Obsah (6)

§ 47§ 121§ 37§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2306 Määruse kuupäev 15. juuli 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seo

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 8.

§ 47

lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lõike 2 punkt 4).

Tegu on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega (

§ 4lõige 1 ja Riigikohtu üldkogu 28.

juuni

1. a määrus asjas nr 3-21-30). Kinnipeetaval tuleb aga arvestada sellega, et vangla vastu hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peab tal olema eelnevalt sama nõude ja samade asjaolude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8).
2. Kohus palus
3. aprilli
4. a kohtunõudes vanglal teatada, kas kaebaja on kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. Samuti palus kohus esitada kaebuses viidatud dokumendid. Vangla
5. aprillil 2022 edastatud materjalidest nähtub, et kaebuses välja toodud dokumendid ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kinnitavad dokumendid. Puuduvad ka muud dokumendid, mis tõendaksid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Seoses kaebaja viitega
6. augusti
7. a dokumendile nr 6-16/206-1 märgib kohus, et vangla on alguses ekslikult registreerinud kaebaja
8. augusti
9. a pöördumise kahjunõudena 2 3-21-2306 nr 6-16/206-
10. Sellest kaebaja pöördumisest nähtub, et kaebaja heitis ette, et kahe aasta jooksul ei ole tema palvetele teha vereproov allergia välja selgitamiseks vastatud. Kaebaja soovis saada kirjalikke selgitusi, miks ei võetud tema kaebusi tervise osas varem kuulda. Kaebaja märkis, et soovib vastust, et talle on tekitatud kahju tervisele, kuid ei taotlenud
11. augusti
12. a pöördumises võimaliku tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei saa
13. augusti
14. a pöördumist käsitada kahju hüvitamise taotlusena. Viru Vangla registreeris kaebaja
15. augusti
16. a pöördumise
17. septembril 2021 ümber numbriga 6-10/26724-1 (kohtunõude vastuses on vangla registreerimise kuupäevadega eksinud) ega mõistnud seda enam kahjunõudena ning koostas sellele
18. oktoobril 2021 vastuse nr 6-10/26724-
19. Seega ei kinnita eelmainitud dokumendid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vangla esitatud dokumentidest selgub, et kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude, mis registreeriti
20. oktoobril 2021 numbriga 6-16/240-1 ning milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses tõsise allergiaga (lööve) näo-, kaela- ja peapiirkonnas. Samas taotluses viitas kaebaja ka Viru Vangla
21. oktoobri
22. a vastusele nr 6-10/26724-2, märkides, et seal on ekslikult märgitud, et ta teavitas oma tervisemurest vanglat alles
23. juulil
24. Kahju hüvitamise taotlusel on aga kaebaja märge selle kohta, et ta võtab kahjunõude tagasi (
25. oktoobril 2022). Kaebaja on märke allkirjaga kinnitanud. Seega ei saa ka see dokument kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vangla
26. aprilli
27. a vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale muid pöördumisi, mida saaks kahju hüvitamise taotlusena tõlgendada. Viru Vangla teatas
28. juulil 2022 vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud pärast
29. aprilli 2022 Viru Vanglale kahjunõudeid ega muid seonduvaid pöördumisi. Seega ei ole kaebajal hüvitamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole tulenevalt

§ 47lõikest 1 kohtus lubatav.

11. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus hüvitamiskaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

12. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hüvitamiskaebus halduskohtule. II

1. Kaebaja on palunud riigi õigusabi määramist. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks praeguses haldusasjas vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile
2. RÕS § 10 lõike 1 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
3. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3 3-21-2306
4. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kuna kohus tagastab selles asjas kaebuse, tuleb praegusel juhul hinnata riigi õigusabi andmise vajalikkust eelkõige võimaliku määruskaebuse esitamiseks. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja võimes esitada soovi korral iseseisvalt määruskaebus. Halduskohtumenetluses osalemine (sh võimaliku määruskaebuse esitamine) ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja võib kohtule esitatavates menetlusdokumentides kasutada lihtsat keelt ning ta ei pea oma seisukohti õiguslikult põhjendama. Vajaduse korral küsib kohus kaebajalt täpsustusi ja annab talle suuniseid.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. III
6. Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4