Obsah (6)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-113861 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi C ja X hagi Q vastu elatise

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 19. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hagejate nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hagejad on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt. Hagejate sünnitõendite kohaselt on kostja hagejate isa ja hagejad on alla 18.a vanad (dtl 30 ja 31). 20. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hagejate vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hagejate vajadusi katnud. 21. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on

§ 101lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 01.01.2019–31.12.2019 540 eurot (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117) ja on alates 01.01.2020 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115). 4 Seaduses sätestatud määras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse vajadusi tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

1. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et laste nõue on ülepaisutatud ja ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja väitis, et on täitnud vanematevahelist kokkulepet ja andnud lastele ülalpidamiseks 150 eurot kuus.
2. Hagiavalduse kohaselt asusid hagejad ja kostja eraldi elama 03.05.
3. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud, kuid märkis, et on maksnud lastele elatist kokkuleppe alusel 150 eurot kuus. Kostja ei ole aga kokkulepe olemasolu ega selle täitmise kohta hoolimata kohtu selgitustest esitanud ühtegi tõendit. Kohus selgitab, et igal juhul ei välista ega piira võimalik vanematevaheline kokkulepe lapse seadusest tuleneva elatisnõude esitamist (

§ 100lg 3 teise lause).

Vanemate kokkulepet arvestatakse eelkõige tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). 24. Kohus selgitas kostjale nii 30.09.2020 kirjas kui 11.11.2020 määruses, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (

§ 102lg 2 esimene lause).

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on praktikas loetud ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Kohus selgitas kostjale ka seda, et asjaolud, mis annavad aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. 25. Hagejad esitasid koos hagiavaldusega oma kulude nimekirja, mille kohaselt on hagejatel iga kuu eluaseme-, toidu-, transpordi-, side-, tervishoiu-, hügieenitarvete-, koolikohustuse-, riiete ja jalanõude- ning spordikulud. Kostja heitis hagejatele ette, et nende kulutuste nimekiri on üldsõnaline, ülepaisutatud ja tõendamata. Kohus selgitab, et

§ 101

lg-st 1 tuleneva eelduse tõttu ei anna elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra alust üksnes see, et kostja ei nõustu hagejate hagiavalduse standardvormil kajastatud konkreetse kululiigi kohta näidatud suurusega. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, nagu väidaksid hagejad, et nende keskmised igakuised vajadused aasta lõikes on seaduses sätestatust suuremad. Kuna hagejad on algusest peale selgelt väljendanud, et soovivad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras, ei pea hagejad oma vajadusi ega kulutusi tõendama ja kohus lähtub asja lahendamisel

§ 101lg-st 1 ja selle eesmärgist.

Kohus ei hinda seetõttu üksikasjalikult kostja esitatud väiteid selle kohta, nagu oleksid hagejate kulud toidule ja eluasemele tõendamata ja kui suured kulud oleksid kostja arvates põhjendatud. Ekslik on ka kostja seisukoht, nagu pöörduks tõendamiskoormis ümber ainuüksi põhjusel, et kostja vaidleb hagejate nõudele vastu. Käesoleva asja lahendamiseks ei ole seetõttu vaja kindlaks teha hagejate igakuiste konkreetsete kuluartiklite suurust ja hagejad ei pidanud selle kohta tõendeid esitama. Kohus selgitab, et kostja väide, et hagejad peavad oma seni tehtud kulutusi tõendama, on vastuolus ka vanemate osavastutuse põhimõttega, kuna kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta see, kas ja kui suuri kulutusi on hagejate ema saanud lastele üksinda teha. 26. Ka ainuüksi viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uurimusele laste kulude suuruse kohta ei võimalda teha järeldust konkreetselt hagejate kulude ja kostja võimaluste kohta hagejaid üleval pidada. RAKE uuring ei lähtu seaduses sätestatud ja kohtupraktikas välja kujunenud 5 elatise suuruse arvestamise metoodikast ja põhimõtetest. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et

§ 101

lg 1 ja

§ 102

lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtivad vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt selle kohta ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Seega ei ole asjakohane kostja etteheide, et laste kulutuste suurus ei ole kooskõlas RAKE uuringuga. Hagejate nõuded on kooskõlas perekonnaseaduses sätestatuga.

