Obsah (7)

§ 121§ 45§ 44§ 37§ 151§ 47§ 100

3-21-2794 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2794 Määruse kuupäev ja koht 30.9.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus Viru Vanglal vastu (saatmise ajal näoga seina poole

) § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt kaebuse tagastamise alus. 3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30.12.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 21.12.2021 määruse tervikuna ning saatis asja läbivaatamisele halduskohtule. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 21 alusel oli arvestades kohtule teadaolevate asjaoludega ennatlik.

1 3-21-2794

1. Tartu Halduskohus esitas 10.02.2022 Viru Vanglale kohtunõude, milles küsis vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas ning selgitusi seonduvalt vaidlusaluse toiminguga.
2. Viru Vangla vastus kohtunõudele laekus kohtusse 14.02.
3. Viru Vangla palus kohtul jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna leidis, et vaatamata taotluse lubatavusele ei ole taotlus põhjendatud vaidlusaluse toimingu õiguspärasuse tõttu. Ühtlasi selgitas vangla kohtule, millisel õiguslikul alusel anti kaebajale korraldus seista saatmise ajal näoga seina poole, ja arvas, et tuvastamisnõude esitamine ei ole tulenevalt

§ 45lg-st 2 lubatud.

1. Tartu Halduskohtu 16.2.2022 määrusega tagastati kaebus tuvastamisnõude osas; jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määrus on jõustunud 9.3.
2. Sama määrusega võeti kohustamiskaebus menetlusse jj.
3. Viru Vangla esitas 9.3.2022 taotluse menetluse lõpetamiseks. Vastustaja selgitas, et Tartu Halduskohtu 16.02.2022 määrus nr 3-21-2794 tuleb tühistada ja kaebus tagastada kaebajale läbi vaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p1 alusel, kuna kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud ning kaebeõigus minetatud. Kaebaja vaidlustab toimingut, millega Viru Vangla kinnises osas (K hoones) kohustatakse kinnipeetavat seisma enne saatmist valveruumi juures (ootealas) näoga seina poole. 22.02.2022 paigutati kaebaja Viru Vangla kinnisest osast avavangla osakonda ja talle ei avalda enam mõju vangla kinnises osas teostatavate järelevalvetoimingute viis. Avavangla osakond asub küll Viru vangla territooriumil, kuid on vangla kinnise osakonna hoonetest eraldatud ja sisuliselt eraldisseisev hoone. Avavangla osakonnas paiknevad kinnipeetavad, kelle suhtes on tekkinud teatav usaldus, mistõttu nende üle ei teostata sedavõrd intensiivset järelevalvet, kui vangla kinnises osas. Samuti ei teostata avavanglaosakonnas saatmisi viisil, kui vangla K hoones, kus satuvad saatmiste ajal kokku erinvate osakondade kinnipeetavad, kelle omavaheline suhtlemine on keelatud. Avavangla osakonnas paiknevad vaid sinna paigutatud kinnipeetavad ja kinnise osa kinnipeetavatega kokkupuudet ei ole. Avavangla osakonnas paiknevail kinnipeetavail ei ole keelatud üksteisega suhelda. Kaebaja soovib kohustava ettekirjutuse tegemist Viru Vangla K hoones teostatava toimingu suhtes, kuid kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei mõjuta vangla kinnise osa toiming enam kaebaja õigusi.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt võib kohustamiskaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Vastustaja nõustub, et kohtusse pöördumise ajal avaldas toiming kaebajale mõju, kuid menetluse ajal on asjaolud muutunud ja muutunud asjaolude tõttu ei oma vangla kinnises osas teostatavad toimingud mõju kinnipeetava õigustele, mistõttu ei ole võimalik menetlust jätkata ja menetlus tuleb lõpetada

§ 151lg 2 p 1, § 121 lg 2 p1 sätestatud alusel.

Kuigi kohustamisnõue ei ole enam lubatav, ei toeta vastustaja tuvastamisnõudele üleminekut. Võimalik on, et kaebaja põhieesmärk on pöörduda vangla poole hüvitamisnõudega, mistõttu juhib vastustaja tähelepanu, et alates 01.01.2018 ei ole kahjunõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus enam

§ 45lg 2 teises lauses sätestatu järgi lubatav.

Samuti on vangla seisukohal, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav ka preventiivsest huvist tulenevalt. Selleks, et saaks rääkida preventiivsest huvist, peaks olema tõenäoline, et kordub täpselt sama faktiline olukord.

