroonilisele valvele ja kriminaalhooldusele allutamisega, rakendades seejuures elektroonilist valvet maksimaalseks tähtajaks, et juurutada A. Jerotskis õiguskuulekat eluviisi. 46. Ingo Arro süü

§ 22

lg 3 ja

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on suur, vargusele kaasaaitmisega kannatanule K.J. ele põhjustatud kahju on ulatuslik ja senini sellest midagi kannatanule süüdistatavate poolt hüvitatud ei ole. Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada Ingo Arrot edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma, pidas kohus põhjendatuks karistada Ingo Arrot rahalise karistusega prokuröri taotletud määras. Kergema karistusliigina rahalise karistuse kohaldamisel võttis kohus arvesse ka seda, et Ingo Arro 2 sõidukit jäävad kannatanu K.J. e tsiviilhaginõude tagamiseks aresti alla. Seetõttu on varem kriminaalkorras karistamata Ingo Arro suhtes põhjendatud ka rahalise karistuse suhteliselt madala määra kohaldamine. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdimõistev. Toimepandud kuritegude eripärast lähtudes on tulnud kurjategijate väljaselgitamiseks kohtueelsel menetlejal hulgaliselt läbi viia menetlustoiminguid. Kohtueelne menetlus ja süüdistatavate süü tuvastamine on olnud riigile aja- ja töömahukas ning ekspertiisidest tulenevalt ka rahaliselt kulukas. Samas on kõik menetlustoimingud olnud vältimatult vajalikud. Süüdistatavate majanduslik seis ei ole selline, et oleks põhjendatud osa menetluskulud jätta riigi kanda. Ilmar Arrol on kasutuses mitmeid kinnistuid, läbiotsimisprotokollist nähtub, et eluolu on jõukal järjel, kasutuses on mitmed sõidukid. Ka A. Jerotskil on olemas jõukal järjel maal asuv mitmete kõrvalhoonetega elukoht, peres mitmed sõidukid. Ingo Arrol on mitmed sõidukid, oma elamispind ka vanemate juures olemas. 20 Menetluskulude süüdistatavate kanda jätmisel arvestas kohus ka seda, et kuritegude toimepanemine ei peagi olema süüdistatava jaoks soodne. Kohtu hinnangul on põhjendatud eelistada riiklikke huve ja lähtuda KrMS § 180 lõikes 1 sätestatud põhimõttest ning jätta menetluskulud süüdistatavate kanda. Kullast kaelaketid
2. A. Jerotski elukohast 08.06.2020.a läbiotsimisel leitud ja ära võetud kullast kaelaketid on põhjendatud jätta tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. Senini pole ükski süüdistatav avaldanud soovi ja tahtmist tsiviilhaginõuete vabatahtlikuks hüvitamiseks. Süüdistatavate suhtumisest nähtub, et neil ülimalt suure tõenäosusega pole kavas hakata tsiviilhagisid hüvitama. Senini pole A. Jerotski ennast üheski süüdituses süüdi tunnistanud ja ta pole tunnistanud ja õigeks võtnud ka ühtegi tsiviilhaginõuet. Kaelakettide osas on A. Jerotski kriminaalmenetluse kestel andnud kahetisi ütlusi, kinnitades esmalt kohtueelsel uurimisel, et need on tema omad. Kohtus muutis A. Jerotski oma seisukohta, tunnistades enda omaks ainult ühe kuldketi ja väites, et ülejäänud kaks kaelaketti on hoopiski elukaaslase omad, milliste asjaolu tõenduseks esitas tema kaitsja ka 2 fotot, millistel elukaaslasel on kullast kaelaketid kaelas. Taolisest A. Jerotski käitumisest nähtub, et ta on asunud kuldkettide tegelikku kuuluvust varjama, et arestitud kaelakettidest mitte ilma jääda. Kohtu hinnangul ei välista A. Jerotski alles kohtumenetluses esitatud väited ja foto tema kullast kaelakettide tsiviilhagide tagamiseks aresti alla jätmist, olukorras, kus on selgelt näha tema käitumise eesmärk. APELLATSIOONID
3. Prokuratuur nõustub täielikult nii süüdi mõistetud isikutele süüks arvatud kuritegude kvalifikatsiooni kui ka neile mõistetud karistustega. Samas on kohtuotsuses ekslikult määratud tagastada üks menetluse käigus ära võetud ese A. Jarotskile, mis tõttu on vaja teha kohtuotsusesse KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustus. Prokuratuur palub teha järgmine täpsustus: 08.06.2020.a XXX kinnistu läbiotsimisel aida vasakult poolt kolmandast ruumist ära võetud kriminaalasjas esitatud süüdistustega mitteseonduv kaitsevärvi roheline murutraktor John Deere X350 on tagastatud kohtueelses menetluses P.P. ile ning selle tagastamine A. Jerotskile ei ole põhjendatud.
4. Kolmas isik H.S. palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning tagastada talle kuuluv väikebuss VW Caravelle reg nr XXX . Apellant selgitab, et VW Caravelle reg nr XXX ostis ta 2012 või 2013 a suvel Tartust. Ostmisel aitasid teda lapsed kuid selle eest maksis H.S. ise. Registrikanne ei ole deklaratiivne, omanik on tema, poeg vaid kasutab seda.
5. Ingo Arro kaitsja R. Objartel palub tühistada Tartu Maakohtu otsus Ingo Arro süüditunnistamises ja karistamises

§ 22lg 3 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, kannatanu K.J.

e tsiviilhagi rahuldamises, Ingo Arro poolt kantud menetluskulude (valitud kaitsjale makstud tasu 4248, 66 eurot) hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises ja Ingo Arro 2 sõiduki Volkswagen Passat Variant ja Audi A6 aresti alla jätmises. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Ingo Arro süüdistuses

§ 22lg 3 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi õigeks.

Jätta kannatanu K.J. e tsiviilhagi summas 19 378.90 eurot rahuldamata, 21 vabastada Ingo Arro 2 sõidukid aresti alt. Rahuldada Ingo Arro poolt kohtueelses- ja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 4248.66 eurot hüvitamiseks esitatud taotlus ja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu valitud kaitsjale makstud tasu näol ja need summad Ingo Arro kasuks välja mõista. 51.1 Tartu Maakohus on jätnud arvestamata süüdistatavate A. Jerotski, Ingo Arro ja Ilmar Arro ütlused ning omistanud isikutevahelisele suhtlusele tähenduse, mida ei kinnita ükski kriminaalasjas olemasolev tõend. 51.2 Maakohus on uuritud tõenditest järeldanud, et A. Jerotski pani toime varguse K.J. e elukohast ööl vastu 21.09.2019.a ning tekitas K.J. ele varalist kahju kokku 26 523.84 eurot. Lisaks leidis kohus, et Ingo ja Ilmar Arro osutasid A. Jerotskile varguse toimepanemiseks vaimset kaasabi. Apellant leiab, et maakohus ei ole viidatud asjaolude tuvastamisel hinnanud tõendeid nende kogumis nii nagu seda näeb ette KrMS § 61 lg 2 ning seetõttu on jõudnud ebaõigele järeldusele. 51.3 Kaasabi osutamine seisnes selles, et Ingo ja Ilmar Arro edastasid A. Jerotskile informatsiooni selle kohta, millal K.J. viibib pikemalt eemal oma elukohast ning saadud infot kasutades tungis A. Jerotski ööl vastu 21.09.