1. Kostja vastuväidete kohaselt elavad hagejad koos ja jagavad nii toidukulusid kui ka elamisja transpordikulusid, lisaks saavad lapsed omavahel teatud asju jagada ja taaskasutada vanemale lapsele ostetud mänguasjad. Kostja leidis, tuginedes RAKE uuringule, et mastaabisäästu tuleks arvestada korrutades teise lapse ülalpidamiskulu kordajaga 0,
2. Hageja vaidles kostja mastaabisäästu puudutavatele väidetele vastu selgitades, et üks laps on 15 ja teine saamas 12, lapsed on erinevast soost ja ei saa riideid jagada. Mänguasju lapsed ei kasuta, kuid vajavad selle asemel kumbki oma huvidele vastavaid arendavaid trükiseid ja tegevusi. Hageja selgituste kohaselt ei teki hagejatel mastaabisäästu ka toidukulude, eluasemekulude ja transpordikulude osas, kuna tulenevalt vanusevahest ja päevakava erinevusest söövad lapsed nii kodus kui väljas erinevatel aegadel. Kodus tehakse soe söök kord päevas. Hageja I söögivajadus teismelise trenne tegeva poisina on suurem kui täiskasvanud meestel ja hageja II vajadus sarnaneb täiskasvanud naisele. Hageja tõi esile ka selle, et eluasemekulud jagunevad võrdselt korteris elava 3 inimese vahel (hagejad ja nende ema). 27.
3. Kohus selgitab, et mastaabisääst võib iseenesest olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 tähenduses, kuna mitme lapse kooselamine võib lapse vajaduste suurust mõjutada. Kohus nõustub aga hagejate selgitustega selle kohta, et tulenevalt laste vanusest ja soo erinevustest, erinevatest huvidest, tegevustest ja päevakavast, ei saa antud juhul toidu, transpordi, riiete ega mänguasjade kulude puhul mastaabisäästu tekkida. Kostja ei täpsustanud hoolimata kohtu selgitustest, millistel asjaoludel saab mastaabisäästu arvestada just kordajana 0,87 ja üksnes teise lapse kohta, samuti ei selgitanud kostja mastaabisäästu mõju väljamõistetavale elatisele. Kohus selgitas kostjale, et ei saa kostja vastuväiteid ise sisustada. Kostja väited mastaabisäästu kohta jäid hoolimata sellest üldsõnaliseks. Hagejate selgitustele kostja vastuväiteid ei esitanud.

