lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Tiit Tael; ik: 35301290221; elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Tiit Taela kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 22.09.2022 otsusele nr 2302,22,010763 Tiit Taela karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 22.09.2022 otsus nr 2302,22,010763 Tiit Taela karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 31.07.2022 kella 18:25 ajal juhtis Mustamäe tee 54 juures Mustamäe linnaosas Tallinnas mootorratast isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1.14 mg. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Palun ülaltoodud väärteoasja otsuse järgi juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks asendamist muu karistusega, kas tingimisi või rahalise trahviga. Kuigi majanduslik olukord pensionärina pole kiita, on mul eluliselt vaja liikuda oma autoga. Kuna elan üksi keskustest kaugel, on poeskäik ja muu asjaajamine raske. Seoses kukkumisega avariis on põlve vigastamise tõttu kõndimine raskendatud, eriti talve tulekut silmas pidades. Palun veelkord mõistmist, samas kahetsen siiralt juhtunut. Täiendavas avalduses märkis kaebuse esitaja, et ta soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Tunnistaja Erely Johanson ning menetlusaluse isiku enda ütlustega on leidnud tõendamist, et Tiit Tael juhtis 31.07.2022 kell 18.25 mootorsõidukit.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et Tiit Tael´a veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,19 mg/g (+/- 0,05 mg/g), mis teeb lõplikuks lugemiks 1,14 mg/g. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Tiit Tael rikkus
lg 3 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Tiit Tael´ale karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ning õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmisest suurem kuivõrd alkoholisisaldus menetlusaluse isiku veres oli tunduvalt üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja leiab, et sellises seisundis sõidukit juhtima asumine ei saanud toimuda kogemata vaid menetlusalune isik tegi seda tahtlikult. Menetlusalune isik pani oma taolise tegevusega ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara mistõttu peab talle määratav karistus olema võimalikult range, et mõjutada nii teda kui teisi liiklejaid hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samas ei tohi karistus panna isikut põhjendamatult raskesse seisu.
lg 2 on võimalike karistustena ette näinud kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (st. 1200 eurot), aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kuivõrd menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata, siis aresti kohaldamine ei ole käesolevas asjas proportsionaalne karistus. Kohtuvälisele menetlejale esitatud andmete kohaselt on Tiit Tael pensionär. Ta on seda ise avaldanud menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis ning on palunud nimetatud asjaolu ka arvesse võtta karistuse määramisel. See 2 tähendab, et isikul puuduvad vahendid rahatrahvi tasumiseks, mille maksimaalne määr oleks kuni 1200 eurot. Otsuse tegija on seetõttu õigesti leidnud, et kuivõrd menetlusalune isik ei oleks võimeline rahatrahvi tasuma, siis rahatrahvi määramine ei suudaks anda soovitud tulemust, mistõttu ongi ainuvõimalikuks karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena.
