← Eesti

2-22-102155/32

Obsah (4)§ 101§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102155 Tsiviilasi J H ja E H hagi D H va

§-s 101 sätestatud miinimummäärast ning nõuavad kostjalt sellest vähemtasutud elatisvõlgnevuse tasumist. Hagejad nõuavad alates 01.01.2022.a. kostjalt elatise tasumist kalendrikuus 431,60 eurot hagejale 1 ning 461,82 eurot hagejale 2 (s.o. 50% ulatuses mõlema hageja tegelikest kulutustest).

  1. Kostja on alates 01.01.2022.a. tasunud (taaskord küll märkimisväärsete hilinemistega) mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot ning alates 01.04.2022.a. kuni käesoleva ajani mõlemale hagejale 225 eurot kalendrikuus.
  2. Hagejad ei esita nõudeid seoses kostja poolt elatise tasumisega kuni perioodini, mis lõppes 31.07.2021.a. Kuigi kostja tasus ka sellel perioodil elatise makseid mõningase hilinemisega, on kohustused vastava perioodi lõikes tänaseks täidetud. Alates 2

(14)01.08.2021.a. kostja elatist mitme kuu vältel ei tasunud. Kostja tasus hagejate seaduslikule esindajale seejärel sularahas 25.10.2021 kokku 800 eurot, 24.11.2021 kokku 420 eurot ja 26.11.2021 täiendavalt 420 eurot. Kokku on kostja perioodil 01.08.2021.a. kuni 31.12.2021 hagejatele elatist tasunud 1640 eurot, samas kui viie kuu eest tasumisele kuuluv miinimumelatis kahele lapsele oli vastaval perioodil 2920 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt vähemmakstud 1280 euro tasumist (s.o. 640 eurot mõlemale hagejale) elatisvõlgnevuse koosseisus.
  1. Tõele ei vasta kostja poolt 22.04.2022.a. menetlusdokumendis esitatud väide, mille kohaselt leppisid kostja ja hagejate seaduslik esindaja (ema) kokku, et alates septembrist 2021.a. on elatise kohustus väiksem seadusjärgsest elatise määrast. Ühtlasi ei kajasta 22.04.2022.a. menetlusdokumendi lisas 1 esitatud tabel tegelikult hagejate esindajale üle antud summasid, vaid osaliselt on tabelis kajastatud numbreid moonutatud või on need sinna hiljem lisatud.
  2. Hagejate seaduslik esindaja on perioodil 01.04.2022.a. kuni 30.06.2022.a. (s.o. kolme kuu vältel) koondanud kõik igapäevaste vajadustega seonduvad kuludokumendid ning kajastanud vastavad kulud vastavas tabelis koos selgitavate sisukirjetega. Kokku on hageja 1 keskmised kulud kalendrikuus 923,20 eurot ning hageja 2 keskmised kulud kalendrikuus 983,64 eurot. Arvestades mõlema lapse eest laekuvat peretoetust (60 eurot kuus), jääb mõlema vanema kohustuseks hageja 1 kuludest 431,60 eurot ning hageja 2 kuludest 461,82 eurot. Kuigi arvestusperioodil on eluasemekulud keskmiselt väiksemad kui need on talveperioodil, on esitatud kuluarvestust hagejate hinnangul võimalik käsitleda hagejate tavaliste keskmiste kulude arvestuse alusena. Alates 2022.a. septembrikuust soovivad mõlemad lapsed liituda treeningrühmaga, millega lisandub mõlema hageja kuludele treeningutega seonduv kulu 47 eurot kuus. Kuivõrd hagejal 2 on koolis tekkinud raskused reaalainetes, on hagejate seaduslik esindaja juba sõlminud kokkuleppe abiõpetajaga, kes asub alates
  3. septembrist 2022.a. andma hagejale 2 vajalikke järeleaitamistunde kord nädalas. Sellega kaasneb täiendav kulu 180 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt suurenevad hagejate kulud alates 2022.a. septembrikuust vastavas ulatuses ning mõlemale vanemale langev osa kuludest on alates 01.09.2022.a. vastavalt 455,10 eurot hageja 1 puhul ning 575,32 eurot hageja 2 puhul.
  4. Perioodi 01.01.2022.a. kuni 31.03.2022.a. kohta on kostja omaalgatuslikult tasunud mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot. Hageja 1 tegelikest kuludest 50% on vastavast summast 218,16 euro võrra suuremad ning hageja 2 tegelikud kulud 248,38 euro võrra suuremad. Hagejad nõuavad perioodil 01.01.2022.a. kuni 31.03.2022.a. (kolm kuud) kostjalt elatisvõlgnevuse hüvitamist 645,48 eurot hagejale 1 ning 745,14 eurot hagejale
  5. Perioodi 01.04.2022.a. kuni 30.06.2022.a. kohta on kostja omaalgatuslikult tasunud mõlemale hagejale elatist 225 eurot. Hageja 1 tegelikest kuludest 50% on vastavast summast 206,60 euro võrra suuremad ning hageja 2 tegelikud kulud 236,82 euro võrra suuremad. Hagejad nõuavad perioodil 01.04.2022.a. kuni 30.06.2022.a. (kolm kuud) kostjalt elatisvõlgnevuse hüvitamist 619,80 eurot hagejale 1 ning 710,46 eurot hagejale
  7. Hagejad paluvad mõista D H’lt välja: a. elatisvõlgnevus perioodil 01.08.2021 kuni 30.06.2022 tema lapsele E H’le maksmata elatise arvelt summas 1905,28 eurot; b. elatisvõlgnevus perioodil 01.08.2021 kuni 30.06.2022 tema lapsele J H’le maksmata elatise arvelt summas 2095,60 eurot; 3
(14)c. igakuine elatis lapsele E H’le summas 431,60 eurot kuus alates 01.07.2022 ning alates 01.09.2022.a. summas 455,10 eurot kuus; d. igakuine elatis lapsele J H’le summas 461,82 eurot kuus alates 01.07.2022 ning alates 01.09.2022 summas 575,32 eurot kuus.
  1. 07.10.2022 dokumendis on hagejad teatanud nõude aluseks olevate asjaolude muutumisest. Alates septembri algusest asus Hageja 2 püsivalt elama kostja (isa) juurde. Eelnevaga seonduvalt kannavad vanemad ka selle lapse kulud, kes nende juures elavad ning tuleb lähtuda eeldusest, et vastavad kulud on võrdsed. Muutunud eluliste asjaolude tõttu puudub seega käesoleval hetkel vajadus käsitleda elatise nõudeid alates käesoleva aasta
