Obsah (5)

§ 113§ 238§ 114§ 116§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1207

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõiustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Mägede (hageja) esitas 02.08.2021 maakohtule OÜ RR KASHA (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks leppetrahv 4480 eurot, viivis 4,91 eurot ja alates 03.08.2021 seadusjärgses määras viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 358831 III jakku tagasimüügilepingust tuleneva omandiõiguse üleandmisenõude tagamiseks kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks ja asendada kostja nõusolek eelmärke kande kustutamiseks kohtuotsusega ning nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hageja otsesesse valdusesse kinnistusregistri registriossa nr 358831 kantud kinnisasi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja Omalaen OÜ 12.03.2021 hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, kinnistu tagasimüügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu p 1.1 järgi müüs kostja hagejale kinnistu Veispaki, asukohaga Veispaki, Karepa küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu müügihind oli 70 000 eurot. Lepingu p-de 4 ja 4.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma kostjale kinnistu tagasi hinnaga 86 800 eurot, millise summa pidi kostja tasuma hagejale igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul (esimesed 11 osamakset 1400 eurot alates aprillist iga kuu
2. kuupäevaks, viimane osamakse 71 400 eurot 10.03.2022). Lepingu p-s 4.2 on sätestatud, et hagejal on õigus tagasimüügilepingust taganeda, kui kostja ei ole tasunud tähtaegselt vähemalt kahte osamakset või kui kogu tagasimüügihinda ei ole tasutud või tagatud selle tasumist 10.03.
3. Kostja kohustus lepingust taganemise korral tasuma hagejale leppetrahvi 10% tagasimüügihinnast 15 päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest. Kostja on tagasimüügilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega olnud viivituses alates lepingu sõlmimisest. 12.07.2021 seisuga olid tasumata 10.06.2021 ja 10.07.2021 osamaksed. 12.07.2021 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ning nõude leppetrahvi tasumiseks, eelmärke kustutamiseks ja otsese valduse üleandmiseks. Hageja taganes tagasimüügilepingust p 4.2 alusel ja nõudis leppetrahvi 8680 eurot, millest 2800 eurot luges tasutuks talle 13.05.2021, 15.05.2021 ja 18.05.2021 tasutud tagasimüügihinna arvelt. Kostja sai hageja tahteavalduse kätte hiljemalt 13.07.2021, kuid on peale taganemist tasunud hagejale üksnes 1400 eurot, mille hageja arvestas leppetrahvi katteks. Seega hageja nõuab kostjalt täiendavalt leppetrahvi 4480 eurot. Kostja pidi tasuma leppetrahvi hiljemalt 28.07.
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli lepingu tegelik sisu hagejapoolne laenu andmine kinnistu ostmiseks ja varasema laenu refinantseerimiseks. Hageja sai tagatiseks kinnistu, mille ta kohustus pärast laenusuhte kohast täitmist kostjale tagastama. Hageja andis 2 laenu 70 000 eurot, kostja kohustus aasta möödudes tagasi maksma 86 000 eurot. Lepingu p-des 4.1.1.1–4.1.1.11 kajastatud 16 000 eurot on olemuselt intress (22,86%). Kostja on sellisel kujul väljendanud oma tegelikku tahet. Kostja on hagejale tasunud 4200 eurot (13.05.
6. a 800 eurot, 15.05.
7. a 600 eurot, 18.05.
8. a 1400 eurot ja 13.07.
9. a 1400 eurot). Kolm päeva pärast seda, kui kostja oli elukorraldusest ja hajameelsusest jätnud osamaksed tasumata, kasutas hageja kõige raskemat õiguskaitsevahendit ning taganes lepingust. Kostja lühiajaline viivitus ei ole põhjustanud hagejale ulatuslikku kahju. Kahe osamaksega hilinemisel lepingust taganemine ja leppetrahvi nõudmine ei ole proportsioonis rikkumise ulatusega ning on vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingust taganemine ei ole lubatud täiendavat mõistlikku tähtaega andmata. Seega taganemine on tühine. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist, kuivõrd leppetrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne. MAAKOHTU LAHEND
10. Viru Maakohus rahuldas
11. mai 2022 otsusega hagi. Maakohus mõistis OÜ-lt RR KASHA välja OÜ Mägede kasuks leppetrahvi 4480 eurot, viivise 4,91 eurot perioodi
12. juuli 2021 kuni
13. august 2021 eest ja edasiulatuva viivise alates
14. augustist 2021 põhinõudelt (4480 eurolt) võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus kohustas OÜ-t RR KASHA andma nõusoleku OÜ RR KASHA kasuks kinnistule Veispaki, registriosa nr 358831, III jakku kantud tagasimüügilepingust tuleneva omandiõiguse üleandmisenõude tagamiseks kantud eelmärke kustutamiseks ja asendas OÜ RR KASHA nõusoleku eelmärke kande kustutamiseks kohtulahendiga. Maakohus nõudis Veispaki kinnisasja OÜ RR KASHA ebaseaduslikust valdusest välja OÜ Mägede otsesesse valdusesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 3761,33 eurot (sh riigilõiv 1200 eurot ja õigusabikulud 2561,33 eurot) ning viivise menetluskuludelt (3761,33 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 12.03.2021

