p 3 kohus otsustas: Tühistada Keskkonnaameti 03.06.2022 otsus nr 940021000294, millega Scanwaste OÜ karistati jäätmeseaduse § 125 lg 2 (kehtis kuni 14.05.2021) järgi rahatrahviga 27 000 eurot ning lõpetada väärteomenetlus
Mõista Eesti Vabariigilt välja Scanwaste OÜ kasuks õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks 2468,88 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa ja 88s) eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 23.09.2022.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 31.10.2022.a. Asjaolud Keskkonnaameti 03.06.2022 otsusega väärteoasjas 940021000294 karistati Scanwaste OÜ-d jäätmeseaduse § 125 lg 2 järgi ajavahemikul 01.01.2021-23.03.2021 toimepandud teo eest rahatrahviga 27000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot. Väärteootsuses on märgitud, et jäätmeseadus § 125 lg 2 kehtis kuni 14.05.2021.a. Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas Scanwaste OÜ enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada ning väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu või otstarbekuse kaalutlustel, alternatiivselt palub tühistada kohtuvälise menetleja 03.06.2022 otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega vähendatakse menetlusalusele isikule määratud karistust, menetluskulud jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning mõista menetlusaluse isiku kasuks välja. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa KeA kogutud tõendite pinnalt ühelgi viisil tõsikindlalt tuvastada, et menetlusalune isik on jäätmeid R OÜ-le üle andnud. Esiteks, pole menetluses ükski isik väitnud ega andnud muul viisil mõista, et K kinnistutel tee rajamiseks kasutatud jäätmed pärinevad menetlusaluse isiku käest. Teiseks, ei saa pelgalt menetlusaluse isiku kasutuses oleva veoauto väärteo toimepanemise kohas viibimise alusel väita, et jäätmed pärinevad menetlusaluselt isikult. Veelgi enam – teates, millest ajendatuna KeA sündmuskoha vaatluse korraldas, viidati justkui, et K kinnistutele veab jäätmeid kollane veoauto. 23.03.2021 vaatluse ajal kinnistutel viibinud veoauto oli aga valge. Samuti on menetluses andnud ütlusi veoautos olnud isikud (M L ja M L ), kes tunnistasid, et viibisid tol päeval kinnistul, kuna pidid üle andma hüdrovooliku. Kolmandaks erines jäätmematerjal, mida kasutati tee ehitamiseks, sellest materjalist, mis oli menetlusaluse isiku veoauto haagises ja käitluskohas. Nimelt tuleneb väärteoprotokollist, et nimetatud jäätmematerjalide värvus erines, kuigi materjale hoiti samades tingimustes. Neljandaks, KeA on üritanud jäätmearuannete ning asjatundja ütluste najal justkui väita, et ainult menetlusalusel isikul oligi võimalus tee ehitamiseks kasutatud jäätmeid üle anda. Menetlusalune isik leiab, et aruannete pinnalt tehtud järeldused on ilmselgelt kallutatud. Menetlusalune isik viitas juba vastuväites, et asjatundja, keda menetluses üle kuulati, on KeA enda töötaja. Otsuses on märgitud, et asjatundja sõltumatuse tagab asjatundja alluvus erinevale peadirektori asetäitjale võrreldes KeA järelevalve ametnikega. Menetlusaluse isiku hinnangul ei taga erinevad alluvussuhted antud kontekstis mingil viisil asjatundja ütluste sõltumatust – on iseenesest mõistetav, et asutusesisese asjatundja eesmärgiks on leida argumente, mis toetavad väärteoprotokollis etteheidetava teo toimepanemist ja/või üritavad võimendada menetlusalusele isiku süüd. Samuti on otsuses märgitud, et asjatundja ütlused on jälgitavad ja neist ei nähtu kuidagi erapoolik suhtumine. Menetlusalune isik antud väitega ei nõustu. Nimelt tuleneb asjatundja ütlustest kokkuvõtvalt järeldus, et menetlusalune isik on jäätmearuannetes esitanud valet informatsiooni, märkides „muu kaona“ liiga suure koguse. Täielikult on jäänud aga kõrvale versioonid, mille kohaselt on hoopis teised ettevõtted jäätmearuannetes esitanud info, mis tegelikkusele ei vasta. Menetlusalusele isikule teadaolevalt tekib kõikides Eesti suuremates jäätmekäitluskohtades täpselt samasugune materjal, nagu on kasutatud K kinnistul tee ehitamiseks. Menetlusalune isik palus vastulauses ka antud asjaolu kindlaks teha. KeA jättis aga vastava taotluse rahuldamata, märkides, et selliste toimingute tegemine ei annaks käesolevale väärteomenetluse lahendamisele midagi juurde. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa aga vastavate toimingute tegemata jätmisel kuidagi tõsikindlalt väita, et ainult menetlusalusel isikul olid olemas jäätmed, mida kasutati K kinnistutel tee ehitamiseks. Järelikult ei anna käesolevale menetlusele midagi juurde ka asjatundja ütlused, mis antud juhul vastavale järeldusele viitavad. Väärteoprotokollis puuduvad karistusõigusliku vastutuse eeldused. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on välja toodud lakooniline väide, et menetlusaluse isiku valduses olevate jäätmete väidetav üleandmine toimus juhatuse liikme Reijo Karumetsa teadmisel ja heakskiidul ning Reijo Karumets pani teo toime juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis mainitakse Reijo Karumetsa aga ainult menetlusaluse isiku käitluskoha vaatluse puhul, mille juures Reijo Karumets viibis. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, kuidas on tõendatud Reijo Karumetsa kui füüsilise isiku JäätS §-st 125 tuleneva väärteokoosseisu täitmine. Viimast pole KeA väärteootsuses ega -protokollis isegi põhistanud. KeA tugineb väärteootsuses ka KeÜS §-le 221, mille kohaselt peab 2 juriidilise isiku organ ja selle liige tagama mh jäätmeseadusest tulenevate kohustuste täitmise. Puudub aga igasugune viide, millist kohustust pole Reijo Karumets käesoleval juhul KeA hinnangul täitnud. Samuti on täiesti tõendamata, et väidetav jäätmete üleandmine toimus Reijo Karumetsa teadmisel, veel vähem heakskiidul. Isegi kui väita, et 23.03.2021 K kinnistul olnud koorem oli mõeldud tee ehitamiseks, siis puudub igasugune analüüs, et just Reijo Karumets andis sellisele tegevusele heakskiidu või üldse teadis sellisest tegevusest. Väärib rõhutamist, et autos olnud isikute tööülesandeks oli jäätmete vedu menetlusaluse isiku käitluskohast erinevatesse prügilatesse. Seetõttu võisid autojuhid tegutseda täiesti iseseisvalt. Selle kohta puudub aga väärteoprotokollis igasugune analüüs. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus
A on jätnud vastulause sisuliselt tähelepanuta, sh on KeA põhjendamatult jätnud rahuldamata kõik menetlusaluse isiku vastulauses toodud taotlused. Vastulauses toodud argumentide ja taotluste tähelepanuta jätmisel on tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta (
p 2), esitada tõendeid ja taotlusi (
Samuti on kohtuväline menetleja rikkunud kohustust lahendi tegemisel lähtuda vastulausest (
lg 1) ning põhjendada vastulauses esitatuga mittearvestamist (
Kohtumenetlus 23.09.2022.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. Kaebust täiendades tõi välja, et nii väärteoprotokolli kui ka väärteootsuse tegemise aja seisuga nendes viidatud paragrahv enam ei kehtinud. Ilmselt ei ole vaidlust siin selles, et isikut saab väärteokorras karistada vaid siis, kui selle otsuse tegemise ajal, tegelikult ka kogu protsessi tegemise ajal, kuni otsuse jõustumiseni peab see tegu olema karistatav. Seega esimene küsimus, mida peaksime arutama on ikkagi see, kas see tegu on täna üleüldse karistatav. Teiseks, kas isegi juhul, kui see on täna karistatav mõne teise paragrahvi alusel, kas väärteoprotokollis oli kohustus see välja tuua ja seda selgitada. Kui seda ei tehtud, siis kas tegemist on sellise menetlusõigusliku olulise rikkumisega, mis igal juhul toob kaasa siis selle asja õigeksmõistva otsuse tegemise, mille tõttu meil ei ole siin mõtet minna tõendite uurimise faasi ja riigi ning kõikide menetlusosaliste aega kulutada. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas, et ei väärteoprotokollis ega väärteootsuses ei ole viidatud mingile teisele sättele, mis kehtiks sel ajal, avastas selle praegu. Jäätmeseaduse § 125 lg 2 nägi ette vastutuse jäätmete keskkonda viimise eest. Tänasel päeval kehtivas jäätmeseaduses näeb sama teo eest vastutuse ette jäätmeseaduse § 1264 lg 2. Kohtuväline menetleja on sellele kahetsusväärselt nii väärteoprotokollis kui otsuses viitamata jätnud. Samas kohtumenetluses kohus ei ole seotud kohtuvälise menetleja kvalifikatsiooniga. Kui teo kirjeldust ei muudeta ja selle mõtet ei muudeta, siis kohtul on võimalus tegelikult ka kvalifikatsiooni sätet muuta. Palub kohtul muuta ära see kvalifikatsiooni säte, kui lahendi tegemise aeg kätte jõuab. Jäätmeseaduse § 1201 säte sobituks pigem sellele ettevõttele, kes jäätmeid käitles ja kes neid jäätmed seal vastu võttis, see R. S , kes oli jäätmete üleandja, pidi veenduma, et need jäätmed ei jõuaks keskkonda. Kohtuliku arutamise järeldused
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Scanwaste OÜ-le on 04.05.2022 koostatud väärteoprotokollis ette heidetud jäätmeseaduse (JäätS) § 125 lg 2 (kehtis kuni 14.05.2021) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav. 3 Väärteo lühikirjeldusena on märgitud järgnev. Ajavahemikul 01.01.2021-23.03.2021 andis Scanwaste OÜ ettevõtte esindaja Reijo Karumetsa teadmisel ja heakskiidul ettevõttele R OÜ, mida esindas O U , xxx külas K mets ja K raba kinnistutel üle jäätmete mehaanilise töötlemise jääke (jäätmekoodiga 19 12 12) koguses, millest O U ehitas ligikaudu 4900 m2 suurusele alale tee. Nii ettevõttel R OÜ kui O U puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Eeltooduga rikkus Scanwaste OÜ jäätmeseaduse § 28 lg 1, mille kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud andma tema valduses olevad jäätmed üle selleks õigust omavale isikule. $ama sätte lg 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Karistusseadustiku § 15 lg 3 jargi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Scanwaste OÜ on jäätmevaldkonnas tegutsev ettevõte, kes omab ka ise jäätmeluba. Reijo Karumets ettevõtte Scanwaste OÜ esindajana pani teo toime otsese tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 3 mõistes, kuna oli teadlik jäätmeseadusest tulenevatest nõuetest, sh jäätmevaldaja kohustusest anda tema valduses olevad jäätmed üle selleks õigust omavale isikule, kuid eiras eeltooduga kirjeldatud nõuet. Karistusseadustiku § 14 lõike 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest. mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva isiku poolt juriidilise isiku huvides. Reijo Karumetsal kui ettevõtte Scanwaste OÜ ainukesel juhatuse liikmel oli õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Scanwaste OÜ kui juriidilise isiku tahet. Seega on Reijo Karumets KarS § 14 lg 1 tähenduses juhtorgani liige. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 221 on juriidilise isiku organi liige kohustatud korraldama esindatava käesolevast jäätmeseadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Reijo Karumets oli kohustatud ettevõtte tegevuse käigus järgima jäätmeseaduse nõudeid. Reijo Karumetsa teadmisel ja heakskiidul toimus Scanwaste OÜ valduses olevate jäätmete üleandmine jäätmeluba mitteomavale isikule. Reijo Karumets pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest jäätmekäitlustegevuseks vajalike nõuete täitmise tagamine on ettevõttejuhi igapaevase töö osa. Juhindudes karistusseadustiku § 14 lg 1 vastutab Scanwaste OÜ juriidilise isikuna. Vastavalt sama seaduse § 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Scanwaste OÜ on kantud äriregistrisse ja see kanne on kehtiv. Seega on Scanwaste OÜ nii süü- kui õigusvõimeline. Kuna JäätS § 125 kehtis kuni 14.05.2021, heideti järelikult Scanwaste OÜ-le juba väärteoprotokolli koostamise ajal ette teo toimepanemist kehtetu seadusesätte alusel ning väärteo kvalifikatsiooni ei ole kohtuväline menetleja muutnud, täiendanud või parandanud ka 03.06.2022 koostatud otsuses. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 5 lg 2 esimesest lausest nähtuvalt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Riigikohtu praktika järgi on KarS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses vastata küsimusele, kas ja kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-14, p 6). Need põhimõtted on mutatis mutandis kohaldatavad ka väärteomenetluses (Riigikohtu otsus 417-695 p 5). Ebaõige kvalifikatsiooni märkimist tunnistas kohtuväline menetleja alles kohtuistungil ning selgitas, et kehtiva seaduse kohaselt vastab Scanwaste OÜ-le etteheidetav tegu JäätS § 1264 lg 2 järgi kvalifitseeritavale väärteokoosseisule. 4 JäätS § 1264 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, sealhulgas jäätmete põletamise eest laeval. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Järelikult peab kohus kontrollima, kas väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, heitmaks Scanwaste OÜ-le ette kas jäätmete põletamist või jäätmete keskkonda viimist väljaspool jäätmekäitluskohta. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kohus peab lahendama kõik
loetletud küsimused, muuhulgas andma hinnangu, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (punkt 4). Riigikohus on korduvalt märkinud, et praktikas tähendab
p 4 sätestatu seda, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses, sh 5 Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
Kohtu hinnangul olukorras, kus kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikud rikkumised toovad kaasa väärteomenetluse lõpetamise, ei pea kohus menetlusökonoomika kaalutlustel põhjendatuks jätkata kohtulikku arutamist, kuulata üle tunnistajaid jms ning anda hinnang kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja teistele seisukohtadele menetlusaluse isiku karistamise õigustatuse kohta. Menetluskulud
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab Scanwaste OÜ suhtes alustatud väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel, tuleb Scanwaste OÜ-le hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse, milles palub kohtuväliselt menetlejalt välja mõista menetlusaluse isiku kasuks kokku menetluskulud summas 2468,88 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluses on välja toodud, et lepingulise kaitsja kulud on maksumusega 130 eurot / tund ilma käibemaksuta. Kaitsja selgitab, et arvel nr 21100140 toodud 11.10.2021 läbirääkimised ja 19.02.21 ja 26.02.21 ja 11.10.21 kütusekulud ning arvel nr 22050097 märgitud 30.05.2022 dokumendi koostamine (väärteootsusega nr 940020001689 tutvumine, kaebuse koostamine) ei ole seotud siinse menetlusega. Neid kulusid ei ole kaitsja ka siinsete menetluskulude (2468,88 eurot) hulka arvestanud. Kaitsja kinnitab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas kantud kulud on kantud seoses siinse menetlusega. Kaitsja kinnitab, et menetlusalune isik on käibemaksukohustuslane. Eelnevat arvestades palub kaitsja määrata kindlaks ja mõista Keskkonnaametilt välja menetluskulud resolutsioonis märgitud summas ja mahus. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. (RKL 3-1-1-99-11). Kohus leiab, arvestades väärteoasja mahukust, samuti vastulause koostamist ning esitatud kaebuse vajalikkust, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks ning tuleb Scanwaste OÜ-le hüvitada. On selge, et kaebus on koostatud pärast väärteotoimikuga igakülgset tutvumist ning kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses näidatud erinevatele toimingutele kulunud ajad usutavad. Antud juhul on kaitsja osutatud teenus olnud tõhus ning kaebuse esitaja õigusi tagav. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.