1. Elatise vähendamiseks ei anna alust kostja paljasõnaline väide, et lapsed on tema vahetul ülalpidamisel ajal, mil nad viibivad kostjaga. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile, kui palju lapsed kostja juures viibivad ja milliseid hagejate vajadusi ta sellel ajal vahetult kannab. Hageja selgituste kohaselt kohtub kostja hagejaga I ühe korra nädalas mõneks tunniks ja hagejaga II on kostja kohtunud perioodil 03.05.2019 kuni 30.10.2019 kaks korda mõneks tunniks. 02.10.2020 käis kostja hagejaga II Snuukeri klubis. Lapsed kostja juures ei ööbi ja kostjal ei ole lastega seotud eluasemekulusid. Ühel korral on kostja veetnud hagejatega nädalavahetuse reede õhtust pühapäevani. Kostja ei vaielnud hagejate väidetele vastu ja ei esitanud kohtule ka teistsuguseid andmeid, mis võimaldaksid elatise suuruse kindlaksmääramisel lastega suhtlemise aega arvesse võtta. Kostja märkis üksnes seda, et kostja ja laste suhtluskorda ei ole kindlaks määratud ja ta soovib esitada omapoolse graafiku lastega koos oldud aja kohta, kuid ei esitanud kohtule mingeid andmeid. Kostja üldsõnaliste väidete alusel ei ole aga võimalik kostja soovitud järeldusi teha. Kohus märgib veel, et see, et kostja soovib veeta lastega rohkem aega ning soovib lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Kohus mõistab elatise välja lähtudes tänasest olukorrast. Asjaolude olulisel muutumisel on nii hagejatel kui kostjal TsMS § 497 aluste esinemisel õigus nõuda elatise suuruse muutmist. 6 28.
2. Kohus ei arvesta asja lahendamisel kostja 01.02.2021 esitatud nimekirjaga kuupäevadest, millal ta on lastega väidetavalt kohtunud. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 2 kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS § 331 sätestatud juhul ja korras. 28.
3. Hageja selgitas juba oma hagiavalduse 30.10.2019 täienduses kui palju hagejad ja kostja omavahel aega veedavad ja et see ei mõjuta kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust. Kohus pööras oma 30.09.2020 selgituskirjas kostja tähelepanu sellele, et kui kostja väidab, et ta peab lapsi vahetult üleval ajal, mil lapsed viibivad tema juures, tuleb tal konkreetselt esile tuua, kui palju hagejad kostja juures viibivad. Kohus hoiatas, et üldsõnalised viited ei ole piisaavad. Samuti tuli kostjal esile tuua see, milliseid hagejate vajadusi ta vahetult kannab. Kohus juhtis kostja tähelepanu ka sellele, et kõiki lapse kasvatamisega seotud kulusid ei mõjuta asjaolu, et laps viibib lahuselava vanema juures. Kostja ei sisustanud ega tõendanud oma üldsõnalisi väiteid selle kohta, et ta peab lapsi vahetult üleval. 11.11.2020 kohtumääruses kordas kohus oma 30.09.2020 kirjas esitatud selgitusi selle kohta, et kõik asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud tuleb kohtu ette tuua ja ka tõendada. Kohus selgitas, et üldsõnaline viide, et kostja teeb kulutusi endale ja lastele, ei ole piisav. Kohus teatas ühtlasi, et lõpetab eelmenetluse 03.12.2020 ja pärast seda ei või enam uusi avaldusi, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid esitada. Kohus võimaldas pooltel hiljemalt 01.02.2021 esitada seisukohti osas, mis puudutab kostja majanduslikku olukorda ja võimet lastele ülalpidamist anda, kuna kohus oli kogunud kostja majanduslikku olukorda puudutavad tõendid ise. Kostjal ei olnud seega menetluslikult enam võimalik esitada uusi väiteid selle kohta, mis kuupäevadel ta lastega kohtunud on. Kohus selgitas ka oma 20.01.2021 kirjas, et uute asjaolude ja tõendite esitamine ei ole selles menetlusstaadiumis enam võimalik. Seetõttu on kostja poolt 01.02.2021 esitatud asjaolud esitatud hilinenult ja kohtul ei ole võimalik neid asja lahendamisel arvestada. Nende väidete menetlemine ei ole põhjendatud ka TsMS § 331 alusel, kuna kostja ei ole põhjendanud, et väite hilinenud esinemiseks oleks olnud mõjuv põhjus. Samuti ei ole kostja uute väidete arvestamine võimalik põhjusel, et see põhjustaks asja lahendamise viibimist, mis on vastuolus alaealiste laste huvidega. Kohus ei pea võimalikuks menetluse uuendamist. Kostjale oli tagatud võimalus esitada oma vastuväited ja tõendid tähtaegselt.
4. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tema poolt esitatud tõendid kinnitavad, et ta kannab lastele elatise andmise eest vahetult hoolt. 29.
5. Kostja esitatud Veloplus ostuarve (dtl 207) jalgratta ostmise kohta 18.03.2019 ei ole asjakohane, kuna käesolevas menetluses on vaidluse all periood alates maikuust
6. 29.
7. Hotell Dorpat OÜ 29.09.2019 tehtud makse (dtl 208) 160 eurot. Hagejad ei vaidle vastu sellele, et käisid kostjaga 28.09-29.09.2019 Tartus, kuid ei nõustu, et tegemist oleks ülalpidamiskuluga. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole laste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisega

§ 99tähenduses.

