2-22-12390/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12390 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. H. (H.) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 10 907,62 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja C. K. (e-post XXX) Kostja: E. H. (isikukood XXX; täpne elukoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E. H. suhtes.
3. Välja mõista kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja X OÜ vahel 27.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr 10339 tulenev põhivõlgnevus 7405,89 eurot, intress 747,53 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1003,35 eurot ning sissenõudekulu 35 eurot.
4. Mõista kostjalt E. H.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (7405,89 eurolt) alates 24.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 23% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud kostja E. H.’i kanda.
8. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt E. H.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot. 1
9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja X OÜ sõlmisid 27.09.2019 laenulepingu nr 10339, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena
10. kuupäevaks perioodil 20.10.2019-20.09.
11. Kostja rikkus lepingu põhitingimusi ja tingimuste p 7.1 ning jättis tasumata osamaksed alates 23.08.2022 osamaksest. Tingimuste p 16.1 järgi võis laenuandja lepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 19.01.2022 üles. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 6836,58 eurot, seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 7405,89 eurot, tasumata intress 747,53 eurot ja tasumata lepingu haldustasu 12,50 eurot. 15.02.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjale, s.o E. H.’ile toimetati hagimaterjalid kätte 09.10.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 840 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3