← Eesti

4-22-3730/15

4-22-3730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3730 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni kaebus Kaitseressursside Ameti 11.10.2022 kirja nr 5-1/4264 peale ning kohustati Kaitseressursside Ametit koostama määrus Maksim Lobõševi kaebuse kohta kohtuvälise menetleja tegevuse peale vastavalt VTMS § 77 lg-le 2, 4, 5 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuvälise menetleja, Kaitseressursside esindaja Svjatoslav Podgornõi, määruskaebus Ameti RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi kaebuse läbi vaatamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Rahuldada osaliselt esitatud määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtusse saabus 24.10.
  10. a Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni kaebus Kaitseressursside Ameti 11.10.
  11. a määruse nr 5-1/4264 peale. Harju Maakohtule esitatud taotluse asjaolude kohaselt keelas Kaitseressursside Ameti ametnik Svjatoslav Podgornõi väärteoasjas nr 963022000077 22.09.
  12. a määrusega nr 5-8/4101 VTMS § 20 lg 1 alusel Andrei Vesterinenil osaleda menetluses ning jättis 20.09.
  13. a esitatud taotluse taandada kohtuvälise menetleja ametnik ning määrata uus kohtuvälise menetleja ametnik tähelepanuta. 1
  14. Kaitseressursside Amet edastas kohtule 11.10.
  15. a vastuse kaebusele nr 5-1/4264 ning lisaks teised väärteoasja materjalid. Maakohtu määrus
  16. Harju Maakohtu
  17. oktoobri
  18. a määrusega jäeti läbi vaatamata Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni kaebus Kaitseressursside Ameti 11.10.
  19. a kirja nr 5-1/4264 peale. Sama määrusega kohustati Kaitseressursside Ametit koostama määrus Maksim Lobõševi kaebuse kohta kohtuvälise menetleja tegevuse peale vastavalt VTMS § 77 lõigetele 2, 4 ja
  21. Kohus märkis, et Kaitseressursside Ameti poolt kohtule edastatud 11.10.
  22. a vastusest kaebusele nr 5-1/4264 nähtub, et kohtuvälise menetleja juht ei ole antud väärteoasjas koostanud määrust, vaid üksnes vastanud kirjaga kaebuse esitaja kaebusele. Kaebuse esitaja on aga nimetatud kirja käsitlenud ilmselt kui kohtuvälise menetleja juhi poolt tehtud määrust. Seejuures ei ole kaebuse esitaja edastanud kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälisele menetlejale nagu seda nõuab VTMS § 78 lg 3, vaid on edastanud selle ise otse Harju Maakohtule. Maakohus märkis, et kuivõrd antud juhul ei ole kohtuvälise menetleja juht VTMS § 77 lg 1 ja lg 2 alusel koostanud määrust kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusele ning on üksnes kaebuse esitaja kaebusele kirjaga vastanud, siis puudub VTMS § 78 lg 1 tähenduses määrus, mida saaks üldse Harju Maakohtus vaidlustada. Maakohus leidis, et ainuvõimalik lahendus antud küsimusele on kohustada Kaitseressursside Ametit koostama määrus, mis vastaks VTMS § 77-s sätestatule ja mida kaebaja saaks seejärel soovi korral vaidlustada, vastasel korral jäävad kaebaja huvid kaitseta. Määruskaebus
  23. Kaitseressursside Ameti esindaja Svjatoslav Podgornõi esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 26.10.
  24. a määruse resolutsiooni p 3, millega kohustati Kaitseressursside Ametit koostama määrus Maksim Lobõševi kaebuse kohta kohtuvälise menetleja tegevuse peale vastavalt VTMS § 77 lõigetele 2, 4 ja
  25. 5.
  26. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava määruse resolutsiooni punkt 3 on õigusvastane, sest maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Viidatud RK lahendis nr 3-1-1-43-12 oli vaidlustatud Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse trahviteadet, millega VTMS § 542 lg 1 ja liiklusseaduse (enne
  27. juulit 2011 kehtinud redaktsioonis) § 7466 p 1 alusel oli määratud hoiatustrahv ning PPA-le oli esitatud kaebus, milles kaebaja taotles trahviteate tühistamist. 5.
  28. Käesoleval juhul kohtuvälise menetleja 29.08.2022 kutsega kohustati Maksim Lobõševi kui menetlusalust isikut ilmuma väärteoasjas nr 963022000077 15.09.2022 kell 14:00 aadressile Aiandi 15, 12918 Tallinn. VTMS § 58 lg 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le
  29. 5.
  30. Õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta võetakse menetlusaluse isiku allkiri, mis kinnitab, et isik on menetlustoimingust aru saanud. Õiguste ja kohustuste tutvustamise plank on ka ülekuulamise protokolli osa. Õigused ja kohustused olid Maksim Lobõševile tutvustatud 08.11.2022, mil menetlusalune isik ilmus KRA ametiruumidesse. 5.
  31. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-6-07 leidis, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga 2 kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. 5.