§ 238mõistes notariaalse tagasimüügilepingu (p 4.1).

Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille aluseks saaks lugeda tõendatuks, et sõlmiti laenuleping. Kostja seletused on paljasõnalised. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud laenulepingu tingimustes, sh intresside tasumises. Kostja raamatupidamislikud väljavõtted ei tõenda laenulepingu sõlmimist ega seda, et pooled oleksid määratlenud tagasimaksed intresside tasumisena. Ainuüksi asjaoludest, et 14.05.2021 taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ning taganemine toimus ennatlikult ja tagajärjetult, tagasimüük rakendus juba lepingu sõlmimisele järgneval kuul, kinnistu ostmisel võis hageja eesmärgiks olla investeering, kinnisasja ostmine otsese valduseta, ei saa teha järeldust, et pooled oleksid sõlminud laenulepingu. Kostja tunnistaja A.A. kinnitas, et kostja seaduslik esindaja Randar Veispak tutvus eelnevalt notariaalse lepinguga ja oli selle tingimustega rahul. Kostja on möönnud, et sõltumata notari selgitustest sõlmis kostja lepingu, kuigi kostjal oli lepinguvabadusest tulenevalt võimalik jätta see sõlmimata, kui see oleks olnud talle vastuvõetamatute tingimustega. Kohus leidis, et lepingu p 4.2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kostja jätab tasumata kaks osamakset tervikuna, siis on hagejal õigus tagasimüügilepingust taganeda. 14.05.2021 esitas hageja kostjale tagasimüügilepingust taganemisavalduse ja nõuded leppetrahvi tasumiseks, eelmärke kustutamiseks ja kinnistu otsese valduse üleandmiseks, mille kostja sai kätte 14.05.

1. 14.05.2021 taganemisavalduse materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, kuna 14.05.2021 seisuga oli kostjal tasumata 10.05.2021 osamakse täies ulatuses ja 10.04.2021 osamakse osaliselt. Seega 14.05.2021 taganemisavaldus oli tagajärjetu. 3 Hageja 12.07.2021 taganemisavaldus tuleb lugeda kostja poolt kättesaaduks 13.07.
2. Nimetatud taganemise puhul on täidetud nii formaalne kui ka materiaalne eeldus tagasimüügilepingu p 4.2 järgi, kuna taganemisavalduse esitamisel olid kostjal tasumata 10.06.2021 ja 10.07.2021 osamaksed kumbki 1400 eurot, s.o kaks osamakset täies ulatuses. Kui pooled on lepingus kindlaks määranud, missugused lepingurikkumised annavad õiguse lepingust taganeda, on määravaks lepingus kokkulepitu, seda eelkõige majandustegevuses osalevate äriühingute puhul. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, missugust õiguskaitsevahendit saab hageja kasutada, kui kostja osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega ei saanud taganemisavaldus tulla kostjale üllatusena. 14.05.2021 tagajärjetust taganemisest pidi kostja hoiatavalt ette nägema, et hageja võib lepingu rikkumisel lepingust taganeda. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid poolte tahtele anda kostjale võimalus tugineda

§ 114mõistes täiendava tähtaja andmise kohustusele.

