4-22-3083/6

Väärteoasi nr 4-22-3084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3083 Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Paluteder Kaebuse sisu Tiina Miku (Mikk) väärteokaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.08.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,22,005186 Kaebuse esitaja Tiina Mikk (isikukood: 47605050324) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.08.
3. a otsus väärteoasjas nr 2317,22,005186 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 02.11.
4. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J F koostas 19.07.
5. a väärteoprotokolli nr 20220719213102 Tiina Mikule selle eest, et tema, 19.07.
6. a kella 15.36 ajal Tallinnas, xxx juures, liikudes xxx suunas, mootorsõiduki valdajana lubas juhtida mootorsõidukit isikul (L M , ik xxx), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatud tegevusega rikkus Tiina Mikk liiklusseaduse (LS) § 90 lg 2 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 202 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 10.08.
7. a otsusega määrati Tiina Mikule väärteoasjas nr 2317,22,005186 LS § 202 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Harju Maakohtule 04.09.
8. a esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja selgitab, et ta tegi koos tütre L M õppesõitu ning sel ajal oli tütrel õigus juhtida mootorsõidukit sõidupraktika eesmärgil juhendaja juuresolekul LS § 109 sätestatud tingimustel. Liiklusjärelevalve käigus aga selgus, et talle väljastatud mootorsõiduki juhendaja tunnistus ei ole enam kehtiv, mistõttu ei võinud ta L M sõidupraktikat anda. Kaebaja kinnitab, et ta teadis, et õppesõidu tegemiseks on vajalik juhendaja tunnistus, sest alles hiljuti juhendas ta oma kõige vanemat poega ja tegi temaga sõidupraktikat. Selleks oli kaebuse esitaja juhendaja tunnistust taotlenud ja see oli talle ka antud. Kaebuse esitaja arvas ekslikult, et see tunnistus kehtib endiselt ja on piisav ka tütre juhendamiseks. Asjaolu, et kord vormistatud juhendaja tunnistus ei ole piisav, sai kaebuse esitajale selgeks 19.07.
9. a vahejuhtumi käigus. Kaebaja möönab, et oleks pidanud ennast viima kurssi juhendamisõiguse nõuetega ja kontrollima dokumendi kehtivust. Kaebaja kinnitab, et ta ei oleks tütrega sõitma läinud, kui oleks teadnud, et varasem juhendaja tunnistus ei kehti, tegemist ei olnud teadliku ja tahtliku rikkumisega. Tütre emana on kaebuse esitaja väga huvitatud sellest, et tütar sõidueksami edukalt sooritaks ning mõistab, et on tahtmatult tekitanud olukorra, kus tütar ei saa tema eksimuse pärast juhtimisõigust omandada. Ta taotles juhendaja tunnistuse tütre juhendamiseks veel samal päeval, s.o 19.07.
10. a kohe pärast koju jõudmist. Lisaks selgitab kaebaja, et ekslikule arusaamale tunnistuse kehtivusest võis inimlikult kaasa aidata teadmine, et võrreldes varasemaga ei olnud juhendaja tunnistuse eelduste osas midagi muutunud. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ja ei täida oma eesmärki. Talle ja tema tütrele on piisavaks karistuseks ainuüksi käimasolev väärteomenetlus ning vahejuhtumist on mõlemad õppust võtnud. Trahvisumma määramisel ei ole arvesse võetud kaebuse esitaja kahetsust, mida ta väljendas juba väärteoprotokolli koostamise hetkel. Tema süü on vähene ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Rikkumiseni on viinud juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine. Kuna kaebaja tütre suhtes tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega karistati teda rahatrahviga 400 eurot, siis on kokku 600-eurone trahvikoormus pere jaoks liiga suur, moodustades veerand kuni pool kaebuse esitaja brutotöötasust. Kokkuvõttes palub kaebaja otsus tühistada ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. 15.09.
