Obsah (10)

§ 142§ 401§ 76§ 100§ 108§ 397§ 113§ 145§ 65§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19015 Tsiviilasi Bigbank AS (regi

§ 142

lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Arvestades, et hagiavalduses viidatud nõuded ei ületa kostja vastutuse rahalist piirmäära, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjalt välja mõista. 3 Kostjate vastus hagile

1. Kostja põhitegevusvaldkond oli ürituste korraldamine, mis COVID19 piirangutega seoses tegid äärmiselt võimatuks oma tegevusalal mõistlikul viisil toimida ning oma kohustusi korrektselt täita, millest annab aimu ka hagejalt palutud maksepuhkus, mille hageja ka rahuldas. Hageja poolt lisadena välja toodud Warning Letter ja Termination Letter ei jõudnud kostjani. Kostja on suhelnud hageja esindajaga emaili või telefoni teel, mitte ühtegi kirja, Warning Letterit ega Termination Letterit ei ole hageja esindaja edastanud emaili teel või andnud kostjale allkirja vastu. Kuna kogu laenulepinguga seonduv kommunikatsioon on toimunud lepinguga seoses emaili või telefoni teel, jääb arusaamatuks, miks hageja ei edastanud kahte sedavõrd olulist kirja samuti emaili teel. Oleks see info jõudnud õigeaegselt kostjale, oleks kostja saanud oma olukorra lahendamiseks operatiivsemalt midagi ette võtta. Küll aga 14.11 on kostja poolt ehk päev enne Termination Letterit üle kantud eelduslik laenumakse. Palun kohtul ennistada laenulepingu kehtivus ja lõpetada menetlus. Kostja on olnud selgelt huvitatud kompromissist. Kuid hageja soovib lisada antud summale veel lisaks 30% viivise+ 90% viivise aastas, mis ei võimaldanud kompromisslepingu sõlmimist. Kompromissettepaneku ideeks peaks olema vastutulek asja lahendamiseks, mitte kahandada kostja võimekust kohustust üldse täita. Hageja nõutava summa 13 841,99 osas on kostja nõus täielikult kompromissiks. Kohtu põhjendused
2. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja ning SCANDIC PROMOTION OÜ sõlmisid 16.09.2019 krediidilepingu nr XXXXXXXXXXXXX (hagiavalduse lisa 1). Kostjad ei ole vaidlustanud, et SCANDIC PROMOTION OÜ on saanud lepingu alusel 20 000 eurot. Hageja on esitanud arvestuse summadest, mis on tagastatud ning milliste võlgnevuste katteks tasutud summad arvestati (hagiavalduse lisa 6), kostja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostjad on toonud esile, et 14.11.2021 on SCANDIC PROMOTION OÜ tasunud hagejale 250 eurot (kostja vastuse lisa), nimetatud summa on hageja arvestuses kajastatud (küll kuupäevaga 15.11.2021, kuid seda saab selgitada makse tegemise ja laekumise erinevate kuupäevadega, kostja ei ole väitnud, et tasutud oleks hagejale midagi ka 15.11.2021) – seega on nõude esitamisel selle summaga hageja arvestanud, summa on arvestatud intressivõlgnevuse katteks. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud ka sellele, et hageja ja X sõlmisid 16.09.2019 käenduslepingu nr XXXXXXXX (hagiavalduse lisa 1).
3. Hageja ja SCANDIC PROMOTION OÜ vahel sõlmitud lepingu näol on tegu krediidilepinguga

§ 401

lg 1 mõttes (krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma). Hageja ja X vahel sõlmitud leping on käendusleping

§ 142

lg 1 järgi (käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest).