1. a K.J. e elukohta ning pani toime varguse. 51.4 Seega tuleb esmalt usaldusväärselt tuvastada, kas A. Jerotski on pannud toime varguse K.J. e elukohast ning teiseks tuleb tuvastada Ingo Arro poolne vaimse kaasabi osutamine. 51.5 Apellant leiab, et A. Jerotski poolt varguse toimepanemine ei ole uuritud tõendite põhjal usaldusväärselt tõendamist leidnud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine kohtuotsuses ei ole jälgitav ning järeldused on oletuslikud. 51.6 Maakohus on leidnud, et A. Jerotskit ja XXX toime pandud varguse siduvaks lüliks on Ilmar Arro elukoha läbiotsimisel leitud padrunivöö ja 2 karpi Fiocci TT TWO padruneid. K.J. ei toonud välja ühtegi eritunnust, miks just need esemed temale võisid kuuluda. Tegemist oli kaubandusvõrgus vabalt kättesaadavate esemetega. Ainuüksi fakt, et ese sarnaneb teise samasuguse esemega, ei määra selle kuulumist K.J. ele. Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et K.J. avastas nende esemete puudumise ca pool aastat hiljem, kui ta nägi ajalehes pilti nendest esemetest. Ei ole välistatud, et kannatanu oletab, et tegemist võib olla temale kuuluvate asjadega. Maakohtu järeldused on rajatud oletustele. 51.7 Ilmar Arro elukoha läbiotsimisel leiti tulirelvi ning erinevat laskemoona jm. erinevaid esemeid. Ilmar Arro ja A. Jerotski elukohtade läbiotsimisel ei leitud ühtegi teist eset, mis K.J. e sõnul varastati tema elukohast. Ilmar Arro ei kinnitanud oma ütlustes fakti, et padrunivöö ja 2 karpi padruneid oleks talle toonud A. Jerotski. Kriminaalasjas ei ole tõendeid aja kohta, millal Ilmar Arro padrunivöö ja padrunid oma valdusse sai. Nende esemete seostamine K.J. e elukohast toimepandud vargusega on meelevaldne. 51.8 Maakohus on käsitlenud Ilmar Arro ja A. Jerotski salaja pealtkuulatud telefonivestlust, kus tuli jutuks “tort”, “eilane tort”. Maakohus on sisustanud “eilase tordi”, kui varguse toimepanemise teel saadu jagamist Ilmar ja Ingo Arro ja A. Jerotski vahel. Maakohtu selline järeldus ei tugine ühelegi tõendile ja on seega oletuslik. 51.9 Maakohus on otsuses käsitlenud 02.06.
2. a jälitustoimingu protokollis 23.09.
3. a kell 15:17:17 Ilmar Arro ja A. Jerotski vahelist telefonikõnet, milles Ilmar Arro ja A. Jerotski leppisid kokku kolmapäeval Lätti sõidu. Maakohus on leidnud, et sellest kõnest nähtub see, et 22 isikud leppisid Lätti sõidu kokku selleks, et realiseerida K.J. e elukohast varastatut. Maakohus ei ole pidanud Ilmar Arro ja A. Jerotski selgitusi tavalisest kaubareisil käimisest usutavateks, kuivõrd Ilmar Arro koer on väikesemõõtmeline, siis ei kulu temale suuri toidukoguseid. Maakohtu arvates oli Lätis käimise eesmärk varastatu realiseerimine. Apellant leiab, et maakohtu selline järeldus on oletuslik ning ei tugine uuritud tõenditele. 51.10 Maakohus on leidnud, et A. Jerotski on isik, kes elatub kuritegude toimepanemise teel saadu realiseerimisest. Maakohus on leidnud, et A. Jerotski võttis kaasa üksnes esemed, mida on võimalik kergema vaevata realiseerida, jättes seega relvad ja laskemoona alles ning võttes sealt ainult sularaha. Maakohus ei ole oma järeldustes järjepidev. Kaitsja võrdleb siinkohal K.J. e ja K.R. i vara varguste erinevuse varastatud esemete aspektist. 51.11 Maakohus on leidnud, et Ingo Arro oli teadlik sellest, et K.J. viibib perega pikemalt eemal kodust ajavahemikul 20-22.09.
4. a, viibides sellel ajal puhkusel Hiiumaal ning edastas selle informatsiooni kas otse või Ilmar Arro vahendusel A. Jerotskile, mistõttu oli A. Jerotskil võimalik segamatult toime panna vargus. Maakohus on tuvastanud tuginedes kannatanu K.J. e ütlustele ja analüüsinud 10.08.
5. a (22.10.
6. vaatlusprotokoll) Ingo Arro ja K.J. e vahelist Facebook Messengeris peetud vestlust ja 02.06.
7. a jälitustoimingu protokollist tulenevat suhtlust Ingo Arro, Ilmar Arro ja A. Jerotski vahel. 51.12 Apellant leiab, et maakohtu järeldused on oletuslikud ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Arusaamatuks jääb, millisele tõendusteabele tugineb maakohtu järeldus, et juba 10.08.
8. a plaaniti K.J. e elukohas toime panna vargust või see plaan realiseeriti ööl vastu 21.09.
9. a. Ingo Arro ütlusi ei ole kohus käsitlenud ega võtnud seisukohta nende usaldusväärsuse osas. 51.13 Maakohus on otsuses käsitlenud 02.06.
10. a jälitustoimingu protokollist tulenevaid vestlusi 10.08.
11. a Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et A. Jerotski hüüdnimi võiks olla “HULL”. Lisaks ei nähtu, et Ingo Arro oleks helistanud A. Jerotskile, et teda saaks seostada hüüdnimega või veelgi enam vargile mineku plaaniga. Maakohtu järeldus varguse ära jäämisest ööl vastu 11.08.2019 on arusaamatu ja on kohtu oletus. Edasi analüüsib kaitsja 20.09.
12. a tehtud kõnesid Ingo Arro ja A. Jerotski vahel, Ingo Arro Ilmar Arro vahel ning leiab, et neist kajastatud andmete alusel tehtud kohtu järeldused on oletused. Samasuguse meelevaldse sisu on saanud 21.09.
13. a toiminud A. Jerotski kõne Ilmar Arrole („eilane tort“). 51.14 Maakohus on leidnud, et Ingo Arro teadis K.J. e majanduslikku olukorda. Maakohtu selline järeldus on oletuslik ja tõendamata. Kuivõrd Ingo Arro käis K.J. el külas viimati
14. a-l, siis kuidas pidi ta teadma, millised esemed K.J. el kodus on ja kus need asusid. 51.15 Apellant leiab, et maakohus on K.J. e tsiviilhagi lahendamisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohtu põhjendused ei ole kooskõlas seadusega. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel rakendatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Hageja kohustuseks on tõendada tsiviilhagi, mida aga tehtud ei ole. 51.16 K.J. ele on vargusega tekitatud kahju hüvitanud kindlustusandjana Seesam Kindlustus. Kindlustusandja maksmisotsuses on välja toodud asjade loetelu ja nende maksumus. Seega 23 kohtule on siduv maksmisotsuses väljatoodud asjade loetelu. Apellant leiab, et K.J. e tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses seda alljärgnevatel põhjustel. 51.17 Seesam Kindlustus hüvitas K.J. ele kahju 7074.94 eurot. Talle ei hüvitanud alkoholi + toiduaineid (metsseakonservid) ja sularaha kokku 16 300 eurot. 51.18 Apellant leiab, et kindlustusandja makseotsus on tõend, mida tuleb käsitleda kogumis koos teiste tõenditega. Esemete hindade osas on kohus märkinud, et kindlustusandjal puudus teave, mida kohus valdas. Apellandile jääb arusaamatuks, millist teavet kohtuotsuses silmas peetakse, kohtuotsusest see ei selgu. Esemete olemasolu tuleb samuti tõendada. 51.19 Apellandi arvates oli K.J. e tsiviilhagi lõplik summa kokku 19 378.90 eurot. Sellest summast tuleb lahutada hüvitamata esemete (alkohol + toiduained, koera GPS seade) väärtus 900 eurot, seega jääb 18 500 euro suurune nõue, millest omakorda tuleb lahutada varastatud sularaha 16 300 eurot. Järgi jääb ca 2200 eurot. 51.20 Seesam Kindlustus on hüvitanud K.J. ele esemete turuväärtuse. Hüvitatud esemete väärtused langevad suuresti kokku K.J. e enda poolt väljatoodud hindadega. K.J. esitas maakohtus hulgaliselt fotosid, millel oli kujutatud ehteid, tööriistu. Maakohus on nende fotode alusel tuvastanud, et viidatud esemed olid seega K.J. el olemas ja tal tekkis kahju nende varguse tagajärjel. 51.21 Apellant märgib seda, et viidatud fotode alusel siiski ei saa teha järeldusi, et K.J. el olid kõik esemed olemas. 51.22 Maakohus rahuldas varastatud sularaha kogusummas 16 300 euro osas. Maakohtu järeldused ei tugine tuvastatud faktilistele asjaoludele. Sularaha olemasolu ja selle päritolu ei ole uuritud tõendite alusel tõendamist leidnud. Kohus tugines K.J. e tõendamata jutule. 51.23 Relvakapist 11 000 euro vargus. Siingi ei esitanud K.J. ühtegi tõendit raha olemasolu ja selle päritolu kohta. Maakohus ei ole hinnanud võimalust, et relvakapp oligi jäänud kinni ühe lukustusega, mis murti lahti K.J. e poolt politseiametnike juuresolekul. K.J. e ütlused on vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneva teabega ja pole seega usaldusväärsed. 51.24 K.J. e tsiviilhagis on väljatoodud, et temalt varastati ka 0,33 l purki 12 tk. – 12 eurot, Bombay Gin 35 eurot, Havanna Club rumm 25 eurot, konservid 40 tk maksumusega 170 eurot, kuus veini 90 eurot, kuus veini 100 eurot, Hennessy konjak 40 eurot, vaarika liköör 15 eurot, kaks Jägermeistrit 40 eurot, neli viina 40 eurot, Crafters Gin 10 eurot, üks puskar 20 eurot,viljapuskar 20 eurot. Nimetatud asjade omamise kohta ühtegi pole ühtegi tõendit esitatud. Tõendamata on ka nende väärtus. 51.25 Apellant palub K.J. e tsiviilhagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning vabastada Ingo Arrole kuuluvad 2 sõidukit Volkswagen Passat Variant reg märgiga XXX ja Audi A6 reg märgiga XXX aresti alt.
15. Ilmar Arro kaitsja H. Kuningas palub tühistada Tartu Maakohtu otsus osas, millega Ilmar Arro mõisteti süüdi

§ 22

lg 3 ja

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks neli kuud vangistust.