  2. septembrist. Hagejad muudavad oma lõplikke nõudeid lähtuvalt vastavast asjaolust, ega nõua edasiulatuvat elatist vaid üksnes elatisvõlgnevuse hüvitamist kuni
  3. augustini 2022.a., s.o. perioodi kestel kui mõlemad Hagejad elasid emaga.
  4. Hagejad jäävad oma nõuete juurde perioodi lõikes alates 01.08.2021.a. kuni 31.08.2022.a. Vastava võlgnevuse suhtes ei ole kostja esitanud ka sisulisi vastuväiteid. Kostja on tuginenud üksnes ekslikule väitle, et tasus elatist vähem vastavalt vanemate kokkuleppele, ei ole oma väiteid sellise kokkuleppe sõlmimise kohta aga millegagi tõendanud. Ainsaks arvestuslikuks erinevuseks hagejate esitatud seisukohtade ja kostja poolt esitatud tõendite lõikes on positsioonid seoses 2021.a. augustikuu elatisena 25.10.2021.a. sularahas tasutud summa osas. Tegelikkuses tasus kostja hagejate emale nimetatud kohustuse täitmiseks 400 eurot ning vastav summa oli kajastatud ka kostja poolt tõendina esitatud tasumiste tabelis. Hiljem on see summa teadmata asjaoludel (ilmselt kostja enda poolt) üle kirjutatud ja see muudatus on selgelt tuvastatav ka kohtule esitatud tõendil. Arusaamatuks jääb kostja väide, mille kohaselt on kohtule esitatud sularahamaksete tabel koostatud Hagejate seadusliku esindaja poolt. Vastava tabeli koostas ja seda pidas kostja, võttes raha üleandmisel hagejate seaduslikult esindajalt tasumise kohta üksnes allkirja. Vastava dokumendi originaal on eelnevast tulenevalt ka täna kostja käes. Mis asjaoludel on kostja käesolevat dokumenti parandanud ja täiendanud, hagejad ei tea.
  5. Perioodil 01.01.2022 kuni 31.08.2022 (kokku 8 kuud) on hüvitamisele kuuluvad summad vastavalt 3452,80 eurot Hageja 1 kohta ning 3694,56 eurot Hageja 2 kohta. Kostja on Hagejatele vastava perioodi lõikes tasunud elatist kokku 3537,04 eurot, s.o. 1768,52 eurot mõlema Hageja kohta. Eelnevast tulenevalt on Kostjal perioodil 01.01.2022 kuni 31.08.2022 tekkinud elatisvõlgnevus Hageja 1 ees summas 1684,28 eurot ning Hageja 2 ees summas 1926,04 eurot. Hagejad nõuavad Kostjalt vastava kohustuse täitmist.
  6. Tõendamata ja väär on kostja seisukoht, mille kohaselt on pooled sõlminud teatud perioodiks kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja elatist vähem seadusjärgsest miinimummäärast. Sellist kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole ja sellise kokkuleppe sõlmimiseks hagejate nimelt puudus nende emal ka igasugune mõistlik ja ratsionaalne põhjendus. Ühtlasi on ainetu ja arusaamatu kostja seisukoht, mille kohaselt on kostjat ebamõistlikult koormav olukord, kus hagejad nõuavad kohtu kaudu miinimumelatisest suuremate kulutuste tõttu tagasiulatuvalt miinimummäära ületavat elatist. Asjaolu, et olukorras, kus poolte vahel oli juba niikuinii käimas kohtuvaidlus elatise väljamõistmise küsimuses, otsustas hagejate ema nõuda kostjalt elatisena sisse pool laste tegelikest kulutustest, ei saa kuidagi olla kostja suhtes ebaõiglane.
  7. Hagejad paluvad mõista D H’lt välja: 4
(14)a. elatisvõlgnevus perioodil 01.08.2021.a. kuni 31.08.2022.a. tema lapsele E H’le maksmata elatise arvelt summas 2324,28 eurot; b. elatisvõlgnevus perioodil 01.08.2021.a. kuni 31.08.2022.a. tema lapsele J H’le maksmata elatise arvelt summas 2566,04 eurot; Hagejad paluvad kohustada D H temalt väljamõistetud elatis tasuma hagejate ema M-S H pangakontole nr xxx.
  1. Hagejad märgivad kostja vastuväidete osas järgmist. Kostja väide, et kostja täidab ja täitis igakuiselt nõuetekohaselt enda laste ülalpidamiskohustust, on ebaõige. Hagivastusele lisatud pangakonto väljavõtted kajastavad elatise tasumist 2021.a. aprillikuu eest ning perioodi eest alates
  2. jaanuarist 2022.a. Kuni 31.12.2021.a kohustus kostja tasuma lastele elatist miinimummääras, s.o. 292 eurot lapse kohta kuus. Vastava kohustuse täitmisel ei järginud kostja paraku ei elatise maksmise kohustuslikke tähtaegu (elatis tuleb maksta eelneva kuu viimaseks päevaks) ega ka summasid. Kostja väited selle osas, et tema majanduslik seisukord halvenes, ei ole tõendatud. Samuti ei saa see olla aluseks elatise kohustuse ühepoolsele vähendamisele. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostja varalise seisundi või töövõime suhtes muutusi toimunud, mistõttu on ainetud väited selle osas, et kostja ei suutnud alates 2021.a. septembrist elatist ka miinimummääras tasuda.
  3. Lisaks eelnevale ei vasta kostja poolt kohtule esitatud tabel sularahas tasutud elatise osas tegelikkusele. Kostja küll tasus hagejate emale osaliselt elatist ka sularahas, kuid tegelikkuses makstud summasid ja tasumise kuupäevi on esitatud tabelis muudetud. Hagejate emale samasisulist allkirjadega dokumenti ei jäänud. KOSTJA VASTUS
  4. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata, kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust igakuiselt ja vabatahtlikult.
  5. Hagivastuse lisast nr 1 nähtub, et kostja tasus elatist seaduse järgi 2021.a septembrini. Kostja varaline seisund halvenes ning laste vanemate kokkuleppe alusel hakkas laste isa maksma elatist summas 420 eurot. Elatise tasumised olid sularahas kuni 2021.a detsembrini. Kostja tasus elatist uue perekonnaseaduse (

