Obsah (11)

§ 37§ 120§ 47§ 121§ 43§ 251§ 104§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2400 Määruse kuupäev 16. november 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Viru Vangla kohustamiseks jätkata ravi ja karistada

) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X. (kaebaja) esitas
2. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et kuigi ortopeed on kaebaja põlvehädade tõttu näidustanud talle ravimpreparaadi glükosamiin pideva tarvitamise kolme kuu pikkuste kuuridena, siis vangla meditsiiniosakond talle enam glükosamiini ei väljasta. Samuti tunneb kaebaja, et tal on D-vitamiini puuduse sümptomid. Meditsiiniõde lubas talle anda D-vitamiini, kuid seda ei ole tehtud. Kaebajale ei ole antud ka kreemi Bimanten (ilmselt silmas peetud kreemi Bepanthen – kohtu märkus) ning „Deep Relief“ salvi. Meditsiiniosakond pidi kaebaja poolt ära antud purgid täitma või asendama, kuid ei teinud seda. Kaebaja palub kohustada vanglat panema tema ravimipinalisse glükosamiini ja D-vitamiini ning väljastama eelviidatud kreem ja salv. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat ravi jätkama ja väljastama talle glükosamiini ja D-vitamiini ning kreemi ja salvi. Lisaks märgib kaebaja, et ta ei tea, kas tal oleks õigus kompensatsioonile ning ta soovib, et meditsiiniõde ravimite mitteväljastamise eest karistataks (trahvi, vallandamise vms). Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. 3-22-2400
3. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla
4. novembril 2022 kohtule, et kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude (registreeritud
5. novembril 2022 nr-ga 6-16/257-1), mis üldjoontes käsitleb esialgse õiguskaitse küsimusega nõutavaid ravivõtteid. Kahjunõue on vanglal menetluses. Kaebaja ei ole kahjunõudes selgitanud, millal ta oleks esitanud vaidena (kohustamistaotlusena) käsitletava kirjaliku pöördumise ning vanglale ei ole selline pöördumine ka tema teiste pöördumiste seast äratuntav. Tervishoiutöötajale on kaebaja avaldanud soovi glükosamiiniravi pikendamiseks ning antud soov on dokumenteeritud. Soovi „Deep Relief“ kreemi väljastamiseks dokumenteeritud ei ole, samuti ei ole pärast
6. augustit 2022 dokumenteeritud Bephanteni saamise soovi, mis väljastati kuni
7. septembrini
8. Kaebajale ordineeriti glükosamiin ortopeedi vastuvõtul
9. juulil 2022 ning kaebaja sai seda vanglas. Kaebajale on selgitatud, millal saab selle ravimiga ravi jätkata. D-vitamiini kuuri pikendati kaebajal
10. novembril 2022 kuni
11. detsembrini
12. Viru Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega mingeid pöördumatuid tagajärgi kaebajale ei kaasne. Kaebajale on tervishoiuteenus vanglas tagatud ning vajadusel saab ta valuravi. Koos vastusega edastas vangla kohtule kaebaja eelnimetatud kahju hüvitamise taotluse, ravimi (glükosamiin) omaduste kokkuvõtte ja kaebaja tervisekaardi väljavõtte. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus selgitab, miks kaebus tuleb tagastada (I) ja lahendab seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
14. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 2) ravimite väljastamiseks ja meditsiiniõe karistamiseks.

Kohus märgib, et kuigi kaebaja on kaebuses viidanud ka kompensatsiooni saamise soovile, siis ei ole selgesõnalist hüvitamisnõuet kaebuses esitatud ning Viru Vangla

1. novembri
2. a vastusest kohtunõudele nähtub, et võimalikku hüvitamisnõuet puudutav kohustuslik kohtueelne menetlus on vanglas veel pooleli. Seega oleks kaebaja hüvitamiskaebus praegusel ajal kohtus ka ennatlik. Kohus käsitab X. kaebust seega kohustamiskaebusena. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X. kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 5.1.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 5.

1. Viru Vangla märgib
2. novembri
3. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale üksnes kahjunõude (registreeritud nr-ga 6-16/257-1) ning kohustava sisuga vaide esitamist (s.o ravimite väljastamiseks) ei ole tuvastatud. Kohus märgib, et kaebaja vanglale esitatud kahjunõudest nr 6-16/257-1 nähtub siiski see, et kaebaja soovib endale ravimite väljastamist ja ka kompensatsiooni. Kaebaja viitab kahjunõude esimeses lõigus sellele, 2 3-22-2400 milliseid ravimeid talle ei anta ning märgib kolmandas lõigus, et nõuab kõike, mida ta palub. Kaebaja viitab ka kreemi mitteandmisele. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja kahjunõue sisaldab endas ka kohustava sisuga vaiet, mille lahendamiseks võib olla vajalik vaide täpsustamine selles osas, milliste ravimite (sh kreemide) väljastamist kaebaja kokkuvõttes soovib. Kohus märgib, et pöördumise kvalifitseerimisel ei saa lähtuda üksnes dokumendi pealkirjast, vaid lähtuda tuleb ka selle sisust. Eelnev ei muuda aga asjaolu, et kaebajal on ravimite väljastamiseks kohustamise nõudes kohtueelne menetlus käesoleval hetkel läbimata. Kaebaja vanglale esitatud kahjunõude pinnalt võib küll asuda seisukohale, et vaidemenetluse võib lugeda alanuks, kuid vaide läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud (vt VangS § 11 lg 7). Kohus märgib siinkohal, et kinni peetavate isikute ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel on kohtupraktikas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet tunnistatud (vt nt Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-21-2836, jõustunud Riigikohtu
6. märtsi
7. a määrusega). 5.3.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus glükosamiini, D-vitamiini, Bepanthen kreemi ja „Deep Relief“ salvi väljastamiseks kohustamise nõudes läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse selles osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

