1-20-2133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2133 (17221000009) Kohtukoosseis kohtunik Astri

§ 298

lg 2 p 3 ja Kiira Berezovskaja süüdistuses

§ 298

lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi, üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Süüdistatav Sergei Berezovski isikukood 35506293722; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 26-28.03.2019 Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Süüdistatav Kiira Berezovskaja isikukood 47501032216; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 26.03.2019 Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Kohtuistungi aeg toimumise 29.06.20, 30.06.20, 28.07.20, 29.07.20, 30.07.20, 04.08.20, 05.08.20, 17.08.20, 18.08.20, 19.08.20, 31.08.20, 01.09.20 1 1-20-2133 RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Berezovski süüdi

§ 298

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26 – 28.03.2019, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt

§ 73lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, ei pöörata täitmisele, kui Sergei Berezovski ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 491alusel kohaldada Sergei Berezovski suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3 (kolmeks) aastaks. Kr

MS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Berezovskile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Berezovski vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Berezovski ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista Kiira Berezovskaja

§ 298lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Kustutada Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 8513350 (aadress XXX; omanik K B) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 229 000 eurot. Kustutada Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 8513250 (aadress XXX; omanik K B) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 229 000 eurot. Kustutada Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 8529350 (aadress XXX; omanik K B) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 20 000 eurot. Kustutada Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 8529250 (aadress XXX; omanik K B) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 20 000 eurot. 2 1-20-2133 Asitõendid - kriminaalasja materjalide juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD-plaadid ja DVD-plaadid 33 tk - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Süüteomenetluses tekitatud kahju SKHS § 2 lg 1, § 7 lg 1, § 18 lg 2, VÕS § 128 lg 3 ja KrMS § 177 p 4, § 190 p 3 alusel hüvitada Sergei Berezovskile riigi eelarvelistest vahenditest läbiotsimisel välisukse lõhkumisega tekitatud varaline kahju summas 309 (kolmsada üheksa) eurot ja 96 senti. Nimetatud summa kanda Sergei Berezovski arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is. Sergei Berezovski, Kiira Berezovskaja ja M-N B taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud Mõista Sergei Berezovskilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot; tunnistajate G. I ja A. J kulud kohtumenetluses kokku summas 46 (nelikümmend kuus) eurot ja 51 (viiskümmend üks) senti. Menetluskulud (summas 1956,51 eurot) tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700052876 ning selgitus „Sergei Berezovski, 1-20-2133, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsja Dmitri Teplõhhi taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista riigilt Kiira Berezovskaja ja Sergei Berezovski kasuks (solidaarselt) lepingulisele kaitsjale makstud tasu summas 22 206 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kuus) eurot ja 80 senti. Ülejäänud osas jäävad õigusabi kulud Sergei Berezovski kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib kohtuotsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 04. detsember 2020. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. 3 1-20-2133 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus 1. Sergei Berezovski on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 298

lg 2 p 3 järgi suures ulatuses altkäemaksu andmises ning Kiira Berezovski

§ 298lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi sellele kaasaaitamises.

1.1 Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistatavatele ette, et P OÜ huvides tegutsev S. Berezovski lubas ja andis A. V (AS N juhatuse liige ja Narva Linnavolikogu liige; ametiisik

§ 288

tähenduses) kokkuleppel viimasega ajavahemikus 2018 juunist kuni 2019 märtsi lõpuni suures ulatuses altkäemaksu (sularahas osamaksetena; kokku vähemalt 61 415 eurot). Sellekohane kokkulepe oli isikute vahel saavutatud enne 2018 märtsi (kokkuleppe täpne aeg ja koht jäid kohtueelse menetluse käigus tuvastamata). Altkäemaksusuhe tekkis, kui ametiisik küsis altkäemaksu ja S. Berezovski sellega nõustus. Altkäemaksu andmisel aitas S. Berezovski teole kaasa K. Berezovskaja (osutades füüsilist ja ainelist kaasabi). Vastutasuks altkäemaksu eest pidi A. V tagama oma ametiseisundit ära kasutades, et S. Berezovskiga seotud ettevõtetele (eeskätt P OÜ-