Teha uus otsus, millega mõista Ilmar Arro selles osas õigeks. K.J. e tsiviilhagi jätta Ilmar Arro osas rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas. Teha selles osas uus otsus ning mõista Ilmar Arrole karistus keskmises määras. 24 52.1 Süüdistuse põhjendamiseks tuleb tõendada, et Ilmar Arrol oli tahtlus A. Jerotski poolt varguse toime panemiseks ja et A. Jerotski varguse toime pani. 52.2 Varguse inkrimineerimisel on tuginetud Ilmar Arro juurest 08.06.2020.a. leitud padrunitele ja padrunivööle. Analoogseid padruneid ja padrunivöid võisid omada ka teised inimesed. Nende esemete seostamine K.J. e juures toimunud vargusega on meelevaldne, oletuslik ja tõendamata. 52.3 Kohtuotsuse kohaselt jättis varas K.J. e relvad kaasa võtmata kuna neid on raske realiseerida. Süüdistusaktis on mitmete tõenditega tõendamist leidnud modus operandi e. kurjategija käekiri. Kui väidetav varguse toime panija oli A. Jerotski, siis tulenevalt modus operandi mõttest oleks ta kindlasti relvad kaasa võtnud. 52.4 Kohtuotsuse kohaselt hankis A. Jerotski soovitu, s.h. võõrastes hoonetes-kinnistutel vargusi toime pannes. Sellega on kooskõlas ka asjaolu, et Ilmar Arro elukohast leiti hulgaliselt K.R. i eramust Ahjalt varastatud esemeid, millised Ilmar Arro ütluste kohaselt tõi talle mahamüümiseks A. Jerotski. Varastatu hulgas oli ka tulirelvi ning laskemoona. Seega jääb arusaamatuks, miks pidi A. Jerotski maha jätma K.J. e relvad ja laskemoona. Järelikult ta ei käinud K.J. e juures vargil. 52.5 Kohtuotsuse kohaselt teadis Ingo Arro K.J. e varanduslikku seisu mis väidetavalt pidi olema varguse ajendiks. Arusaamatuks jääb, mis on sellel seost Ilmar Arroga. Ingo Arro teadmine on omistatud ka Ilmar Arrole. Ilmar Arro K.J. t ei tundnud ja temal külas polnud käinud. 52.6 Kui varguse pani toime A. Jerotski, pidi ta teadma mida on võimalik ära võtta, pidi teadma asjade, raha asukohta. Kui eeldada, et Arrod osutasid kaasabi, siis pidid nemad teadma mida ja kus kohast ära võtta. Kui kaasaaitajana käsitleda Ilmar Arrot, siis pole tõendeid selle kohta, et ta oleks teadnud mida ja kus kohast ära võtta. 52.7 Maakohus kasutab Arrode süü tõendamiseks 02.06.2020.a jälitustoimingu protokolli Arrode ja A. Jerotski salajase pealtkuulamise kohta. Otsuses ei ole nimetatud tõendeid, millised tõendaksid ja kinnitaksid kohtu järeldusi selles protokollis toodud vestluste kohta. Maakohtu järeldus nagu tähendaks „SEE“ K.J. t on oletuslik. Arusaamatuks jääb, mis seos on tõendamisesemega ja mida tõendab asjaolu, et Ilmar Arro sõitis 10.08.2019 Antslasse laadale. Maakohus on väitnud, et telefonivestluses kasutatud sõna „hull“ on A. Jerotski hüüdnimi. Kohtuotsusest ei selgu, milline tõend seda järeldust kinnitab. Maakohtu järeldused 02.06.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud 20.09.2019 toimunud kõnede kohta on meelevaldsed (kes on „need“, „hull“). 10.08.2019 kell 21.47 räägib Ingo Arro kellelegi helistamisest. Kellest ja millest jutt käib pole teada. Maakohtu arvates räägitakse varguse toime panemisest. Kohtuotsusest nähtuvalt peetakse Arrode omavahelise vestlust mõistukõneks või šifreeritud vestluseks. Sellise kõne avamiseks vajatakse šifrit. Kohtuotsusest ei nähtu, et see leitud oleks. 52.8 Maakohus märgib, et 02.06.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud 10.08.2019.a telefonisuhtlusest Ingo Arro ja Ilmar Arro vahel nähtub, et vargus K.J. e elukohast jäi ööl vastu 11.08.2019.a ära, kuna K.J. jõudis Antslas toimunud laadalt perega koju tagasi. Maakohtu hüpotees varguse planeerimisest 10.08.2019.a. ei ole usutav ja on tõendamata. 25 52.9 Edasi kritiseerib kaitsja kohtu järeldusi 02.06.2020 jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnesid 20.09.