  32. Määruskaebuse esitaja leiab, et enne 08.11.2022 puudus menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, sest esimene menetlustoiming oli tegemata. Kohustades Kaitseressursside Ametit koostama määrust, mis vastaks VTMS §-s 77 sätestatule, kohus ületas kaebust lahendades oma pädevust. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Harju Maakohtu 26.10.2022 määruse resolutsiooni punkt 3 ja muus osas jätta määrus muutmata. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  33. Tallinna Ringkonnakohus andis
  34. novembri
  35. a määrusega tähtaja kuni
  36. novembrini
  37. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Viidatud tähtaja jooksul kohtumenetluse pooled täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohus märgib esiteks, et vaatamata maakohtu poolt määruse edasikaebamise korras sisalduvale viitele, et VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa VTMS § 79 alusel tehtud määrust vaidlustada, siis olukorras, kus maakohus ei ole käesolevas asjas teinud lahendit VTMS § 79 mõttes, s.o vaadanud kaebust läbi, ei ole tegemist lahendiga, mis VTMS § 191 p 12 tähenduses ei ole edasikaevatav.
  39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele. Nimelt on maakohus jätnud põhjendamatult läbi vaatamata Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni esitatud kaebuse, leides, et puudub määrus, mida oleks saanud vaidlustada ja seetõttu tuleb Kaitseressursside Ametil koostada määrus VTMS § 77 lg-te 2, 4 ja 5 tähenduses, mida isik saaks seejärel vaidlustada, sest vastasel juhul jäävad Maksim Lobõševi õigused kaitseta.
  40. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selliselt talitades irdunud kohtupraktikas juurdunud seisukohast, mille kohaselt ei oma tähtsust mitte menetleja (kohtuvälise menetleja, kohtu) vastuse vorm, vaid selle sisu. Käesoleval juhul on Maksim Lobõševi kaitsja esitanud kaebuse dokumendile (11.10.2022 nr 5-1/4264), mis on vormistatud Kaitseressursside Ameti juhi vastusena kaebusele. Maakohtu arvates tulnuks sellises olukorras koostada määrus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga sellises olukorras välistatud võimalus, et kirjana vormistatud vastus kaebusele võib olla kohtuvälise menetleja põhistatud menetlusotsustus VTMS § 48 lg 1 p 1 tähenduses, ehk on tegelikult käsitatav määrusena, millise asjaolu jättis aga maakohus täielikult tähelepanuta. Nimelt, senises kohtupraktikas väljendatud seisukoha kohaselt kehtib põhimõte, et sisult määruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes määrus, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata. Vastasel juhul tekiks olukord, kus viga menetlusotsustuse vormistamisel võtab isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse. Kohtuväline menetleja või kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 22.06.
  41. a lahendiga nr 116-
  42. 3
  43. Kaitseressursside Ameti juhi vastusest kaebusele nähtubki, et selle puhul on antud juhul tegemist vältimatult menetlusotsustusega. Nimelt nähtub vastusest kaebusele, et allakirjutanu ei tuvastanud kaebuse, kohtuvälise menetleja 23.09.2022 määruses toodud seisukohtade ja asjakohaste õigusnormidega tutvumise järgselt õiguste ja menetlusnormide rikkumist. Allakirjutanu esitas vastuses enda põhjaliku seisukoha, milles analüüsis põhjalikult nii menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumist kui ka kohtuvälise menetleja tegevust konkreetses olukorras ning leidis seejärel, et menetlusaluse isiku õigused on olnud tagatud ja menetleja kaitseõigust rikkunud ei ole. Samuti pidas allakirjutanu põhjendamatuks kaebuses esitatud seisukohta kohtuvälise menetleja suhtes taandamisaluste väidetava esinemise kohta. Seega tegelikult on vastuses kaebusele antud hinnang nii kohtuvälise menetleja määruses kui ka selle peale esitatud kaebuses toodud argumentidele. Sisuliselt on peetud kohtuvälise menetleja määrust põhjendatuks ja selle peale esitatud kaebuse väiteid asjakohatuteks. Tegemist on sellise dokumendi puhul seega kohtuvälise menetleja juhi määrusega ehk sisulise otsustusega kaebuse rahuldamata jätmise kohta, kuigi see on vormistatud kirjana.
  44. Seetõttu vastab ringkonnakohtu hinnangul kohtuvälise menetleja juhi kirjana vormistatud dokument materiaalselt määruse tunnustele. Seega on konkreetsel juhul menetlusaluse isiku kaitsja kaebus lahendatud kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS § 77 korras (esitades ka VTMS § 77 lg 3 mõttes kaebuse rahuldamata jätmise põhjendused), mida oli Maksim Lobõševi kaitsjal õigus vaidlustada maakohtule VTMS § 78 korras kui kohtuvälise menetleja juhi määrust. Maakohus oleks pidanud sellisele määrusele esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Seda mitte tehes rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust, mis tingib maakohtu määruse tühistamise ja maakohtu poolt kaebuse sisulise läbi vaatamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja juhi määrus VTMS § 77 mõttes on juba olemas, puudub vajadus sellise määruse koostamiseks. Seega tuleb maakohtul Maksim Lobõševi kaitsja kaebus eelviidatud kohtuvälise menetleja juhi määrusele läbi vaadata.
  45. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 2 p 1, 148 p 3, 150 lg 2, 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  46. oktoobri
  47. a määruse Maksim Lobõševi kaitsja Andrei Vesterineni kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule kaebuse läbi vaatamiseks teises kohtukoosseisus, ning rahuldab osaliselt kohtuvälise menetleja määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.