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 113

lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise 4 kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“

§ 145

lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1. Hageja väitel on saadetud hageja poolt kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade lepingu ülesütlemise kohta (hagiavalduse lisad 2-5). Kostjate väitel ei ole nad neid kätte saanud. TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 69 lg 3 sätestab: „Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.“ Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-17677 tehtud lahendis selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 regulatsioon kohaldub ülesütlemisavalduse osas (TsÜS § 70 meeldetuletuste osas) ning et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nimetatud põhimõttest kõrvalekaldumine saaja pahatahtlikkuse eeldamise kaudu ei oleks kolleegiumi arvates õigustatud ja tähendaks tahteavalduse kättesaamise riski teistsugust jaotamist, kui seaduse eesmärgipärasest tõlgendamisest tuleneb. Tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on kostjad saanud ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 10.01.2022, kui kostja sai kätte hagimaterjalid sh ülesütlemisavalduse. Kostjad paluvad ennistada laenulepingu kehtivus ja lõpetada menetlus. Kohus märgib, et selleks puudub alus. Ka juhul, kui kohus tugineks sellele, et ülesütlemine on tagajärjetu, siis ei välista see hagi rahuldamist, kuna laenulepingu kohaselt tuli laen ja intressid tagastada maksegraafiku alusel ja viimase makse tähtaeg oli 15.09.
2. Seega oleks nõue tervikuna käesolevaks ajaks igal juhul muutunud sissenõutavaks, seejuures oleks intressinõue suurem. Intressi arvestamine lõppeb lepingu lõppemisel ehk antud juhul lõppes intressi arvestamine ülesütlemisel, lepingu jätkumisel oleks see lõppenud alles 15.09.
3. 5
4. Kostja poolt 05.04.2022 e-kirjaga esitatud seisukohast järeldub, et kostjad peavad viivist liiga suureks.

§ 113

lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab: „Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.“ Krediidilepingus on lepitud kokku intressimääras 12% aastas ja viivisemääras 0,25% päevas. Viivisemäär on seega 91,25% aastas. Kohus on seisukohal, et selline viivisemäär on ebamõistlikult suur. Aastaga kujuneb viivise suuruseks sellise määraga 11 455,63 eurot, mis on peaaegu sama suur summa kui põhivõlg. Kostjad on tunnistanud, et neil puudub võimalus sellist viivist tasuda. Kohus arvestab ka sellega, et kuna krediidileping on sõlmitud äriühinguga, siis kostjate poolt tasutud summad arvestatakse enne viivise kui põhivõla katteks (ehk kostjaid ei kaitse tarbijate puhul kohalduv regulatsioon, kus enne loetakse tasutuks põhivõlg kui viivis). Kohus peab põhjendatuks vähendada viivisemäära 12%-ni aastas, s.o sama määr kui on intressil, mida rakendada alates 16.11.2021 (haginõude viivise arvestamise algus).

1. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suurusele (põhivõlg 12 554,11 eurot, intress 126,62 eurot ja leppetrahv 627,71 eurot). Kohus peab neid nõudeid põhjendatuks. Viivist on hageja nõudnud summas 533,55 eurot (perioodi 16.11.2021-03.12.2022 eest põhinõudelt 12 554,11 eurot määraga 0,25% päevas). Kuna kohus peab põhjendatud viivisemääraks 12% aastas, siis arvestab kohus viivise ümber. Määraga 12% põhisummalt 12 554,11 eurot kujuneb perioodi 16.11.2021-03.12.2022 viiviseks 74,29 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka viivisenõuet alates 04.12.2021 põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude tasumiseni, kuid seda samuti määraga 12% aastas. Kostjad on solidaarvõlgnikud ja vastutavad seega kohustuse täitmise eest solidaarselt. Hageja on palunud piirata X vastutust ning nimetatu on põhjendatud – X vastutus kohustuste täitmise eest on piiratud 30 000 euroga, mis on käenduslepingus märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 12 554,11 eurot, intressi 126,62 eurot, leppetrahvi 627,71 eurot ja viivise 74,29 eurot, samuti viivise alates 04.12.2022 põhinõude 12 554,11 eurot tasumata osalt kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 12% aastas.
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jääb pool hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja pool hageja enda kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 25 297,62 eurot ning sellise 6 hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1000 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 100 eurot. Kohus peab sellist õigusabikulu põhjendatuks. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1100 eurot (riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskuludest 50% (550 eurot) välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei määra rahaliselt kindlaks kostjate menetluskulusid, kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu kulude olemasolu kostjatelt (kostjad ei ole tasunud riigilõive ega kasutanud lepingulist esindajat). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 7