1. Kohus tõlgendab meelevaldselt vestlusi varguse toime panemise plaanina ja samastab sõna „hull“ A.Jerotskiga. 52.10 Ka 21.09.2019.a toimunud vestlus mingit sisulist tõenduslikku väärtust ei oma. Maakohus järeldab, et „eilse tordi“ all peetakse silmas toime pandud vargust. See on taas pelgalt oletus, mille kinnitamiseks puuduvad tõendid. Maakohus peab kahtlaseks vestlust selles, et too äkki kaabib aparaadiga (varastatu) üle. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada kes ja mille ja mis aparaadiga üle kaabib. K.J. e avalduse kohaselt varastati ehteid, lõhnaõlisid, tööriistu, laskemoona. Jääb arusaamatuks mida saab ehete, lõhnaõlide, raha, laskemoone jne. juures üle kaapida. 52.11 23.09.2019 kell 15:17:17 toimunud Ilmar Arro A. Jerotski vestlusele on maakohus omistanud sisu, mida selles ei nähtu. Sõidule Lätti, on kohus omistanud varastatu realiseerimise eesmärgi, mida aga kõnest ei nähtu. Pole põhjust kahelda selgituses, et Lätist osteti koeratoitu ja käidi muidu ka kaubareisil. 52.12 Maakohtu põhjendused tsiviilhagi kohta ei ole kooskõlas seadusega. Kindlustusandja otsuses on toodud asjade loetelu ja nende maksumused. Maakohtu arvates ei ole asjade hinnad kohtule siduvad. Kui see nii on, siis ei saa kohtule siduvad olla asjade loetelu. See omakorda seab küsimärgi alla kannatanu enda poolt koostatud loetelu. 52.13 Erinevalt maakohtu seisukohast on kindlustusandja makseotsus tõend nii vara koosseisu kui ka maksumuse osas. Hindade osas märgib maakohus, et kindlustusandjal puudus teave mida valdab kohus. Siinjuures jääb arusaamatuks millist teavet kohtuotsuses silmas peetakse, kohtuotsusest see ei nähtu. Asjade väärtuseks on antud juhul nende turuhind. Kannatanu on esitanud uute, s.o. kaupluses müügil olevate asjade hinnad. Kannatanult läksid kaduma juba pruugitud asjad. Hagiavaldusest ei nähtu nende soetamise aeg, et tuvastada nende vanust. Igal juhul ei aktsepteeri kohtupraktika pruugitud asja väärtusena poes oleva uue asja hinda. Kaitsja arvates on hagejale õiglaselt ja seadusega kooskõlas hüvitatud nimekirjas olevate asjade väärtus ja selles osas tuleb hageja täiendav nõue jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. 52.14 Kannatanu väitel läks relvakapist kaduma 11000 eurot. Maakohus on sellega nõustunud andmata hinnangut süüdistatava kaitsjate väietele. Nimelt avati relvakapp kannatanu poolt sündmuskoha vaatlusel. Protokolli kohaselt oli relvakapp alumisest servast lukustatud. Lukustussüsteem ei töötanud. See tõendab aga seda, et relvakappi polnud avatud enne kui seda tehti sündmuskoha vaatlusel. Relvakappi oli püütud avada, kuid see polnud õnnestunud. Kaitsja seab kahtluse alla väite raha kadumise kohta. 52.15 Hagis on kirjas limonaad 0,33 l kaksteist tk 12 eurot, Bombay Gin 35 eurot, Havanna Club 25 eurot, Konservid 40 tk 170 eurot, kuus veini 90 eurot, kuus veini 100 eurot, Hennesy 40 eurot, vaarika liköör 15 eurot, kaks Jägermeistrit 40 eurot, neli viina 40 eurot, Crafters Gin 10 eurot, üks puskar 20 eurot, viljapuskar 20 eurot. Nimetatud asjade omamise ja olemasolu kohta puuduvad tõendid. Tsiviilhagi põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 52.16 Süüdistusaktis on välja toodud Ilmar Arro suhtes esinevad kergendavad asjaolud nagu kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, süüteo tagajärgede ärahoidmine. Ilmar Arro andis ka kohtus ütlusi, mis aitasid kaasa tõe tuvastamisele. Ta pole varjanud tõde. Antud 26 ütlused puudutava relvade käitlemist, mis on olemuselt ohtlik tegu. Need asjaolud iseloomustavad tema isikut ja kindlasti vähendavad ohtlikkust. 52.17 Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kergendavad asjaolud. Mõistetud karistus on maksimumi lähedane, kus maksimummäär on viis aastat vangistust. Mõistetav karistus peaks olema keskmises määras.
2. Ilmar Arro palub mõista talle leebema karistuse. Ta leiab, et mõistetud karistus on liialt pikk võrreldes teistele sarnastest asjades mõistetud karistustega. 53.1 Mõistetud karistuse põhirõhk oli suunatud automaatrelvale, millega oleks saanud korraga põhjustada mitme inimese surma, mistõttu on relv ohtlik. I. Arro selgitab aga, et selle relvaga ei saanud lasta automaatselt ehk valangut, kuna relval puudus kassett, kuhu käivad padrunid. Ekspertiis tehti vaid ühe lasuga. 53.2 Ilmar Arro ei plaaninud neid relvi kasutada kellegi tapmiseks. Samuti puudusid tal plaanid relvi kellelegi edasi müüa. Relvade kogumine oli tema hobi. Relvad olid peidikus selleks, et keegi neid kätte ei saaks. Ilmar Arro nendib, et relvade kogumine ei olnud mõistlik tegu ning kahetseb seda. Ta on nõus elektroonilise valvega, sest siis saaks ta olla toeks oma naisele.
3. A. Jerotski kaitsja A. Laansalu palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse täielikult ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule teises koosseisus. Alternatiivselt palub tühistada kohtuotsus ja mõista A. Jerotski esitatud süüdistustes õigeks. 54.1 Kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 339 lg 1 p 1 alusel ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks. Kriminaalasja sisulisel arutamisel ja kohtulahendi tegemisel ei oleks tohtinud osaleda kohtunik H. Sillaots ja oleks pidanud taanduma. Kohtunik H. Sillaots on korduvalt eeluurimiskohtunikuna lahendanud jälitusega seotud küsimusi. Kaitsja kordab juba esitatud taandamistaotlustes esitatud seisukohti ja märgib, et kohtumenetlus ei pea olema aus ja õiglane, vaid ka näima sellisena. 54.2 Kohtuotsus tuleb tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule uues koosseisus ka kolmandate isikute – H.S. i ja M.K. õiguste olulise rikkumise tõttu. Sõiduk VW Caravelle reg nr XXX kuulub H.S. ile ja seepärast oli ta ka kaasatud kolmanda isikuna menetlusse. Temale kuuluv sõiduk on konfiskeeritud kohtu poolt kergekäeliselt. Konfiskeerimisest sai H.S. teada alles kohtuotsusest. A. Jerotski on kinnitanud kohtule, et 08.06.2020.a läbiotsimisel kolmest kuldketist kaks kuuluvad tema elukaaslasele ja ühise kolme lapse emale, M.K. le, keda ei ole menetlusse kaasatud, kuid jäetud ilma seaduslikust omandist. 54.3 A. Jerotski tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 54.4 Kohtu järeldus, mille kohaselt on A. Jerotski 2018.a oktoobris sisse tunginud Ahja alevikus XXX asuvasse eramusse, varastanud sealt asju sh. tulirelvi, nende keelatud osasid, laskemoona ja lõhkeainet, on meelevaldne. A. Jerotskil puudub sellega igasugune seos. 54.5 Kohus on tuginenud A. Jerotski süü tuvastamisel kannatanu K.R. i ütlustele sh. sellele, et K.R. on pidanud enda omaks A. Jerotski kodust leitud esemeid. Kaitsja arvates on kannatanu ütlused valed. K.R. ei ole olnud Illmari 12 „peremeheks“, mistõttu ei saanud ta teada detaile K.K. asjade kohta. Nimetatud esemed „avastas“ K.R. alles peale A. Jerotski elukoha 27 läbiotsimist. A. Jerotski on selgitanud, kuidas ja millal need vaidlusalused esemed soetas ning mitte ühtegi tõendit, mis lükkaksid tema väited ümber ei ole. 54.6 Mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A. Jerotski juurest leitud muukidega oleks toimepandud Ahja vargus, ei ole. 54.7 Ilmar Arro ütlused on ebausaldusväärsed. Esimesel ülekuulamisel kinnitas ta, et K.K. majast varastasid K.K. tuttavad ja tõid need asjad temale. Järgnevalt süüstas Ilmar Arro juba A. Jerotskit. Ilmar Arrol on selge motiiv- kaubelda süüdistajalt välja võimalikult kasulik karistus. 54.8 Kohtu hinnang süüdistatavate ütluste hindamise osas on täielikult arusaamatu. Täiesti asjakohatud, eelarvamuslikud ja meelevaldsed on 30.03.2020 pealtkuulatud vestluse osas tehtud järeldused. Kuigi A. Jerotski ei ole Ahja varguse jms seotud, pole kohtu järeldused relvade, helisummutit ja lõhkeainet puudutavas osas adekvaatselt põhistatud. 54.9 Mitte ükski tõend ei kinnita, et A.Veesaare kinnistult leitud relv oleks automaattulirelv. Relvaekspertiisis mingeid valanguid ei sooritatud kuivõrd relval puudus padrunisalv. Kaitseliidu paber on suuresti omaloominguline ja ebausaldusväärne. 54.10 Kaitsja arvates helisummuti ebaseadusliku käitlemise jätkuv kriminaliseerimine on näide halvast seadusandlusest. 54.11 Võimalik, et Ilmar Arrolt äravõetud asjade hulgas oli ka püssirohi. Kohtuotsuses ei ole mitte ühtegi selgitust, miks keskmine inimene pidanuks mõistma, et tegemist on keelatud lõhkeainega mitte näiteks „gunpowder tee“ vms-ga. 54.12 A. Jerotski ei ole toime pannud K.J. e elukohast esemete vargust. Nii Ingo kui Ilmar Arro kinnitasid, et A. Jerotski hüüdnimi on Sass. Kohus on ilma ühegi selgituseta arvanud, et Arrode vahelises vestluses nimetatud „hull“ tähistab A. Jerotskit. Nii süüdistaja kui ka kohtud võiksid aru saada, et „tort“ võibki tähendada magusat pagaritoodet ning Läti Vabariigist koera toidu ostmine on tavapärane. Selleks, et lobast: „ kuradi äkki kuradi too kaabib aparaadiga üle ,kuradi kuradi, jne“ tuletada, et jutt käib millesti varastatust, eeldab fantaasiavõimekust. Ei ole välistatud, et jutt võib käia mõnest Ilmar Arro tisleri- või A. Jerotski remonditööst. Kannatanu K.J. e küsitlemisel selgus, et tema poolt äratuntud padrunivöös ja padrunites pole midagi unikaalset. K.J. el on soov seostada Arrosid toimunud vargusega. 54.13 A. Jerotski ei ole toime pannud Antsla linnas Pärna 48 asuvas OÜ-le Soosing kuuluvas Ehituskaup24 kaupluseses vargust ning kohtu järeldused on olnud meelevaldsed. 54.14 Kohtu väide, et A. Jerotskit seob varguse toimepanemisega tema käest pärinev varastatud esemete nimekiri, mis haakub varastatud esemete loeteluga, on meelevaldne. Nimetatud nimekiri pärineb S.K. elt ning puudub mistahes tõend, et selle oleks koostanud A. Jerotski. Sellest, et A. Jerotski müüs 2020.a märtsis või aprillis S.K. ele Makita käsiketassae, ei saa kuidagi välja lugeda, et A. Jerotski oleks selle varastanud. Kohtu järeldused, mis seonduvad sülearvutis olevate failide uuringuga, on meelevaldsed. Mitte ükski tõend ei kinnita, et A. Jerotski elukohast leitud Makita Kombokit oleks pärit Antsla poest. A. Jerotski ei pea tõendama, et ta tema valduses olnud asju pole varastanud. Juhtmeta nurklihvija Makita oli ostetud A. Jerotski sõbra poolt. Nimetatud asjaolu kirjeldas ka A. Jerotski kohtus. 28 54.15 Puuduvad tõendid, et A. Jerotski pani toime A.S. le kuuluva murutraktori varguse. Suur osa kohtu oletustest põhineb jälitustoimingute protokollidel. Neist nähtub, et jälgitud on üksnes sõidukit, VW Caravelle reg märgiga XXX . Mitte ükski tõend ei kinnita, et märgitud jälitusprotokollides kajastatud liikumistel oli sõidukijuhiks (autos viibijaks) A. Jerotski. A. Jerotski on usaldusväärselt kinnitanud, et on sõidukit rentinud Reiksile ning ei tea, milliseid sõite viimati nimetatud isik tegi. 54.16 A. Jerotski ei ole OÜ Cristella VT garaažist varastanud kolbkompressorit. A. Jerotski selgitas usaldusväärselt, kuidas ta nimetatud kompressori ostis ja edasi müüs. Kuivõrd müüja töötas öövahetuses, siis ei ole ka tehingu ajas midagi erakordset. Keskmine inimene ei ole suuteline tõstma suurte gabariitidega 260 kg kaaluvat kompressorit sõidukisse. Kahjuks ei selgu kohtuotsusest, millisel viisil saanuks tõstmisel abiks olla murutraktor või kauba-aluste mööda maad vedamiseks mõeldud rokla-tõstuk. 54.17 A. Jerotski ei ole varastanud M.P. ele kuuluvat garaažiukse pulti LiftMaster. A. Jerotski ei ole viibinud süüdistuses märgitud ajal Otepää kandis. A. Jerotski sai teada, et mingi pult on tema valduses alles läbiotsimisel. Mitte kuidagi ei ole välistatud, et selle jättis autosse Reiks või ka jälitajad. 54.18 A. Jerotski ei ole varastanud E.T. i elukohast asju. A. Jerotski kirjeldas, kuidas ta ostis Reiksilt murutraktori koos dokumentidega ja mullafreesi. Murutraktori müüs ta edasi Ilmar Arrole ning viis selle Ilmar Arro Reinu kinnistule, kus see ka leiti. A. Jerotski ei ole viinud sinna varastatud murutraktorit. Mullafrees on A. Jerotskil kodus ning läbiotsimisel mitte kedagi see ei huvitanud. 54.19 Kohtu otsustus, mis puudutab elektroonilise järelevalve algust, ei tugine seadusele.

