KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-2510 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Pärnu Tsiviilasi X hagi Y va

§ 430lg 6 järgi.

1. Y kohustub tasuma Xle kompromissi p-s
2. märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist summas 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot X AS SEB arvelduskontole nr EExxx järgnevalt: - Y tasub X arveldusarvele igal kalendrikuul 1000 (üks tuhat) eurot hiljemalt
3. kuupäevaks alates 20.12.
4. a kuni 20.09.
5. a (k.a) - 20.10.
6. a tasub Y X´e kontole viimase maksena 800 (kaheksasada) eurot.
7. X kinnitab, et annab KRS § 341 lg 1 kohase nõusoleku p-s 1 loetletud vara kohta avatud kinnistusregistriosa teises jaos omaniku kande muutmiseks ja palub kinnisasja ainuomanikuna sisse kanda Y (isikukood xxxxxxxxxxx) tingimusel, Y on tasunud Xle käesoleva kompromissi Tsiviilasi nr 2-21-2510 p-s 3 toodud hüvitise täies ulatuses. X on teadlik, et jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta asendab tema nõusoleku (KRS § 341 lg 8,

§ 594

). X nõusolek (tahteavaldus) muutub kehtivaks Y poolt kompromissi punktis 3 kokkulepitud summa täieliku tasumise kuupäevast. Tasumise kinnitamiseks esitab Y või X kinnistusosakonnale maksekorraldused kompromissi punktis 3 nimetatud summa tasumise kohta.

1. Jagada X ja Y ühisvara hulka kuuluv, laenulepingust nr 05-131580-EL tulenev laenu- ja kindlustuskohustus selliselt, et laenulepingust nr 05-131580-EL tulenev laenu- ja kindlustuskohustus poolte omavahelistes suhetes ja panga ees jääb üksnes Y kanda ning Yl ei ole X vastu laenulepingu täitmisest tulenevaid tagasinõudeid. Juhul kui laenulepingust tulenev nõue esitatakse otse Xle ja ta peab nõude täitma, tekib Xl täidetu osas tagasinõue Y vastu.
2. Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega poolte ühisvara lõplikult jagatuks ning tsiviilasja nr 2-21-2510 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes poolte ühisvara jagamisega seonduvalt ja tsiviilasjast nr 2-21-2510 tulenevalt (sh seoses Y nõudega X vastu kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks) mistahes varalised või mittevaralised nõuded.
3. Kompromiss kehtib vaid tervikuna.“ II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-
4. III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. IV. Tagastada Xle (X) hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, mis kanda X arvelduskontole nr EExxx, AS SEB. V. Tühistada xx. xx xxxx algusega kell 11.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas nr 2-21-
5. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks. X taotleb jätta kostja ainuomandisse poolte ühisvaraks olev kinnistu, kostja kanda kinnistu soetamiseks võetud laenukohustus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis. Alternatiivselt hageja taotleb müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha pärast laenukohustuse täitmist ja müügikulude tasumist jagada poolte vahel.
2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et on teinud kinnistule oma vahendite arvelt kulutusi ja tasunud laenu- ning kindlustusmakseid, mida palub hüvitisega tasaarvestada.
4. detsembril 2022 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud, X poolt
5. detsembril ja Y poolt
6. detsembril 2022 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Pooled on kokku leppinud, et ühisvarasse kuuluv kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse jäägi tasumise eest vastutab kostja üksinda ning kostja maksab hagejale hüvitist 10 800 eurot igakuiste osamaksetena, 1000 eurot kuus (viimane osamakse 800 eurot). Hageja annab nõusoleku kinnistusraamatus vajalike õigusmuudatuste tegemiseks tingimusel, et kostja on kogu hüvitise hagejale ära maksnud. Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled on aru saanud kompromissi sisust ja kompromissi tingimused vastavad poolte tahtele. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest. 2

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandi lõpetamist kokkuleppega, mille kohus kinnitab.

1. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

1. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on 1 kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi
2. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja X on kompromissis kinnitanud, et nõustub omandiõiguse kannete muutmisega ja Y ainuomandiõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kui Y on kogu hüvitise X-le tasunud. Kohus leiab, et selliseid kinnitusi ja kokkuleppeid sisaldav kohtumäärus võib olla käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud hageja kohustuse anda kostja kinnistusraamatusse ainuomanikuna sissekandmiseks vajalikud tahteavaldused.
3. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on kompromissi dokumendis menetluslike avalduste ja taotluste alajaotuses märkinud samuti, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. 3

§ 150

lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

neljandast lõikest tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus 17.02.2021 selles asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot X eest Advokaadibüroo Tamar. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, tagastada riigilõivu tagastamise taotluses näidatud hageja pangakontole.
2. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpeb kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus selles asjas xx xx xxxx määratud kohtuistungi. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 4