Ainuüksi see, et kostja otsustas teha suurema kulu ja veeta lastega nädalavahetuse kodust eemal, ei anna alust järeldada hagejate ema igakuiste perioodiliste kulutuste vähenemist. Kostja ei ole ka ise selgitanud, mil viisil hotelli arve maksmine väljamõistetava elatise suurust mõjutab. 7 29.3. Kviitung seljakoti soetamise kohta 28.11.2019 hinnaga 42,70 eurot (dtl 209) ei ole arvestatav. Hageja selgitas, et lapsele ei olnud uut seljakotti vaja ja kostja ei ole esile toonud, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et isa ostab lapsele koolikoti. Kostja esitas kohtule ka järgmised kviitungid: 30.12.2019 Tradehouse OÜ 75 eurot; 02.12.2019 ja 12.12.2019 H&M 39,99 eurot ja 14,98 eurot; 14.12.2019 Euronics149 eurot, 12.12.2019 Reserved 23,18 eurot; 01.16.2020 Reserved 15,19 eurot ja 27.01.2020 Sokisahtel 14,38 eurot; 28.08.2020 H&M 24,18 eurot ja 28.08.2020 Eesti Donuts 5 eurot; 28.08.2020 Hesburger 4,50 eurot ja 27.08.2020 Hill Hill piljard 30,70 eurot; 03.09.2019 Klick 228,97 eurot ja 07.09.2020 H&M 38,18 eurot; 03.09.2020 Hesburger 5 eurot, 22.09.2020 Vesivärava Kohvik 3,40 eurot ja 26.09.2020 Maksimarket 23,12 eurot; 28.09.2020 Foodstard OÜ 18,20 eurot, 28.09.2020 Prisma 4,6 eurot ja 17.09.2020 Charlot OÜ 88 senti; 02.10.2020 Club 147 snuuker 23,80 eurot (dtl 210–219). Lisaks esitas kostja ühe kinopileti 15.10.2020 arve 4,19 eurot (dtl 232) ja suupistete arve Apollo kinost 23,34 eurot ning 18.10.2020 snuukeri kviitungi 35,71 eurot (dtl 233). Kostja ei ole aga hoolimata kohtu selgitustest esile toonud, mis kulutustega tegemist on, et tegemist on just ülalpidamiskohustuse täitmisega ega seda, kuidas need kulutused mõjutavad kummagi hageja kasuks kostjalt väljamõistetavat elatist. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et esitatud kviitungid hõlmavad osaliselt tõenäoliselt ka kostja enda kulu (näiteks väljas söömise kulu, sokkide ostmine 27.01.2020 (dtl 213) ja hotelli kulu).

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt peab lahus elav vanem andma lastele ülalpidamist raha maksmisega lapse seaduslikule esindajale. Kohustatud isik võib ainult mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks eelnimetatud kulude tegemise kohta kokkulepe või et hagejate ema oleks need kulud heaks kiitnud. Vastupidi, hageja vaidleb vastu nii sellele, et kulud on käsitletavad ülalpidamiskohustuse täitmisena, kuid osaliselt ka sellele, et kviitungid üldse lastele tehtud kulutusi kajastavad. Hagejate ema kiitis kostja esile toodud kulutustest heaks üksnes 17.09.2020 kulu hagejale I Charlot kauplusest hinnaga 29 senti ostetud kiirköitjale (dtl 218), mida lapsel oli ka tegelikult vaja. Kohus leiab, et selline ühekordne väike kulu ei anna, arvestades ka lapse õigustatud huve, alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist. Lapse vajaduste katmist planeerib lapsega koos elav ja tema elu vahetult korraldav lapsevanem. Lapsest lahus elav vanem ei saa jätta elatist tasumata põhjusel, et ta on otsustanud teha kulusid, ilma selle vajalikkust teise vanemaga läbi rääkimata ja kulutuse tegemises kokku leppimata. Samuti ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda igasugust lapsega koos veetmise ajal tekkivat meelelahutuse kulu või lapsele kingituste tegemise kulu, mille kandmine on vanema jaoks vabatahtlik. Esmalt tuleb vanemal hoolitseda lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalike vahendite olemasolu eest ja alles seejärel, vastava tahte ja võimaluste olemasolul, teha kingitusi, käia väljas söömas ja meelt lahutamas. Kostja ei toonud hoolimata kohtu ettepanekust esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja kannab lastega koos viibimise ajal selliseid lastega seotud kulutusi, mis vähendavad hagejatega koos elava vanema igakuist laste eluvajaduste rahuldamisega seotud kulu.Õige ei ole kostja väide, et ta ei ole võimeline lastele ülalpidamist andma. Samuti on selline väide üldsõnaline. Kohus selgitas, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ka kehva majandusliku seisu korral ja kui kostja soovib tugineda asjaolule, et tema sissetulekud ei võimalda hagejatele miinimummääras elatist maksta, tuleb kostjal esile tuua ka tema enda igakuised keskmised vajadused, tema igakuine sissetulek perioodil alates hagi esitamisest ja tema varanduslik olukord, st kostjale kuuluv registreeritav vara või muu väärtuslik vara ja säästud. Samuti tuli kostjal, kui talle kuulub vara, esile tuua, miks kostja leiab, et selle arvelt ei ole võimalik lastele ülalpidamist anda. Need asjaolud tuli ka tõendada. Kostja ei ole kohtu püstitatud küsimusele vastanud, kõiki nõutud asjaolusid esile toonud ega tõendeid esitanud. 8 33.