lg 2 kohaselt võib põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni kaheteistkümneks kuuks. Tiit Tael´ale on määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra (5 kuud). Menetlusaluse isiku ajutine liiklusest eemaldamine ei riiva tema õigusi ja vabadusi ning suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 22.09.2022 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud täiendavas kirjas märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati Tiit Taelalt 31.07.2022 kell 19.40 võetud vereproovist etanooli 1,19 mg/g ning laiendmääramatust 0,05 mg/g arvestades oli lõplikuks etanoolisisalduseks veres 1,14 mg/g. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et 3 alkoholisisalduse tuvastamise käik ja tulemus on jälgitavad, kuivõrd alkoholisisaldus isiku veres on tuvastatud Korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jao 2. jaotise sätetega reguleeritud korra kohaselt läbiviidud uuringuga EKEIs, mis on EAK poolt akrediteeritud katselaboriks.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku veres mitte vähem kui 1,14 mg/g alkoholi, seega rikkus ta
lg 3 sätestatud keeldu Menetlusalune isik põhjustas mootorratast juhtides liiklusõnnetuse, mille kannatada sai ise. Liiklusõnnetuse järgselt tuvastati tema veres alkoholi 1,14 mg/g. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l või veres 0,2-0,25 mg/g piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 1,14 mg/l, mis on enam kui viis korda rohkem, siis teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures võeti menetlusaluselt isikult vereproov 1,5 tundi pärast liiklusõnnetuse toimumist, mis tähendab seda, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli alkoholisisaldus menetlusaluse isiku organismis 0,3 kuni 0,4 mg/g suurem. Lisaks oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest ning alkoholisisaldus tema organismis ei saanud olla talle ootamatu. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses läbi viidud uuringu tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning uuringu tulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise sisuliselt tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku veres on tema sõiduki juhtimise järgselt tuvastatud alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,14 mg/l, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Vastavalt
lg 2 sätetele sellise väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud põhikaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks uuringu tulemuseks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus veres 1,14 mg/g. Selline määr on
lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra ületav määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Seega ei saa väita, et menetlusaluse isiku süü oleks väike. Väärteoasja 4 materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Käesoleval juhul karistati menetlusalust isikut põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu lisakaristuse kohaldamiseks alus puudus. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 1,14 mg/g kohta. Arvestades sellist tulemust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise, kuivõrd on ületatud
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kukkus menetlusalune isik mootorrattaga kui nägi ees pidurdanud sõidukit. Kohus leiab, et kuivõrd mootorrattal on enamasti vaid kaks ratast võrreldes sõiduautoga, siis on iga suunamuutuse ja järsu pidurdamise korral küllaldane oht kukkuda. Kui aga mootorratta juht on lisaks sellele veel alkoholipiirmäära ületavas seisundis, siis seda enam on ta ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud süü tunnistamine ja kahetsus. Kohtu arvates ei saa süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd tegemist ei ole süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuna menetlusaluse isiku süüline käitumine tuvastati siis kui kohale saabus politsei ja menetlusalune isik ei läinud enne liiklusõnnetust politseisse avaldama, et ta juhib sõidukit juhile keelatud seisundis. Menetlusaluse isiku juhile keelatud seisund tuvastati pärast liiklusõnnetust kui asuti liiklusõnnetuse asjaolusid uurima ja juhtide seisundit kontrollima. Mis puudutab kahetsuse arvestamist kergendava asjaoluna, siis seda kergendavat asjaolu on arvestatud põhjendatult, kuivõrd see nähtub ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Samuti on avaldatud kahetsust kohtule esitatud kaebuses, kuid kohus ei saa seda asjaolu oma otsuses kaebemenetluses uuesti arvestama asuda. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, olles sellest üheselt teadlik, kuivõrd alkoholisisaldus kaebuse 5 esitaja organismis oli niivõrd suur, et see ei saanud kaebuse esitajale kuidagi märkamatuks jääda. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid ning pidas vajalikuks lõbusas meeleolus teha linna tänavatel lõbusõitu. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärtegu näitab seda, et kaebuse esitaja suhtub oma juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt, kuigi arvestades menetlusaluse isiku vanust võiks eeldada, et omandatud elukogemus ja elutarkus sunnivad isikut käituma liikluses mõistuspäraselt. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku üle keskmise süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteoga ja kohus loodab, et selline karistus täidab nii üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi, sundides kaebuse esitajat liiklusnõudeid täitma korrektsemalt ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Puutuvalt kohaldatud karistuse liiki, mille muutmist kaebuse esitamisega taotletakse, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt menetlusalune isik ei tööta ja on pensionär, milline asjaolu võib ilmneda ka menetlusaluse isikuandmetest, s.o vanusest. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu ka seda, et menetlusaluse isiku sissetulekuks oleks muid tulusid peale pensioni. Seda saab järeldada ka menetlusaluse isiku ülekuulamisel esitatud palvest, mille kohaselt on menetlusaluse isiku sissetulek suhteliselt väike ja ta palub määrata minimaalse trahvi ja selle ositi tasumise maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku üle keskmise süüd ei oleks arvestades karistuspraktikat võimalik sellise teo eest määrata minimaalset rahatrahvi, vaid see määratav rahatrahv oleks ilmselgelt keskmise määra lähedane. Arvestades aga süüteo iseloomu ja süü suurust, siis ilmselgelt kohaldataks rahatrahvi määramisel ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol ja tulemus oleks menetlusalusele isikule veelgi koormavam. Kuivõrd menetlusaluse isiku majanduslik olukord ei võimalda keskmises määras või üle keskmise määra rahatrahvi tasumist, sest karistus ei oleks täidetav, siis tuleb valida karistuse liik, mis on täidetav. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Karistuste valikus on ka arest, kuid seda saab kohaldada vaid kohus ning kohtuväline menetleja ei saatnud väärteoasja kohtusse otsuse tegemiseks, vaid tegi lahendi ise, kohaldades süüdlase suhtes leebemat karistuse liiki. Aresti kohaldamine tuleks kõne alla siis, kui kergemad karistuse liigid ei ole oodatud mõju avaldanud ja isik jätkab süütegude toimepanemist. Käesoleval juhul menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole ning ainsaks süüdlast säästvaks karistusliigiks on kas juhtimisõiguse äravõtmine või rahatrahv, millistest viimase täitmine käib aga menetlusalusel isikul üle jõu. Mis puudutab kaebuses toodud põhjendust, et menetlusalusel isikul on vajalik liikuda autoga, kuivõrd elab keskusest kaugel ja poeskäik ning asjaajamine raske, siis teadis menetlusalune isik neid põhjusi juhtimisõiguse vajalikkusest ka nii enne 31.07.2022 kuupäeva, kui ka 31.07.2022 kui otsustas mootorrattaga lõbusõitu teha, olles juhile keelatud seisundis. Arvestades seda, et meedia kajastab regulaarselt politseireide ja keelatud seisundis sõidukijuhtide kinnipidamist, rõhutades iga kord võimalikke karistusi, siis lisaks meediakajastustele pidi juhtimisõigusega menetlusalune isik ka ise liiklusseaduse keeldusid teades arvestama sellega, et sellises seisundis mootorsõidukit juhtides võib ta ilma jääda talle hädavajalikust juhtimisõigusest. Selline teadmine menetlusalust isikut tagasi ei hoidnud. Menetlusalusele inkrimineeritud väärtegu näitab seda, et menetlusalune isik rikub teadlikult kehtestatud liikluskorda ja see näitab tema allumatust kehtestatud korrale, mille kehtestamise eesmärgiks on liikuses igapäevase ohutuse tagamine. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist ka siis, kui tegemist ei ole korduva samalaadse õigusrikkumisega, kuid esineb isiku süüd iseloomustav asjaolu, milleks on piirmäära oluline ületamine ja isiku hooletu suhtumine oma teosse. Käesoleval juhul esinevad nii oluline piirmäära ületamine kui ka menetlusaluse isiku hooletu suhtumine oma teosse, mis muudavad samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu võimaluse suuremaks. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitajale on juhtimisõigus elu korraldamiseks vajalik, siis pidanukski kaebuse esitaja käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süüteo toimepanemise tõttu. Seega saanuks kaebuse esitaja oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta 6 oleks temale süüks arvatud väärteo jätnud toime panemata. Käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja oma valiku, seades esiplaanile alkoholi tarvitamise ja juhile kehtivate keeldude eiramise, jättes tavapärasest elukorraldusest tuleneva juhtimisõiguse vajalikkuse tahaplaanile. Selline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi kaebuse esitaja kui juhtimisõiguse saanud isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks kaebuse esitaja liiklusest kõrvaldamiseks väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on karistust vaatamata kaebuse esitaja üle keskmise süüle kohaldatud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja menetlusalust isikut on säästetud vajadusest teha uuesti liiklusteooriaeksam kui talle oleks määratud süüle vastav karistus. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.