Kostja ei ole tuginenud ka sellele, et ta ei oleks lepingut sõlminud, kui oleks teadnud, et tagasiostuhinna kokkulepitud ajal tasumata jätmine annaks hagejale õiguse lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kohus leidis, et hagejal oli õigus lepingust taganeda osamaksete tasumiseks täiendavat tähtaega andmata. Kostja ei täitnud tagasimüügilepingut sõlmimisest alates nõuetekohaselt ja taganemise ajaks kahe osamakse tasumata jätmist tuleb käsitleda kogumis olulise lepingurikkumisena. Taganemisõigust kasutades ei käitunud hageja hea usu põhimõtte vastaselt ja taganemine ei olnud kostja suhtes ebaproportsionaalne lepingus kokkulepitut arvestades. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal saaks jõuda järelduseni, et taganemine on tühine. Kostja on tagasimüügilepingu punkte 4.1.1.3 ja 4.1.1.4 oluliselt rikkunud (tasumata jäid 10.06.2021 ja 10.07.2021 osamaksed kokku 2800 eurot), seejuures ei täitnud kostja lepingut tervikuna nõuetekohaselt (ei tasunud osamakseid tähtaegselt). Eeltoodud rikkumisest tulenevalt taganemisel on p-s 4.2 kokku lepitud leppetrahv 8680 eurot. Leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks 28.07.