1. Kostja esitas kohtule üksnes tõendid enda kulutuste kohta. Tõendite kohaselt on kostja kohustused kokku keskmiselt 1007,72 eurot järgmiselt: laen (leping xxxxxxxx) igakuise maksega 133,94 eurot (dtl 234–239) ja laen (leping xxxxxxxx) igakuise maksega 554,78 eurot (dtl 240–247). Lisaks tasus kostja 2019 ja 2020 igakuiselt arvete alusel Alexela AS-le (keskmiselt 145 eurot kuus); Saku Maja AS-le (keskmiselt 27 eurot kuus); Telia Eesti AS-le (keskmiselt 36 eurot kuus); Ekovir OÜ-le (keskmiselt 14 eurot), Eesti Gaas AS-le (keskmiselt 97 eurot kuus), (dtl 248–258). Kostja ei selgitanud, mis kohustustega tegemist on. Samuti ei esitanud kostja kohtu poolt nõutud andmeid oma sissetulekute ja vara kohta.
2. Kuna kostja andmeid oma sissetulekute ja vara kohta hoolimata kohtu vastavast nõudest ei esitanud, tegi kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud ise. Kohtu kogutud andmetel kuulub kostjale W OÜ (dtl 279) ja Z OÜ osa (dtl 281). Samuti kuulub kostjale 2006.a sõiduauto Volvo V70 (dtl 283–284). Kostja ei ole registreeritud töötuna või tööotsijana ja talle ei ole määratud töötuskindlustushüvitisi ega töötutoetusi (dtl 304). Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.05.2019–31.10.2020 kostjale tehtud väljamakseid 5168,74 eurot (dtl 308). Sotsiaalkindlustusameti andmetel ei ole kostjale määratud ega makstud sotsiaal- ja peretoetusi või pensioni (dtl 358).
3. Kohtu kogutud andmed ei kinnita kostja väidet, nagu oleks tema majanduslik olukord sedavõrd halb, et tal ei ole võimalik hagejate ees oma kohustust seaduses sätestatud määras täita. 35.
4. Kostjal on AS-s SEB pank digikassa, mille jääk oli 09.12.2020 seisuga 505,21 eurot (dtl 312–319). Samuti on kostjal arvelduskonto, mille jääk oli 09.12.2020 seisuga 81,77 eurot (dtl 321–351). Arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostjale on perioodil 20.05.2019– 09.12.2020 laekunud töötasuna Taxify OÜ Bolt ja Z OÜ-lt kokku 10 568,03 eurot järgmiselt: 2019 mais Taxify OÜ 453,74 eurot, juunis Taxify OÜ/Bolt 1092,16 eurot, juulis Bolt 789,72 eurot, augustis Bolt 448,98 eurot ja Z OÜ 1600 eurot, septembris Z OÜ 800 eurot, oktoobris Z OÜ 800 eurot, novembris Z OÜ 800 eurot, detsembris Z OÜ 1600 eurot, 2020 jaanuaris Bolt 38,48 eurot, veebruaris Z OÜ 800 eurot, märtsis Bolt 4,32 eurot, aprillis Bolt 60 eurot, mais Bolt 9,44 eurot, juunis Bolt 206,16 eurot, juulis Bolt 205,10 eurot, augustis Bolt 761,97 eurot ja septembris Bolt 97,96 eurot. 35.
5. Lisaks on kostja teinud oma AS SEB arvelduskontole sularaha sissemakseid 2019 juulis 1250 eurot, 2020 veebruaris 600 eurot, mais 70 eurot, juulis 440 eurot, augustis 300 eurot, septembris 200 eurot, oktoobris 730 eurot ja novembris 400 eurot. See on kokku 3990 eurot 35.
6. Kostjal on Swedbank AS-s arvelduskonto, mille jääk oli seisuga 12.01.2021 1011,88 eurot (stl 363–373). Arvelduskontolt nähtub, et kostjale laekus 15.11.2020 ja 14.12.2020 töötasuna 1800 eurot kummalgi kuul. Lisaks on kostjale laekunud Z OÜ-lt 2020 märtsis 1600 eurot, aprillis 600 eurot, mais 600 eurot ja juunis 1100 eurot (dtl 363–373). See on kokku 7500 eurot (3600+3900). 35.
7. Lisaks on kostja teinud oma Swedbank AS arvelduskontole sularaha sissemakseid 2019 juunis 1350 eurot, juulis 750 eurot, augustis 760 eurot, septembris 1450 eurot, novembris 650 eurot, 2020 jaanuaris 500 eurot, veebruaris 1100 eurot, märtsis 300 eurot, aprillis 900 eurot, mais 100 eurot, juunis 520 eurot, juulis 1050 eurot, augustis 680 eurot septembris 1050 eurot, oktoobris 800 eurot. See on kokku 11 960 eurot. 35.
