lg 2 p 2 järgi (2019 juunikuu episood) ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.08.2017 otsusega nr 1-17-7859 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 13 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 13 päeva vangistust. Samuti tunnistati Anton Soots süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;
järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 900 eurot;
lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust;
lg 2 ja
järgi (16.07.2020 kuriteoepisoodid) ja karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud vangistust ning
järgi (28.01.2020, 28.12.2020 ja 07.03.2021 episoodid) ja karistuseks mõista 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti Anton Sootsile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 9 kuud vangistust.
lg 1 järgi loeti Anton Sootsi kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistuseks 2 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti Anton Sootsile mõistetud karistus 2 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel käesoleva otsusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega, mis on 1 aasta 13 päeva vangistust ja mõisteti Anton Sootsile lõplikuks liitkarituseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 07.03.2021, s.o Anton Sootsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg.
lg 2 alusel määrati Anton Sootsile mõistetud rahaline karistus täide viimisele iseseisvalt. Tema karistusaja algus on 07.03.2021 ja lõpp 07.03.2024. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Anton Sootsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Anton Sootsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Anton Sootsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör tõi välja asjaolu, et isiku suhtes on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 22278000032, milles on Anton Sootsile esitatud kahtlustus
Anton Soots avaldas kohtuistungil, et soovib vabanedes minna elama Samaaria keskusesse, et saada eemale alkoholist ja narkootikumidest. Ta on nõus lisakohustuste ja ka elektroonilise valve kohaldamisega. Teda on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuriteod on toime pandud katseajal ja kohustusi rikkudes. Seetõttu soovibki ta vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, et saada eemale senisest seltskonnast ja alustada uuesti. Samaaria keskuses saaks ta veel osaleda erinevates programmides ja asuda tööle. Anton Sootsi sõnul on tal 4-aastane tütar, keda ta ei ole kaks aastat näinud ja see teadmine annab täiendavat vunki juurde, et inimeseks hakata. Süüdimõistetu tunnistab, et tal on hetkel pooleli ka üks uus kriminaalasi, kuid seal on tegemist varguse episoodiga, mis toime pandud enne käesolevat vangistust. Kaitsja leiab, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Eelmisel ennetähtaegse vabastamise arutamisel jäeti Anton Soots vabastamata ja kohtunik viitas, et süüdimõistetu võiks veel aasta vanglas olla. Aasta on peaaegu möödas, kinnipeetav on läbinud kõik programmid, kus ta töötas aktiivselt kaasa ja ta on nõus vabanemise korral võtma lisakohustusi. Seega palub kaitsja kohtul oma kaitsealuse ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on 2
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Anton Soots on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta inimese poolt, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, raske tervisekahjustuse tekitamise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käeolevalt kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, arvutikelmuse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, arvutikelmuse ja varguse eest. Varavastased kuriteod on toime pandud ettekavatsetult ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide kuritervitamine, grupi mõju, mõtlematu käitumine, puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Anton Sootsi osas saab positiivsena välja tuua ITK täitmise ja vangla majandustöödel osalemise. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja osalenud Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Läbiviijate sõnul oli süüdimõistetu motiveeritud tundides osalemisest ja töötas seal ka aktiivselt kaasa. Samuti on kinnipeetav olnud motiveeritud osalema vangla majandustöödel ning ta on vanglas olles omandanud puidupingioperaatori kutse. Vabanemise korral soovib Anton Soots elama asud xxxxxxxxx asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu. Keskuses pakutakse kinnipeetavale võimalust osaleda 6 – 12 kuu pikkuses programmis. Kinnipeetava sõnul oleks tal võimalus osaleda seal erinevates programmides ja teha ka tööd ning ta sooviks saada eemale enda varasemast elukeskkonnast. Süüdimõistetul on vabaduses lähedastest koosnev tugivõrgustik, kuhu kuuluvad abikaasa, ema, õde ja vend, kellega kinnipeetava sõnul on suhted head. Seega võiks Anton Sootsi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada pigem heaks. Varasemast abielust on Anton Sootsil ka nelja aastane laps, kellega suhtleb enda ema kaudu. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on laps üheks motivaatoriks, miks oma edasine elu õiguskuulekalt elada. Samas ei erine Anton Sootsi tugivõrgustik oluliselt sellest, mis oli ka kuritegude toimepanemise ajal. Paraku on jätkuvalt ka mitmeid etteheiteid süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest selgub, et Anton Sootsil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on toime pandud käesoleval aastal võrdlemisi lühikeste vahedega. Ta on varasemalt korduvalt vanglas viibinud ja seega ka peaks olema teadlik, milline on kinnipidamisasutuse reeglid. Sellest hoolimata on ta toime pannud mitmeid rikkumisi. Tegemist ei ole küll raskete rikkumistega, kuid siiski ei ole süüdimõistetu suutnud vanglas viibides sealseid reegleid järgida. Eelnev annab põhjust kahelda, et ta seda ka vabaduses nõutaval moel teeks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.