) redaktsiooni alusel summas 426,88 eurot, ehk 213,44 eurot hagejale I ja 213,44 eurot hagejale II. Pärast 01.04.2022.a tasus kostja elatist summas 450 eurot, ehk 225 eurot hagejale I ja 225 eurot hagejale II.

  1. Hagejad esitasid kohtule tõendid, millest kostja ei näe, et hagejate ülalpidamisele läheb igakuiselt 1200 eurot. Lisaks sellele hagejad pole märkinud, et nende peres elab 4 inimest. Hagejate peres on hagejad, nende seaduslik esindaja ja seadusliku esindaja uus elukaaslane. Kulud ei ole arvestatud ja tõenditest ei ole nähtav, et kulud on jagatud nelja inimesega.
  2. Kostja ei ole nõus sellega, et peab tasuma hagejate seadusliku esindaja auto kasko kindluse eest. Kütuse väljavõttes on samuti diisli kütus ja bensiini kütus. Samuti hagejate seaduslik esindaja kasutab bensiini kütust, seega ei ole arusaadav, miks kostja peab tasuma diisli kütuse eest ja kes tangib diisli kütust. Kostja ei pea vajalikuks tasuda hagejate seadusliku esindaja korteri sisustuse eest. Näiteks oli esitatud tõend ruloo eest. Kuidas antud ruloo on seotud lastega ja samuti oli esitatud tellimuse arve, seega ei ole arusaadav, kas hagejate seaduslik esindaja tasus selle eest või tellis ja pärast loobus tellimusest. Samuti oli esitatud tõend hageja II jalgpallitreeningute eest summas 20 eurot. Laste isa teadmise kohaselt ei käi laps treeningutel ning samuti esitab kohtule kinnituse, et 5

