KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2021. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6900 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sar

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega. 2. H.B, olles karistatud Viru Maakohtu 19.02.2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, võttis koos N. Abrajevaga 04.04.2021 kella 08:40 paiku Kohtla-Järvel Kalevi 27 SEB panga sularahaautomaadist nr EYP00433 ilma I.T. i loata tema pangakaarti kasutades välja arvelduskontolt 45 eurot. Samuti võtsid H.B ja N. Abrajevaga 05.04.2021 kella 11:20 paiku Kohtla-Järvel Järveküla tee 50 sularahaautomaadist nr EYP00835 ilma I.T. i loata ja tema pangakaarti kasutades välja arvelduskontolt 460 eurot. H.B ja N. Abrajeva tekitasid I.T. ile varalist kahju kokku 505 eurot. Seega H.

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja grupis. 3. H.B läks 18.07.2021 kella 06:00 paiku Kohtla-Järvel Põhja allee 24 trepikotta ja avas korteri nr 26 (kuulub T.K. ile) lukustamata ukse, sisenes loata korterisse ning varastas esikust kummutilt K.M. rahakoti. Rahakott maksis 10 eurot, selles olnud juhiluba 20 eurot, ID-kaart 7 eurot, töötõend, Swedpanga deebetkaart ja krediitkaart maksid 2.50 eurot ja 7 eurot. Lisaks oli rahakotis sularaha 15 eurot. 18.07.2021 kella 06:23 paiku Kohtla-Järvel Kalevi 43 Circle-K kioskis teostas H.B K.M. pangakaardiga makse summas 9,60 eurot. H.B tekitas K.M. le varalist kahju kokku summas 71.10 eurot. H.

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise.

1. Viru Maakohtus 28.10.2021 otsusega kinnitas kokkuleppe ning tunnistas H.B süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 213 lg 2 p-de 1,4 järgi, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Eelvangistust (30.08 kuni 15.09.2021) karistusaja hulka arvestades mõisteti karistuseks 11 kuud 13 päeva vangistust, lugedes vangistuse alguseks 17.10.
2. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni. H.B-lt ja N. Abrajevalt mõisteti solidaarselt välja tsiviilhagid I.T. i ja OÜ Orti Keskus kasuks ning H.B-lt tsiviilhagi K.M. kasuks. Menetluskuludena mõisteti H.B-lt välja 876 eurot sundraha, 140,40 eurot kaitsjatasu ja 313,50 eurot ekspertiisitasu (s.o kokku 1329,90 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 178,80 eurot ning kaitsjatasu, mis tekkis seoses
3. 10.2021 kohtuistungiga. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. H.B vaidlustab temalt välja mõistetud menetluskulusid. Ta peab menetluskulusid liiga suureks. H.B on 3 last, mistõttu käib menetluskulude tasumine talle üle jõu. Ta palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.
6. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
7. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub 2 tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
8. peatüki
9. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
10. Praeguses asjas ei ole apellant osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Kaebusest selgub, et ta peab menetluskulusid põhjendamatult suureks ning palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
11. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole.
14. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.
15. Praegusel juhul nähtub kokkuleppest, et selles on saavutatud kokkulepe menetluskulude osas summas 1329,90 eurot, kui ka selles, et kulud hüvitab H.B ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil on H.B kohtule kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav. Kokkuleppega nõustus ta vabatahtlikult ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Tsiviilhagisid H.B tunnistas, samuti oli ta nõus protokollilise parandusega (istungi protokoll, lk 2).
16. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus H.B apellatsiooni läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Erkki Hirsnik