8. Kostjal on Swedbank AS hoiukonto, mille jääk oli 12.01.2021 seisuga 126 eurot (dtl 374). 9 35.
9. Kostjale on raha kandnud ka eraisikud kokku 3784 eurot järgmiselt: 2019 novembris 741 eurot, detsembris 150 eurot, 2020 mais 750 eurot, juunis 200 eurot, novembris 188 eurot, detsembris kokku 526 eurot, 2021 jaanuaris 962 eurot. 35.
10. Kõigele eeltoodule lisaks on kostjale laekunud Swedbank AS kontole detsembris 2019 ja detsembris 2020 põllumajandusmaa rendi eest 150 eurot. 35.
11. AS-is LHV Pank omab kostja üksnes pensionifondi (
12. samba osaku fond, väärtusega 15 997,62 eurot, dtl 355). Kohus ei arvesta pensionifondi osakuid kostja varana, mille arvelt oleks võimalik lastele ülalpidamist anda.
13. Eeltoodud andmete alusel oli kostja kogusissetulek perioodil mai 2019 kuni jaanuar 2021 38 102,03 eurot (10 568,03 +3990 + 7500 + 11 960 + 3784 + 300), s.o keskmiselt 1905,10 eurot kuus. Lisaks on kostjal hoiukontod koguväärtuses 631,21 eurot. Arvestades, et osa hageja sissetulekust on laekunud arvelduskontole sularahas, on tõenäoline, et kostjal on ka tulu, mis arvelduskonto väljavõttel ei kajastu. Kostja ei ole selgitanud, miks sellisest sissetulekust ei piisa oma alaealistele lastele igakuise elatise maksmiseks, kahjustamata samal ajal ka enda tavapärast ülalpidamist. Sellest piisab nii kostja enda esile toodud kulude katmiseks kui ka lastele seaduses sätestatud määras ülalpidamise andmiseks (1905,10 – 292 – 292 – 1007,72 = 313,38 eurot). 36.
14. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu ei saaks temale laekuvat tasu arvestada töötasuna. Kostja valib ise, millises töö- või töövõtulepingu või muus vormis ta oma laste ülalpidamiseks tulu teenib. Väide, et kostja arvelduskontole laekuv Taxify OÜ Bolt ei ole töötasu, vaid ettevõte tulu, jääb arusaamatuks. Samuti on selline väide tõendamata. Igal juhul on kostjal aga omaenda ettevõttelt võimalik sellisel juhul teha endale töötasu väljamakseid. Kohus ei nõustu kostja väitega ka selle kohta, nagu ei saaks temale eraisikute poolt kantud summasid arvestada sissetulekuna, mille arvelt lastele ülalpidamist anda. Tuluga on tegemist sõltumata sellest, kas see laekus müügi- või töövõtulepingu alusel. 36.
15. Kohus nõustub hagejatega, et asjaolu, et kostja käib palju väljas söömas, viitab tema heale elatustasemele. Kostja arvelduskonto väljavõtete kohaselt on kostja 20 kuu jooksul käinud väljas söömas kokku 2130,57 euro eest, s.o keskmiselt 106,53 eurot kuus. Kohus leiab, et tegemist on arvestatava summaga olukorras, kus kostja väidab, et tema majanduslik olukord ei ole hea. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohvikutes ja restoranides söömas käimine on elementaarne eluline väljaminek. Olukorras, kus vanemal ei ole piisavalt raha enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks, tuleb vanemal oma kulutusi piirata. Väljas söömise asemel on võimalik võtta söök kodust kaasa, vähendades sellega oluliselt igakuiseid kulutusi, mis omakorda võimaldab anda lastele eluks vajalikke vahendeid. Kui väljas söömise vajadus siiski püsib, on võimalik valida ka soodsamaid söögikohti.
16. Kohus selgitas kostjale ka seda, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka kehva majandusliku seisu korral (

