TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-508 Otsuse kuupäev 18. november 2022 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Peeter Kallase kaebus Transpordiameti 11.

lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu 3 3-22-508

lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (

§ 6lg-d 3 ja 4).

Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta

lisades 3 või 4 toodule (

§ 10lg 14 p 1).

Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava eesja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse kohast vaidlustamisviidet (

lisa 8).

1. Kaebaja
2. veebruari
3. a sõidueksami tulemus on fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 8-9), mis vastab

lisas 8 esitatud nõuetele. Sealjuures on ära märgitud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksami kaardil oli märgitud mittearvestatuks alajaotus „ohutuse tagamine“ selgitusega „raudteeületus ohutuses veendumata“ ning mittearvestatuks alajaotus „iseseisev liiklemine“ selgitusega „liikluskorraldusvahendite tundmine“. Sõidueksami kaardil on selgitatud ka eksamitulemuse vaidlustamise korda.

1. Selle asja lahendamisel on olulisteks tõenditeks vastustaja
2. märtsil 2022 esitatud sõidueksami kulgu kajastavad videosalvestised. Ühelt videosalvestiselt nähtub eksamisõiduki esikaamera vaade, teiselt sisekaamera vaade ning kolmandalt tagakaamera vaade. Seega on võimalik näha ja kuulda nii liikluses kui ka eksamisõidukis sees toimuvat. Sõidueksami kaardilt ja videosalvestistelt nähtub, et sõidueksam lõpetati enneaegselt (s.o katkestati) pärast
3. minutit. Eksamineerija andis vastavalt

§ 6

lg-tele 3 ja 4 sõidueksamile selle lõpuosas hinnangu ja selgitas kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Kuigi sõidueksami kaardilt ei nähtu sõidueksami mittesooritatuks lugemise detailseid põhjendusi, siis selgitas eksamineerija neid kaebajale suuliselt ja need selgitused on videosalvestistelt selgelt kuulda. Videosalvestistelt on näha ja kuulda, kuidas eksamineerija tõi välja eksamil tehtud vead ja küsis kaebajalt nende vigade tegemise kohta selgitusi. Ühtlasi selgitas eksamineerija kaebajale, milline oleks olnud liikluses õige käitumine. Seega oli kaebaja teadlik negatiivse eksamitulemuse põhjendustest.

1. Eeltoodust nähtub, et vastustaja otsus
2. veebruaril 2022 korraldatud kategooria B101 sõidueksami kohta vastab vorminõuetele ning ei ole selgitamis- ega põhjendamispuudustega. Järgnevalt hindab kohus, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine on sisuliselt õiguspärane.
3. B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250-kilogrammise täismassiga autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt ning lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teedel. Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele (

§ 10lg-d 9 ja 12).

Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega. Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita ning liiklusvoolust väljuda, kohandades oma 4 3-22-508 sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele ning vältida põhjendamatult teiste liiklejate takistamist (

§ 11lg-d 2 ja 3).