1. le)loodaks AS N poolt korraldatud hangete läbiviimise käigus eelistingimused, mis võimaldaksid S. Berezovskiga seotud ettevõtetel võita hankemenetlusi ja sõlmida hankejärgselt töövõtulepingud. Lisaks seisnes altkäemaksu andmise eest osutatav vastusooritus A. V lubaduses tagada, et hankija võtab hankelepingu järgsed tööd vastu ja korraldab võimalikult kiirelt, viivituste ja takistusteta arvete tasumise töövõtjale. Samuti A. V lubaduses tagada, et hankejärgsed tööd kulgeksid tõrgeteta ja töövõtja jaoks võimalikult soodsalt. 2018 märtsis-aprillis osales P OÜ pakkujana AS N poolt korraldatud riigihankes (avatud hankemenetlus) ’Narva linnas, Pähklimäe linnaosas, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd’ (viitenumber 195506, edaspidi tekstis ka Pähklimäe projekt). Hankekonkursi tulemusel tunnistati 16.05.2018 võitjaks P OÜ, kellega sõlmiti hankejärgselt 28.05.2018 ehitustööde töövõtuleping (lepingu täitmise tähtajaga 26.11.2018 ja lepingu maksumusega 1 176 801,68 eurot (km-ta)). A. V andis oma ametiseisundit ära kasutades eelnimetatud riigihanke läbiviimise eest vastutavatele AS N töötajatele korralduse ja juhised eelistada selles hankemenetluses P OÜ. Vastavalt A. V korraldusele loodi 2018 kevadel P OÜ-le eelised, millised võimaldasid antud OÜ-l esitada riigihankele pakkumus, mis oli konkureeriva pakkuja pakkumusest märkimisväärselt (~700 000 euro võrra) madalam. Selleks leppis S. Berezovski AS N projektijuhiga eelnevalt kokku hinnapakkumise detailid. Lisaks korraldas A. V hanke väljakuulutamise ajale, mis sobis P OÜ tööplaanide ja ajagraafikuga. Samuti seisnes A. V osalus P OÜ eelistamises selles, et S. Berezovski sai enne eelnimetatud hanke väljakuulutamist A. V hankealast (pakkumise esitamist soodustavat) infot (toimusid konsultatsioonid). Mistahes meetmeid konkurentsimoonduste vältimiseks ja kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks AS N töötajad A. V korraldusel ei rakendanud. Seetõttu osales P OÜ sel hankel selges konkurentsieelises. Lisaks määras A. V pärast hanketulemuste kinnitamist nimetatud hanke raames läbiviidavate tööde omanikujärelevalve teostajaks talle alluva V. K, kes ei teostanud talle pandud ülesandeid nõuetekohaselt. See andis P OÜ-le 4 1-20-2133 võimaluse teostada materjalidega manipuleerimist ning lepingu tähtaja ületamist ilma järgnevaid võimalikke sanktsioone kartmata. Samuti, olles Narva Linnavolikogu liige ja AS N juhatuse liige, käis A. V Narva Linnavalitsuse töötajaid mõjutamas, et need annaksid eelnimetatud hanke sisuks olevatele töödele võimalikult kiiresti, s.o enne ehitustööde projekti kinnitamist, ehitusloa. Lisaks korraldas A.V, et P OÜ poolt hankes esitatud ja hanke tehnilistele tingimustele mittevastav ehitusprojekt saaks kinnituse. Hiljem kiirendas A. V korduvalt hankejärgsete tööde teostamise eest esitatud arvete väljamaksmist. 23.10.2018 avaldas AS N Riigihangete registris riigihanke nr 201964, ’Narva linnas, Puidu ja Laastu tänavatele ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd’ (edaspidi tekstis ka PuiduLaastu projekt). Pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 19.11.2018 ning hanke eeldatavaks maksumuseks 200 000 eurot (km-ta). A. V andis oma ametiseisundit ära kasutades nimetatud hanke läbiviimise eest vastutavatele AS N töötajatele korralduse ja juhised eelistada selles hankemenetluses P OÜ-t. Vastavalt A. V korraldusele loodi 2018 sügisel P OÜ-le eelised, millised võimaldasid antud OÜ-l esitada riigihankele pakkumus, mis oli konkureeriva pakkuja pakkumusest (AS T hinnapakkumus 358 300 eurot) märkimisväärselt madalam. Selle tulemusel tunnistati nimetatud hanke võitjaks P OÜ, kellega sõlmiti ka hankeleping summas 240 000,76 eurot (km-ta). Samuti edastas A. V S. Berezovskile enne eelnimetatud hanke väljakuulutamist pakkumise esitamist soodustavat informatsiooni ning organiseeris hanke väljakuulutamise ajale, mis vastas just P OÜ tööplaanide ja ajagraafikuga. Lisaks sellele muudeti 02.11.2018 riigihangete registris nimetatud hankes osalejate kvalifitseerimistingimusi ja alandati hankes osalejale viimase kolme lõppenud majandusaasta (2015-2017) konkreetse aastakäibe summaarset netokäivet (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde osas) 1 200 000 eurolt 800 000 eurole (s.o sobivaks P OÜ vastavate näitajatega). Samuti võimaldati P OÜ-l teha juba esitatud pakkumusse parandusi (hankemenetluse perioodil), avaldades riigihanke kestuse ajal P OÜ-le infot konkurendi (AS T) pakkumise kohta. Mistahes meetmeid konkurentsimoonduste vältimiseks ja kõigi ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks AS N töötajad A. V korraldusel ei rakendanud. Seetõttu osales P OÜ sel hankel selges konkurentsieelises. AS N kandis P OÜ poolt hanke ’Narva linnas, Pähklimäe linnaosas, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd’ raames hankejärgsete tööde teostamise eest esitatud arvete alusel osaühingule 2018 juunist kuni 2019 veebruarini üle kokku 1 320 072, 36 eurot : 30.04.2018 – 260,20 eurot; 15.05.2018 – 15 151,20 eurot; 21.05.2018 – 130,09 eurot; 05.06.2018 – 211 824,30 eurot; 13.08.2018 – 141 216,20 eurot; 24.08.2018 – 118 903,07 eurot; 20.09.2018 – 278 685,17 eurot; 30.09.2018 – 144 eurot; 30.09.2018 – 120 eurot; 19.10.2018 – 22 252,95 eurot; 19.10.2018 – 96 eurot; 14.11.2018 – 166 897,13 eurot; 11.12.2018 – 189 150,07 eurot; 14.01.2019 – 83 448,56 eurot ja 15.02.2019 – 91 793,42 eurot. S. Berezovski abikaasa K. Berezovskaja oli nimetatud ajaperioodil S. Berezovskiga seotud nelja ettevõtte igapäevase raamatupidamisega tegelev isik ja ettevõtete arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite haldaja. K. Berezovskajal oli ainuõigus antud ettevõtete (sh P OÜ) arvelduskontodelt ülekannete tegemiseks. Pärast AS N poolt tehtud maksete laekumist P OÜ kontole, kandis K. Berezovskaja osa laekunud summadest edasi S. Berezovski erinevates pankades asuvatele isiklikele arvelduskontodele. Seejuures märkis K. Berezovskaja ülekandeid tehes selgitusteks ’palk ja lisapalk’ ning ’majanduskulud’, kuigi nende väljamaksmiseks puudus alus. Alternatiivselt kandis K. Berezovskaja raha P OÜ 5 1-20-2133 arvelduskontolt S OÜ arvelduskontole ja sealt omakorda S. Berezovski isiklikele arvelduskontodele märkides selgitusse: ’dividendid’, ’juh. liige tasu’ või ’palk’. Samuti kandis K. Berezovskaja 14.12.2018 kindla rahasumma S. Berezovskile alluva töötaja D. N kasutuses olevale arvelduskontole, misjärel D. N S. Berezovski korraldusel selle raha sularahaautomaadi kaudu välja võttis ja S. Berezovskile üle andis. 19.11.2018 võttis S. Berezovski arvelduskontolt sularahaautomaadi kaudu taolise skeemi raames raha välja ka K. Berezovskaja, kes selle seejärel S. Berezovskile üle andis. Pärast taoliste rahasummade tema kontodele laekumist ja ülekantud raha sularahaautomaatide kaudu väljavõtmist kohtus S. Berezovski A. V, misjärel ta andis viimasele ajavahemikul 09.06.2018 – 21.03.2019 altkäemaksuna üle kokku vähemalt 61 415 eurot, alljärgnevalt :
2. a)S. Berezovski andis oma elukohas (XXX) A. V altkäemaksuna sularahas 09.06.2018 : 4200 eurot; 30.06.2018 : 3500 eurot; 22.07.2018 : 3000 eurot; 05.08.2018 : 3250 eurot; 18.08.2018 : 5000 eurot; 26.08.2018 : 3000 eurot; 22.09.2018: 3300 eurot; 29.09.2018: 2000 eurot; 11.10.2018: 3500 eurot; 11.11.2018: 3000 eurot; 25.11.2018: 2165 eurot; 01.12.2018: 1250 eurot; 16.02.2019: käesolevas kriminaalmenetluses tuvastamata summa.
3. b)Lisaks sellele kohtusid S. Berezovski ja A. V Narvas 14.12.2018 (S. Berezovski andis A. V altkäemaksuna sularahas kokku 10 500 eurot); 19.12.2018 (S. Berezovski andis A. V altkäemaksuna sularahas 2750 eurot), 21.12.2018 (S. Berezovski andis A. V altkäemaksuna sularahas 1500 eurot), 22.02.2019 (S. Berezovski andis A. V altkäemaksuna sularahas 5000 eurot.),
4. c)Lisaks kohtusid eelnimetatud isikud 21.03.2019 Narva linnas ja Narva-Jõesuu – Kudruküla Hiie maanteel, kus S. Berezovski andis A. V altkäemaksuna sularahas kokku 4500 eurot. Peale hankijalt rahaliste vahendite laekumist töövõtja kontole on ajaliselt lähedasel perioodil osa rahalisi vahendeid S. Berezovski poolt (või ka K. Berezovskaja poolt, mis leidis aset 19.11.2018) sularahana sularahaautomaatide kaudu välja võetud. Pea koheselt on sularaha väljavõtmisele järgnenud S. Berezovski ja A. V kokkusaamised, mille käigus toimus altkäemaksu üleandmine. Selleks, et S. Berezovskil oleks piisavalt rahalisi vahendeid A. V altkäemaksu andmiseks, teostas K. Berezovskaja S. Berezovskiga seotud äriühingute arvelduskontodelt S. Berezovskile kuuluvatele isiklikele arvelduskontodele täiendavaid ülekandeid. S. Berezovski poolt A.V altkäemaksu lubamine ja andmine ülalkirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel oli tulenevalt teokirjeldustest ja tehioludest toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seejuures oli S. Berezovski teadlik A. V ametipositsioonist AS N ja Narva Linnavolikogus ja tema tööülesannetest. K. Berezovskaja poolt S. Berezovskile tahtlikule õigusvastasele tegevusele kaasabi osutamine ülalkirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel oli tulenevalt teokirjeldustest ja tehioludest toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seejuures oli K. Berezovskaja teadlik A. V ametipositsioonist Aktsiaseltsis N ja Narva Linnavolikogus ning tema tööülesannetest. Samuti oli K. Berezovskaja teadlik S. Berezovski vajadusest saada A. V altkäemaksu andmiseks vajalikke rahalisi vahendeid, s. o K. Berezovskaja oli teadlik, milleks S. Berezovski talle ülekantud ja seejärel pangaautomaatidest välja võetud sularaha vajab. Menetluslikud küsimused 2. Kohtumenetluses tõstatas kaitsja läbivalt küsimuse jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavuse osas. Põhiliste etteheidetena tõi kaitsja välja järgmised asjaolud: 6 1-20-2133 - - Kaitsjale tutvumiseks esitatud lubade ja taotluste tekst on kaetud ka osades, mis ei ole riigisaladus. Matkimist lubavast määrusest ja prokuratuuri taotlusest on eemaldatud täies ulatuses tekstid, mis võimaldavad kontrollida toimingu lubatavust. Kaitsjale esitatud andmetel toimus jälitustegevus 06.04.2018-28.03.2019. Samas kriminaalmenetlust alustati 13.01.2017, mistõttu on kaitsja hinnangul põhjendatud kahtlus, et jälitustegevus võis toimuda juba enne 06.04.2018. Varjatud sisenemise maht ja ulatus on ebamõistlikult suur. Kohus andis erinevate määrustega loa siseneda ajavahemikul 03.09.2018 – 28.03.2019 kasvõi igapäevaselt. Kaitsja eeldab kogutud tõendeid kogumis hinnates, et varjatud sisenemine XXX ruumidesse toimus matkimise kaudu. Esmalt ähvardati 06.12.2018 Berezovskit telefoni teel ja hiljem saadi pommiähvarduse ettekäändel juurdepääs. Kaitsja hinnangul rikuti sellega KrMS § 1261 lg 3 regulatsiooni, mille kohaselt ei tohi jälitustegevusega ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. 