§ 102

lg 2 esimene lause) ja andis kostjale võimaluse esile tuua oma kvalifikatsioon ja senine töökogemus, praegune töökoht, samuti see mida ta on teinud tulu teenimiseks või tulusama töö leidmiseks, et tagada oma alaealiste laste ülalpidamine. Kostja ei ole ka neid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Elatise vähendamine alla seaduses sätestatud määra ei ole seega võimalik ka põhjusel, et asjas esitatud väidetest ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja ei olekski võimeline oma alaealiste laste ülalpidamiseks piisavalt tulu teenima. Vastupidi, asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on töövõimeline ja tegus inimene, talle kuulub kaks ettevõtet, talle laekub töötasu ja tal liigub arvestatav summa sularaha. Kostja töövõimet ei ole piiratud ja tal ei ole olnud vajadust taotleda sotsiaaltoetusi või võtta ennast töötuna ja tööotsijana arvele. 10 38. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna käesolevas asjas alust ka kostja väide, et kummalegi hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esineks mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. 39. Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei pea andma lastele elatist suuremas ulatuses, kui suudab anda hagejate ema.

§ 105

lg 3 kohaselt vastutavad vanemad ülalpidamiskohustuse täitmise eest osavõlgnikena. Kusjuures kummagi vanema kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega määratakse kostaja ülalpidamiskohustus kindlaks lähtudes tema enda, mitte hagejate ema võimalustest. Elatise alla seaduses sätestatud määra väljamõistmiseks näeb alused ette

§ 102

lg 2, millest ei tulene, nagu annaks kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks alust see, kui hagejate seadusliku esindaja sissetulekud on suuremad või väiksemad kui kostjal (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Vastupidi, kohustuse kindlaks määramisel arvestatakse, et vanemad ei jääks tulenevalt oma sissetulekust ja varalisest seisust ebavõrdsesse olukorda. 40. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus vähendada hagejate nõutud elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Kostja ei ole hoolimata kohtu korduvatest selgitustest tõendanud ühtegi sellist asjaolu, mis, arvestades ka alaealiste laste õigustatud huve, võiks olla käsitletav mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 tähenduses.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele ülalpidamist andnud, on ta oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja hagejate nõuded elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. II 41. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt 17 päeva eest perioodi kohta 03.05.2019 kuni 19.05.2019 ühekordses summas 148,06 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (

§ 99

, § 101 lg 1,

§ 102ja § 105 lg 3).

42. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale rahuldamisele, täidab ülalpidamisnõue oma eesmärki üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt 11 äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva elatise nõude ulatuse määramisel arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud isik on sellel ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks. Samuti arvestab kohus sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-16 p 19-20).

1. Kostja ei nõustu tagasiulatuva nõudega põhjusel, et hagi ja nõue tulid kostja jaoks üllatusena. Kohus leiab, et need asjaolud ei anna alust elatise välja mõistmata jätmiseks. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et kohustus anda oma alaealistele lastele ülalpidamist, tuleb talle üllatusena. Kuna tegemist on väga lühikese perioodiga, s.o vaid 17 päeva, ei ole alust leida, et hagejad oleksid jätnud ülalpidamise järjepidevalt nõudmata.
2. Lisaks märkis kostja, et ta on vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele elatist tasunud summas 150 eurot kuus. Vanematevaheline kokkulepe elatise tasumise kohta võiks iseenesest olla asjaolu, mis annab aluse jätta elatis tagasiulatuvalt välja mõistmata. Sellisel juhul ei saaks kostja ette näha, et ta on oma kohustust rikkunud ja et hagejatel on selle kohta etteheiteid. Kostja ei ole aga hoolimata kohtu selgitustest tõendanud, et vanemate vahel on varasem kokkulepe elatise tasumise kohta. Kohus selgitas kostjale, et kuna hagejad vaidlevad kostja väitele sõnaselgelt vastu, tuleb kostjal oma väide tõendada. Kuna kostja ei ole seda teinud, ei ole kohtul kostja soovitud asjaolu võimalik tuvastada. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks tema poolt väidetud kokkulepet kunagi täitnud, kuigi kohus selle tõendamise vajadusele eraldi tähelepanu pööras. See ei nähtu ka kostja arvelduskonto väljavõtetelt.
3. Kostja ei ole toonud esile ka selliseid asjaolusid, mille alusel võiks kohus leida, et elatise kostjalt väljamõistmine 17 päeva eest enne hagi esitamist, oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav ja paneks ta raskesse majanduslikku olukorda.
4. Eeltoodust tulenevalt ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse jätta hagejate tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Kohus rahuldab hagid ja mõistab kostjalt välja elatise perioodi eest 03.05.2019 kuni 19.05.2019 kummagi hageja kasuks ühekordses summas 148,06 eurot.
5. Hagejad paluvad mõista kostjalt tagasiulatuva elatise tasumisega viivitamisel välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist Sama paragrahvi 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
6. TsMS § 457 lg 1 tulenevalt on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik jõustunud kohtuotsus. Hagejad paluvad määrata kostjale tähtaja tagasiulatuva elatise tasumiseks 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramise taotlusega TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Kohus rahuldab taotluse ja annab kostjale ühekuulise tähtaja kohustuse täitmiseks. Kui kostja kohustust tähtaegselt ei täida, tuleb tal tasuda täitmisega viivitamise tõttu viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise aja seisuga on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas).
7. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ka edasiulatuva elatise tasumiseks selliselt, et elatis tuleb maksta iga kuu esimeseks päevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

12

1. Kohus märgib, et ei arvesta otsuse tegemisel 300,84 euroga, mille pidas kostja Swedbank AS arvelduskontolt 15.09.2020 käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse alusel kinni kohtutäitur menetluse ajal. Kohtutäituri poolt kinni peetud summa ei mõjuta lastele igakuiselt tasumisele kuuluva elatise põhjendatud suurust. Elatis, mille kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud, võetakse arvesse käesoleva otsuse täitmisel. Menetluskulude jaotus
2. Seoses hagi rahuldamisega jäävad hagejate menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja kanda jäävad ka tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud (TsMS § 169 lg 2).
3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.
4. a otsusega nr 2-
5. 13