Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-123221

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue T. T. (kostja) tegi endale 19.07.2020 kasutajakonto BB Finance OÜ interneti keskkonnas, kus kostjal tekkis võimalus taotleda endale sobivaim laenusumma. 23.08.2021 tegi kostja laenutaotluse, mis sisaldab kõiki Laenuandja poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Seejärel saatis laenuandja kostjale tutvumiseks laenulepingu personaalsed tingimused, üldtingimused, teabeleht ja maksegraafik. Pärast eelpool mainitud dokumentide tutvumist saatis kostja kinnituse läbi laenuandja süsteemi, et ta on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning laenu tingimused temale sobivad. Laenuandja aktsepteeris kostja taotluse ning tegi kostja arvelduskontole ülekande. Lähtudes eeltoodust loetakse laenuleping nr xxxxxxxxx, millega kostja on saanud laenu summas 498,75 eurot sõlmituks 23.08.2021 seisuga. Vastavalt pooltevahelise kokkuleppele lepingu intressimäär moodustas 40,60% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.2.

1. kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel arvestatakse viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja sai taotletud raha kätte, kui tagastamiskohustust täitnud ei ole, mistõttu saatis laenuandja 27.01.2022 võlgnevusteate. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 29,21 eurot tasumiseks. Samuti selgitas laenuandja kirjas, et kostja on kohustatud tasuma viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu saatis krediidiandja 22.03.2022 teatise lepingu ülesütlemiseks, kus hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja ei likvideeri teatises toodud võlgnevus hiljemalt 05.04.2022, siis ütleb 06.04.2022 laenuandja lepingu üles, mis antud olukorras tuligi ette. Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ-le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxxxxxxx järgi põhivõlgnevus 468,04 eurot, intressi 54,07 eurot, viivist 79,19 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot. Kohtu selgitused 2 Hagiavaldus, hagi materjalid on kostjale kätte toimetatud avalikus e-toimikus 09.10.22 ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 16.09.
2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 175 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3