2.1 Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et jälitustoimingud olid teostatud kooskõlas seaduse nõuetega. Kõigi jälitustoimingute aluseks olid kehtivad jälitusload, mis olid väljastatud Viru Maakohtu või prokuröri poolt. Jälitustoiminguid ei tehtud enne jälitustoimiku sisseviimist ega ka jälituslubadega katmata ajaperioodil. Samuti tuleb märkida, et mitmete erinevate kuriteo matkimine võib isikule, kelle osas matkimist tehakse, põhjustada stressi, hirmu ja ebameeldivusi. Samas ei muuda see kuriteo matkimist ebaseaduslikuks. 2.1.1 Kaitsja taotlusel tutvus kohus jälitustoimikus olevate jälituslubade ja taotlustega kontrollimaks kõnealuses menetluses läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkust. Ülejäänud jälitustoimikuga kohus ei tutvunud, kuivõrd kaitsja ei pidanud asjakohaseks, et kohus tutvub võimaliku täiendava tõendusteabega, mida kohtumenetluses ei esitatud. 2.1.2 Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole alust väita, et jälitustoiminguid on teostatud ebaseaduslikult või et kaitsjale esitatud dokumentides oli kaetud kinni teksti, mille varjamiseks puudus alus. Riigisaladusega kaetud dokumentide osalisel avaldamisel (RSVS § 8 p 1 alusel) tuleb alati vaadata nii konkreetset dokumenti kui tõendite kogumit tervikuna, et tuvastada, kas mõne lause või fraasi avaldamine koos muu tõendusteabega võib tuua kaasa riigisaladuse põhjendamatu avaldamise või mitte. Nimetatud kaalutlusi arvestades ei tuvastanud kohus rikkumisi kaitsjale esitatud jälituslubade ja taotluste osalisel kinni katmisel. 2.1.3 Samuti ei anna kriminaalasjas esitatud jälitustoimingute taotlused ja jälitusload alust eeldada, et süüdistatavate suhtes võidi jälitustoiminguid teha ka enne kaitsja viidatud 06.04.2018. Asjaolu, et kriminaalmenetlust alustati aasta varem, ei anna põhjust oletada Sergei Berezovski suhtes jälitustoimingute varasemat teostamist. Esiteks ei olnud Sergei Berezovski ainus menetluse subjekt ning teiseks on tuvastatud muude tõendite kogumine enne jälitustoimingute algust. 2.1.4 Seonduvalt etteheitega, et jälitustegevuse maht oli ebaproportsionaalselt suur ja intensiivne, tuleb möönda süüdistatavate suhtes pikaajalist ja intensiivset toimingute teostamist, mis igas olukorras ei oleks kindlasti põhjendatud. Kuid antud juhul tuleb arvestada süüteo iseloomu, tõendusteabe kogumise keerukust ning isikuid, kelle suhtes menetlust läbi viidi. A V, Narva linnas olulist mõjuvõimu omanud pikaajalisele kõrgele ametiisikule heideti ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ning riigihangete korraldamise nõuete rikkumist. Temaga koos olid uurimise all tõenäolised altkäemaksu andjad. Olemasoleva teabe pinnalt oli vastav kuritegelik tegevus pikaajaline ja samas tegutsesid mõlemad pooled tavapärasest oluliselt varjatumalt. Seetõttu tõusetus ka vajadus intensiivsema jälitustegevuse läbiviimiseks. 7 1-20-2133 Muude, isikute õiguseid vähem riivavate uurimismeetoditega oli tõendite kogumine kahtlustavate endi tegevuse tõttu võimatuks muudetud. Menetluslikku olukorda arvestades olid jälitusload ning teostatud toimingud vajalikud ega väljunud proportsionaalsuse nõude raamest. Samal seisukohal on kohus ka kaitsja viidatud matkimisloa osas (6 kd tl 71- 79 ). Kuigi nii matkimisluba kui selle alusel teostatud toimingud olid isikute põhiõigusi riivavad, ei väljunud need KrMS § 1261 lg 3 nõuete raamest ega seadnud reaalselt ohtu isikute elu, tervist või vara. Vastavad toimingud olid varasemat menetluskäiku arvestades vajalikud ja põhjendatud. Samuti oli nõuetekohaselt motiveeritud kohtumäärus, millega matkimisluba anti. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui asuda viimati nimetatud loa osas seisukohale, et tegemist oli ebaseaduslikult antud loaga, ei muuda see kohtu järeldusi isikute süü küsimuses. Süüdistuse tõendatust ning kvalifikatsiooni on võimalik hinnata ka teiste kohtule esitatud tõendite pinnalt. Kõnealuse loa alusel kogutud teave üksnes kinnitab vastavaid järeldusi. 2.1.5 Arvestades eeltoodut ning olles kontrollinud jälituslubasid ning nende aluseks olnud taotlusi, on kohus seisukohal, et jälitustoimingute teostamine oli põhjendatud ning neid teostati KrMS nõuetega kooskõlas. 2.1.6 Seoses jälitustoimingute protokollidega tõi kaitsja kohtumenetluse kestel korduvalt välja puudusi protokollide tõlgetes ja ka järeldustes. Kohtu hinnangul on kaitsja etteheited põhjendatud. Kaitsja viidatud salvestiste kuulamisel tuvastas kohus mitmes kohas tõlke ebatäpsuse, ühel juhul oli protokollis osa fraase jäetud kirja panemata. Samuti oli protokollis märgitud vestluse osapoolena Kiira Berezovskaja, kuigi salvestiselt kostuvate helide pinnalt ei ole võimalik tuvastada Kiira Berezovskaja kohalolu ja osalemist vestluses (30.07.2020 ja 19.08.2020 kohtuistungi protokollid). Kohus võttis tõendite hindamisel nimetatud vigu arvesse ning vajadusel on kohtu järeldusi selgitatud konkreetsete tõendite analüüsimisel allpool. 2.2 Kohtumenetluses esitas kaitsja etteheiteid ka süüdistatavate elukohas ning kontoris teostatud läbiotsimise proportsionaalsuse osas. Kaitsja hinnangul ei olnud põhjust lõhkuda kontori ust ega kasutada süüdistatavate suhtes käeraudu ning seda alaealise lapse juuresolekul. Väide, et politsei rakendas täiendavaid turvameetmeid, kuna majas olid relvad, on kaitsja arvates alusetu, kuivõrd politseiametnike tegevusest nähtuvalt ei olnud nad majja sisenedes relvade olemasolust teadlikud. Nimetatuga seoses nõuab kaitsja Sergei Berezovskile süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 309,96 eurot. Samuti Sergei Berezovskile, Kiira Berezovskajale ja M-N B tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 2.2.1 Mis puutub kontori ukse lõhkumist, siis selles osas tunnistas rikkumist ka prokurör, märkides kohtuvaidlustes Leian, et kontori välisukse lõhkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise osas esitatud nõue on antud juhul põhjendatud. Olukorras, kus kontoris ei olnud veel teisi töötajaid ja Berezovskid olid kinni peetud ning sellest tulenevalt ei saanud ust avama minna, puudus vajadus ust lõhkuda. Isikud kinni pidanud politseitöötaja pidanuks oma tegevusest kolleege teavitama. Politsei tegevuse kooskõlastamatus viis kahju tekitamiseni. 2.2.2 Siinkohal jääb kohtule arusaamatuks, miks ei hüvitanud Politsei- ja Piirivalveamet ukse lõhkumisega tekitatud kahju koheselt ning jäädi ootama vastava nõude esitamist kohtumenetluses. Tegemist oli otsese menetluses tekitatud materiaalse kahjuga, mis ei olnud mingilgi viisil põhjustatud süüdistatavate endi tegevusest. Viimased ei keeldunud ukse avamisest ega takistanud muul viisil politseiametnike sisenemist hoonesse. Arvestades, et uurimistoimingu algus oli kell 7.31 hommikul, ei olnud politseiametnikel mingit põhjust eeldada, et keegi viibib sel hetkel kontoris ja tuleb neile ust avama. Samas hoones asuvas 8 1-20-2133 süüdistatavate elukohas avati neile uks ning ei osutatud mingit vastupanu hoonesse sisenemisel. Seeläbi saanuks ka juurdepääsu kontoriruumidele ilma, et pidanuks ukse klaasi lõhkuma. (1 kd, tl 21-30) 2.2.3 Erilist politseiametnike hoolimatust näitab asjaolu, et läbiotsimise protokolli tehti märge ukse lõhkumise kohta, kuid sellest hoolimata ei vaevunud keegi hiljem tegelema ukse taastamise või tekitatud kahju kompenseerimisega. Siinjuures ei ole kohtule teada, kas ekslikult või teadliku sooviga varjata vajadust tekitatud kahju hüvitada, märgiti läbiotsimise protokolli, et lõhutud uks parandati (asendati ajutise kattega). Klaasukse klaasi asendamist vineerplaadiga ei saa pidada ukse parandamiseks (vt täpsemalt 1 kd, tl 27 fotod). Tegemist on ajutise meetmega, mis takistab vaid tuule puhumist majja. Midagi muud see vineerplaat ei taga. 2.2.4 Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et XXX kontorihoone klaasukse lõhkumine oli olukorda arvestades põhjendamatu ja ebavajalik. Tekitatud otsese materiaalse kahju kohese hüvitamata jätmine väljendab hoolimatut suhtumist ning tarbetut jõupositsiooni kasutamist. KrMS § 64 lg 1 kohaselt tuleb tõendeid koguda viisil, mis ei tekita põhjendamatut varalist kahju. Antud juhul seda nõuet ei järgitud. Seega on kaitsja nõue hüvitada Sergei Berezovskile läbiotsimisel tekitatud varaline kahju summas 309,96 eurot põhjendatud ja kuulub KrMS § 177 p 4, § 190 p 3; VÕS § 128 lg 3; SKHS § 2 lg 1, § 7 lg 1, § 18 lg 2 alusel rahuldamisele. 2.2.5 Kaitsja ülejäänud etteheiteid läbiotsimise korralduse osas prokurör põhjendatuks ei pidanud. Käeraudade kasutamist põhjendas prokurör ennetava meetmena juhtudel, kui läbiotsitavas kohas võib olla tulirelvi või isikul relvaluba. 2.2.6 Läbiotsimisprotokollis ei ole käeraudade kasutamise vajadust põhjendatud. Samast protokollist nähtuvalt eemaldati Kiira Berezovskajalt käerauad üsna lühikese aja möödudes, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas tema suhtes oli vastav meede ebaproportsionaalne. Teostades läbiotsimist tundmatus keskkonnas, on toimingu alguses läbiotsimiskohast esmase ülevaate saamise ja olukorra fikseerimise ajaks menetlustoimingule allutatud isikute suhtes teatavate piiravate meetmete rakendamine põhjendatud. Saadud ohuhinnangust lähtuvalt peab menetleja tegema edasised otsustused meetmete jätkuva rakendamise vajalikkuse osas. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et käeraudade kasutamine ei ole iseenesest isiku alandamine. Tegemist on turvameetmega, mille kasutamine saab olla kas põhjendatud või mitte. Kuid ka vastava meetme alusetu rakendamine ei ole veel inimväärikuse alandamine. 2.2.7 Antud juhul nähtub, et menetleja otsustas esmase ülevaatuse järgselt Kiira Berezovskaja suhtes käeraudade kasutamisest loobuda. Sergei Berezovski suhtes jätkati meetme rakendamist. Kas see oli põhjendatud või mitte, tuleb hinnata selle hetke seisuga, mil toimingut teostati. Tagantjärele hinnates on tihtipeale rohkem teavet isikute tausta ja olukorra kui terviku kohta. Sündmuste keskel olles on inforuum piiratud ning riskide hindamine keerulisem, mistõttu on põhjendatud ka teatud määral ülereageerimine vältimaks võimalikke kahjulikke tagajärgi. 2.2.8 Puudub vaidlus selles, et läbiotsitavas hoones hoiti tulirelvi ning Sergei Berezovski omas relvaluba. Siinjuures ei ole kohtule esitatud andmeid, kas vastav teave oli Berezovski suhtes käeraudade kasutamise jätkamise otsuse teinud ametnikule teada juba enne läbiotsimise algust või sai see teatavaks toimingu ajal. Kuid mõlemal juhul oli vastav fakt politseiametnike jaoks piisav argument, et rakendada täiendavaid meetmeid turvalisuse 9 1-20-2133 tagamiseks. Isiku ootamatu allutamine menetlustoimingule põhjustab paratamatult igaühes stressiseisundi ning inimeste käitumine võib olla ettearvamatu. Siinjuures ei saa jätta arvestamata, et ohuhinnangut teevad ametnikud, kes ei tunne toimingule allutatud isikut ega saa seetõttu ohtu hinnata sama vaatenurga alt, kui temaga lähemalt tuttavad perekonnaliikmed, sõbrad, tuttavad või koostööpartnerid. Nimetatud kaalutlustest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Sergei Berezovski suhtes käeraudade kasutamine ei olnud ebaproportsionaalne ega alandav riive. Käeraudade kasutamine toimus kooskõlas KorS § 79 lg-ga 1. 2.2.9 Kohus ei pea põhjendatuks ka etteheiteid selles osas, et süüdistatavate elukoha läbiotsimist alustati nende alaealise lapse

