Obsah (10)

§ 4§ 371§ 168§ 663§ 667§ 370§ 392§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-115921 Koht

) § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Koostoimes

§ 4

lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08, p 14). Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud. 9. Kuivõrd kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu endiselt, et laenuleping kostjaga oleks kehtivalt üles öeldud, siis ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda (

§ 371lg 2 p 2).

Hageja on 07.07.2022 menetlusdokumendis märkinud, et isegi kui lugeda, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis leping lõppes 12.06.2020, mil pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse. Siiski ei ole hageja oma nõudeid ja nende arvestust vastavalt sellele täpsustanud, vaid on jäänud seisukohale, et kostjaga lepingu ülesütlemine on olnud põhjendatud. 10. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. Hageja on esile toonud alused, millele tema nõue tugineb, ning arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on eeldused hagi menetlusse võtmiseks olemas. Juhul kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid, kuid antud menetlusstaadiumis hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud ei ole.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

3 2-22-115921 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 19.10.2022 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata asi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

1. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja ei täitnud laenulepingut kohaselt, laenuleping on seetõttu üles öeldud ning hageja on omandanud kostja vastu olevad nõuded. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks 12.12.2019 laenulepingu S193477634, 22.05.2020 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude talle loovutamise teatise. Puuduste kõrvaldamise avaldustes on hageja täiendavalt selgitanud laenulepingu sõlmimise asjaolusid, võla kujunemist ning nõude talle üleandmist. Samuti on hageja selgitanud, et isegi kui laenuleping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis lõppes see 12.06.2020, millal pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse.
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et esineb

§-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu 21.12.2016 määrus 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p-i 2 järgi keelduda.

16. Maakohus tõi keeldumise alusena välja, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (

§ 371

lg 2 p 2), kuna hageja ei ole tõendanud ei seda, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud, ega seda, kuidas kujuneb tema nõue siis, kui see tuleneb laenulepingu (korralisest) lõppemisest. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt hagiavalduse põhjal öelda, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ilma asjas esitatud tõendeid hindamata ei saa asuda seisukohale, kas kostjaga on laenuleping üles öeldud kehtivalt või mitte või kas kostjal on hageja ees võlgnevus juhul, kui laenuleping lõppes korraliselt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa asja menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15114, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). 17. Ringkonnakohus nõustub, et tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete, sh laenulepingu ülesütlemise tingimuste, täitmist. Praegusel juhul on maakohus hinnanud tõendeid aga juba enne hagiavalduse menetlusse võtmist, mis eelnevalt viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole lubatud. Isegi kui esitatud asjaoludel tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. Viimane on lubatud, kui hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

§ 371lg 2 kommentaar 3.4.6, b).

Ringkonnakohtu hinnangul see käesoleval juhul nii ei ole. Hagiga oleks võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki – kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise 4 2-22-115921 väljamõistmine –, kui hageja tõendab, et kostja rikkust laenulepingust tulenevaid kohustusi, kostjaga sõlmitud laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud ja temal on õigus kostjalt võlga sisse nõuda. See, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Eelnevast tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. 18. Mis puudutab hageja 07.07.2022 menetlusdokumendis väidetut, et isegi kui laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, on see 12.06.2020 lõppenud, siis ei ole hageja seda nõuet ja nõude arvestust 29.08.2022 puuduste kõrvaldamise määruse etteheitest hoolimata tõesti täpsustanud. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, siis on eelmenetluse käigus võimalik selgitada välja, kas hageja on esitanud selliselt alternatiivse nõude (

§ 370lg 2) ja seda täpsustada.

Vajadusel saab kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

19. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 20.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 5