11. a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juht Triinu Riigor Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha Tiina Miku kaebuse osas. Seisukohas nõustutakse kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et Tiina Miku süüline käitumine LS § 90 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 202 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd juhendaja tunnistusele kantakse LS § 109 lg 2 kohaselt juhendatava nimi, siis pidi menetlusalune isik olema teadlik, et L M juhendamiseks ta taotlust esitanud ei ole. Menetlusalusel isikul oli võimalus enne sõidu alustamist kontrollida, kas tema juhendaja tunnistus kehtib ning kelle juhendamise õigus tal on. Lihtsa hoolsuskohustuse täitmine oleks hoidnud ära kahe isiku õigusrikkumise toimepanemise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on lähtutud KarS § 56 põhimõtetest ja Riigikohtu 2 seisukohtadest ning karistatud menetlusalust isikut sanktsiooni keskmises määras. Vastupidiselt kaebuses väidetule ei ole Tiina Mikk menetleja hinnangul kohtuvälises menetluses kahetsust mingil viisil väljendanud. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse muutmiseks puuduvad ja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ning analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et mootorsõiduki valdajana lubas Tiina Mikk 19.07.
12. a kella 15.36 ajal Tallinnas, xxx juures, liikudes xxx tee suunas, mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga xxx juhtima oma tütre L M , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest: menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlustest (väärteotoimik lk 3), milles Tiina Mikk möönab, et ta tegi tütrega õppesõitu ning kinnipidamisel selgus, et tal ei ole kehtivat juhendaja tunnistust. L M juhtimisõiguse puudumist kinnitab Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk (lk 7) ning lisaks ka menetleja selgitustaotlus koos Transpordiameti vastusega sellele (lk 8, 11). Nende tõenditega riimuvad ka tunnistaja A. G ütlused, mille kohaselt märkas tunnistaja eelpool nimetatud ajal ja kohas sõidukit Volvo XC60 reg nr xxx, mis hakkas ebakindlalt politseisõiduki ette reastuma. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis L M , kes oli õppesõidul, kuid tal puudus andmebaasi järgi juhtimisõigus ning samuti puudus kõrval istunud Tiina Mikul mootorsõiduki juhendaja tunnistus (lk 2). Tiina Miku ja tunnistaja A. G ütlused ning lisaks liiklusregistri väljatrükk sõiduki xxx kohta (lk 6) kinnitavad, et Tiina Mikk oli rikkumise ajal sõiduki kasutajaks ja ka valdajaks ning sõidukit juhtis parasjagu L M , kelle oli juhtima lubanud Tiina Mikk. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid on lubatavad tõendid ja usaldusväärsed ning kinnitavad rikkumise toimepanemist. Kaebusele lisatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus (tl 5), väljatrükk Transpordiameti e-teenindusest (tl 6), õpingukaardist (tl 7-8) kinnitavad seda, et L M on läbitud autokooli õppeprogramm, B-kategooria teooriaeksam ning ta oli lubatud õppesõidule teeliikluses 25.05.
13. a. E-kirja väljatrükk kirjavahetusest Transpordiameti ja Tiina Miku vahel kinnitab asjaolu, et Tiina Mikule oli väljastatud alates 18.05.
14. a kuni 17.05.
15. a mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus M M juhendamiseks (tl 9). Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse koopia kinnitab, et Tiina Mikule on väljastatud tunnistus L M juhendamiseks alates 19.07.
16. a kuni 18.07.
17. a (tl 10). Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi, kajastatud on konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 14). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 1pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, andes ütlusi (selgitades rikkumise asjaolusid) ja esitanud kohtule kaebuse, milles samuti möönab rikkumist ja esitab omapoolsed selgitused. Kohus asub seisukohale, et Tiina Miku poolt LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. LS § 90 lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki omanik, valdaja või juht lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 3 Tiina Mikk lubas 19.07.
