) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
Hageja peab tõendama ja kohus tuvastama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Lisaks tuleb hagejal tõendada, et veoauto on kostja otseses valduses. Nimetatud asjaolude tõendatuse korral on kohtul võimalik tuvastada, kas kostja valdus on ebaseaduslik või mitte. Juhul, kui hageja on tõendanud kostja poolt veoauto otsese valduse, tuleb AÕS § 83 lg 1 kohaselt kostjal nõude vaidlustamiseks tõendada, et tal on õigus vaidlusalust veoautot vallata. Esmalt peab kohus kindlaks tegema, kas hageja on veoauto omanik. Hageja esitas kohtule 10.09.2020 veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 müügilepingu (tl 40) ning 10.09.2020 veoauto IVECO EUROCARGO ML 75E17 üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 41). AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kui aga asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93). Sel juhul tekib kolmanda isiku valduses oleva vallasasja omand pooltevahelise asjaõiguskokkuleppe olemasolul väljanõudeõiguse loovutamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-2-1-118-02, p 22). Müügilepingust nähtub, et müüja Overtime OÜ ja hageja sõlmisid 10.09.2020 veoauto müügilepingu, mille kohaselt kohustub müüja hagejale veoauto (IVECO EUROCARGO ML 75E17, VIN-kood XXXXXXXXXXXXX, registreerimismärk XXXXXX) üle andma ja hageja kohustub veoauto vastu võtma ning tasuma ostuhinna. Seega leppisid müüja ja hageja kokku veoauto omandi üleandmises. Kostja leidis, et müügileping on fabritseeritud. Kohus märgib, et kostja vastuväited selle kohta, et Overtime OÜ käibemaksukohuslasena ei ole veoauto võõrandamiselt käibemaksu summalt tasunud, on asjakohatud, kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse esemeks menetluse pooleks mitteoleva isiku maksude tasumisega seonduv. Tulenevalt
lõikest 5 jätab kohus tähelepanuta kostja poolt eeltoodu osas esitatud tõendid (käibemaksukohuslaste registri väljavõte- tl 47, osta.ee portaalis avaldatud kuulutus- tl 48-49 ning väljavõte Overtime OÜ kohta- tl 50-52, 4 pöördel). Kostja on lisaks märkinud, et veoauto müügitehingu poolteks on samade juhatuse liikmetega ettevõtted. Kohus leiab, et asjaolu, et müüja ja hageja juhatuse liikmed võivad samad isikud olla, ei tõenda müügilepingu fabritseeritust. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Juriidilist isikut ja tema juhatuse liiget ei saa samastada. Asjaolu, et müügilepingul on üks kuupäev (10.09.2020) ja hagis on hageja märkinud, et müügileping sõlmiti teisel kuupäeval (14.09.2020), ei välista antud juhul veoauto omandi üleminekut hagejale. Hageja on selgitanud, et hageja viitas hagis algselt veoauto ostu-müügi lepingu kuupäevale selle autoregistrisse kandmise kuupäevast (so 14.09.2020) ning hageja pidas registri väljavõtet piisavaks ja sellepärast ei lisanud eraldi ostu-müügi lepingut, mille ta kirjutas alla mõni päev varem (ehk 10.09.202). Kohus leiab, et veoauto omandi üleminek müüjalt hagejale lepiti kokku vastavalt müügilepingule 10.09.
Kohus selgitab, et hageja pidi tõendama, et veoauto on kostja otseses valduses ning selle tõendatuse korral pidi kostja omakorda tõendama, et tal on õigus vaidlusalust 5 veoautot vallata. Hageja ei ole tõendanud, et veoauto asuks kostja otseses valduses. Kostjal puudus vajadus tõendada seda, kes teostas veoautole remonti. Kuna hageja ei ole tõendanud, et veoauto oleks kostja otseses valduses, ei saa kohus hinnata seda, kas kostjal on seaduslik alus veoauto valdamiseks. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 17. Tsiviilasja hind on 3000 eurot vastavalt
Menetluskulude jaotus 18.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 19.
lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 25.06.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulude suuruseks 1275 eurot (õigusabikulud), mis ei sisalda käibemaksu. Kostja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: • 12.01.2021 arve nr 2101121 kokku summas 450 eurot: Hagi ja selle lisadega tutvumine- 1,5 h; Kliendikonsultatsioon- 1,5 h; Hagile vastuse koostamine- 1,5 h. • 01.02.2021 arve nr 2102011 kokku summas 200 eurot: Hageja 22.01.2021 vastusega tutvumine- 0,5 h; Vastuse koostamine 01.02.2021- 1,5 h. • 28.04.2021 arve nr 2104281 kokku summas 325 eurot: Hageja 21.04.2021 vastusega tutvumine- 0,75 h; Vastuse koostamine 28.04.2021- 2,5 h. • 27.05.2021 arve nr 2105271 kokku summas 200 eurot: Hageja 14.05.2021 vastusega tutvumine- 1 h; Vastuse koostamine 27.05.2021-1 h. • 22.06.2021 arve nr 2106221 kokku summas 100 eurot: Kostja lõppseisukohad menetluses koostamine 22.06.2021- 1 h. 20. 29.06.2021 esitas hageja vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt 6 kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 21. Kohus peab vajalikuks käsitleda kostja poolt esitatud õigusabiarvetel märgitud toiminguid eraldi arvete kaupa. Arve nr 2101121 seondub hagile vastuse koostamise kostja poolt (kestus kokku 4,5 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohus märgib, et hagi pikkuseks oli ca 1 lehekülg. Hagile oli lisatud hagiga seonduvalt 3 tõendit. Kostja vastuse pikkuseks oli ca 1 lehekülg. Kohus leiab, et hagiga tutvumise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on 1 tund. Kostja vastuse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 tund, millele lisandub kliendiga konsulteerimise ajakulu 1 tund. Kokku on arvel nr 2101121 toodud toimingud põhjendatud 3 tunni ulatuses. Arve nr 2102011 seondub hageja 22.01.2021 vastusega tutvumisega ja sellele seisukoha koostamisega (kokku 2 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. 22.01.2021 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse pikkusega 3 lehekülge, millest sisuline osa on ca 1 lehekülg. Kohus leiab, et eeltoodud menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Lisaks esitas kostja 01.02.2021 kohtule täiendava vastuse hagiavalduse täiendusele pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Hinnates kostja eeltoodud menetlusdokumenti, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumendi koostamiseks oli 1 tund. Arve nr 2104281 seondub hageja 21.04.2021 vastusega tutvumisega ja sellele seisukoha koostamisega (kokku 3,25 tundi). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Kohus märgib, et hageja ei ole 21.04.2021 kohtule vastust esitanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule seisukoha 31.03.2021 koos nelja tõendiga. Kohus eeldab, et kostja peab silmas eeltoodud hageja menetlusdokumendile seisukoha esitamist. Hinnates hageja seisukoha pikkust ja lisatud tõendeid, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud ajakulu eeltoodud dokumendi ja tõenditega tutvumiseks oli kokku 0,5 tundi. 28.04.2020 esitas kostja omakorda seisukoha hageja eeltoodud dokumendi osas pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Arvestades kostja seisukoha pikkust, leiab kohus, et vajalik ajakulu eeltoodud menetlusdokumendi koostamiseks oli 1 tund. Arve nr 2105271 seondub hageja 14.05.2021 vastusega tutvumisega ja sellele vastuse koostamisega kokku 2 tundi. Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 14.05.2021 seisukoha pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Arvestades eeltoodud dokumendi sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul 7 põhjendatud antud menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi. 27.05.2021 menetlusdokumendi koostamine kostja poolt on põhjendatud kostja märgitud ulatuses so 1 tund. Arve nr 2106221 seondus kostja lõplike seisukohtade koostamisega (kokku 1 tund). Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu 1,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 25.06.2021 oma lõplikud seisukohad pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 0,5 lehekülge). Arvestades, et kostja ei esitanud eeltoodud menetlusdokumendi raames põhjapanevalt uusi seisukohti, vaid võttis menetluses seniesitatu kokku, leiab kohus, et antud menetlusdokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 8 tunni (3 + 0,5 + 1 + 0,5 + 1 + 0,5 + 1 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks kohtus 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 800 eurot (8 h x 100 eurot/h). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 475 eurot (1275 – 800). 22.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.