lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 120 eurot avaldaja HOOVI Rental OÜ arveldusarvele nr xxxx. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
§-tele § 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 ning tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust.
) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 tööpäevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 6. Avaldaja taotleb
lg 2 p 1 alusel avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 120 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda avaldaja HOOVI Rental OÜ arveldusarvele nr xxxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Osalise loobumise vastuvõtmine 7. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest osaline loobumine, s.t loobumine võlgnik I BirchLogs OÜ (registrikood 11148964) vastu esitatud nõuetest, tuleb vastu võtta ja lõpetada võlgnik I BirchLogs OÜ suhtes tsiviilasjas menetlus. 8. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
Logs OÜ vastu esitatud nõuetest) vastu võtta ja asja menetlus võlgnik I BirchLogs OÜ suhtes lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10.
11.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 12. Kooskõlas
ja § 168 lg-ga 2 jätab kohus hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda ning kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole võlgnikul I, s.o BirchLogs OÜ’l menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Kompromissi kinnitamine 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 16. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 17. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahele) tööpäevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
18. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 19. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 20. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 21. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-132351. Riigilõivu tagastamine 22.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 23. Avaldaja palub
lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 120 eurot avaldaja HOOVI Rental OÜ arveldusarvele nr xxxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 tagastab kohus avaldajale pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 120 eurot, kuivõrd avaldaja on avalduse esitamisel tasunud avalduselt riigilõivu kokku summas 240 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.