KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8715 Kohtuasi X hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai
- a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y
- juuni
- a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Y
- juuni
- a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
- mai
- a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-8715 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
- Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
- X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
- juuni
- a määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja eraldas iseseisvasse menetlusse elatise väljamõistmise hagi.
- Hagiavalduse kohaselt olid hageja ema ja kostja
- a paar kuud suhtes. Hageja ema ja kostja said hageja ema rasedusest teada nende suhte ajal ning käisid koos arsti juures. Hageja sündis XX.XX.XXXX. a, kostja käis hagejat haiglas vaatamas. Sünnitunnistusele kostjat ei märgitud, sest kostja väitis, et tal pole aega sellega tegeleda. Pärast lapse sündi kohtus kostja lapsega. Viimati nägi hageja kostjat 9- või 10-aastaselt. Kostja seisukoht
- Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et see on tõendamata. Kostja kinnitas, et ta küll tundis hageja ema, kuid on temaga kohtunud vaid mõned üksikud korrad ning ei pea seetõttu võimalikuks, et on hageja bioloogiline isa. Kostja ei välistanud, et tal on olnud seksuaalsuhe hageja emaga. Kostja tõi esile, et tema vend käib hageja emaga tihedamalt läbi kui kostja ning seetõttu leiab kostja, et ei ole välistatud, et hoopis kostja vend on hageja bioloogiline isa. Kostja leidis, et vajalik oleks teha veel üks DNA-analüüs kostja venna osas, et selgitada välja, kumb on suurema tõenäosusega hageja bioloogiline isa, kas kostja või kostja vend. Kostjal ei olnud vastuväiteid ekspertiisiaktile. Maakohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas
- mai
- a otsusega hagi ning luges tuvastatuks hageja põlvnemise kostjast. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning otsustas need kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
- Maakohus selgitas, et kuna kostja isadus on tuvastatud >99.999999999% tõenäosusega, siis on tõendatud, et kostja on hageja bioloogiline isa, sest tõenäosus on niivõrd kõrge. Ühtlasi on sellega välistatud, et keegi kolmas isik saaks olla hageja bioloogiline isa. Ekspertiisiaktiga tuvastatut kinnitavad ka eksperdi antud ütlused ja selgitused kohtuistungil. Asjas ei ole esitatud ühtegi teist tõendit, mis lükkaks ümber ekspertiisiaktiga tuvastatu. Kostja on
- aprilli
- a kohtuistungil teatanud, et tal ei ole vastuväiteid ekspertiisiaktile. Seega leidis maakohus, et hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 11 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse.
- Kostja heitis maakohtule ette, et kohus ei võtnud arvesse taotlust nõuda põhjendatud kahtluse korral hagejalt välja rohkem tõendeid, mille alusel saaks kostjat kohustada tegema DNAanalüüsi. Sellega rikkus maakohus kostja põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. Lisaks ei arvestanud maakohus kostja suulist taotlust kaasata menetlusse kostja vend, keda ekspert Z 2 ei saanud kohtu istungil välistada võimaliku lapse isana. Kostja leidis, et selleks, et tuvastada tema isadus, tuleb välistada kõik võimalikud isakandidaadid, sh kostja vend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid
- Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
- Hageja on esitanud käesolevas asjas PKS § 94 lg 1 alusel isaduse tuvastamise nõude, mille kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Seega peab hageja tõendama, et kostja on lapse bioloogiline vanem, st on lapse eostanud. Kostja saab omakorda aga tõendada oma vastuväidet, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem, st ta ei ole last eostanud. Lisaks võib põlvnemise asjas TsMS § 230 lg 3 järgi kohus ka omal algatusel koguda tõendeid. Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja bioloogiline isa saab olla kostja või võib selleks olla kostja vend.
- Kolleegium ei saa kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ei maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud ekspertiisiaktis sisalduvad eksperdiarvamust, millega tuvastati, et kostja saab olla >99.999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Samuti ei ole kostja välistanud, et tal on olnud seksuaalsuhe hageja emaga.
- Kolleegium selgitab, et kehtiva perekonnaseaduse järgi saab isaduse tuvastada asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Seejuures saab põlvnemise tuvastamise asjas nii hageja väidet kui ka kostja vastuväidet tõendada kõige tõsikindlamalt molekulaargeneetilise ekspertiisiga, mille käigus tuvastatakse proovi andnud isikud ning lapse mehest põlvnemise tõenäosus. Seega teenib molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemine ühest küljest hageja huve, kes soovib tõendada, et kostja on lapse isa, teisalt aga ka kostja huve, kes väidab vastu, et ta ei ole lapse isa (vt Riigikohtu
- novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 16). Eelnevat arvestades peab isik TsMS § 300 lg 1 järgi taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. Seega 3 võib isik keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse. Arvestades tänapäevaseid uurimismeetodeid, kus molekulaargeneetilist uuringut tehakse süljeproovist saadud materjali abil, on meditsiinilised vastunäidustused proovi andmiseks praktiliselt olematud. Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata TsMS § 300 lg 2 järgi ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras ning uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei (vt Riigikohtu
- novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13, p 16).
- Kuna TsMS § 230 lg 3 järgi saab kohus ka ise põlvnemise asjas tõendeid koguda, peab kohus tegema kõik endast oleneva, et asjas oleks piisavalt tõendeid põlvnemise kindlakstegemiseks. Arvestades, et kõige usaldusväärsemalt saab tänapäeval kindlaks teha, kas laps on mehe bioloogiline järglane või mitte, molekulaargeneetilise uuringuga, võis maakohus koosmõjus TsMS §-ga 300 kohustada kostjat DNA-analüüsi tegemiseks ega pidanud selleks koguma täiendavaid tõendeid. Seejuures ei ole kostja ei maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, et analüüsi tegemisest keeldumiseks olid tal meditsiinilised vastunäidustused. Muudel juhtudel ei ole aga keeldumine õigustatud. Seega kokkuvõttes on kostja väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud välja nõudma rohkem tõendeid, mille alusel saaks kostjat kohustada tegema DNA-analüüsi, ning et maakohus rikkus kostja eraelu puutumatust, asjakohatud ega annaks alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
- Seoses kostja apellatsioonkaebuse teise etteheitega, mis puudutab kostja venna menetlusse kaasamist, märgib kolleegium järgmist. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohus lahendas kostja taotluse ning jättis kostja venna õigustatult menetlusse kaasamata
- aprillil
- a toimunud kohtuistungil. Seega on väär kostja väide, et maakohus ei arvestanud kostja taotlusega. Vaatamata apellatsioonkaebuse väidetele nõustub kolleegium maakohtuga, et DNAekspertiisiaktiga, mille kohaselt on kostja isadus tuvastatud >99.999999999% tõenäosusega, on piisavalt tõendatud hageja põlvnemine kostjast ning on ühtlasi välistatud, et keegi kolmas isik saaks olla hageja bioloogiline isa. Väide, et hageja isa võib olla kostja vend, on pelgalt kostja oletus, mis ei mõjuta ekspertiisiakti tulemust. Kostja ei ole vaidlustanud ekspertiisiakti ega esitanud ka selliseid asjaolusid või tõendeid, milliste alusel saaks teha järelduse, et tema isadus on välistatud. Seega ei ole kolleegiumil alust arvata, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa.
- Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
- Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
- Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.
- Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. 4 Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5