1. Vastustaja hinnangul ei järginud kaebaja sõidueksamil LS § 19 ja § 59 nõudeid. Vastustaja heidab kaebajale sisuliselt ette määrus nr 50 lisas 4 sätestatud järgmiste kompetentside rikkumist: enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne (1.1.2.1); fooride, liiklusmärkide ja teemärgiste järgimise oskus (õige käitumine foori ees, liiklusreguleerijate korralduste täitmine, liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine, teekattemärgiste õige järgimine (1.1.3.4). Vastustaja hinnangul esinesid kaebaja sõidueksami soorituses nende kompetentside puudused, sest kaebaja ei veendunud kahel korral raudteeülesõidu ohutuses ning ei teadnud liiklusmärk 591 „Stoppjoonemärk” tähendust, mis omakorda tõi kaasa põhjendamatult teiste liiklejate takistamise. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga alljärgnevatel põhjustel.
2. Kaebaja ületas sõidueksamil kahel korral Põlva raudteeülesõidukoha (mõlemas suunas). Tee ääres paremal oli mõlemas suunas liikudes foor, mis lubas edasi liikuda, avatud tõkkepuu ning liiklusmärk 591 „Stoppjoonemärk“. LS § 6 lg 6 alusele kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. veebruari
4. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 punkti 57 kohaselt osutab märk 591 „Stoppjoonemärk” sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korral. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et kaebaja peatus sõidueksamil mõlemal korral raudteeülesõidukoha ees, kuid selleks ei olnud vajadust, sest fooris ei põlenud edasisõitmist keelevaid tulesid ning tõkkepuu oli avatud. Kaebaja tegevus viitab sellele, et ta ei mõistnud stoppjoonemärgi tegelikku tähendust ega käitunud vastavalt. Seda kinnitab ka kaebaja sõidueksamil esitatud põhjendus, et peatumine oli vajalik üksnes stoppmärgi tõttu. Seega ei olnud kaebaja tegevus nõuetele vastav. Sõiduki tagumisest kaamerast on ka näha, et mõlemal korral takistas kaebaja tegevus seetõttu teist liiklejat, millist tegevust tuleb samuti vältida.
5. LS § 19 lg 1 ja § 59 lg 1 kohustavad liiklejat/juhti olema raudteeülesõidukohale lähenedes ja seda ületades eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta selleks ettenähtud kohas. Raudteeülesõidukohale lähenedes ja seda ületades peab sõiduki juht olema seega eriti tähelepanelik. Ohutuses veendumine on elementaarne nõue arvestades tekkida võiva ohu ja võimalike raskete tagajärgedega. Kaebaja raudtee ületamise ohutuses aga ei veendunud. Mõlemal korral raudteed ületades ei vaata kaebaja piisavalt paremale ega vasakule. Kaebaja keerab peatuma jäädes küll mõnevõrra pead paremale, kuid kohtu hinnangul üksnes tee ääres asuva liiklusmärgi 591 või foori suunas, mitte laiemalt. Sellele viitab selgelt kaebaja silmade asend, pilk on mõlemal korral suunatud üksnes kergelt paremale ja ülesse. Kaebaja vaatas tõenäoliselt kõrgemal asunud fooritulede ning stoppjoonemärgi poole ega veendunud, et rong ei lähene paremalt. Kaebaja ei vaata raudteeületuskohal sõidukiga liikuma hakkamisel kordagi vasakule veendumaks, et rongi ei tule ka sealt poolt. Ka raudteeülesõidukohale lähenedes ei tee kaebaja selliseid liigutusi, mis võimaldaks ülesõidu ohutuses veenduda. Sellisel viisil käitudes ei saanud kaebaja kuidagi veenduda raudteeülesõidukoha ületamise ohutuses. Seega on kohtu jaoks ilmselge, et kaebaja ei veendunud ohutuses ja selline eksimus on oma olemuselt raske.
6. Kohtu hinnangul viitab kahel korral samade vigade tegemine olulistele puudustele kaebaja sõiduoskuses ja liikluskorraldusvahendite tundmises. Sõidueksamil esinenud puudused ei olnud väheolulised, mistõttu oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud. 5 3-22-508 18.

§ 10

lg 14 p 1 ja lisa 4 p 1.2 tuleneb, et kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võivad ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasas olev isik peab sekkuma või mitte. Eksamineerijal on samuti õigus otsustada, kas eksam viia lõpuni või katkestada vastavalt eksamineeritava oskustele ja käitumisele. Käesoleval juhul otsustas eksamineerija kaebaja sõidueksami katkestada põhjendatult, sest kaebaja tegi samu vigu korduvalt ning katkestamise hetkeks oli selge, et sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Sellisel olukorras puudus vajadus jätkata sõidueksamit.

1. Kaebaja hinnangul võib eksamitulemus olla mõjutatud ka asjaolust, et mitmel korral on tema eksamineerijaks olnud sama isik. Kohus mõistab kaebaja etteheidet nii, et tema hinnangul võis eksamineerijal olla tema suhtes eelarvamus, mis mõjutas ka sooritusele antavat hinnangut. Kohtu hinnangul kinnitavad sõidueksami videosalvestised selgelt, et kaebaja
2. veebruari
3. a sõidueksam tunnistati mittesooritatuks objektiivsetel põhjustel lähtuvalt kaebaja sooritusest. Miski ei viita, et sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli tingitud eksamineerija pahatahtlikkusest või eelarvamustest kaebaja suhtes. Kohtule esitatud materjalides ei viita miski ka sellele, et eksamineerijaks oleks teadlikult valitud sama isik, kes eksamineeris kaebajat ka mõnel varasemal sõidueksamil. Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud, et eksamineerija valik on juhuslik, eksamineerijate graafikuid luuakse mitmeid kuid ette ning eksamineerijad käivad eksameid läbi viimas erinevates kohtades. Kohtul ei ole põhjust selle teabe tõele vastavuses kahelda.
4. Eelnevast tulenevalt on vastustaja
5. veebruari
6. a hindamisotsus nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kohustamisnõude rahuldamine ei oleks võimalik ka siis, kui kohus oleks tuvastanud hindamisotsuse materiaalse õigusvastasuse. Kuna

§ 10

lg-s 13 nimetatud ajaline kriteerium (s.o sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit) ei olnud antud juhul täidetud, sest sõidueksam katkestati 13 minuti möödudes, ei saaks vastustajat kohustada lugema sõidueksam nõuetekohaselt sooritatuks. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja jõudis sõidueksamil sooritada nõuetekohaselt ühe harjutuse (s.o „Piiratud alal tagasipööramine“), kuid eksami sooritatuks lugemiseks on vajalik kolme harjutuse tegemine (

§ 11lg 4 ja lisa 3 p 2.3).

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6