18. a oma tütre L M mootorsõidukit juhtima, teadmisega, et ta käitub vastavalt LS § 109 lg-s 2 sätestatule, mis lubab isikul, kes õpib mootorsõiduki koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul, kui on täidetud LS § 109 lg 2 p-des 1-4 nimetatud tingimused. LS § 90 lg 1 p 1, § 109 lg 2, 31, § 2 p 19, § 96 lg 4, § 106 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb tõdeda, et L M ei olnud varasemalt väljastatud juhtimisõigust ja tal oli õigus sõidukit juhtida üksnes juhendaja juuresolekul ning vastavate nõuete täidetuse korral. Seega ei olnud L M järginud üht neist tingimustest, mis talle sõidupraktika tegemise hetkel ainsana sõiduki juhtimise õiguse annab. Neil põhjustel tuleb lugeda L M teo toimepanemise hetkel juhtimisõigust mitteomavaks isikuks. Olukorras, kus menetlusalune isik teadis, et L M sõidupraktika juhendamiseks peab tal endal olema kehtiv juhendaja tunnistus, tuleb möönda ka tema teadlikkust sellest, et L M on õigus sõidukit juhtida üksnes teatud tingimuste täidetuse korral, sh kehtiva juhendaja tunnistuse olemasolul. See tähendab omakorda, et sõidupraktika eelduseks olevate tingimuste mittetäidetuse korral loetakse L M juhtimisõiguseta juhiks ning juhendaja tunnistuse puudumisel ei ole Tiina Mikk sõidupraktikat juhendav isik ja selliselt on ta lubanud sõidukit juhtima juhtimisõiguseta juhi. Ka asjaolu, et Tiina Mikk vastas rikkumise hetkel sõidupraktika juhendajaks sobiva isiku tunnustele, ei oma rikkumise toimepanemise seisukohast tähendust. Seejuures tuleb märkida, et LS 109 lg 2 p-st 3 tulenevalt on liiklusregistri andetel juhendamise õiguse tõendamisel õiguslik tähendus. Selline õigus väärteoprotokollis märgitud ajal Tiina Mikul puudus (lk 11). Väärib märkimist, et seadusandja on eeldanud seda, et sõidupraktika juhendaja on kogenud ja hoolas liikleja, kes mitte ainult ei juhenda sõiduoskuste omandamist, vaid vajadusel kontrollib mh liiklusseadusest tulenevate formaalsete nõuete täitmist. Sellele osundavad ühelt poolt juba nt LS § 109 lg-tes 2 ja 4 märgitud nõuded. Teisalt tuleb meeles pidada, et LS § 2 p 19 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhiks ka sõidupraktika juhendajat. See tähendab, et ka olukorras, kus Tiina Mikk oli enda ettekujutuses sõidupraktika juhendajaks, kehtinuks kõik juhi üldkohustused ka sõidupraktika juhendajale samavõrd, kui sõidukit juhtivale juhendatavale. Kohtu hinnangul pidanuks Tiina Mikk tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral enne L M sõidupraktikale asumist kontrollima, et talle on väljastatud kehtiv juhendaja tunnistus. Kohus peab eluliselt usutavaks, et LS § 109 lg-st 31 tuleneva nõude mittetäitmine (kehtiva tunnistuse puudumine) ei olnud Tiina Mikule tütrega sõidupraktikat tegema asudes teada. Kaebusest nähtub, et Tiina Mikk arvas ekslikult, et varasemalt väljastatud juhendaja tunnistus kehtib endiselt ja on piisav ka tütre juhendamiseks. Kohus märgib, et see asjaolu võinuks juhendajale olla siiski teada varasemast, kuivõrd talle oli varem väljastatud tunnistus M M juhendamiseks ning tunnistusel kajastub juhendatava nimi (tl 9-10). Kohus peab eluliselt ebausutavaks seda, et Tiina Mikk, kes teeb koos oma tütrega viimase soovil sõidupraktikat, lubaks tütre teadvalt juhtima mootorsõidukit olukorras, kus tal puudub vajalik juhendaja tunnistus tema juhendamiseks, samas kui see on tema endal olemas olnud varasemalt poja juhendamiseks. See ei ole usutav ka põhjusel, et selle eest saadav karistus lükkaks tütre juhtimisõiguse omandamise võimaluse edasi aasta võrra. Kohus leiab, et Tiina Mikk on õigusrikkumise toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus 4 LS § 202 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Siiski leiab kohus, et karistuse kohaldamine Tiina Miku suhtes ei ole praegusel juhul otstarbekas. Kohus on esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalide pinnalt veendunud, et kaebuse esitaja ei pannud rikkumist toime tahtlikult, vaid hooletusest. Kaebuses on selgitatud, et Tiina Mikk oli arvamusel, et tema tunnistus kehtib ning selle puudumine tekitas temas ehmatust. Kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, peab kohus vajalikuks osundada, et Riigikohus on leidnud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Seejuures leiti, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (RKKKo nr 4-18-5832, p 28). Kohus on seisukohal, et Tiina Miku süü on väike ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuigi juhtimisõiguseta liikluses osalevad juhid on ühiskonnale ja teistele liiklejatele ohuks, siis ei ole käesolev juhtum tavapärane ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise süüteoasi. Nimelt on kaebaja näol tegemist isikuga, kes soovis juhendada oma tütart, kes on B-kategooria sõiduki juhtimisõigust omandamas. Tiina Miku poolt toime pandud tegu on vähese ohtlikkuse ja tähtsusega, sest ta juhendas tütart, kes on autokoolis omandanud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ning tema rikkumine on tingitud hooletusest, mitte soovist lubada teadvalt liiklusesse juhtimisõiguseta juht. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et enne rikkumist oli L M läbinud 8 sõidutundi ning 29.03.