§ 298

lg 2 p 3 näeb ette karistuse suures ulatuses altkäemaksu lubamise või andmise eest. Altkäemaksuks peetakse

§ 294

lg-st 1 tulenevalt ametiisikule endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamist ja andmist vastutasuna ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamise eest. Suureks ulatuseks loetakse summat, mis ületab 40 000 eurot (

§ 121p 2).

Nimetatust lähtuvalt tuleb

§ 298

lg 2 p 3 järgi etteheite tegemiseks tuvastada, et ametiisikule lubati või anti üle suures ulatuses vara ning seda tehti vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest.

1. Esmalt märgib kohus, et suures osas ei ole faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust, mistõttu ei ava kohus nende kinnituseks esitatud tõendite sisu pikemalt ning piirdub viitega tõendi olemasolule. Kohus käsitleb pikemalt aspekte, mille üle on vaidlus. Uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab kohus järgmist.
2. Koosseisuliste tunnuste esinemise hindamisel on üheks vaidlusküsimuseks, kas väidetavalt altkäemaksu saanud A V oli

§ 288lg 1 tähenduses ametiisik.

5.1 Süüdistuses sisustati A V ametiisiku staatust asjaoluga, et ta oli AS N juhatuse liige ning Narva Linnavolikogu liige. AS N juhatuse liikme staatust kinnitavad üheselt AS N äriregistri väljatrükk ning lepingud (1 kd, tl 3-6; 121-126). Narva Linnavolikogu liikme staatust tõendavaid dokumente kohtule ei esitatud. Samuti ei käsitlenud prokurör kohtuvaidlustes sõnagagi, milliste tõenditega vastav süüdistuse väide tõendatud on ning kuidas see väide haakub koosseisuliste tunnuste esinemisega. Eelnevast lähtuvalt kontrollib kohus üksnes seda, kas A V oli AS N juhatuse liikmena ametiisik

§ 288lg 1 mõttes.

5.2 Kohtukõnes põhjendas prokurör oma seisukohta järgnevalt: Vastavalt põhikirjas ja Äriregistri teabesüsteemis märgitud andmetele ettevõtte tegevusalade, aktsiakapitali suuruse ja aktsionäride osas pakub AS N elutähtsaid avalikke teenuseid joogiveega varustamiseks ning reovee puhastamiseks. Nimetatud AS-i aktsionäriks on 99,2% ulatuses linna ametiasutus ’Narva Linna Arenduse Ökonoomika Amet’. Seega saab kokkuvõttes väita, et antud AS-i näol oli ja on tegu elutähtsat teenust ja avalikku ülesannet pakkuva ettevõttega KOKS § 6 lg 1, Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 ning Hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 tähenduses. Sellest tulenevalt oli A. V AS N juhatuse liikmena ametiisikuks

§ 288tähenduses.

Kaitsja hinnangul tegutses A V süüdistuses kirjeldatud olukordades eraõigusliku äriühingu juhatuse liikmena ega täitnud avalikku ülesannet. 5.3

§ 288

lg 1 sätestab, et ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 5.4 Seadused avaliku ülesande mõistet ei defineeri. Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Kui ettevõttele on pandud avaliku ülesande täitmise kohustus, ei tähenda see, et ettevõtte 11 1-20-2133 juhtkonna liikmed on ametiisikud kogu äriühingu tegevuses, vaid üksnes õigussuhetes, kus ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada. Üksnes sellistel juhtudel võib avaliku ettevõtja staatus tingida äriühingu tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena. (vt nt otsused nr 4-18-616/54, 1-16-

1. 3-1-1-98-15). Seega on antud kontekstis oluline, kas AS N täitis süüdistuse esemeks olevate objektide (Pähklimäe ja Puidu-Laastu projektid) ehitamisel ning ehitustööde tellimisel seadusest tulenevat avalikku ülesannet ning kas ta omas sealjuures võimalust ja kohustust kasutada oma eristaatust. 5.5 Prokurör on asjakohaselt märkinud, et veega varustamine ja kanalisatsioon on hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 p-st 3 tulenevalt elutähtis teenus ning selle osutajat loetakse elutähtsa teenuse osutajaks. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on veevarustuse- ja kanalisatsiooni korraldamine omavalitsusüksuse ülesanne, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.6 Veeseaduse § 20 ja § 104 kohaselt on reovee kanalisatsiooni korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus. Sealjuures on nähtud ette kohustus kehtestada halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. ÜVVKS §-st 4 tulenevalt toimub ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamine ja arendamine kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud arendamise kava alusel. Lisaks on ÜVVKS § 8 lg-st 4 tulenevalt kohalikul omavalitsusel kohustus kehtestada ka ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Narva Linnavolikogu 25.03.2004 määrusega nr 11/30 kinnitatud „Narva linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja“ punkti 1.3.
2. kohaselt toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee (p 1.2.6 kohaselt ka sademevesi) ärajuhtimise teenuse osutamine Narva Linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja poolt, vastavalt eeskirjale ning Narva Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule. Narva Linnavolikogu 13.09.2000 otsusega nr 153/18 määrati Narva linna vee-ettevõtteks AS N. 5.7 Nimetatud sätetest tulenevalt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (sh sademevee kanalisatsiooni) rajamine ja hooldamine seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avalik ülesanne ning Narva kohalik omavalitsus pani lepingu alusel vastava ülesande täitmise kohustuse AS-le N, kes on ÜVVKS § 7 tähenduses vee-ettevõtja. Nimetatud seaduse § 7 lg-st 11 järelduvalt on AS N seda ülesannet täites ka elutähtsa teenuse osutaja. Siinjuures on oluline ka tõik, et ükski teine ettevõtja ei saanud Narva linnas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamisel vee-ettevõtjana tegutseda ning AS N oli selle ülesande täitmisel seega eristaatuses. 5.8 Kohtu hinnangul oli süüdistuse esemeks olevate objektide ehitamine ja ehitustööde tellimine osa Narva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisest ja hooldamisest. Tegemist oli AS N põhitegevusega ning AS N täitis neid ehitustöid tellides ning tööde üle järelevalvet teostades avalikku ülesannet

§ 288lg 1 tähenduses.