1. Kaebaja esitas 29.6.2022 kaebuse täienduse paludes üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele koos hüvitamisnõudega mittevaralise kahju väljamõistmiseks Viru 2 3-21-2794 Vanglalt kohtu äranägemisel (kaebaja alavääristamine, nurka ja häbiposti panemine suhtlemiskeeluga).
2. Viru Vangla vastas kaebaja kaebuse täiendusele 22.8.
3. Viru Vangla väljendas käesolevas haldusasjas 9.03.2022 seisukohta, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vangla jääb selle juurde, et kaebeõigus on minetatud kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. Samuti on vastustaja eelviidatud vastuses esitanud enda seisukoha, et ei toeta tuvastamisnõudele üleminekut. Vastustaja jääb ka selle seisukoha juurde. Vastustaja vaidleb vastu kaebuse täiendamisele, kuna hüvitamisnõude puhul ei ole täidetud VangS § 1’ lg 8 ja

§ 47lg 1 p 1 sätestatu ja läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Kaebaja esitas 29.9.2022 taotluse menetluse kiirendamiseks. Kohtu seisukoht
2. Tartu Halduskohus on 16.2.2022 määrusega tagastanud tuvastamiskaebuse. Määrus jõustus 9.3.
3. Kohus leidis määruses, et Viru Vangla tegevus, mille tulemusena anti kaebajale korraldus seista saatmise ajal näoga seina poole, ei ole vormistatud kirjaliku korraldusena, on toiming, mitte haldusakt. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas Viru Vangla nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 12. Kaebaja on soovinud 29.6.2022 kaebuse täienduses kohustamisnõudelt üle minna tuvastamis- ja hüvitamisnõudele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja põhieesmärk on pöörduda vangla poole hüvitamisnõudega ning alates 01.01.2018 ei ole kahjunõuet ettevalmistav tuvastamiskaebus enam

§ 45lg 2 teises lauses sätestatu järgi lubatav.

Seega ei toeta vastustaja tuvastamisnõudele üleminekut. Vastustaja vaidleb vastu kaebuse täiendamisele, kuna hüvitamisnõude puhul ei ole täidetud VangS § 1’ lg 8 ja

§ 47lg 1 p 1 sätestatu ja läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus.

13. Kohus tuvastas, et kaebajal ei ole kohtueelne kord hüvitamiskaebuses läbitud. Kohus ei anna seetõttu kaebajale nõusolekut kohustamisnõudelt üleminekuks tuvastamis- ja hüvitamisnõudele, kuna esinevad

§ 45

lg 2,

§ 47lg 1 p 1 ja Vang

S § 1’ lg 8 asjaolud (pole läbitud kohustuslikku kohtueelset korda). Kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks jääb rahuldamata. 14. Tulenevalt eeltoodust kaebaja vaidlustab toimingut, millega Viru Vangla kinnises osas (K hoones) kohustatakse kinnipeetavat seisma enne saatmist valveruumi juures (ootealas) näoga seina poole. Kaebaja palub Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – lõpetada toimingu tegemine (saatmise ajal näoga seina poole seismine). Vastustaja on palunud menetluse lõpetamist ja kaebuse läbivaatamata jätmist. Vastustaja nõustub, et kohtusse pöördumise ajal avaldas toiming kaebajale mõju, kuid menetluse ajal on asjaolud muutunud ja muutunud asjaolude tõttu ei oma vangla kinnises osas teostatavad toimingud mõju kinnipeetava õigustele, mistõttu ei ole võimalik menetlust jätkata ja menetlus tuleb lõpetada. 15.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 2 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle 3 3-21-2794 esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja eesmärk kohustava ettekirjutuse tegemine – lõpetada toimingu tegemine (saatmise ajal näoga seina poole seismine) ei oleks saavutatav kohustamisnõudega, kuna 22.02.2022 paigutati kaebaja Viru Vangla kinnisest osast avavangla osakonda ja talle ei avalda enam mõju vangla kinnises osas teostatavate järelevalvetoimingute viis. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

16. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis jätab halduskohus kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbi vaatamata (

§ 100lg 1).

Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kohus lahendab kohtuasju nende kohtusse saabumise aega arvesse võttes (v. a seadusejärgsed kiireloomulised asjad) ning kohus ei jäta mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut tegemata, vaid lahendab kaebused esimesel võimalusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4