(14)treeneri kinnituse kohaselt terve märtsi kuu pole Ji trennis näinud ja treeneri teada teda ei ole enam treeningrühma nimekirjas. 22. Kostja märkis, et hagejate seaduslik esindaja on lapse ootel ning augusti kuus sünnib kolmas laps (

§ 101lg 5).

Hetkeseisuga laste ema saab peretoetust summas 120 eurot, millest 60 eurot hageja I osa, 60 eurot hageja II osa. Alates kolmanda lapse sündimisest hakkab saama 520 eurot, millest 220 eurot peretoetus ja 300 lasterikka pere toetus. Millest 160 eurot hageja I osa, 160 eurot hageja II osa. Kostja on seisukohal, et antud asjaolu samuti mõjutab elatise nõuet ja edaspidist elatise välja mõistmist.

  1. Laste vanemad ei ela koos alates märtsist 2021 ja alates aprillist laste isa tasub elatist. 2021 aastal tehtud väiksemad elatise maksed olid vastavalt lapsevanemate kokkuleppele. Kostja ei otsustanud seda ühepoolselt, vaid lapsevanemad olid selle eelnevalt ühiselt kokku leppinud. Kokkulepet kinnitab ka see, et hagejate seaduslik esindaja ei esitanud mitte ühtegi kaebust seoses maksetega.
  2. Hagejad esitasid koondhagis uued tõendid ja uued arvestused, mis ajas kogu kohtumenetluse segamini. Vaatamata antud asjaolule, teatab kostja kohtule, et jääb oma esitatud seisukohtade ja nõuete juurde ja palub kohut jätta avaldus rahuldamata.
  3. Lisaks esitab kostja oma vastuväite esitatud arvestustele (ehk lisa 1). Kostja on seisukohal, et hagejad ei tõendanud, et nende igakuised vajadused on summas 431,60 ja 461,82 eurot. Esitatud kulude nimekirjas on märgatud kulud, mis pidid olema jagatud 3, 4 ja 12 kuu peale (mööbel, voodilinnad, hambahari, puhkus, vitamiinid, dušigeelid, suveriiete tellimus, koolipildistamine jne). Laste kulude menetlemiseks, mis on vajalikud ja eluliselt olulised, oleks pidanud märkima iga kulu eraldi lõiku, ja kulud, mis ei ole igakuised oleks pidanud olema jagatud kuude arvuga. Näiteks mööbel on selline kulu, mis on vajalik minimaalselt kord 2-3 aasta jooksul. Voodipesu 1-2 korda aastas. Hambahari 1-2 korda aastas. Puhkus 1 kord aastas. Vitamiinid 1 kord 4 kuu jooksul. Suveriiete tellimus oleks pidanud olema jagatud kolme kuu peale. Koolipildistamine pidi olema jagatud 12 kuu peale. Sellisel viisil oleks hagejad saanud arvutada oma igakuise ja stabiilse kulu. Antud juhul puudub määrata reaalset ja igakuist laste kulu. Kostja juhib samuti kohtu tähelepanu sellele, et kuludes oli esitatud näiteks Farmacia LE Torrette S.N.C D-vitamiin, antud vitamiinid ei ole 4 aastasele lapsele.
  4. Sularahas elatise tasumise tabelit täitis hagejate seaduslik esindaja enda käega. Kostja ei parandanud ega lisanud sinna mitte midagi. Tabel oli täidetud samal hetkel kui anti raha üle. Seega ei ole arusaadav, kuidas hageja seaduslik esindaja vaidleb vastu omaenda kirjutatule. Hagejate seaduslik esindaja vaidleb vastu sellele, et tema on kirjutanud ja allkirjastanud? Kostja pole antud tabelisse mitte midagi kirjutanud. Kostja tõi raha, hageja oma käega kirjutas.
  5. Kostjale jäid arusaamatuks hageja arvestused ja metoodika. Tabelis lahti kirjutatud kulud: aprilli kuus hageja I – 399,59 eurot, hageja II 674,95 eurot, mai kuus hageja I – 260,41 eurot, hageja II 139,54 eurot, juuni kuus hageja I – 459,94 eurot, hageja II 516,75 eurot. Hageja I keskmine kulu kuus ilma eluaseme ja toiduta 373,31 ja hageja II keskmine kulu kuus ilma eluaseme ja toiduta 443,
  6. Ning juba koonddokumendis märgivad, et kulud on 923,20 eurot ja 983,64 eurot. Tabelis ei ole nähtav, et kulud oli jagatud 2 vanema peale. Seega on ilmselge, et esitatud arvestused ei vasta tõele. Juhul kui kulud oli jagatud 2 vanema peale, siis jääb arusaamatuks, kuidas näiteks lasteaiatasu võiks olla 169,84 eurot. Hagejate tabel räägib selgelt sellest, et kulud ja koonddokumendis esitatud numbrid ei kattu. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas ja millest hagejate seaduslik esindaja tuli 6

