lg 2, § 16 lg 1; § 46 lg 3; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas Leonid Taratun’i väärteoasjas nr. 2302,22,000064 27.06.2022.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o summas 280 eurot,
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, palub vähendada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mõistetud rahatrahvi ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo palub lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik avarii toimumisest, mistõttu ei saanud ta avariist ka teatada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaitsja selgitas, et arvestada tuleb ka asjaolu, et kannatada saanud sõiduk parkis viisil, et pool ühistranspordirajast oli hõivatud ning seetõttu paluvad mõistetud karistust liiklusõnnetuse põhjustamise eest vähendada. Seonduvalt sündmuskohalt lahkumisega märkis, et kaebuse esitaja ei saanud aru, et toimunud on liiklusõnnetus ning sündmuskohalt lahkumine ei ole tõendatud, mistõttu kaitsja taotles selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest määratud rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmäärast madalamas määras ning selle vähendamiseks alused puuduvad. Seonduvalt liiklusõnnetusest mitteteatamise osas märkis, et tunnistaja ütlustest nähtus, et hoolsa ja tähelepaneliku käitumise korral olid bussijuhil kõik võimalused aru saada, et ta sõitis autole otsa. Ka märkis, et ei ole eluliselt usutav, et elukutseline bussijuht ei saanud aru, et on toimunud liiklusõnnetus ning ka mitteteatamise osas määratud rahatrahv on proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja Leonid Taratun, kelle seiskohad leiavad kajastamist kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle Y. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: 2 - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-4/; - kohtuvälise menetleja 27.06.2022.a. otsust väärteoasjas 2302,22,000064 /kohtutoimik tl 6-8; väärteotoimik lk 50-52/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 1/; - süüteoteadet /väärteotoimik lk 2/; - fototabeleid / väärteotoimik lk 3-5, 9/; - sõiduki Scania K270 reg. nr XXXXXX vaatlusprotokolli, fototabeleid /väärteotoimik lk 16-24/; - vastulauset /väärteotoimik lk 29-30/; - ekspertiisimäärust /väärteotoimik lk 39/; - ekspertiisiakti nr 22E-LT0023, õiendit, fototabeleid /väärteotoimik lk 40-41, 42, 43-44/; - väärteoprotokolli, lisalehte /väärteotoimik lk 47-48/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 54/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus väärteootsuse tühistamiseks. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Leonid Taratun oli isik, kes juhtis liinibussi, ehk mootorsõidukit Scania K270 reg. nr XXXXXX 30.12.2021.a kella 18:00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Estonia pst 3 juures suunaga A. Laikmaa tn. Kuigi kohtule ei esitatud vastavat tõendit, et antud isik antud liinibussi sel hetkel juhtis, on kaebuse esitaja ise antud asjaolu kinnitanud ja ei eita seda. Küll aga leiab kaebuse esitaja, et ta juhina hoolikalt vaatas, et sõidaks teeäärde pargitud ja osalt sõiduteele ulatuvatest sõiduautodest mööda ja ta ei näinud ega kuulnud, et oleks neid riivanud. Ka leidis kaebuse esitaja, et ta kahtleb esitatud ekspertarvamuses, kuna tema meelest oleks sellise avarii puhul pidanud olema riivatud sõidukil palju tõsisemad kahjustused (tl 37), seega kaebuse esitaja sisuliselt vaidlustab talle süüksarvatava väärteo toimepanemist
Samuti ei tunnista kaebuse esitaja, et ta oleks tahtlikult jätnud teatamata liiklusõnnetusest ehk siis vaidlustab ta ka
Kohtule vastates kaebuse esitaja siiski möönis, et 100 protsendilise kindlusega ei saa ta väita, et tema juhitud sõiduk ja VW Passat kokku ei puutunud (tl 38), seega ta möönab siiski avarii toimumise võimalikkust. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud mõlema väärteo toimepanemine Leonid Taratun’i poolt. Leonid Taratun’i süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgnevaga: kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Y kinnitas, et kaebuse esitajat ta ei 3 tunne, seega puudub tal põhjus ebaobjektiivsuseks ja tunnistaja sõnul seisis ta sel ajal Estonia puiesteel ja nägi, kuidas liinibuss Estonia puiesteel sõitis vastu autot, oli kriimustuse hääl ja buss sõitis edasi. Tunnistaja oli kokkupõrke kohast umbes 50 m kaugusel (tl 46). Tunnistaja selgitas, et selline hääl oli iseloomulik kokkupõrkele. Ka kinnitas tunnistaja, et kokkupõrke tagajärjel hakkas auto isegi rappuma, ka jäi tunnistajale mulje, et bussijuht vaatas tahavaatepeeglisse (tl 48). Ka selgitas tunnistaja, et buss riivas sõiduautot bussi parema tagatiivaga. Tunnistaja oli isikuks, kes helistas politseisse (tl 46). Tunnistaja Y’i ütlused riimuvad ekspertiisiaktis nr 22E-LT0023 (lk 4041) antud ekspertarvamusega, mille kohaselt sõiduauto VW Passat reg. nr XXXXXX vasakul tagumisel nurgal olevad vigastused on tekitatud autobuss Scania reg. nr XXXXXX parempoolse küljega. Kohtul puudub alus ekspertarvamuses kahelda, ekspert on selgitanud järeldusele jõudmise käiku, see on loogiline, illustreeritud fotodele lisatud selgitustega ning kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja kahtlusi eksperdi järeldustes. Tunnistaja Y mainis küll, et väljas oli pime, mis ongi loomulik detsembrikuu õhtusele ajale (kell 18:00), kuid antud Tallinna olulisel tänaval on tänavavalgustus, mistõttu puudub alus arvata, et tunnistaja nähtavus oli piiratud. Lisaks tunnistaja ütlustele ja ekspertarvamusele on kaebuse esitaja süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 1), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Süüteoteatest ja lisatud fotodest nähtub, et sõidukil VW Passati reg. nr XXXXXX on vigastatud tagumine vasak nurk (lk 2-5). Sõiduki Scania K270 reg. nr XXXXXX vaatlusprotokollist, fototabelitest (lk 16-24) nähtuvalt on sõidukil Scania K270 reg. nr XXXXXX parempoolsel küljel esiuksest kuni tagumise nurgani läbivad kraape-/nühkejäljed ja plekimõlgid kõrgusel 33-60cm, samuti esinevad katkendlikud kontaktjäljed bussi parempoolse külje kesk- ja tagaosas kõrgusel kuni ca 95cm. Isiku süü on eelnimetatuga tõendamist leidnud, tõendid on omavahel riimuvad ja kohtul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses ning on tõendatud, et Leonid Taratun põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas varalise kahju.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas leiab kohus samuti, et Leonid Taratun’i süü on tõendamist leidnud. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, kinnitas kohtus tunnistajana ülekuulatud Y, et avarii tagajärjel oli avariile omane heli kosta pea 50 m kaugusele, ka kinnitas tunnistaja, et teine sõiduk rappus avarii tagajärjel. Ei ole eluliselt usutav, et Leonid Taratun, olles bussijuht, seda ei märganud. Ka selgitas tunnistaja, et talle tundus, et bussijuht vaatas tahavaatepeeglisse. Süüteoteatele lisatud fotodest (lk 3-5) nähtuvalt on sõidukile VW Passat tekitatud kahjustus küllalt ulatuslik, kahjustatud on sõiduki vasak taganurk, mis kinnitab tunnistaja ütlusi sõiduki rappumise võimalikkusest ja selline kokkupõrge pidi juhile olema mõistetav. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud Leonid Taratun’i poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 2; § 16 lg 1; § 46 lg 3; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 kohustusi.
lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist,
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
Käesoleval juhul ei olnud Leonid Taratun piisavalt hoolikas, et hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, ei hoidnud ohutut külgvahet, mistõttu riivas pargitud sõidukit (VW Passat). Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus juba eelnevalt tuvastas, et kaebuse esitaja ei hoidnud ohutut külgvahet, mistõttu riivas pargitud sõidukit (VW Passat), mille tagajärjel põhjustati vigastused teisele sõidukile ja varaline 4 kahju selle sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning - otsuses sedastatud viisil. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1,
lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju; liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et Leonid Taratun’i poolt
lg 1,
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et sõiduk VW Passat reg. nr XXXXXX oleks pargitud liiklust takistavalt või oleks mingil moel põhjustanud liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 ja
Kohus eespool analüüsides tõendeid, selgitas, et ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja ei tajunud ega tundnud avariid, ka refereeris kohus eelpool tunnistaja ütlusi, kellele tundus, et bussijuht vaatas ka peeglisse, samuti oli kannatada saanud sõiduki kahjustused sellised, et kokkupuude pidi olema ulatuslik. Seega kaebuse esitaja pidi võimalikuks pidama avariid, ta möönis avarii võimalikkust, kuid lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata.
lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 3; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
lg 1;
Seoses kaebuses esitatud taotlusega lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus
lg 1 osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel märgib kohus esmalt järgmist – kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg-s 1,
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 3; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist, ta jättis kahju kandja olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata teiste isikute mittesekkumisel. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, 5 et kohtuvälise menetleja otsusega Leonid Taratun’ile määratud karistus, rahatrahvid 70 trahviühiku ja 85 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 280 eurot ja 340 eurot, on põhjendatud, isik on varem karistamata.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistused keskmisest madalamas määras, leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. Kohus märgib, et põhjendatud on menetluskuluna jätta isiku kanda menetluskulud, milleks on liiklustrassoloogia ekspertiisi kulu summas 413 eurot. Antud juhul oli ekspertiisi määramise vajadus tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamisest ja seejuures asjaolust, et ta ei teavitanud liiklusõnnetusest. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on kehtestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) alusel ning KES § 277 p-st 14 tulenevalt on liiklustrassoloogiaekspertiisi maksumuseks 413 eurot. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsuse alusel väljamõistetud menetluskulu suurus põhjendatud. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, on põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti antud menetluskulu menetlusaluse isiku kanda. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.