Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-12041 Tsiviilasi M. P. hagi S.

§ 62lg 2). Hagi ja selle aluseks o

L.ad asjaolud 17.08.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on S. P. (kostja I) ja L. P. (kostja II) H. S. (kostjate seaduslik esindaja) ja M. P.i (hageja) ühised alaealised lapsed. Harju Maakohtu 19.05.2016 (hagi õigeksvõtul põhineva) kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7864 on hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud igakuiselt elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Harju Maakohtu 16.08.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7862 on hagejalt kostja II kasuks välja mõistetud igakuine elatis miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtulahendite tegemise hetke seisuga oli Eesti Vabariigis töötasu alammääraks 430 eurot kuus, mistõttu oli kohtuotsuste kohaselt hageja kohustatud tasuma kummagi kostja ülalpidamiseks 215 eurot kuus ehk mõlemale kostjale kokku 430 eurot kuus. Hageja nõustus 215 euro suuruste elatisrahade maksmisega põhjusel, et 215 eurot oli

1. aastal kehtiv elatise miinimummäär ning hagejal oli 2 sellises ulatuses võimalik kostjatele igakuiselt ülalpidamist anda. Kuna võrreldes varasemate kohtulahendite tegemise aja seisuga tõusis Eesti Vabariigis töötasu alammäär 430 eurolt 592 euroni, siis suurenes ka hageja poolt kostjatele igakuiselt makstav elatis 215 eurolt 292 euroni kuus. Hagi esitamise seisuga on hageja kohustatud tasuma kostjate ülalpidamiseks kokku 584 eurot kuus varasema 430 euro asemel. Kuna võrreldes kohtulahendite tegemise aja seisuga on õiguslikud asjaolud oluliselt muutunud ehk muutunud on alaealiste laste ülalpidamise korda reguleeriv perekonnaseadus ja elatissumma arvutamise kord, siis on hagi eesmärgiks vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist summani, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse järgi arvutatavale elatissummale, s.o 225.64 euroni kostja kohta kuus, alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada Harju Maakohtu 19.05.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7864 hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud elatist, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (s.o 292 eurole kuus) ning mõista välja hagejalt kostja I kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja I täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225.64 eurot kuus. Samuti palus hageja vähendada Harju Maakohtu 16.08.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7862 hagejalt kostja II kasuks välja mõistetud elatist, mis vastas poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (s.o 292 eurole kuus) ning mõista välja hagejalt kostja II kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja II täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225.64 eurot kuus. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mitte ühtegi põhjust, miks peaks kummalegi lapsele makstavat igakuist elatist summas 292 eurot vähendama. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamise kohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, kuidas tema majanduslik olukord on halvenenud võrreldes 2016.aastaga. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
4. aasta
5. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
6. aasta
7. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
8. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma kostjatele elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni 3 kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 19.05.2016 hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest tsiviilasjas nr 2-21-7864 ning Harju Maakohtu 16.08.2016 hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest tsiviilasjas nr 2-16-
9. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist kehtiva miinimumsuuruseni tuginedes õigusliku olukorra muudatustele.
10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-7864 19.05.2016 ning tsiviilasjas nr 2-16-7862 16.08.2022 kohtulahendite tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-16-7864 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja I hagejalt välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas, märkides oma igakuisteks kuludeks kokku 472 eurot (tsiviilasja 2-16-7864 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kohus on rahuldanud 19.05.2016 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna otsusest nähtuvalt on kostja 19.05.2016 kohtule avaldanud, et on hagiga nõus. Tsiviilasjas 2-16-7862 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja II hagejalt välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas, märkides oma igakuisteks kuludeks kokku 436 eurot (tsiviilasja 2-167862 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja on hagi õigeks võtnud 4 26.06.2016 kohtule esitatud vastuses ning kohus on rahuldanud 16.08.2016 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjatele miinimumsummas 2016 aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et aastal 2016 oli elatise miinimumiks 215 eurot.
2. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2016 aastaga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema enda majanduslik olukord oleks oluliselt halvemaks muutunud. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud elatist vähendada põhjusel, et kostjate igakuised kulud oleksid vähenenud või hageja majanduslik olukord halvenenud.
3. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka 2016 aastal on kohus elatise välja mõistnud tuginedes miinimumelatisele. Kehtiva seaduse kohaselt on elatise suuruseks alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vähendab elatist alates 17.08.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni selliselt, et hagejalt tuleb kostjatele välja mõista elatis igakuiselt summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
8. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 5 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6