Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele. 2. Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda. 3. Kumbki pool taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 525 eurot ja kostja (vastuhagis hageja) on tasunud riigilõivu 1050 eurot. Tagastatavad riigilõivud tuleb kanda taotlejate poolt nimetatud arveldusarvele. 4. Kuigi menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, on pooled
/allkirjastatud digitaalselt/ 2 2-22-3902 Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.