2-22-13681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13681 Tsivi

) § 101 lg 5, 6), toob kohus tagaseljaotsuses välja elatise määramise aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 459 lg 1). OTSUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tulenevalt TsMS § 407 lg 1 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Pärnu Maakohus võttis 22.09.2022, peale hagis esinenud puuduste kõrvaldamist, menetlusse A.i ja B.i hagi C.i vastu elatise nõudes ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. 14.09.2022 hagiavaldus, 19.09.2022 hagi täiendus ja 22.09.2022 hagi täiendus koos lisadega ning 22.09.2022 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 27.10.
2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ei ole.
3. Eeltoodust tulenevalt toob kohus välja tagaseljaotsusega elatise kindlaksmääramise aluseks olevad asjaolud, mille kohus loeb TsMS § 407 lg 1 2 lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks: 3.
4. Kostjal on kolm last: hagejad B. (IK xxxxxxxxxxx); A. (IK xxxxxxxxxxx) ning lisaks laps E. (IK xxxxxxxxxxx), kelle suhtes ülalpidamisnõuet esitatud ei ole. 3.
5. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist alates septembrist 2022 ning hagejad kostja juures ei viibi. 3.
6. Hagejate pere saab hagi esitamise aja järgmisi peretoetusi: Lasterikka pere toetus 300 eurot, Lastetoetused: hageja B. 60 eurot ja hageja A. 100 eurot. 3.
7. Hageja B.i igakuised vajadused on 450 eurot kuus, hageja A.i igakuised vajadused on 470 eurot kuus. 3.
8. Alaealised hagejad on erivajadustega lapsed, keda hooldab hagejate seaduslik esindaja D..
9. Hagejad on esitanud nõuded elatise väljamõistmiseks seadusjärgse miinimumi ulatuses. Sealjuures ei ole hagejad haginõuet miinimumsumma arvutuskäigu osas konkretiseerinud ning kohtul tuleb seetõttu nõude lahendamisel lähtuda

§ 101

toodud elatise arvestamise alustest ning täpsustada miinimumsummas välja mõistetava elatise arvestamise aluseid. Kohus kohaldab haginõude lahendamisel järgmisi õigusnorme:

§ 101

lg 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus miinimumelatise PK § 101 sätestatu kohaselt kindlaks alljärgnevalt: 5.
2. Perioodil 01.04.2022 kuni 31.03.2023 on elatise baassumma 209.20 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse 3 2-22-13681 vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021 keskmise brutokuupalga suuruseks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. 5.
4. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuine lapsetoetus B.ile on 60 eurot ja A.ile 100 eurot. Miinimumelatise arvestamisel tuleb baassumma+3% brutokuupalk tulemist maha arvata ½ lapsetoetusest, mis summana B.i puhul on hetkel 30 eurot ja A.i puhul 50 eurot. 5.
5. Pere saab hagiavalduse kohaselt lasterikka pere toetust 300 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel. (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 2-19-20735, p 12.4; Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsus nr 2-21-13380 p 15.4). Lasterikka pere toetus 300 eurot tuleb jagada võrdselt ema ja tema kolme lapse vahel ning kummagi lapse vajadused saab lasterikka pere toetuse arvelt lugeda kaetuks 37,50 eurot ulatuses (300 eurot : 4 inimest : 2). 5.
6. Hagiavalduse kohaselt B. ja A. ei ole kohustatud vanema juures viibinud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega puuduvad alused

§ 101lg 6 kohaldamiseks.

5.5. B. on sündinud xxxxxxxxxxx ja A. xxxxxxxxxxx. Hagejate vahusevahe on suurem kui 3 aastat seega

§ 101lg 7 kohaseks elatise vähendamiseks alus puudub.

5.6. A.i

§ 101

kohane miinimumelatis on 168,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot); 5.7. B.i

§ 101

kohane miinimumelatis on 188,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot). 5.

1. Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 209,20 eurot) indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (otsuse tegemise hetkel 46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 60 eurot) ja/või kolmelapselise lasterikka pere toetuse (otsuse tegemise hetkel 300 eurot, arvestatud ½ ulatuses jagatuna kõigi toetust saava vanema pereliikmete arvuga) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
3. Kohus selgitab, et alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest tuleb elatise summa ümber arvestada ning igakuise elatise makset tuleb lasterikka pere toetuse arvele langenud summa võrra suurendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4