§ 75

'1 lg.1, sätestab, et „elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge“. Mitte ükski seadus ei luba selle kulgemise algust siduda kohtuotsuse jõustumisega. 54.20 Kannatanu K.R. ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et K.K. le kuulunud koduse sisustuse näol omaks tema nõudeõigust. 54.21 Kannatanu K.J. ei ole usaldusväärselt tõendanud neid asjaolusid, miks ta hoidis suures summas sularaha kodus. 54.22 Kohus on meelevaldselt määranud hävitamisele asju, mis on legaalsed ja millel puudub isegi teoreetiline seos mõne teoga. Millise konkreetse kuriteoga või millise kuriteo hõlbustamisega seonduvad muukide komplektid, mobiilidetektor, radari- jt jälitusseadmete otsija või kaks kruvikeerajat, seda otsusest adekvaatselt ei selgu. 54.23 Mitte ühegi ekspertiisiga ei ole tõendatud A. Jerotski süüd, mistõttu nende kulude väljanõudmine on ebaõiglane. Eriti puudutab see sõrmejälje ja DNA ekspertiise, mida on tehtud isikute elukohtades.

1. Ringkonnakohtu istungil jäid istungil osalevad apellandid kaebuste juurde ja süüdistatavad toetasid kaitsjate kaebusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, kuulas kohtuistungil ära menetlusosalised ning esitab omapoolsed seisukohad apellatsioonide põhiväidetele. 29
3. A. Jerotski kaitsja A. Laansalu taotleb esmalt maakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsjal on kaks argumenti - kohtunik H. Sillaots pidanuks kriminaalasja arutamisest taanduma, sest ta lahendas korduvalt eeluurimiskohtunikuna jälitusega seotud küsimusi, ning kohus rikkus oluliselt kolmandate isikute - H.S. i ja M.K. õigusi.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kohtunik H. Sillaots taanduma käesoleva kriminaalasja arutamiselt. Kõigepealt ei nõua seda KrMS § 49 lg
5. Nimetatud sättes on välja toodud kohtuniku taandumise alused ja selles ei sisaldu kohtuniku poolt samas kriminaalasjas jälitustoimingu läbiviimise taotluse läbivaatamine. Samuti ei näe ringkonnakohus põhjust, miks pidanuks kohtunik taanduma ka KrMS § 49 lg 6 alusel. Kaitsja argument sellest, et kohtunik on olnud eelarvamuslik A. Jerotski suhtes, ei ole veenev. Asjaolu, et kohus tunnistas A. Jerotski talle süüks arvatud kuritegudes süüdi, ei näita kohtuniku erapoolikust. Maakohtuniku seisukohad kaitsja A. Laansalu taandustaotluse kohta on asjakohased, tulenevad seadusest ning ringkonnakohus nõustub nendega (maakohtu 03.12.2020 määrus taandustaotluse läbivaatamises, süüdistatavate kohtu alla andmises jm küsimustes).
6. Kohtuotsuse tühistamist ning maakohtule uueks arutamiseks tagastamist ei too ka teinegi argument - kolmandate isikute õiguste väidetav rikkumine. Kaitsja möönab, et H.S. on kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna, talle selgitati vastavaid õigusi ning ta osales kohtuistungil. Ringkonnakohtu arvates on näha, et kaitsja ei nõustu kohtu sisulise otsustusega konfiskeerimise kohta, mis aga ei ole kriminaalasja maakohtule tagasisaatmise aluseks. Hinnangu vaidlusaluse sõiduki Volkswagen Caravelle konfiskeerimise sisulise õiguspärasuse kohta annab ringkonnakohus allpool. Kaitsja arvates rikkus kohus oluliselt ka M.K. varalisi õigusi, kui jättis aresti alla temale kuuluvad kaks kuldketti, ning seegi rikkumine peaks kaasa tooma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagastamise. Ka seda argumenti edu ei saada. A. Jerotski elukohast läbiotsimisel ära võetud kuldkettide aresti alla jätmise õiguspärasuse küsimuses võtab ringkonnakohus seisukoha samuti allpool. A. Jerotski süüdistus K.R. i vara varguses
7. Maakohus tuvastas, et 2018.a oktoobris, enne 24.10.2018.a tungis A. Jerotski ukselukkude lahtimuukimise teel Põlva maakonnas Ahja alevikus XXX asuvasse majja, kust varastas hulgaliselt erinevad esemeid, sealhulgas erinevat liiki tulirelvi, laskemoona, püssirohtu jms. K.R. ile tekitati kahju kokku 12 915 eurot.
8. Ringkonnakohus uuris kogutud tõendeid ning nõustub siin maakohtuga, et K.R. i eramusse tungis sisse ning varastas kannatanu erinevaid esemeid, sh tulirelvi ja laskemoona, A. Jerotski. Maakohtu seisukohti siin üle korrata ei ole vaja (vt maakohtu otsuse lk 23-50).
9. Kaitsja arvates on K.R. i ütlused väärad (tunnistas enda omaks A. Jerotski asju). K.R. „avastas“ alles pärast A. Jerotski juures toimunud läbiotsimist, et leitud esemed on tema omad (binokkel, lasernivelliir, optiline seade tasco, fileerimisnuga vutlariga ja pussnuga vutlariga). Kuigi ta oli juba üle kuulatud korduvalt, ei tulnud need asjad talle millegipärast varem meelde. A. Jerotski selgitas tema juurest leitud esemete soetamise asjaolusid ning tema selgitusi pole ümber lükatud.
10. Ringkonnakohus tutvus K.R. i ütlustega ning leiab, et mingit alust kahtlustada kannatanut valetamises, lausa pahatahtlikkuses, ei ole. Vaidlust ei saa olla asjaoludes, mis puudutavad XXX kinnistu ja sealse muu vara omandiküsimusi. Ringkonnakohus neil asjaoludel pikemalt ei peatu, sest maakohus on need tuvastanud õigesti. Kokkuvõte on selline - XXX kinnistu 30 eelmine omanik K.K. kinkis kinnistu K.R. ile, kes sai kinnistu omanikuks 2018.a juunis. K.K. lapsed loobusid pärandist, abikaasa päris kaks firmat ja sai ka osa esemeid endale, mille kohta vormistati vastavad dokumendid. Ülejäänud asjade omanikuks, koos kinnistuga, sai K.R. . K.K. suri 10.10.2018 ning pärast tema surma tungiti majja ja pandi toime vargus (sündmuskohta vaadeldi 24.10.2018).
11. Ringkonnakohus ei näe midagi kahtlast selles, et kannatanu ei osanud kohe kõiki varastatud esemeid nimetada, olukorras kus kinnistu on suur ning vara palju. Arvestada tuleb ka seda, et K.R. alaliselt kinnistul ei elanud. K.R. i valduses olid ka rida relvi ja laskemoona, mistõttu on täiesti loomulik, et kõigepealt püütakse teha kindlaks, millised relvad, laskemoon jms ning millises koguses varastati, muud vähem tähtsad esemed jäävad esialgu tahaplaanile.
12. Kaitsja rõhutab, et A. Jerotski juurest leitud muukidega ei ole vargust toime pandud, sest ükski tõend seda ei kinnita.
13. K.R. i arvates tungiti majja muuke kasutades. A. Jerotski elukoha läbiotsimisel Põlvamaal Põlva vallas XXX külas XXX kinnistul võeti sahvrist ära kolm komplekti muuke, mille A. Jerotski ostis enda sõnul Riia turult. Asjas on läbi viidud jäljeekspertiis (05.10.2020 ekspertiisisakt nr 20E-TM0016 (5 kd, lk 101-117). Selle käigus tuvastati, et ekspertiisiks esitatud lukusüdamike sisedetailidel kõrvalise eseme poolt jäetud jäljed võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud muukraudadega. Kuigi ekspertiisiaktis on kasutatud väljendusviisi „võivad olla tekitatud“, ei tähenda see, et A. Jerotski muugid asjasse ei puutu. Kõik tõendid kogumist võimaldavad A. Jerotskit seostada Ahja vargusega.
14. A. Jerotskile kui Ahja varguse toimepanijale ei osuta mitte ainult asjaolu, et tema kinnistu läbiotsimisel leiti 5 eset, mille K.R. talle kuuluvatena ära tundis, vaid seegi, et kaassüüdistatava Ilmar Arro XXX kinnistu läbiotsimisel 08.06.2020 leiti rida esemeid, mille K.R. samuti talle kuuluvatena ära tundis.
15. Kaitsja arvates on Ilmar Arro ütlused ebausaldusväärsed ning tal on selge motiiv kaubelda endale välja soodsam karistus. A. Jerotski arvates pani varguse toime Ilmar Arro ja ta valetas, kui ütles, et A. Jerotski tõi talle müüki Ahjalt varastatud esemed.
16. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaitsja väide sellest, et Ilmar Arro valetas A. Jerotski peale eesmärgiga saada soodsam karistus, jääb arusaamatuks. See, kas A. Jerotski on toime pannud Ahja varguse või mitte, ei saa kuidagi mõjutada Ilmar Arro karistust. Teda selles varguses ei süüdistata. Maakohtus rääkis Ilmar Arro, et relvad ja laskemoona tõi temale A. Jerotski, mõnda aega hiljem sai teada, et need pärinesid Ahjalt. Kaitsja A. Laansalu taotlusel avaldati Ilmar Arro kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta rääkis seda, et 2018 oktoobris sõitsid tema hoovi autoga kaks tundamatut meest, kes rääkisid, et K.K. on surnud ja nemad tegid maja tühjaks, varastasid erinevaid asju. Need mehed pakkusid relvi, laskemoona, tööriistu, jms. Tema võttis asjad vastu ja pani peidikusse (11 kd, kohtuistungiprotokoll, lk 69). Ilmar Arro selgitas kohtuistungil, et ta rääkis eeluurimisel tundmatutest meestest seetõttu, et ei tahtnud kauaaegset sõpra A. Jerotskit sisse rääkida. Kohtus räägitud asjaolud on õiged (sama kd, lk 70). Eeltoodust järeldub, et Ilmar Arro selgitas täiesti usutavalt miks ta eeluurimisel kohe ei rääkinud A. Jerotskist. Arvestades Ilmar Arro ja A. Jerotski enam kui paarikümneaastaseid tihedaid sidemeid, on tema selgitus ütluste erinevuse kohta eluliselt aktsepteeritav. Seega loeb ringkonnakohus õigeks Ilmar Arro kohtus antud ütlused, et Ahjalt pärinevad relvad, laskemoona jm esemed tõi temale A. Jerotski. Isiku ütlused jäetakse tõendite kogumist kõrvale vaid siis, kui isik ei suuda vastuolude põhjust usutavalt selgitada. Ilmar Arro selgitus on usutav. 31
17. Ilmar Arro ja A. Jerotski nn ärilistele suhetele osutab ka 30.05.2020 jälitustoiminguprotokollis kajastatu, kus kuulati pealt Ilmar Arro ja A. Jerotski telefonivestlust (kokkuvõtlikult räägitakse relvade soetamisest, millised on A. Jerotskil olemas, palju maksab, mida tahab Ilmar Arro, jms). Sellest kõnest järeldub selgelt, et varastab A. Jerotski, mitte Ilmar Arro, kes ostab A. Jerotskilt ja n-ö tellib müümiseks.
18. Muid tõendeid ringkonnakohus siin eraldi välja ei too. Maakohus, nagu öeldud on kõiki tõendeid väga üksikasjalikult analüüsinud ja neid veelkord siin lahendis üle analüüsida pole vaja. A. Jerotski süüdistus K.J. e vara varguses ja Ilmar Arro ja Ingo Arro sellele kaasaaitamises
19. Maakohus luges tõendatuks A. Jerotski süü selles, et saanud Ingo Arrolt ja Ilmar Arrolt infot kannatanu K.J. e vara ning tema kodust eemal viibimise kohta, tungis ööl vastu 29.09.2019 akna lahti kangutamise teel sisse Tartumaal Elva vallas XXX külas XXX asuvasse K.J. e eramusse ja varastas sealt hulgaliselt erinevaid esemeid (sularaha, tööriistu, ehteid, alkoholi, padrunihoidiku koos padrunitega, 2 karpi padruneid jms) tekitades kannatanule kahju kokku 26 523.84 eurot. Maakohus luges tõendatuks ka Ingo Arro ja Ilmar Arro süü A. Jerotski poolt toime pandud vargusele kaasabi osutamises.
20. Süüdistatavate kaitsjad ei ole nõus kaitsealuste süüditunnistamisega. Kaitsjad leiavad, et A. Jerotski süü varguses ei ole tõendatud, samuti ei ole isa ja poeg Arrod mingilgi viisil selle toimepanemisele vaimset kaasabi osutanud.
21. Asjas pole vaidlust selles, et ajavahemikul 20.09.2019 kella 09.00 kuni 22.09.2019 kella 19.15 vahel, tungiti akna kaudu sisse K.J. e majja ning varastati suurtel hulgal eriliiki vara alates väärisesemetest ja alkoholist, lõpetades padrunitega. Vaidlust pole selleski, et K.J. ega on Ingo Arro vana tuttav, kes omavahel küll mõnda aega ei suhelnud, kuid 2019 aasta suvel sügisel enne vargust suhtlesid telefoni teel ja Facebook Messengeri kaudu. Ühiseid kokkusaamisi küll polnud, suheldi elust-olust, kuidas läheb jms. Enne vargust, 20.09.2019 kella 12-13 paiku helistas Ingo Arro K.J. ele ning sai teada, et viimane läheb perega Hiiumaale puhkama. K.J. e sõnul jäi see vestlus nende vahel viimaseks. Pärast vargust tegi K.J. varguse kohta postituse Facebooki, seda nägid kõik tema sõbrad, kindlasti ka Ingo Arro.
22. Maakohus analüüsis 02.06.2020 jälitustoiminguprotokollis kajastatud telefonikõnesid. Apellantide arvates on maakohus teinud oletuslikke järeldusi selle kohta, kes on „Hull“. Ringkonnakohtu arvates pole vähimatki põhjust teha oletusi. 20.09.2019 kell 15:35:59 helistas Ingo Arro A. Jerotskile, kus räägitakse õhtusest kokkusaamisest. Samal päeval kell 15:40:10 helistas Ingo Arro Ilmar Arrole. Viimane helistab Ingo Arrole tagasi, kuna poeg oli talle enne helistanud. Ingo Arro teatab, et helistas juba „Hullule“, kuna sai teada et „need“ on nädalavahetusel ära. Ingo Arro annab Ilmar Arrole teada, et „Hull“ lubas õhtul läbi tulla. Nendest kõnedest saab teha vaid ühe järelduse, et Ingo Arro poolt kasutatud nimetus „Hull“, käib A. Jerotski kohta. Sellise järelduseni jõuab igaüks, kes vaatab kahte eelnevalt välja toodud telefonikõnet – kell 15:35 on kõne Ingo Arro ja A. Jerotski vahel, kes lubab õhtul läbi tulla ning just seda räägib Ingo Arro ka Ilmar Arrole („helistas juba „Hullule“, kuna sai teada et „need“ on kodust ära ja „Hull“ lubas õhtul läbi tulla), (8 kd, lk 4754). Seda järeldust ei väära ka Ingo ja Ilmar Arro kinnitus, et A. Jerotski hüüdnimi on Sass. Ei saa unustada asjaolu, et kavandatakse vargust K.J. e kodust, mistõttu teo toimepanijat nimetada nimepidi, isegi hüüdnimepidi, on pehmelt öeldes ebamõistlik. 32 Kes on „need“, kes on nädalavahetusel kodust ära, on samuti aru saada. K.J. e ütlustest nähtub, et Ingo Arro helistas temale kell 12-13 paiku ning Ingo Arro sai teada, et K.J. e pere sõidab nädalavahetuseks Hiiumaale. Pärastlõunases kõnes nimetatud „need“ ongi K.J. e pere. Nõustuda saab kaebajatega selles, et inimeste vastastikuses läbikäimises pole iseenesest midagi kriminaalset. Loomulikult võisid Arrod ja A. Jerotski käia omavahel läbi igasugu põhjustel. Samas, tõenditest tulenevatest asjaoludest - Ingo Arro aastateks soiku jäänud kuid nüüd taastunud huvist K.J. e elu-olu vastu (mis pärast vargust samuti järsku kadus), A. Jerotski ja Arrode vaheliste telefonikõnede sisust, isegi kui neis räägitu on napp, ning lõpuks K.J. e kodust äraolekust alates 20.09.2019, millele järgnes majja sissemurdmine ning vargus, saab järeldada, et A. Jerotski oli see, kes pani K.J. e kodust toime varguse, olles eelnevalt saanud infot K.J. e äraoleku kohta.
23. Nn „eilase tordi“ teema. Kaebajate arvates on maakohus siingi oletuslik. Miks pidas maakohus nn „eilase tordi“ all silmas eelmisel päeval toimunud vargust, ei ole selge.
24. 02.06.2020 jälitustoimingu protokollis kajastub 21.09.2019 toimunud telefonikõne, kus 21:15:11 helistab A. Jerotski Ilmar Arrole. A. Jerotski soovis Arrode juurest läbi tulla. Samuti küsib A. Jerotski, kas Arro pakub torti. Ilmar Arro ei saa kohe aru, millest käib jutt. A. Jerotski kordab küsimust, mispeale Ilmar Arro küsib „eilast torti?“. Maakohus on järeldanud, et selline mõistukõne kummalegi raskusi ei valmistanud, mõlemad said teineteisest raskusteta aru. Siin saab tõesti maakohtuga üldjoontes nõustuda. Pärast täpsustavat küsimust sai ka Ilmar Arro aru, millest räägib A. Jerotski. Ringkonnakohtu arvates on kaebajad, ka maakohus, üle tähtsustanud „eilase tordi“ teema. Pole põhjust kahelda Ingo Arro sõnades, et tema ema valmistab tõepoolest torte ja küllap ka mõni eilane tort ka neil kodus oli 21.09.2019, millega tähistada eelmisel ööl toimunud edukat vargust. Kõnest järeldub see, et pärast toimunud vargust K.J. e juures, plaaniti omavahel kokku saada. Maakohus on A. Jerotski ja Ilmar Arro kõnest välja toonud Ilmar Arro jutu kellestki, kelle suhtes ta avaldab lootust, et too äkki kaabib aparaadiga üle. Selle lause eraldi väljatoomisest on ringkonnakohtul raske selgitada, sest maakohus sellest mingeid otseseid järeldusi ei tee. Millised varastatud esmed võisid vajada n-ö üle kaapimist (kas nt tööriistade seerianumbrid vms), pole kohus selgitanud. Ringkonnakohus hindab nn aparaadiga kaapimise lause antud juhul ebaoluliseks ning sellele sisu juurde mõtlema ei hakka.
25. Maakohus tõi jälitusprotokollist välja veel ka 23.09.2019 kell 15:17:17 toimunud telefonikõne Ilmar Arro ja A. Jerotski vahel. Selles lepitakse kokku, et kolmapäeva hommikul läheb A. Jerotski Ilmar Arro juurde ja sealt sõidetakse Ilmar Arro autoga Lätti. Maakohus järeldab sellest kõnest, et siingi isikud omavahel millestki täpsemalt ei räägi, sest teavad miks nad Lätti sõidavad. Maakohus on süüdistatavate ütlustest järeldanud, et Lätis käidi kaubareisidel turgudel ja pandimajades, kus on hõlbus realiseerida kuritegelikul teel soetatut.
26. Apellandid ei ole rahul maakohtu arvamusega selles, et Lätis käidi varastatut realiseerimas.
27. Ringkonnakohtu arvates ei ole midagi kummastavat Lätis kaubareisil käimises. Ilmselt tegid seda ka Ilmar Arro ja A. Jerotski. Kahtlemata võisid nad sealt muuhulgas osta igasugust kaupa, ka koeratoitu, olgu siis suure või väikese koera jaoks. Samas ei pane ringkonnakohus kahtluse alla maakohtu seisukohta selles, et Läti pandimajades on kindlasti turvalisem realiseerida erinevaid varastatud esemeid, kui saab seda teda Eestis. Sellele väitele on raske vastu vaielda. Eriti kui seda argumenti vaadata n-ö värskelt toime pandud K.J. e vara varguse kontekstis, kust varastati hulgaliselt pandimajas realiseerimiseks sobilikke asju (nt ehted, tööriistad). 33
28. Asjas on leidnud tõendamist (eelnevalt K.R. i vara vargus), et A. Jerotski varastas eriliiki esemeid ning osa nendest tõi ta Ilmar Arrole. Ilmar Arro on isik, kelle üheks sissetulekuallikaks on varastatu realiseerimine (nt K.R. i vara vargus). K.J. elt varastatud esemetest jõudsid Ilmar Arro kätte padrunivöö koos kahe padrunikarbiga. Need leiti XXX kinnistul 08.06.2020 toimunud läbiotsimisel. Kaebajate arvates ei saa kindel olla, et leitud asjad olid K.J. e omad, sest selliseid esemeid võivad omada ka teised inimesed.
29. K.J. tundis talle kuuluvatena ära Ilmar Arro juurest leitud padrunivöö koos padrunitega ja 2 karpi padruneid. K.J. saatis 07.07.2020 kohtueelsele mentlejale e-kirja tema kodust varastatud esemetest osade äratundmise kohta ajalehes avaldatud fotolt (3 kd, lk 93jj). Ringkonnakohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et K.J. e poolt ära tuntud padrunivöö koos selles olevate padrunitega ning kaks sinist karpi padruneid on tõepoolest temale kuuluvad. Esiletõstmist väärib asjaolu, et K.J. kirjeldas padrunivööd sellise detailsusega, et igasugused kahtlused on sisuliselt välistatud. Kahes karbis olevad padrunid olid jahilaskespordi padrunid, mille laialdane kasutus keskmiste relvaluba omavate isikute seas on ebatõenäoline. Seegi kokkulangevus vaid kinnitab veendumust, et K.J. tundis ära just talle kuuluvad varastatud asjad (vt ka maakohtu otsuse lk 60-61). Asjaolus, et teisi varastatud esemeid ei leitud, pole midagi eriskummalist, sest vargusest kuni läbiotsimiseni Ilmar Arro ja A. Jerotski juures oli möödas ca 8 kuud, mille jooksul varastatu oli juba realiseeritud.
30. Kaebajate jaoks jääb arusaamatuks see, et juhul kui varguse pani toime A. Jerotski, siis miks pidi ta maha jätma K.J. e relvad ja laskemoona. Kui relvade ja laskemoona varastamine oli A. Jerotski nn käekiri, siis nende mahajätmine ei ole ju loogiline. Järelikult ei pannud varguse toime A. Jerotski.
31. Ringkonnakohtu arvates pole põhjust rääkida sellest, et just relvade ja laskemoona vargused on A. Jerotski “käekiri“. Pigem saab öelda, et A. Jerotski varastas selliseid asju, mille realiseerimisest võis saada tulu ja olid üldjuhul kergesti realiseeritavad (vt ka allpool analüüsitud vargused). Puutuvalt sellesse, et K.R. i elukohast varastas ta muuhulgas relvi ja laskemoona, siis tähele tuleb panna seda, et K.R. ilt varastas ta selliseid relvi, mille vastu oli huvi, nt Ilmar Arrol, kes müüs kaks relva ja laskemoona matkijale, automaattulirelva A. Veesaarele). A. Jerotski huvi eriliiki esemete võimalike müügihindade vastu näitab ilmekalt tema sülearvuti Dell Vostro 15 failide vaatlus (31.07.2020 vaatlusprotokoll, 7 kd, lk 133jj).
32. 22.09.2019 sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fototabelist nähtub, et avatud relvakapis on alles kolm relva ja laskemoonakarbid. Ilmar Arro ja Ingo Arro kaitsjate arvates kui tõepoolest oleks varguse toime pannud A. Jerotski, siis ei ole selge, miks neid ei varastatud, eriti kui varastatut käidi realiseerimas Lätis.
33. Ringkonnakohtule ei ole teada, miks A. Jerotski jättis maha relvakapis olevad relvad ja laskemoona. Sellele küsimusele saab vastuse anda A. Jerotski ise. Kuna tema end K.J. e vara varguses süüdi ei ole tunnistanud, siis jääb kaitsjate küsimus siinkohal vastuseta. Võttes arvesse K.J. e poolt avaldatud varastatud esemete loetelu, siis tuleb tõdeda, et seekord varastati kergemini realiseeritavaid esemeid (tööriistad, ehted, parfüümid, jms), samuti sularaha.
34. Süüdistuse versiooni kohaselt plaanisid A. Jerotski, Ilmar Arro ja Ingo Arro K.J. e vara vargust juba augustis
35. Samal seisukohal on ka maakohus. Ilmar Arro ja Ingo Arro kaitsjate arvates on maakohtu hüpotees varguse plaanist juba augustis 2019, tõendamata. 34
36. Maakohus järeldas tõendite alusel, et K.J. e vara vargust plaaniti pikalt ette ning esialgu sooviti seda teha juba 10.08.
37. Mõningaid viiteid sellele leidis kohus 02.06.2020 jälitusprotokolli salvestiselt (8 kd, lk 47jj). 10.08.2019 kell 19:14:53 räägivad omavahel Ingo Arro ja Ilmar Arro. Ingo annab teada, et „see“ tuleb täna Antslasse (laadale). Ingo Arro küsib Ilmar Arrolt, et kas hakkab „Hulluga“ midagi ette võtma. Lepitakse kokku, et Ingo Arro helistab Ilmar Arrole uuesti, kui midagi võetakse ette. Kõnest nähtub seegi, et Ilmar Arro oli teel Antsla laadale. Maakohus on välja toonud veel, et kell 21:47:56 helistab Ilmar Arro Ingo Arrole, kuid sellest ringkonnakohtu hinnangul midagi sisuliselt ei tulene (üks lubab midagi uurida, teine ütleb et kell läheb paljuks). Maakohus toob veel välja kõne kell 21:52:52, kus helistab Ingo Arro Ilmar Arrole, kuid sellestki mitte kui midagi ei tulene (muusika on vali ja üks ei kuule teist). Kell 21:54:12 saadab Ingo Arro Ilmar Arrole sõnumi - „Täna ei saa. Nad on juba kodus“. Kell 21:57:26 ja 21:58:27 toimunud kõned, kus Ingo Arro helistab Ilmar Arrole, jäävad samuti tähelepanuta, sest neiski ei selgu midagi olulist (üks ei kuule teist, teises kõnes on kuuldavus parem, Ilmar Arro lugegu sõnumit). Kokkuvõttes järeldas maakohus, et varguse toimumine ööl vastu 11.08.2019 ebaõnnestus, kuna K.J. tuli perega laadalt koju. Maakohus lisas siia juurde veel 22.10.2020 vaatlusprotokolli, kus vaadeldi K.J. e mobiiltelefoni Apple iPhone XR. Tuvastati, et Facebook Messengeris toimus K.J. e ja Ingo Arro vahel suhtlus 10.08.2019 (3 kd, lk 161jj). K.J. rääkis Ingo Arrole, et vahetas välja Škoda, kuna see hakkas vanaks jääma. Samuti rääkis K.J. , et sõidab perega Antslasse. (10.08.2019 toimus laat). Maakohus tõi välja sellegi, et peamiselt oli küsijaks Ingo Arro, kes uurib, millised on K.J. e plaanid, kus ta on, jms. Nagu maakohus tõdes, toimub tavaline sõprade vaheline vestlus.
38. Kui kokku võtta eelmises punktis välja toodud maakohtu poolt uuritud tõendid, millest maakohus järeldas, et plaaniti ööl vastu 11.08.2019 panna toime K.J. e vara vargus, siis ringkonnakohus ei ole samal kategoorilisel seisukohal, nagu maakohus. Võib möönda, et mõningaid viiteid millegi toimumisele ja selle ärajäämisele Arrode vahelistest kõnedest ja sõnumist võib järeldada, pannes siia juurde veel 10.08.2019 päeval toimunud suhtluse Ingo Arro ja K.J. e vahel. Siiski on käesolevas p-s 88 välja toodud tõendite sisu liialt napp, et maakohtuga täielikult nõustuda. Ringkonnakohtu arvates ei oma augustis 2019 toimunud vestlused - kõned olulist kaalu tõendamaks isikute võimalikku süüd 21.09.2019 toimunud varguses ja sellele kaasaaitamises.
39. Lähtudes käesolevas otsuses juba eelnevalt analüüsitud tõenditest tulenevat ning tuginedes ka maakohtu vastavatele seisukohtadele, saab asuda seisukohale, et K.J. e eramusse sissetungimise ja tema vara varguse ööl vastu 21.09.2019 pani toime A. Jerotski.
40. Maakohus tuvastas, et kaasabi varguse toimepanemisele osutasid Ilmar Arro ja Ingo Arro. Ingo Arro sai 20.09.2019 lõuna paiku teada, et K.J. e pere läheb nädalavahetuseks Hiiumaale. Järgnevatest telefonisuhtlustest 20.09, 21.09 ja 23.09.2019 on kohtu arvates näha, et varguse toimumisest olid huvitatud kõik kolm. Ingo Arro levitas infot K.J. e pere kodust lahkumise kohta A. Jerotskile ja Ilmar Arrole. Varguse pani toime A. Jerotski. Varastatu jagatakse ära Ilmar Arro elukohas, kus sel ajal elas ka Ingo Arro. Varastatut käisid Ilmar Arro ja A. Jerotski 23.09.2019 realiseerimas Lätis.
41. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi (

§ 22lg 3).

Süüdistuse kohaselt osutasid Ingo Arro ja Ilmar Arro vaimset kaasabi A. Jerotskile varguse toimepanemiseks. Nad edastasid A. Jerotskile infot 35 selle kohta, millal K.J. viibib pikemalt eemal oma elukohast. Samuti edastasid nad A. Jerotskile infot eramus asuvate väärtuslike esemete kohta. Vaimne kaasaabi on täideviija mõjutamine, nt nõuanne, juhatus, süüteoplaani koostamine jms. Vaimne kaasaitamine võib olla tehniline (tegu hõlbustab plaan jms) või siis ka teotahte tugevdamine. Teo üldine kavandamine või selle heakskiitmine ei ole vaimne kaasaaitamine (vt ka

komm va, lk 118jj). 93. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Ingo Arro on see, kes osutas kaasabi A. Jerotskile varguse toimepanemiseks. Ta oli pikaaegne tuttav K.J. ega, kellega lobiseti elustolust, Ingo Arro tundis huvi, mida viimane teeb. Ingo Arro teadis sedagi, et K.J. võib olla piisavalt heal järjel (omab maja, autot, jms). Asjaolu, kas Ingo Arro teadis täpselt, kus asuvad K.J. e väärtuslikud asjad, pole iseenesest niivõrd oluline. Kuna K.J. oli kodust ära terve nädalavahetuse, oli vargal külladaselt aega, et sobivad esemed kokku otsida. Loomulikult oli tema ka see, kes andis A. Jerotskile teada, et K.J. e pere sõitis nädalavahetuseks kodust ära. Kuigi Ing