(14)järeldusele, et hageja 1 keskmised kulud on summas 923,20 ja hageja II keskmised kulud on 983,64 eurot. Näiteks hageja I kulud aprilli kuus vastavalt tabelile olid summas 399,59 eurot. 923,20-399,59=523,61 jäi toidule ja eluasemekuludele? Nelja aastase lapse peale. Näiteks hageja I kulud olid mai kuus vastavalt tabeli summas 260,41 eurot. 923,20260,41=662,79 jäi toidule ja eluasemekuludele? Nelja aastane laps. Näiteks hageja II mai kulud vastavalt esitatud tabelile olid summas 139,
  1. 983,64-139,54=844,10 eurot jäi toidule ja eluasemekuludele? On ilmselge, et hagejate arvestused on valed. Kostja on seisukohal, et hageja koondhagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja jaoks on täiesti arusaadav, et esitatud kulud ei olnud jagatud kahe vanema peale ja jääb täiesti arusaamatuks, millised kulud jäävad ema arvates ema kanda. Kostja märgib eraldi, et lapsed on 4 ja 11 aastat vanad. Kes ei külasta trenne ja huviringe ega erakoole. Sellepärast on täiesti arusaadav, et nende keskmine kulu ei saa olla 923,20 ja 983,64 eurot.
  2. Kostja on seisukohal, et kohus saab menetleda ainult jooksvaid kulusid. Vastasel juhul võiks arvestada ka tuleviku kulusid, näiteks, «ma plaanin järgmisel aastal sõita puhkusele, mille umbkaudne hind on 2000 eurot». On täiesti selge, et sellised eeldused ei saa olla arvesse võetud kohtu poolt ja ei saa olla mitte mingil juhul rahuldatud hagejate tuleviku «võimalikud» kulud.
  3. Kohtule peavad olema esitatud tõendid, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on mitmeid kordi pöördunud kostja poole elatise maksmise nõudega suuremas summas. Kostja juhindus lapsevanemate vahelisest kokkuleppest ja on täiesti selge, et ei saanud mitte mingil viisil teada, et tema laste kulud ületavad määratud miinimumi kahekordselt.
  4. Kostja tutvus esitatud arvetega. Kostja kahtleb toidu osas esitatud tõendite õigsuses. Vastavalt esitatud arvetele kasutatakse kahte partnerkaarti (Partnerkaardi number: xxx ja Partnerkaart xxx) erinevate numbritega. Ühele inimesele vormistatakse üks kliendikaart, mida ta kasutab. Kulud toidule olid samuti esitatud kahe erineva Rimi kliendikaardiga (Rimi kaart numbriga: xxx ja Rimi kaart numbriga: xxx), see paneb samuti kahtlema. Kulud poodides on tasutud kolme erineva pangakaardiga (Swedbank xxx, Swedbank xxx, Swedbank xxx).
  5. Vastavalt arvutustele on hagejate kulud: Aprill Hageja I: a. Toidukulud 715,80:4=178,95:2=89,48 eurot b. Lasteaed 84,92:2=42,46 eurot c. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot d. Kommunaalkulud: 299,84:4=74,96:2=37,48 eurot e. Riided: 59,96:2=29,98 eurot f. Mänguasjad: 28,86:2=14,43 eurot g. Vitamiinid, ravi 33,85:2=16,93 eurot:2=8,46 eurot Kokku:287,46 eurot – 30,00 peretoetus = 257,46 eurot Hageja II: a. Toidukulud 715,80:4=178,95:2=89,48 eurot b. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot c. Kommunaalkulud: 299,84:4=74,96:2=37,48 eurot d. Riided: 59,96:2=29,98 eurot e. Mänguasjad: 28,86:2=14,43 eurot f. Vitamiinid, ravi 33,85:2=16,93 eurot:2=8,46 eurot 7
(14)Kokku:245,00 eurot – 30,00 peretoetus = 215,00 eurot Mai Hageja I: a. Toidukulud 763,59 eurot:4=190,89:2=95,45 eurot b. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot c. Kommunaalkulud: 350,17:4=87,54:2=43,77 eurot d. Riided: 10,77:2=5,39 eurot e. Meelelahutus: 5,41:2= 2,71 eurot f. Ravi: 66,17:2= 33,08 eurot Kokku:245,57 eurot – 30 peretoetus= 215,57 eurot Hageja II: a. Toidukulud 763,59 eurot:4=190,89:2=95,45 eurot b. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot c. Kommunaalkulud: 350,17:4=87,54:2=43,77 eurot d. Juuksur: 19,00:2=9,5 eurot e. Riided: 52,9:2=26,45 eurot f. Meelelahutus: 5,41:2=2,71 eurot g. Ravi: 4,90:2=2,45 eurot Kokku: 245,50 – 30,00 peretoetus=215,50 eurot Juuni Hageja I: a. Toidukuludele 841,05:4=210,26:2=105,13 eurot b. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot c. Kommunaalkulud: 297,36:4=74,34:2=37,17 eurot d. Lasteaed: 89,36:2=44,68 eurot e. Riided:53,01 eurot f. Ravi: 17,00:2=8,5 eurot Kokku:396,45 eurot – 30 peretoetus=366,45 eurot Hageja II: a. Toidukuludele 841,05:4=210,26:2=105,13 eurot b. Elamine 521,38:4=130,34:2=65,17 eurot c. Kommuaalkulud: 297,36:4=74,34:2=37,17 eurot d. Riided ja jalatsid:224,68:2=112,34 eurot Kokku: 319,81 – 30 peretoetus =289,81 eurot KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 32. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 8
(14)