19. a on talle autokooli poolt väljastatud mootorsõiduki koolituskursuse tunnistus, mis kinnitab B-kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituse lõpetamist. Kohus leiab, et kaebuse pinnalt on Tiina Mikk mõistnud oma teo tagajärgi, seejuures on tal täielik arusaamine selle osas, et oma tegevusega tekitas ta olukorra, kus ka tema tütart karistati ja tütre juhtimisõiguse omandamine on seetõttu ohus (kohtu märkus: sama sündmusega seotud ja L M puudutav kohtulahend ei ole praeguseks veel jõustunud). Ta on teo omaks võtnud ja tõdeb, et see on temapoolse hooletuse tagajärg. Kohtu hinnangul on selliselt Tiina Mikk väljendanud ka siirast kahetsust juhtunu osas. Kohus tõdeb siiski, et kaebuses viidatu, nagu oleks menetlusalune isik avaldanud kahetsust juba väärteoprotokolli koostamise hetkel, märkides seletuskirjas, et „ta oleks pidanud kehtivust kontrollima“ (p 12), ei ole sedastatav. Väärteoasja materjalide hulgas ei sisaldu mainitud seletuskirja ega vastulauset. Samuti ei nähtu sellist lauset T. Miku ülekuulamise protokollist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis oma teadmatuse möönmine ja lubadus olla edaspidi hoolsam, ei ole sellised kaalukad avaldused, millest kohtuväline menetleja võinuks otsuse tegemise hetkel üheselt välja lugeda selle, et isik siiralt toimepandut kahetseb. Samas ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgituga, nagu puuduks kahetsus ka praegusel hetkel, pärast kaebuse esitamist. Kohus arvestab seda, et Tiina Mikk omab kehtivat juhendaja tunnistust alates väärteo toimepanemise päevast. Kuivõrd Tiina Mikk on varasemalt karistamata (lk 12), siis on kohus veendunud, et ainuüksi toimunud väärteomenetlus ja selle käigus nõuete täpse järgimise teadvustamine, on piisavad, et mõjutada Tiina Mikku edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtu hinnangul puudub sellistel asjaoludel toimepandud rikkumise menetlemiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tiina Miku süü ei ole suur, väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tema karistamine ei oleks otstarbekas ja menetlus tuleb seega lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Lõpetuseks tõdeb kohus, et samalaadseid rikkumisi puudutavad kaebused on kohtupraktikas hakanud sagenema. Kuigi konkreetsel juhul puudub avalik menetlushuvi, siis vastukaaluks saab öelda, et avalikkus üldisemalt võib olla selleks vahendiks, mis aitab kaasa taoliste süütegude ärahoidmisele. Seega võiks liiklusohutuse, -koolituse ja -järelevalvega tegelevad asutused omalt poolt teavitada avalikkust asjakohaste nõuete sisust, nende täitmise vajadusest ja võimaliku rikkumise tagajärgedest. 5 Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
20. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 6