5.4. Lisaks ravimite väljastamisele on kaebaja avaldanud soovi selleks, et temale ravimeid mitteväljastavat meditsiiniõde karistataks. Arvestades seda, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda meditsiinitöötaja trahvimist või vallandamist.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab seega meditsiiniõe karistamist puudutava kohustamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

6.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus märgib, et kuna kaebus tagastatakse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks ning kohus jätab kaebuse esitamist puudutava menetlusabi taotluse läbi vaatamata. II
2. Kaebaja on kaebuse juurde lisanud esialgse õiguskaitse taotluse, paludes selles teha vanglale kohustava ettekirjutuse tema ravi jätkamiseks (

§ 251lg 1 p 3).

Kaebaja soovib, et menetluse ajal oleks tal võimalik saada glükosamiini, D-vitamiini, kreemi Bepanthen ning salvi „Deep Relief“. 9. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt (

§ 104lg 1 ls 1).

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus märgib, et lähtub kaebaja majanduslikku seisu hinnates

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohta (ajavahemik
2. juuli 2022 kuni
3. november 2022) infosüsteemi päringut tehes kuvatakse vastuseks „Vaadeldaval perioodil maksetehinguid ei toimunud“. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu kaebaja 3 3-22-2400 maksejõuetust ning kohus vabastab kaebaja seega

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 10. Kohus möönab, et vaidemenetluse kaebajale ravimite (sh salvi/kreemi) väljastamiseks kohustamise nõudes võib lugeda alanuks, sest kohus peab usutavaks, et kaebaja on ravimeid vähemalt suuliselt palunud ning kahjunõudena pealkirjastatud pöördumises nr 6-16/257-1 nende väljastamist vanglalt täiendavalt nõudnud. Arvestades

§ 249lg-t 7 peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.

11.

§ 249

lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a kohtumääruse asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
3. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on, et see oleks vajalik isiku õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust veenvalt põhjendanud ning on taotluses viidanud üksnes sellele, et taotlus vaadatakse läbi kiiremini kui kaebus. Arvestades seda, et kaebaja taotleb endale erinevate ravimite (sh salvi/kreemi) väljastamist, saab esialgse õiguskaitse vajadus seisneda vaid selles, et tema tervis vaide- ja kohtumenetluse kestel ei halveneks.
4. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla
5. novembri
6. a vastusest kohtunõudele ning selle juurde lisatud tervisekaardilt nähtub, et
7. novembril 2022 pikendati kaebajale D-vitamiini kuuri kuni
8. detsembrini
9. Vangla kinnitusel D-vitamiini kaebajale ka väljastatakse, kohtul ei ole põhjust selle väite tõelevastavuses kahelda. Samuti nähtub vangla vastusest ja kaebaja tervisekaardilt, et
10. novembril 2022 selgitas meditsiiniõde kaebajale seda, miks uut glükosamiinikuuri koheselt ei määrata. Tervisekaardi
11. novembri
12. a sissekandelt nähtub, et glükosamiin lisatakse kaebaja ravikuuri pärast Dvitamiini kuuri läbimist. Tervishoiutöötaja kontrollis seejuures ortopeedi epikriisi, mis on edastatud ka kohtule ning sellest ei nähtu glükosamiini tarvitamise vajadus kaebaja kirjeldatud sagedusel (s.o kolm kuud manustada, üks kuu vahet). Mis puudutab kreemi ja salvi väljastamist, siis nähtub kaebaja tervisekaardilt, et kaebajale väljastati
13. augustil 2022 kreem Bepanthen kasutamiseks kuni
14. septembrini
15. Tervisekaardi hilisematest sissekannetest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi kreemi Bepanthen ja salvi „Deep Relief“ väljastamiseks või et tervishoiutöötaja oleks näinud selleks vajadust. Eeltoodust nähtub, et kaebaja saab vanglas D-vitamiini, hakkab varsti saama ka glükosamiini ning ülekaalukat vajadust kreemi Bepanthen ja salvi „Deep Relief“ kasutamiseks kaebajal ei ole. Vastasel juhul nähtuks see kaebaja tervisekaardilt. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja soovitud medikamentide väljastamata jätmisega võiks tema tervisele kaasneda sellised negatiivsed tagajärjed, mis õigustaks nende väljastamist koheselt esialgse õiguskaitse korras.
16. Eelnevat arvesse võttes jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4