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 33. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; • hagejad elasid ema juures vähemalt 01.08.2021 - 31.08.2022; • hagejate ema perekonnas on kokku 4 liiget (hageja I, hageja II, hagejate ema ning ema elukaaslane); • 01.08.2021 - 31.12.2021 on kostja tasunud hagejatele elatist vähemalt 1640 eurot; • kostja on alates 01.01.2022 tasunud mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot kuus ning alates 01.04.2022 kuni käesoleva ajani 225,64 eurot kuus. 34. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatisvõlgnevus perioodi 01.08.2021 - 31.08.2022 eest E H’le summas 2324,28 eurot ja J H’le summas 2566,04 eurot. 35. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)hagejate kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa kuluartikleid on põhjendamatud, kuna ei ole seotud laste ülalpidamisvajadusega; (
  2. ii)on elatist korrektselt tasunud, mh oli 09.2021 – 12.2021 vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus kostja elatist miinimummäärast väiksemas summas ja sularahas; (iii) tagasiulatuv elatisnõue on tõendamata – hagejad ei ole nõutavas ulatuses kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ega esitanud pretensioone kostjapoolse seadusjärgses määras elatise tasumise osas. 36. Hagejad on täpsustatud kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 863,20 eurot ja hageja II kulud 923,64 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on neil kohustus kulude suurust tõendada. 9