1. Hagejal on õigus jätta tasutud tagasimüügihind (4200 eurot) leppetrahvina endale. Seega on hagejal õigus nõuda täiendavalt leppetrahvi 4480 eurot. Arvestades kostja kinnitust, et tal on olemas raha lepingujärgse summa (p 4.1.1) puuduva osa tasumiseks, ei saa leppetrahv olla kostja jaoks koormav, arvestades siinjuures, et kostja nõustus sellistel tingimustel lepingu sõlmima. Kohus nõustus hagejaga, et lepingu p 4.2 põhimõtteks ei olnud kahju kompenseerimine, vaid leppetrahvi eesmärk oli tagada tagasimüügilepingu osamaksete nõuetekohast täitmist. Tagasimüügihind oli 86 800 eurot, millest kostja tasus 4200 eurot. Olukorras, kus tagasimüügileping on jäänud kostjast tuleneval põhjusel suures osas täitmata, ei saa leppetrahvi määraga 10% põhikohustusest pidada ülemääraseks, ebaproportsionaalseks ega hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostjal oli võimalus lepingu tingimuste mittesobivusel keelduda lepingu sõlmimisest. Pärast lepingu sõlmimist ei ole kostja väited hageja rikastumise ja kahe erineva raskusega õiguskaitsevahendi kohaldamise osas asjakohased ega põhjendatud. Ka ei oma tähtsust viide hageja käibele ja varalisele seisule. Eeltoodust lähtudes mõistis kohus kostjalt välja leppetrahvi 4480 eurot ja viivise leppetrahvilt. Kuna tagasimüügileping lõppes taganemisega 13.07.2021, on hagejal õigus nõuda kinnistult eelmärke kustutamist ja kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga ning nõuda kinnisasi kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ RR KASHA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. mai 2022 otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmist või asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtukulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4 1) on asjaolusid kogumis ja notariaalse lepingu sisu arvestades selge, et tegemist oli laenusuhtega, mis hageja survel sõlmiti tagasiostuõigusega müügilepinguna. Kui tegemist oleks kinnistu müügilepinguga, ei jätaks ostja valdust müüjale, ei lisaks lepingusse tagasiostu võimalust juba järgmisest päevast, huvituks kinnistust edaspidi, ostja sooviks ei oleks kiireloomuliselt lepingust taganeda ja maksimaalses ulatuses leppetrahvi nõuda. Kohus ei ole olnud objektiivne, asudes seisukohale, et kuna notariaalne leping sõlmiti, siis sellega loetakse leping tingimusteta õigeks ja poolte tahet väljendavaks. Kuna kostjal olid sel perioodil suured rahalised raskused, mida kinnitas tunnistaja A.A., ning hageja oli nõus laenu andma, ei saanud kostja loobuda, kuigi laenu tingimused olid koormavad ja mõistetamatud; 2) on hageja lepingust taganemine ebaproportsionaalne. Hea usu põhimõtte kohaselt oleks hageja pidanud esmalt saatma teavituse tähtaja ületanud summa kohta või andma lisatähtaja kohustuste täitmiseks. Sarnasele seisukohale on asunud Riigikohus (nt 3-2-1-156-11, p 20). Pooled ei olnud lepingus kokku leppinud tasumisega viivitamise korral lisatähtaja andmise kohustusest loobumises. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes lepingu sedavõrd oluline rikkumine, mis õigustas esmase õiguskaitsevahendina kõige koormavama kasutamist; 3) on kohus leppetrahvi vähendamisest keeldumisel ebaõigesti hinnanud kostja väidet, nagu oleks tal olemas raha lepingujärgse summa puuduva osa tasumiseks. Kostja on väitnud raha tasumise võimalust krediidiasutuse kaudu kinnistu tagasiostuks, millisel juhul jääks kinnistu krediidiandjale tagatiseks, mitte leppetrahvi tasumiseks; 4) ei ole kohus arvestanud asjaolusid tervikuna. Kostja on pakkunud kompromissi, et tasub hagejale lepingujärgsed summad, leppetrahvi ja menetluskulud. Hageja ei ole olnud nõus isegi maksimaalselt kõiki hageja nõudmisi täitva kompromissiga.
4. OÜ Mägede vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et poolte vahel sõlmiti 12.03.2021 notariaalne tagasimüügileping, millest hageja on õiguspäraselt taganenud. Kohus on õigesti märkinud, et kostja tunnistaja ei mäletanud, kas kostja soovis laenu või mitte, ja et kostja ei ole tõendanud poolte tahet sõlmida laenuleping. Ka rahaliste raskuste korral on võimalik vara võõrandada ning ei pea sõlmima või soovima sõlmida laenulepingut. Lepingu sõlmimisel koostas notar notariaalakti ja selgitas välja osalejate tahte. Äriühing ei pea võtma kinnistut omandamisel enda valdusesse. Hageja huvitus kinnistust. Ta sõlmis kinnistu suhtes kindlustuslepingu ning kuivõrd kostja rikkus tagasimüügilepingu tingimusi, taganes lepingust ja esitas hagi kinnistu valduse saamiseks; 2) ei ole hageja lepingust taganemine ebaproportsionaalne. Pooled on tagasimüügilepingu p-s 4.2 kaldunud kõrvale

§ 114ja § 116 regulatsioonist.

Kostja seisukoht, et pooled ei ole leppinud kokku tasumisega viivitamise korral lisatähtaja andmise kohustusest loobumises, on väär. Pooled olid leppinud selgelt kokku lepingust taganemise õiguse teostamise alustes ja viisis. Kostja ei täitnud lepingut sõlmimisest alates nõuetekohaselt ning taganemise ajaks kahe osamakse tasumata jätmist tuleb käsitleda kogumis olulise lepingurikkumisena. Asjakohane on ka kohtu välja toodu, et hageja 14.05.2021 tagajärjetust taganemisest pidi kostja hoiatavalt ette nägema, et hageja võib lepingu rikkumisel lepingust taganeda. Seega ei saa hageja lepingust taganemist käsitleda üllatuslikuna või hea usu põhimõtte vastasena. Kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 ei ole asjakohane, kuna see käsitleb müügilepingu puhul ostuhinna alandamist, mitte lepingust taganemist vastavalt kokkulepitud tingimustele; 3) ei ole kohus leppetrahvi vähendamisest keeldumisel eksinud; 4) olukorras, kus kostja rikkus oluliselt tagasimüügilepingut, hageja on sellest õiguspäraselt taganenud ja kandnud olulisi menetluskulusid, sh on kostja kogu vaidluse aja kasutanud 5 kinnistu kasutuseeliseid, ei saanud hagejalt mõistlikult eeldada maakohtus kompromissi sõlmimist kostja väljapakutud ehk samadel tingimustel, mis lepiti kokku tagasimüügilepingus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. 7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. 7.1. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et pooled sõlmisid tagasiostuõigusega müügilepingu