A V, kes oli AS N juhatuse liige, oli AS N vastavaid tegevusi korraldades ja juhtides ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

6. Järgnevalt vajab hindamist, kas Sergei Berezovski lubas või andis A V vara või muud soodustust vastutasuna selle eest, et ta kasutab oma ametiseisundit. 6.1 Süüdistuse kohaselt andis Sergei Berezovski A V vähemalt 61 415 eurot altkäemaksu ajavahemikul 06.2018-03.2019. Vastav kokkulepe sõlmiti enne 2018 märtsi. Süüdistuses märgitud vastusooritus seisnes kokkuvõtvalt selles, et V pidi oma ametiseisundit ära kasutades tagama, et Sergei Berezovskiga seotud ettevõtetele (eeskätt P OÜ-

1. le)loodaks AS N 12 1-20-2133 poolt korraldatud hangete läbiviimise käigus eelistingimused, mis võimaldaksid Berezovskiga seotud ettevõtetel võita hankemenetlusi ja sõlmida hankejärgselt töövõtulepingud. Lisaks seisnes altkäemaksu andmise eest osutatav vastusooritus V lubaduses tagada, et hankija võtab hankelepingu järgsed tööd vastu ja korraldab võimalikult kiirelt, viivituste ja takistusteta arvete tasumise töövõtjale. Samuti V lubaduses tagada, et hankejärgsed tööd kulgeksid tõrgeteta ja töövõtja jaoks võimalikult soodsalt. 6.1.1 Esmalt märgib kohus, et kuigi äriregistri andmetel ( 1 kd, tl 12) oli süüdistuse esemeks oleval perioodil OÜ P juhatuse liige M V, nähtub kohtule esitatud andmetest, et ettevõtte tegelik juht oli Sergei Berezovski. Seda kinnitavad üheselt Berezovski ütlused, milles ta nimetab M V oma alluvaks. Seega ettevõtte tegelik juht oli Berezovski, kes otsustas kõik ettevõtte põhitegevusega seonduvad küsimused. Samuti nähtub allpool käsitletavatest jälitustoimingutega kogutud tõendusteabest, et Berezovski korraldas ettevõtte igapäevast tegevust, otsustas mh pakkumuste esitamise ja töötajatele palga maksmisega seonduvaid küsimusi. 6.1.2 Sergei Berezovski ütluste kohaselt oli altkäemaksu kokkulepe 30 000 euro tasumise kohta ning V vastusooritus pidi seisnema selles, et ta ei venita ega takista AS N poolt OÜ P arvete tasumist. Süüdistatava sõnul sõlmiti vastav kokkulepe pärast lepingu sõlmimist (st pärast 28.05.2018) ning V nõudmisel. Mittenõustumisel lubas V hakata venitama sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtava töö eest esitatavate arvete tasumisega. Lepiti kokku, et Berezovski maksab 30 000 eurot, tasudes igakuiselt 3000 eurot ja seda pärast töö eest tehtud maksete laekumist AS-ilt N P OÜ arvele. Berezovski tunnistas, et maksis alates juunist 2018 kuni kinnipidamiseni märtsis 2019 V nendevahelisele kokkuleppe alusel kokku 27 250 eurot. 6.1.3 Prokurör hindas kokkuleppe sõlmimise varasemaks, kuivõrd tõendusteabest nähtuvalt osutas V Berezovskile abi juba Pähklimäe projekti hanke võitmisel ning puudub põhjus arvata, et enne lepingu sõlmimist osutas ta abi ilma, et poolte vahel oleks eelnevalt sõlmitud altkäemaksukokkulepe. Pähklimäe projekt 6.2 AS N kuulutas Pähklimäe projekti hanke välja 22.03.2018. Hankekomisjoni liikmete ja vastutava isiku määramise käskkirja allkirjastas A V 19.03.2018. Riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) kohaselt puudus AS-l N info olemasoleva geotehnilisi ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta ning vastava info pidi töövõtja ise omal kulu hankima kohalikust omavalitsusest, Eesti Geoloogiakeskusest või Ehitusgeoloogia Fondist. P 3.6.1 kohaselt oli ka ehitusloa taotlemine töövõtja ülesanne. Hankeregistris on hankijate teabevahetusena fikseeritud Y AS 29.03.2018 küsimus ning AS N 03.04.2018 vastus. Rohkem sõnumivahetusi fikseeritud pole. Konkursi tulemusel kuulutati võitjaks OÜ P. Lisaks OÜ-le P esitas pakkumuse Y AS summas 2 459 777 eurot (km-ta). AS N sõlmis 28.05.2018 OÜ-ga P ehitustööde töövõtulepingu. Lepingu maksumus oli 1 176 801,68 eurot (km-
2. ta)ning tööde teostamise tähtaeg oli 182 päeva ehk 26.11.2018 (va Tallinna mnt kuni Rahu 34 teelõik, mis pidi olema valmis 02.07.2018). Lepingu p 8.3.2 kohaselt ei teostata väljamakseid tööde eest, mida tegelikkuses ei teostata. Maksete tegemine oli reguleeritud lepingu p-s 9. Muu hulgas lepiti kokku, et töövõtjal on õigus küsida ettemaksu ning arved tasutakse 21 päeva jooksul. Arve tasumise eelduseks on igakuiselt esitatavad teostatud tööde aktid, mis on Tellija ja omanikujärelevalve esindaja poolt heaks kiidetud. Lepingu p 10 kohaselt on tellija 13 1-20-2133 esindajaks lepingust tulenevates küsimustes V K ning OÜ P esindajaks Sergei Berezovski. (1 kd, tl 94-143, CD nr 11/ kaust RH195506). 6.2.1 Pärast lepingu sõlmimist ja enne esimest makset 30.05.2018 ja 01.06.2018 toimunud telefonivestlustes kõnealust projekti arutades ütles V Berezovskile, et viimase ülesanne on nüüd Keskkonnaprojektidelt kiiremini projekt saada ning tema ülesanne on see kiiresti läbi suruda, et saada load. Berezovski omakorda palus, et V tasuks kiiresti P OÜ arve, võimalusel samal päeval. V sellega ei nõustunud ning märkis, et paremal juhul tasutakse arve esmaspäeval (s.o 4.06) ja tavapäraselt nii kiiresti ei maksta, võib minna 24 päeva. (1 kd, tl 166-197). AS N tegi esimese lepingujärgse (ette)makse summas 211 824,30 eurot 06.06.2018 ( 1kd, tl 94-98, 4 kd, tl 135). 6.2.2 Tunnistajate E U, G I ja A J ütlustest (30.06.2020 ja 30.07.2020 kohtuistungi protokollid) nähtuvalt vaadatakse Narva Linnavalitsuses ehitusloa taotlus tavapäraselt läbi 30 päeva jooksul ning erinevatele asutustele antakse kooskõlastamiseks aega umbes 10 päeva. Pähklimäe projekti ehitusloa taotlus vaadati läbi aga üheksa päeva jooksul. Loa menetlus algatati 28.06.2018 ning ehitusluba väljastati 06.07.2018. (2 kd, tl 24-27) Tunnistaja U sõnul on see ebatavaliselt kiire menetlus ja selleks pidi olema kellegi palve, muidu ei oleks nii kiiresti menetletud. Ta ei välistanud, et palve esitas V. 6.2.3 Berezovski ja V telefonivestlustest nii omavahel kui ka A J nähtub, et ehitusloa taotlemisega tegeles peamiselt V, mitte Berezovski. V küsis aktiivselt erinevatelt asutustelt kooskõlastusi, suhtles kooskõlastamisel tõrkuvate ametnikega, omas jooksvalt teavet ehitusloa menetluse käigust ning kuupäevast, millal linnapea ehitusloa allkirjastab. Sealjuures andis ka Uuskülale korralduse tööprojekti allkirjastamiseks. (30.05, 21.06, 03.07, 04.07, 06.07, 12.07.2018 kõned, 1 kd, tl 166-197; 3 kd, tl 1-69) Kõrvutades viimast fakti E U ütlustega, on ilmne, et temale, kui Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja planeerimise ameti järelevalve osakonna juhile (kes vastutas ehitus- ja kasutuslubade väljastamise eest), esitas palve ehitusloa kiireks menetlemiseks just V. 6.2.4 Seega V korraldas Pähklimäe projekti tarbeks ehitusloa saamist ning seda tavapärasest oluliselt lühema menetlusajaga. Samas riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) p 3.6.1 kohaselt oli ehitusloa taotlemine töövõtja, mitte tellija ülesanne. Asjaolu, et antud juhul tegeles taotlusega ka tellija, kinnitab, et poolte vahel pidi olema hankemenetluse ametliku dokumentatsiooni väline kokkulepe. 6.2.5 Tähelepanuvääriv on ka tõik, et 28.05.2018 töövõtulepingu kohaselt oli tellija esindajaks märgitud V K, kelle V määras 30.05.2018 ühtlasi ka AS N poolt omaniku järelevalvet tegema. Kuigi tellija esindajaks ja kontaktisikuks oli kõnealuse projektiga seonduvalt V K, ilmneb Berezovski ja V telefonikõnedest, et Berezovski suhtles paljudes küsimustes hoopis V. Sealjuures on põhjust arvata, et V K pandi omaniku järelevalve eest vastutama teadmises, et ta ei võta seda ülesannet kuigi tõsiselt ega pööra tellitud tööde nõuetekohasusele suurt tähelepanu. Nimelt arutavad Berezovski ja N 25.07, 26.07 ja 06.08.2018 telefonikõnedes töös oleva Pähklimäe projekti jooksvat muutmist – soovi paigaldada algselt ettenähtust erinevaid torusid. N juhtis Berezovski tähelepanu asjaolule, et torude läbimõõdud lähevad sel viisil väiksemaks, kuid ta ei ole selle vastu, kui järelevalve on nõus. Selle peale vastas Berezovski, et järelevalve ei märkagi seda. (3kd, tl 1-69) Viimasest mõtteavaldusest järeldub, et Berezovskil oli alust eeldada sisulise järelevalve puudumist. V K ja S M 15.08.2018 telefonivestlus kinnitab seda. Kõne käigus küsis M K, kas Rahu ja Tallinna tänavatele tulevad väiksema läbimõõduga torud, K kinnitas seda ning vastas M protestile, et pole midagi teha. See ilmestab selgelt, et omaniku järelevalvel puudus reaalselt sisu, AS N esindajad ei 14 1-20-2133 nõudnud OÜ-lt P algsest projektist kinnipidamist ning nõuetekohast tööde teostamist isegi juhul, kui oli teada, et tööd ei vasta ettenähtud tingimustele. 6.2.6 Asjaolu, et Berezovski eeldas AS-lt N tavapärasest erinevat suhtumist tööde vastuvõtmisel ja tööde kvaliteedi kontrollimisel, kinnitavad ka tema 17.08 ja 27.08.2018 vestlused AS N projektijuhi H Õ. Nendest nähtuvalt soovis Berezovski mitmel korral Õ, et tööde vastuvõtmise dokumentatsioonis kajastataks tegelikkusest erinevaid andmeid või võimaldataks hiljem alusdokumente muuta. (3kd, tl 1-69) Ka Berezovski ja N 07.02.2019 vestlusest nähtuvalt soovis Berezovski teostatud tööde akti lisada töid, mis ei olnud veel tehtud. (2 kd, tl 85-96) Kuivõrd lepingu kohaselt oli arvete tasumise eelduseks K poolt teostatud tööde akti kontrollimine ja kooskõlastamine, on selge, et tegelikkuses mingit kontrolli ei toimunud ning Berezovski oli sellest teadlik. Vastasel juhul ei oleks ta proovinud esitada akte, mis ei vasta tegelikkusele. Seega AS N võttis tööd vastu ja tasus arved ilma tööde tegelikku teostamist ja kvaliteeti kontrollimata. 6.2.7 Tunnistaja R M ütlustest nähtuvalt mindi ASis N OÜ P arvete tasumisel tavapärasest korrast mööda. Tunnistaja sõnul tasuti arved üldjuhul 1-2 nädala jooksul. Paari päeva jooksul tasuti arveid väga harva ning need olid väikestes summades – näiteks 30 või 60 eurot. (30.06.2020 protokoll) Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt tasuti OÜ P arveid tihtipeale kiiremini. Näiteks OÜ P 18.08.2018 arve nr P180058 tasuti 24.08.2018, 18.09.2018 arve nr P180059 tasuti 20.09.2018, (1kd, tl 94-115, 5 kd, tl 202) 6.2.8 Kõik nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad, et Berezovskil oli alust eeldada, et teda koheldakse töövõtjana tavapärasest oluliselt erinevalt. Tal oli selge ootus, et tellija täidab teatud ülesandeid, mis hankedokumentide kohaselt olid töövõtja kanda ning tööde vastuvõtmisel ei rakendata tavapäraselt nõutaval tasemel kvaliteedi kontrolli ja järelevalvet, tehakse mööndusi algselt kokkulepitud projektis ning tasutakse arveid ilma tehtud tööde kontrollita ja kiiremini, kui see üldiselt ärisuhetes tavaks on. 6.2.9 Võttes lisaks Berezovski enda kinnitusele, et tal oli V kokkulepe 30 000 euro maksmiseks arvete tõrgeteta tasumise eest arvesse eeltoodud järeldusi, on kohtul alusta arvata, et kokkulepe oli laiem ja hõlmas ka muid toetavaid tegevusi lisaks arvete tõrgeteta tasumisele. Pealegi, arvete tasumine hõlmab ja eeldab teostatud tööde kvaliteedi kontrollimist ja vastuvõtmist, mistõttu nende tõrgeteta tasumise kokkuleppe hõlmaski ilmselgelt ka ebakvaliteetselt tehtud tööde aktsepteerimist ilma täiendavate sanktsioonide või parandusteta. 6.2.10 Lisaks eelnevale kinnitab laiema ebaõiguskokkuleppe olemasolu ja fakti, et see sõlmiti juba enne hanke välja kuulutamist järgmise, st Puidu-Laastu projekti hanke väljakuulutamisele eelnenud Berezovski ja AS N töötajate suhtlus, mis viitab, et taoline tegevus ei olnud esmakordne ning oli asjaosaliste jaoks kujunenud juba varasemalt teatavaks käitumismustriks (vt täpsemalt otsuse p 6.3-6.3.5) Sarnaselt Puidu-Laastu projektiga anti ka Pähklimäe projekti puhul hankes tööde teostamiseks äärmisel lühike aeg. Seda kinnitas ka AS Y nimelt pakkumise esitanud tunnistaja M R, kelle sõnul oli tööde teostamise aeg lühike - 4-5 kuud. Selle täitmiseks pidanuks nad lisaks enda tööjõule kaasama ka alltöövõtja. Ka tunnistaja S H (AS T projektijuht) sõnul oli hankes määratud tööde tähtaeg ebareaalne tööde nõuetekohaseks teostamiseks. (04.08.2020 kohtuistungi protokoll) 6.2.11 Arvestades hanketingimustes märgitud ebarealistlikku tööde teostamise tähtaega (üks osa töödest tuli teostada ligikaudu kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, mis tavapärast projekteerimist ja ehitusloa taotluse protsessi arvestades ei ole täidetav), on põhjust arvata, et 15 1-20-2133 sarnaselt Puidu-Laastu projektiga seati ka antud juhul tööde teostamisele ebareaalsed tähtajad eesmärgiga välistada võimalikult palju konkurente ning tagada hanke võit OÜ-le P. Sealjuures tagas V OÜ-le P abi ka ehitusloa kiirel taotlemisel. Teised pakkujad ei saanud vastava eelisega arvestada, kuivõrd hanketingimuste kohaselt oli see töövõtja ülesanne. Taolist arusaama kinnitas ka tunnistaja M R. 6.2.12 Hankedokumentides ebarealistlike tähtaegade määramise abil konkurentide välistamist kinnitab ka tõik, et ühtki tähtaega reaalselt ei järgitud. Tunnistaja M sõnul ei olnud tööd 2019 aprillis veel lõpetatud. Seda osa töödest, mis pidid valmima 02.07.2018, alustati alles pärast tähtaja möödumist. Sealjuures ei nähtu, et OÜ P suhtes oleks seetõttu mingeid lepingust tulenevaid sanktsioone rakendatud või vähemalt kaalutud nende rakendamist. Taoline asjade käik annab alust arvata, et Berezovski oli juba algusest peale arvestanud sellega, et OÜ-lt P lepingu tähtaja järgimist ei nõuta. Samas konkurendid ei saanud sellega arvestada ning lähtusid pakkumuse esitamisel või esitamise kaalumisel kulutustest, mis kaasnevad juhul, kui tööde teostamise tähtaeg on ebatavaliselt lühike. Paratamatult tähendab see suuremaid personali kulusid. 6.2.13 Eelöeldust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vaheline ebaõiguskokkulepe sõlmiti tõenäoliselt juba enne Pähklimäe projekti hanke välja kuulutamist ning see seisnes Berezovski poolt V vara üleandmise lubamises ja üle andmises selle eest, et V tagab AS N Pähklimäe projekti hankevõidu OÜ-le P, ehitusloa hankimise, sisulise tööde kvaliteedi ja tähtaegade järelevalve puudumise ning arvete kiire ja tõrgeteta tasumise. Puidu-Laastu projekt 6.3 Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kuulutas AS N Puidu-Laastu projekti hanke välja 23.10.2018. Hanke teadet muudeti 05.11.2018. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.11.2018. Hanke hindamiskomisjoni liikmete määramise käskkirja allkirjastas A V 19.11.2018. Riigihanke alusdokumentide (tellija tingimused) kohaselt puudus AS-l N info olemasoleva geotehnilisi ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta ning vastava info pidi töövõtja ise omal kulu hankima kohalikust omavalitsusest, Eesti Geoloogiakeskusest või Ehitusgeoloogia Fondist. P 3.6.1 kohaselt oli ka ehitusloa taotlemine töövõtja ülesanne. Hankeregistris on hankijate teabevahetusena fikseeritud OÜ P 01.11.2018 küsimus kvalifitseerimisnõudena ette nähtud üldise käibe ning vee- ja kanalitorustikutööde käibe kohta. Küsiti kas hankija sooviks kaaluda torutööde käibenõude vähendamist. 06.11.2018 vastas tellija, et tulenevalt pakkuja küsimusest muutis hankija hanketeate punkte, mis käsitlesid torutööde netokäibe nõuet ning kogemust. 6.3.1 Konkursi tulemusel kuulutati võitjaks OÜ P. Konkureeriva pakkumuse esitas AS T summas 358 300 eurot (km-ta). AS N sõlmis 17.01.2019 OÜ-ga P ehitustööde töövõtulepingu. Lepingu maksumus oli 240 000,76 eurot (km-
3. ta)ning tööde teostamise tähtaeg oli 182 päeva. Lepingu p 8.3.2 kohaselt ei teostata väljamakseid tööde eest, mida tegelikkuses ei teostata. Maksete tegemine oli reguleeritud lepingu p-s 9. Muu hulgas lepiti kokku, et ettemaksu ei tehta ning arved tasutakse 21 päeva jooksul ning eelduseks on igakuiselt esitatavad teostatud tööde aktid, mis oli Tellija ja omanikujärelevalve esindaja poolt heaks kiidetud. Lepingu p 10 kohaselt on tellija esindajaks lepingust tulenevates küsimustes A V ning OÜ P esindajaks Sergei Berezovski. Tellija esindajaks omanikujärelevalve teostamisel oli V K. (1 kd, tl 94-143, CD nr 11/ kaust RH201964). 16 1-20-2133 Seega AS N sõlmis OÜ-ga P uue lepingu ajal, mil eelmise projekti tööd ei olnud lepingujärgseks tähtajaks täidetud. 6.3.2 Kuigi mõlema projekti hanketingimuste kohaselt pidi töövõtja hankima ise omal kulul info olemasoleva geotehnilisi ja hüdrogeoloogilise olukorra kohta, siis Berezovski, V, N ja K vestlustest (nt 29.08.2018, 05.09.2018, 18-19.09.2018 telefonikõned ja 29.08.2018 kohtumine Olerexi tanklas) ilmneb, et OÜ P sai V korraldusel tööde planeerimise ja hinnapakkumise koostamise aluseks vajalikud skeemid AS N töötajalt (K). 6.3.3 N ja K 18.09.2018 ja 19.09.2018 vestlusest järeldub, et omavahelises suhtluses nimetati Puidu-Laastu projekti tihti ka „Mebeltšikuks“. Samadest kõnedest nähtub, et K pöördus AS N töötajana V palvel 18.09.2018 N poole, et saada temalt Puidu-Laastu tänavate vee- ja kanalisatsiooni skeemi, mida ta saaks anda projekteerijatele konkursi projekteerimiseks. 19.09.2018 kõnest nähtub, et N saatis talle soovitud skeemi ning selgitas tabelis olevaid andmeid. 6.3.4 Berezovski 08.10.2018 kõne N kinnitab, et Berezovskil oli juba mitu nädalat enne Puidu – Laastu projekti hanke välja kuulutamist (23.10.2018) teada, et taoline hange tuleb. Nimelt küsis Berezovski selles kõnes N, millal ta saab Mebeltšiku kalkulatsiooni ning viimane lubas kohe saata. Märkimisväärne on veel seegi, et koheselt pärast kõnet läks Berezovski AS N kontorisse (XXX). Eelnevast tulenevalt on alust arvata, et AS N kuulutas Puidu-Laastu projekti hanke välja kooskõlastades hanke tingimused eelnevalt Berezovskiga ning arvestades OÜ P esindajalt saadud kalkulatsioone ja võimalikke tööde skeeme. Sealjuures otsused, kas ja millal hange välja kuulutada, tegi A V isiklikult (vt 23.10.2018 V ja Õ kõne). (2 kd, tl 134154; 3 kd, tl 71-116). 6.3.5 A K ja V K 29.12.2018 telefonivestlusest järeldub, et V ja Berezovski vahel võis olla pikemaajalisem ja üldisem ebaõiguskokkulepe, mille kohaselt tehti AS N hankeid viisil, mis tagaks Berezovskiga seotud ettevõtetele edu hangete võitmisel, sealjuures lähtuti hanke eelarvete koostamisel Berezovskilt eelnevalt saadud kalkulatsioonidest. Nimetatud kõnes mainis K V öeldut, et Noh Berezovskile on vaja midagi anda… mispeale K pakkus, et Berezovski võiks teha pumbajaama projekti ning V ütles, et las Berezovski teeb selle eelarve. Lisaks arutati kõnes hangete eelarvete kindlaks määramist Berezovski poolt. (2 kd, tl 134154) Seega oli 2018 detsembri lõpus, veel enne Puidu-Laastu projekti töövõtulepingu sõlmimist, arutlusel juba järgmise ehitustööde projekti andmine Berezovskile. 6.3.6 Hangete läbiviimisel äärmiselt soosivat suhtumist OÜ-se P kinnitab lisaks eelnevale ka asjaolu, et OÜ P taotlusel muudeti Puidu-Laastu hanke tingimusi ning vähendati töövõtjale esitatavat käibe nõuet. Kõnealuse muudatusega seonduvalt ilmnes ka Berezovski üldine valmisolek saavutada hangete võitmine ebaausate võtetega. Nimelt nähtub Berezovski ja raamatupidaja L M 26.10.2018 telefonivestlusest, et Berezovski uuris võimalust muuta tagantjärele äriühingute aastaaruandeid näitamaks ettevõtete käibeid suuremana. Pannes selle vestluse ajalisele teljele, nähtub, et vestlus eelnes Puidu-Laastu projekti hankes esitatud taotlusele muuta töövõtjale esitatud käibe nõudeid väiksemaks. (3 kd, tl 71-116) 6.3.7 Seega olukorras, kus ilmnes, et OÜ P ei vasta hanketingimustes märgitud käibe nõuetele, proovis Berezovski leida ebaseaduslikke viise, kuidas saavutada formaalne nõuetele vastavus. Alles seejärel, kui raamatupidaja keeldus tagantjärele ettevõtete aastaaruandeid muutmast, otsustati esitada taotlus hanketingimuste muutmiseks. 17 1-20-2133 6.4 Riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 ja 2 kohaselt võib hankija enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu, mille käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. Lisaks riigihangete seadusele pidi AS N lähtuma riigihanke korraldamisel ka ettevõttes kehtestatud hankekorrast (1 kd, tl 87-93), mille § 4 lg 1 kohaselt pidi hankija muu hulgas tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt ning vältima huvide konflikti. Kui ettevõtja on mingil moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, peab RHS § 10 lg-st 3 tulenevalt hankija võtma tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas esitama riigihanke alusdokumentides teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel. 6.4.1 Antud juhul ei olnud riigihanke alusdokumentides mingit viidet OÜ-le P eelinfo edastamise kohta ning märget, et hanke eeldatav maksumus jm tingimused on koostatud OÜlt P saadud teabe pinnalt. Kuivõrd sellist teavitust ei olnud ja samas toimus informatsiooni jagamine mitme erineva hanke raames, on välistatud, et tegemist oli ühekordse eksliku vahejuhtumiga, kus unustati RHS § 10 lg 3 ja hankekorra nõuded täita. Taoline järjepidev käitumine kinnitab, et AS N ei soovinud toimunud konsultatsioone ja infovahetust avalikustada. Vastava asjaolu teadlik varjamine kinnitab omakorda seda, et asjaosalised olid teadlikud oma tegevuse ebaseaduslikkusest ning püüdsid seda varjata. 6.5 Ebatavaliselt soosivat suhtumist ja lubamatute konsultatsioonide pidamist kinnitab lisaks ülal öeldule ka Berezovski 14.11.2018 telefonikõne H Õ, milles küsis, kas viimane tuleb reedel (s.o 16.11.2018) nende juurde, et anda viimast informatsiooni. (3 kd, tl 71-116) Arvestades, et Puidu-Laastu projekti pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.11.2018, on ilmne, et silmas peeti info jagamist just kõnealuse hankekonkursi raames enne, kui OÜ P esitab omapoolse pakkumuse. Kohtule teadaolevalt ei olnud Berezovskil H Õ muid suhteid peale äriliste suhete ASiga N, kus H Õ töötas. 