(14)Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad kulutusi (ja hagejate poolt hagiavaldustes ja 11.07.2022 menetlusdokumendi lisas 1 toodud kulude suurust kajastavaid andmeid, mille kohus on püüdnud allpool ühendada), samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Hageja I Hageja II kulu kulu suurus, suurus, eurot eurot Eluasemekulud 232,81 232,81 (kommunaalku lud, laenumaksed ja teleteenused) Toit, 217,08 217,08 majapidamisvahendid ja hügieenitarvikud Tervisehoid 20 20 Riided ja jalanõud 65 65 Kohtu kommentaar Kulu on vajalik ega ole ülemäärane. Kostja ei ole vaidlustanud. Arvestus on korrektne, kuivõrd arvesse on võetud kulu tõendatud kogusuurus jagatuna pereliikmete arvuga
(4). Põhjendatud, arvestades toiduainete kallidust, hagejate vanust ning elustiili ning asjaolu, et lapsed vajavad kasvamiseks mitmekülgset ja tervislikku toitu. Kostja on küll vaidlustanud nõude aluseks olnud tõendid seonduvalt kliendija pangakaartidega, kuid on tavapärane, et perele soetavad toitu mõlemad täiskasvanud pereliikmed. On ilmne, et kulu on olemas mõlemal lapsel. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Hageja on tervishoiuga seotud kulude tõendid esitanud kaootiliselt, kuid kohus hindab hooajaliste ravimite ning tavapäraste toidulisandite (vitamiinid jms) kuluks keskmiselt 20 eurot lapse kohta. Hagejad ei ole põhistanud, et nende kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt vastavalt 218 eurot (so aastas 2616 eurot) ja 125 eurot (so aastas 1500 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hagejad on kasvavad lapsed, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 65 euro ulatuses hageja kohta. 10
(14)Transport 50 50 Taskuraha 0 40 Lasteaed 85 0 Kulutused koolikohustuse täitmiseks Juuksur 0 80 0 22 Mööbel 20 20 Reis 0 22,50 Jalgpall 0 0 Muud kulud: mänguasjad, vaba aeg 25 25 Kokku: 714,89 Põhjendatud. Tõendamata, et laste kulu on just sedavõrd suur, kui hagejad on tabelites esile toonud. Lisaks sisaldavad tabelis toodud sõidud ka hagejate ema enda sõite. Põhjendatud ei ole ülalpidamiskohustuse raames arvesse võtta sõiduki kindlustamise kulusid, kuivõrd kaskokindlustus ei ole vältimatult vajalik ning on mõeldud vara säilitamiseks ega ole seetõttu laste sõidutamiseks vältimatult vajalik. Eluliselt mitteusutav on ka tabelis märgitud kütusekulu 12l/100km, kuivõrd tõenditest nähtuvalt on hagejate ema sõidukiks MERCEDES-BENZ C 180 CGI, mis sõiduki suurust ja töömahtu arvestades on kahtlemata väiksema kütusetarbimisega. Kohus hindab põhjendatud transpordikuluks 50 eurot lapse kohta. Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja II põhistanud, et nimetatud kulud tekib. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Siiski tuleb arvestada, et kodusisustus ja -tekstiil ostetakse aastate pikkuseks kasutuseks. Kohus hindab kulu põhjendatud suuruseks 20 eurot lapse kohta kuus. Kulu on kohtu hinnangul vajalik ja tõendatud. Kostja ei ole olemasolu vaidlustanud. Siiski tuleb arvestada, et kulu tekib kord aastas, st see tuleb jaotada 12 kuu peale. Kostja on tõendanud, et kulu ei teki, kuna hageja II trennides enam ei osale. On ilmne, et muud kulud on olemas mõlemal lapsel. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Hageja on vastavate kulude tõendid esitanud kaootiliselt, kuid kohus hindab kuluks keskmiselt 25 eurot lapse kohta. 794,39 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks 714,89 eurot kuus ning hageja II põhjendatud kulutuste suuruseks 794,39 eurot kuus. 11
(14)Kohus märgib, et hagejate 11.07.2022 menetlusdokumendi lisas 1 toodud kulude suurust kajastava tabeli arvestus keskmiste kulude suuruse osas on mittekorrektne nagu on ka kostja märkinud. Hagejad on ebaõigesti arvestanud eluasemega seotud kulusid topelt (eraldi reana „eluasemekulud“ ning täiendavalt rea „Riided, lasteaiatasu, üldkulud“ koosseisus), mis seletab ka tavapärasest ca 2x suurema elatisnõude esitamist. 37.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Hageja I kulud on 714,89 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 654,89 euro (714,89 - 60) ulatuses. Kummagi vanema osa hageja I kuludest on seega 327,45 eurot kuus (654,89 / 2). Hageja II kulud on 794,39 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 734,39 euro (794,39 - 60) ulatuses. Kummagi vanema osa hageja II kuludest on seega 367,20 eurot kuus (734,39 / 2).

  1. Kostja on esile toonud oma sissetuleku suuruse. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kostja ei ole ka märkinud, et tema sissetulek ei võimaldaks nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  2. Hagejad esitasid hagi 17.02.
  3. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kokku perioodi 01.08.2021 - 31.08.2022 eest. Seega on perioodi 01.08.2021 – 16.02.2022 osas tegemist tagasiulatuva elatisnõudega

§ 108

mõistes ning perioodi 17.02.2022 – 31.08.2022 osas tavapärase n.ö edasiulatuva elatisnõudega. Perioodil 17.02.2022 – 31.08.2022 pidanuks kostja maksma hagejale I elatist 2 105,04 eurot (