§ 238tähenduses. Seejuures on maakohus hinnanud kõiki tõendeid, sh tunnistaja A.A. ütluseid, Ts

MS § 232 lg-s 1 ettenähtud nõudeid järgides. Tunnistaja A.A., kelle maakohus kuulas ära kostja taotlusel, kinnitas 21.04.2022 kohtuistungil, et tema viis poolte seaduslikud esindajad kokku, Randar (kostja seaduslik esindaja Randar Veispak) tutvus dokumentidega ning tehinguga olid mõlemad pooled rahul. Laenulepingust ei tea ta midagi (I kd, tl 186 pöördel-187). Seetõttu ei ole usutavad kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt sõlmiti 12.03.2021 notariaalselt tõestatud leping hageja survel ning et tegelikult oli tegemist laenulepinguga. 7.2. Lepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et ostjal on õigus käesoleva lepingu p-s 4 sisalduvast tagasiostuõigusega müügilepingust taganeda, kui müüja ei ole tasunud tähtaegselt vähemalt kahte lepingu p-s 4.1.1.1-4.1.1.11 nimetatud osamakset.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine on lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Praegusel juhul leppisid pooled (äriühingud) lepingu p-s 4.2 kokku taganemise õiguses selliselt, et ostjal on õigus lepingust taganeda, kui müüja ei ole tasunud vähemalt kahte osamaksu. Kostjale oli ettenähtav, et lepingu mittekohasel täitmisel (kahe osamaksu tasumata jätmisel) on ostjal õigus lepingust taganeda ning ostjal puudus kohustus anda talle täiendavat tähtaega osamaksete tasumiseks. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et hageja lepingust taganemine ei ole kooskõlas seadusega.

§ 116

lg 4 teine lause sätestab selgelt, et lepingust võib täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 ei ole antud vaidluses asjakohane. 7.3. Maakohus rahuldas hageja nõude ning mõistis kostjalt välja lepingu p-s 4.2 kokkulepitud leppetrahvi 4480 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis ebaõigesti tema taotluse leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse p-s 13 on maakohus andnud hinnangu kostja vastuväitele leppetrahvi ebamõistliku suuruse kohta ning seda kooskõlas

§ 162lg-s 1 märgitule põhjendanud.

Muu hulgas on maakohus märkinud, et antud juhul oli leppetrahvil survefunktsiooni eesmärk, et tagada müügihinna osamaksete nõuetekohast täitmist. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et nõutud leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ja selle vähendamiseks ei ole alust. Tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega ning kuna maakohus ei ole leppetrahvi vähendamise taotluse lahendamisel diskretsioonipiire ületanud, puudub alus maakohtu poolt väljamõistetud leppetrahvi vähendamiseks. 6 Lisaks märgib ringkonnakohus veel seda, et hageja mittenõustumist kostja pakutud kompromissiga ei saa ette heita maakohtule ning seetõttu ei pidanud maakohus otsuse tegemisel selle asjaoluga arvestama. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile ringkonnakohtus kokku 1838 eurot ning ta taotleb nimetatud kulude kostjalt väljamõistmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, taotluse maakohtu otsuse osaliselt viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ning osalenud ringkonnakohtu istungil eelnimetatud taotluse läbivaatamisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel arvestab ringkonnakohus eelkõige sellega, et vastuses apellatsioonkaebusele on korratud kokkuvõtvalt maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Samuti nähtub asja materjalidest, et maakohus mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 2561,33 eurot ning arvestas muu hulgas sellega, et hageja lepinguline esindaja osales kolmel maakohtu istungil. Arvestades eelnevat on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 1250 eurot (s.o ca pooles suuruses võrreldes maakohtus kantud õigusabikuludega). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja