3-22-2421/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2421 Määruse kuupäev 21.11.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja selgitas, et vajab riigi õigusabi Viru Vangla 03.10.
2. a käskkirja nr 6-3/749-1 vaidlustamiseks. 1.
3. Viru Maakohus keeldus 12.10.
4. a määrusega riigi õigusabi andmisest, selgitades, et Viru Vangla õigusakti vaidlustamiseks tuleb nii kaebus kui ka riigi õigusabi taotlus esitada halduskohtule. 1.
5. J. Reinomägi esitas 18.10.2022 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning edastada riigi õigusabi taotlus pädevale kohtule. 1.
6. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.
7. a määrusega Viru Maakohtu 12.10.
8. a määruse muutmata (resolutsiooni punkt 1) ning rahuldas määruskaebuse osaliselt, edastades J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule (resolutsiooni punktid 2 ja 3).
9. 14.11.2022 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe riigi õigusabi taotlus. Taotleja soovib vaidlustada Viru Vangla 03.10.
10. a käskkirja nr 6-3/749-1, millega määrati taotlejale distsiplinaarkaristusena televiisori äravõtmine. Taotleja selgitab, et kaitses enda õigusi iseseisvalt distsiplinaarmenetluse käigus, kuid see ei olnud tõhus ning soodustas vaid menetleja meelevaldsust. Taotlejal puuduvad rahalised vahendid õigusabi korraldamiseks. Taotleja ei saa enda õigusi iseseisvalt kaitsta ka seetõttu, et talle on määratud psühhotroopsed ravimid. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus mõistab taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ning sellele 3-22-2421 järgnevas halduskohtumenetluses. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 6). RÕS § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
12. Kohus märgib, et taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus ning RÕS §-s 7 on sätestatud alused, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta. Praeguses asjas on kohus seisukohal, et riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13. Kohtule ei nähtu taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja selgitab, et kaitses enda õigusi iseseisvalt distsiplinaarmenetluses, kuid see ei olnud tõhus ning soodustas vaid menetleja meelevaldsust. Eelnev kinnitab kohtu hinnangul seda, et taotleja on võimeline iseseisvalt esitama enda seisukohti ka vaidemenetluses. Asjaolu, et läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusel koostas vangla käskkirja taotleja karistamise kohta, kuigi taotleja oli enda seisukohad selles menetluses esitanud, ei kinnita seda, et taotleja ei oleks võimeline enda seisukohti väljendama ega kirjeldama vajalikke asjaolusid. Lisaks on vanglal haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitavad tagada taotleja õiguste kaitset. Seega isegi juhul, kui taotleja esitatav vaie vangla käskkirjale on puudustega, selgitab vangla taotlejale, millised puudused vaides esinevad ning mida tuleb tal vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks teha. Kuivõrd taotleja on esitanud varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi ning läbinud eelnevalt kohustuslikke kohtueelseid menetlusi, leiab kohus, et taotlejal on olemas vajalikud põhiteadmised, mõistmaks nii vaide- kui ka kohtumenetluse käiku.
14. Lisaks vanglale lasub uurimis- ja selgitamiskohustus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 ka kohtul ning kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotleja on kohtu hinnangul võimeline koostama ja esitama iseseisvalt vaide kohtueelses menetluses ning vajadusel hiljem kaebuse halduskohtule.
15. Taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka taotleja väide, nagu oleks tal keeruline esitada vaideja kohtumenetluses enda seisukohti seetõttu, et ta võtab psühhotroopseid ravimeid. Taotleja ei ole kuidagi tõendanud seda, et ravimite võtmine reaalselt pärsiks tema väljendusoskust ja vähendaks tema asjadest arusaamise võimet. Tegemist on pelgalt taotleja paljasõnalise väitega.
16. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejal on olemas piisavad võimalused vangla käskkirja vaidlustamiseks ka ilma riigi määratud advokaadita ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2