  1. a veebruari 12 päeva eest 140,34 eurot + järgneva 6 kuu eest 327,45 x 6 = 1 964,70 eurot). Kostja on hagejale I nimetatud perioodil tasunud elatist 1 433,11 eurot (
  2. a veebruari 12 päeva eest 91,47 eurot + märtsi eest 213,44 eurot + järgneva 5 kuu eest 5 x 225,64 = 1 128,20 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks perioodi 17.02.2022 – 31.08.2022 eest täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus summas 671,93 eurot (2 105,04 - 1 433,11). Perioodil 17.02.2022 – 31.08.2022 pidanuks kostja maksma hagejale II elatist 2 360,57 eurot (
  3. a veebruari 12 päeva eest 157,37 eurot + järgneva 6 kuu eest 367,20 x 6 = 2 203,20 eurot). Kostja on hagejale II nimetatud perioodil tasunud elatist 1 433,11 eurot (
  4. a veebruari 12 päeva eest 91,47 eurot + märtsi eest 213,44 eurot + järgneva 5 kuu eest 5 x 225,64 = 1 128,20 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja II kasuks perioodi 17.02.2022 – 31.08.2022 eest täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus summas 927,46 eurot (2 360,57 - 1 433,11).
  5. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatise alates
  6. a augustist, st nõudeperiood on 01.08.2021 – 16.02.
  7. 12

(14)Hagejad soovivad: • 2021.a viimase viie kuu (s.o 01.08.2021 – 31.12.2021) eest miinimummääras elatist kahele lapsele kogusummas 2920 eurot, millest kostja on tasunud 1640 eurot, st nõutava võla suurus on 1280 eurot (s.o. 640 eurot mõlemale hagejale); • 2022. a esimese ca poolteise kuu (s.o 01.01.2022 – 16.02.2022) eest reaalsetele kuludele vastavat elatist (st arvestusega hageja I osas 431,60 eurot kuus ja hageja II osas 461,82 eurot kuus) järgmiselt: o hageja I osas kogusumma 678,22 eurot (431,60 eurot jaanuari eest + 246,62 eurot veebruari 16 päeva eest), millest kostja on tasunud 335,41 eurot (213,44 eurot jaanuari eest + 121,97 eurot veebruari 16 päeva eest), st nõutava võla suurus on 342,81 eurot; o hageja II osas kogusummas 725,72 eurot (461,82 eurot jaanuari eest + 263,90 eurot veebruari 16 päeva eest), millest kostja on tasunud 335,41 eurot (213,44 eurot jaanuari eest + 121,97 eurot veebruari 16 päeva eest), st nõutava võla suurus on 390,31 eurot.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Esmalt puudutab kohus 2021. tagasiulatuvat nõuet, kus hagejad soovivad saada miinimummääras ülalpidamist. Kostja on esile toonud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et sellise kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja kohustus tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Pooled ei vaidle, et kostjas on perioodil 01.08.2021 - 31.12.2021 hagejatele elatist tasunud 1640 eurot. Kostja leiab, et elatise tasumise tabeli (dtl 645) kohaselt on ta kõnealuse perioodi eest tasunud tegelikkuses 2245 eurot. Kohus leiab, et kõnealuse tabeli kohaselt võib kostja poolse ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks 2245 euro ulatuses. Tabeli pinnalt on võimalik järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja võis elatist tasuda sularahas (

§ 100lg 3). Hagejate seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on tabelis märgitud sularaha tabelis märgitud kuupäeval kätte saanud. 13

(14)Hagejad ei ole põhistanud dokumendi võltsitust, st kohus lähtub sellest, et tõend on ehtne. Seega tuleb perioodi 01.08.2021 - 31.12.2021 eest kostjalt välja mõista elatisevõlgnevus 675 eurot (2920 - 2245), millest hagejale I kuulub 337,50 eurot ning hagejale II 337,50 eurot.
  1. a esimese ca poolteise kuu (s.o 01.01.2022 – 16.02.2022) eest nõutava võlgnevuse osas jätab kohus nõude rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole nõudega tasuda seadusjärgsest elatise miinimummäärast kõrgemat elatist, st hagejad aktsepteerisid kostja poolset miinimummääras elatise tasumist. Olukorras, kus hagejad jõudsid
  2. a alguses arusaamale, et uus miinimummäär nende igakuiseid kulusid ei kata ning esineb vajadus miinimummäära ületava elatise väljamõistmiseks, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Kostja ei saanud ega pidanudki eeldama, et tal lasub kohustus anda ülalpidamist miinimummäära ületavas ulatuses – vastupidine olukord on selgelt ebaõiglane. Seega on kohus seisukohal, et perioodil 01.01.2022 – 16.02.2022 on kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud korrektselt ning puudub alus elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks.
  3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt: a. hageja I kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse summas 1 009,43 eurot (671,93 + 337,50); b. hageja II kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse summas 1 264,96 eurot (927,46 + 337,50).
  4. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda hagejate ema M-S H pangakontole nr xxx. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  7. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.