lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2019 Prokurör Paul Pikma Süüdistatav A.U – isikukood XXX ; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: xxx; töötab xxx; Epost: xxx kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.UKarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära. 2.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 eelvangistuspäev (20.10.2018) ehk rahalise karistuse 3 päevamäära ning kanda jääb rahaline karistus 147 (ükssada nelikümmend seitse) päevamäära ning võttes aluseks keskmise päevasissetuleku 13,50 eurot, on rahaline karistus 1 984,50 eurot (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 50 senti). 3.
lg 1 alusel on rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 198,45 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Bank EE351010052031000004, Swedbank EE401700017002872300). Viitenumber
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaits ja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.U süüditunnistamist
lg 1 järgi ning teda karistada rahalise karistusega 150 päevamäära, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks üks eelvangistuspäev (20.10.2018), mis vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale. Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 147 päevamäära (võttes aluseks päevasissetuleku 13,50 eurot) summas 1984,50 eurot.
lg 1 alusel on seda võimalik täita 10 (kümne) kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 198,45 eurot. Hüvitada tuleb ka menetluskulud summas 860 eurot, mida on samuti võimalik tasuda osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist A.U ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A.U tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 10 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.