lg 2 p 9 järgi ja karistamises vangistusega 9 kuud,
aprilli 2017 otsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Urmas Merida isikukood: 37306086039; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxxx-xxxxxx x , xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses xxxxxxx xxxxxxx tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 9 järgi ja karistatud vangistusega 9 kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga loeti mõistetav karistus vangistus 9 kuud kaetuks Tartu Maakohtu
järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 30.03.2025 ning kohustada teda antud ajal täitma lisaks
Käitumiskontrolli ajal on otstarbekas määrata Urmas Meridale järgmised lisakohustused: -
-
lg 4 alusel osaleda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi enne tähtaega. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Urmas Merida puhul välja tuua osalemise sotsiaalprogrammis, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Urmas Meridat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib isik seitsmendat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole üle kahekümne aasta kuritegusid toimepannud isikule midagi uut ning mõistetud karistused ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Tegemist on pikaajalise õigusrikkujaga, kellel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, mille tõttu on varasemad kriminaalhooldused tema puhul ebaõnnestunud. Urmas Meridal ei ole küll käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid tema suhtes on alates 26.09.2019 vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Urmas Meridale on omane vangla subkultuur, sest ta on korduvalt keeldunud täitmast korraldust asuda täitma majandustööde abitöölise tööülesandeid vanglas. Samuti nähtub vangla iseloomustusest süüdimõistetu ebaviisakas suhtumine ametiisikutesse ja vajadusel püüe nendega manipuleerida. Ta ei pea vajalikuks vanglaametnikega suhelda, väljaarvatud ainult juhul, kui tal endal on selleks mingisugune vajadus. Isikule koostatud ITK täitmine pigem negatiivne, sest ta keeldub osalemast tegevustest, mida ta vajalikuks ei pea (näiteks määratud psühholoogi nõustamine seoses motivatsiooniga loobuda kuritegelikust käitumisest, sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“, keeldumine riskihindamise vestlusest). Kokkuvõtvalt võib lugeda süüdimõistetu käitumist range järelevalve tingimustes pigem negatiivseks. Seega on väheusutav, et sellise pikaajalise väljakujunenud kriminaalse käitumismustriga isiku prognoositav käitumine vabaduses võiks olla suure tõenäosusega vastupidine käitumisharjumustele ehk ühiskonnas kehtivaid reegleid järgiv. Sõnades on Urmas Merida küll avaldanud soovi elada edaspidi vabaduses seaduskuulekalt, kuid tema käitumise pinnalt saab teha järelduse, et selline avaldus on paljasõnaline ja sisutu. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine vabaduses olla seaduskuulekas. Endiselt on säilinud oht, et Urmas Merida jätkab vabaduses väga suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist ja tema tingimisi ennetähtaega vangistusest karistuse kandmiselt vabastamine on põhjendamatu. Prokurör leiab, et Urmas Merida tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud kõrgendatud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige kõrgendatud ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Urmas Merida vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 28.11.2022 Süüdimõistetu Urmas Merida osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Urmas Merida avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama soovib asuda Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le kuuluvasse Pärnu Turvakodusse aadressile xxxxxxxxxxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxx. On tutvunud nende tingimustega, mis seal elamiseks on. Lähedasteks on isa, vennad, õde, kasuema. Helistab neile aeg-ajalt. Kriminaalhooldusametniku 3 ettepanekutega lisakohustuste osas on nõus. Alkoholi ta tarvitada sama hästi kui ei tohiks, v.a heade sõpradega väga olulistel puhkudel mõõdukas koguses. Esimene aasta on kriminaalhooldajaga nõus, et mitte tilkagi alkoholi nii kaua kui saaks sisse elada vabaduses. Inimesed saavad vanemaks ja saavad targemaks ja elukogemusi on juurde tulnud ja sarved on maha jookstud, et mitte uusi kuritegusid toime panna vabaduses. Samaaria on ainus võimalus, et ühiskonnaga kuidagi ühele nõule saada. Leiab, et töö tasustamine vanglas on ebaõiglane ja ei motiveeri töötama. Kui makstakse miinimumpalka, siis ta ei keelduks majandustöödest. See oleks parem, kui lähedaste kulul elada. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Urmas Merida on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidest, s.h kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalik elama asuda xxxxxxx-xxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le kuuluvasse Pärnu Turvakodusse. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Samaaria poolt pakutakse eluaset (ühe- või kahekohalised toad), toitlustamist (kolm korda päevas) ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist. Samaaria Eesti Misjoni MTÜ-le kuuluvates Turvakodudes pakutatakse vanglast vabanenud isikutele võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse võõrutamise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Samuti väärib positiivse asjaoluna märkimist Urmas Meridal vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumist. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et tema suhtes on alates 26.09.2019 vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Urmas Merida on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Käesolevalt viibib Urmas Merida vangistuses seitsmendat korda ja kannab liitkaristust tahtliku esimese astme ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Mõistetud karistused ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Tegemist on pikaajalise õigusrikkujaga, kellel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, mille tõttu on varasemad kriminaalhooldused tema puhul ebaõnnestunud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt Urmas Merida tunnistab kuritegude toimepanemist, samas leiab, et nende tegude eest on karistuse juba kandnud ning ei pea vajalikuks neid enam torkida ega toimepandut analüüsida, samuti leiab, et käesoleva süüdimõistmise aluseks olevale karistusele eelneva vägivaldse teo eest on teda on süüdi mõistetud ebaõiglaselt, valedele tunnistustele tuginedes. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht seega ka seaduslik sissetulek, kuid samas on suured võlakohustused. Tartu Vangla andmetel (K-raha) on isikul seisuga 14.09.2022 võlgnevusi 14 276,79 eurot. Varasemalt on Urmas Merida pannud toime nii varavastaseid kuritegusid: vargused, rööv, väljapressimised majandusliku kasu saamise ajendil, et hankida materiaalseid 4 vahendeid, kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Süüdimõistetu majanduslik toimetulekuoskus on puudulik, mida kinnitab asjaolu, et ta on sooritanud kuritegusid hõlptulu eesmärgil. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks ajaks muutunud. Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud koostööks ametnikega, korduvalt on ta keeldunud ITK-s ettenähtud tegevustest ning tema käitumist range järelevalve tingimustes võib hinnata pigem negatiivseks. Eelmises vangistuses on süüdimõistetu 2012. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, käesoleva vangistuse ajal oli planeeritud samuti nimetatud programmi läbimine 2021. aastal, kuid kinnipeetav keeldus programmis osalemisest. Seega ei saa olla kindel, et vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral on Urmas Merida piisavalt motiveeritud läbima vanglast vabanenutele pakutavat rehabilitatsiooniprogrammi, mis kestab vähemalt 6 kuud ja suudab katseajal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Urmas Merida ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.