6.5.1 Veendumust, et AS N lõi V korraldamisel OÜ-le P eelisseisundi hangetel osalemiseks (st arvestas hanke tingimuste koostamisel OÜ P võimekusi ning arvestusi hanke orienteeruva maksumuse kehtestamisel, määras konkurentide välistamiseks ebatavaliselt lühikesed tööde teostamise tähtajad) kinnistab 12.12.2018 OÜ P kontoris toimunud vestlus, millest võtsid osa Sergei Berezovski, H Õ, M V ja D N. Nimetatud vestluse raames väljendas Õ pahameelt selle üle, et hoolimata sellest, et kõik hanke tingimused said vestluses osalenutega kokku lepitud, kirjutas OÜ P pakkumusse 182 päeva asemel 182 tööpäeva. Õ märkis, et kõik hanke detailid, sh tööde tähtajad, olid neil omavahel kokku lepitud ning Berezovski kinnitas, et tema määras kõik hanke tingimused. Vestluse kohaselt pandi koos V paika tähtajad, mis võtaks paljud hankekonkursil osalejad ära, kuna poole aastaga ei tee keegi seda projekti ära. Seejärel arutati kuidas sellest olukorrast välja tulla, st et tagada jätkuvalt hankekonkursi võit OÜ-le P hoolimata sellest, et ühe tingimuse osas oli nende pakkumus kehvem. (3 kd, tl 71-116) 6.6 Eelöeldut kogumis arvestades loeb kohus tuvastatuks, et A V nõudmisel ja korraldamisel toimus vähemalt 2018 algusest kuni 2019 märtsini ASis N vee- ja kanalisatsioonitorustike töödega seotud hangete läbiviimisel riigihangete seaduse nõuete oluline rikkumine eesmärgiga tagada OÜ-le P hangete võit. Enne hangete väljakuulutamist peeti Berezovski ja 18 1-20-2133 teiste OÜ P töötajatega konsultatsioone – lepiti kokku hangete tingimused (sh ajakava, mahud, maksumus), mis oleksid OÜ-le P sobivad ning välistaks samal ajal võimalikult paljude konkurentide poolt pakkumuste esitamise. Peale sellele teostas A V AS N esindajana mitmeid toiminguid (abi ehituslubade taotlemisel, skeemide tagamine), mis töövõtulepingute kohaselt olid töövõtja ülesandeks ning tagas seeläbi OÜ-le P eelisseisundi, millega teised konkureerivad ettevõtted ei saanud arvestada. Samuti korraldas A V AS N omanikujärelevalve viisil, kus sisulist kontrolli tööde kvaliteedi ja lepingule vastavuse osas ei toimunud või oli see äärmiselt pinnapealne. Mingeid sanktsioone lepingu rikkumise eest OÜ-le P ei rakendatud. Isegi kui järelevalvet teostanud K oli teadlik nõuetele mittevastavatest töödest, vastas ta seepeale vaid pole midagi teha ning jooksvalt tasuti tehtud tööde eest esitatud arved täies ulatuses. 6.7 Berezovski tunnistas kohtus, et andis V sularaha selle eest, et OÜ P arved saaks tõrgeteta tasutud. Kuivõrd ülaltoodust nähtub, et A V AS N esindajana seadis ka muudes aspektides OÜ P huvid nii konkurentidest kui ka AS N klientidest (kes on huvitatud võimalikult soodsa hinnaga kvaliteetse vee- ja kanalisatsioonitorustiku olemasolust) kõrgemale ning rikkus selleks nii riigihangete seaduse nõudeid kui ka hanketingimusi, loeb kohus tuvastatuks, et ebaõiguskokkulepe oli laiem, kui Berezovski omaks võttis. Kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole mingit põhjust arvata, et A V võis OÜ-t P soosida mingil muul kaalutlusel kui vastutasu, mida ta selle eest Berezovskilt sai. 6.8 Kõik tegevused, millega A V OÜ-t P ebaseaduslikult soosis, sooritas ta oma ametiseisundit kasutades. Üksnes AS N juhatuse esimehena (AS N põhikirja p 55-63 ja hankekord - 1 kd, tl 7-11, 87-93) oli tal pädevus otsustada, kas ja millal riigihange välja kuulutada, kinnitada ise või kooskõlastada hanketingimused, nimetada hankekomisjoni liikmed ja omanikujärelevalve teostaja ning kinnitada arvete tasumine. Sealjuures kinnitab jälitustoimingutega kogutud tõendusteave, et A V ettevõtte juhina ei täitnud neid ülesandeid tippjuhi tasandilt üldiste suuniste andmisega, vaid hoidis end hangete käiguga detailselt kursis ning langetas otsuseid paljudes üksikküsimustes (nt tööde teostamise tähtaeg, korraldas skeemide ja ehituslubade hankimist jmt). 6.8.1 Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust kaitse väide, et V ei olnud ise hankekomisjonis ega saanud seeläbi otsustada hanke võitjat. Nimetatu osas märgib kohus, et hankeprotsessi kulgu ja tulemust on sisuliselt võimalik muuta ja mõjutada üksnes kahes hanke etapis – esiteks otsusega kuulutada hange välja ning teiseks hanketingimuste kehtestamisel. Mõlemad vastavad otsused tegi A V. Hankekomisjon saab hilisemas faasis üksnes kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad hanketingimustele või mitte ning milline pakkumine on hanketingimustes kehtestatud objektiivsete kriteeriumite kohaselt sobivam. Selles faasis ei ole sisuliselt enam võimalik hanke kulgu ja tulemust mõjutada. Seega ei oma ka tähtsust asjaolu, et V ei olnud hankekomisjoni liige. Sisulised tegevused ja otsused, millega OÜ P pandi konkurentidega võrreldes eelisolukorda, teostas V isiklikult. 7. Järgnevalt analüüsib kohus Berezovski poolt V lubatud ja antud vara suurust. 7.1 Süüdistuse kohaselt andis Berezovski Kiira Berezovskaja kaasabil A V vähemalt 61 415 eurot altkäemaksu ajavahemikul 06.2018-03.2019. Berezovski sõnul leppis ta V kokku 30 000 euro üleandmise, kuid reaalselt andis V umbes 27 000 eurot. V nõudis alguses 35 000 eurot, kuid lepiti kokku 30 000 tasumises. V soovis kohest tasumist, hiljem leppisid kokku, et Berezovski maksab igakuiselt 3000 ja kui objekt valmib varem, siis ülejäänud osa pidi tasuma 19 1-20-2133 pärast viimast arvet. Täiendavalt lisas Berezovski, et ta maksis pärast AS N poolt arvete tasumist. (18.08.2020 protokoll). 7.2 Võttes arvesse, et tööde teostamise tähtaeg oli algse lepingu kohaselt kuus kuud, ei ole antud selgitus loogiline. Sellise plaani puhul oleks ilmne, et igakuiselt 3000 euro kaupa tasudes saaks lepingu lõpuks makstud vaid pool summast ning pärast viimast arvet tuleks ülejäänud pool korraga tasuda. Samal ajal tööde eest esitati arveid jooksvalt, mistõttu ei olnud ette näha, et suurem osa lepinguhinnast tasutakse OÜ-le P alles tööde valmimisel. Lisaks tegi AS N tellitud tööde eest suures ulatuses ettemakseid, mis omakorda kinnitab, et ei olnud põhjust leppida kokku suurema osas altkäemaksu summa tasumises alles tööde lõpus. Pigem viitavad kõik asjaolud sellele, et altkäemaksu maksmise kokkulepe oli lepingu maksumusest konkreetse summa või planeeritud kasumist teatud protsendi (nt 2/3 planeeritud kasumist. Pähklimäe projekti eeldatav kasum oli ligikaudu 70 000 eurot – 4kd, tl 142-146) tasumine jooksvalt proportsionaalselt pärast arvete tasumist. Sealjuures ei saa välistada, et üleantud summad hõlmasid ka järgnevaid projekte (nt Puidu-Laastu), mille kohta ei olnud veel arveid esitatud. 7.3 AS N kandis Pähklimäe projekti raames OÜ-le P viimase esitatud arvete alusel ajavahemikul 2018 juunist kuni 2019 veebruarini üle kokku 1 304 530,87 eurot (süüdistuses on ekslikult märgitud - 1 320 072,36 eurot, mis sisaldab ka varasemate perioodide makseid): 05.06.2018 – 211 824,30 eurot; 13.08.2018 – 141 216,20 eurot; 24.08.2018 – 118 903,07 eurot; 20.09.2018 – 278 685,17 eurot; 30.09.2018 – 144 eurot; 30.09.2018 – 120 eurot; 19.10.2018 – 22 252,95 eurot; 19.10.2018 – 96 eurot; 14.11.2018 – 166 897,13 eurot; 11.12.2018 – 189 150,07 eurot; 14.01.2019 – 83 448,56 eurot ja 15.02.2019 – 91 793,42 eurot. (1kd, tl 94-98, 4 kd, tl 135) 7.4 Berezovski ei vaidlustanud prokuröri versiooni V toimunud kokkusaamiste osas. Oma ütlustes ta möönis, et kohtus V süüdistuses märgitud kohtades ja aegadel. Kuid V antud summad olid väiksemad ning mõnel juhul ei toimunud üldse raha üleandmist. Lisaks Berezovski ütlustele kinnitavad süüdistuses kirjeldatud kokkusaamisi ka erinevad jälitustoimingutega kogutud tõendid (eeskätt varjatud jälgimised) ning turvakaamerate salvestised, millega on fikseeritud Berezovski ja V ning nende sõiduautode üheaegne viibimine OÜ P kontoris (XXX), AS N kontoris (XXX) või mõnes muus kohas Narvas või Narva lähistel. V viibimist XXX territooriumil 09.06.2018, 30.06.2018, 22.07.2018, 05.08.2018, 18.08.2018, 26.08.2018, 22.09.2018 ja 29.09.2018 tõendab varjatud jälgimise kohta 10.10.2018 koostatud jälitustoimingu protokoll (1 kd, tl 145-146). V viibimist XXX territooriumil 11.10.2018, 11.11.2018, 18.11.2018, 25.11.2018 ja 01.12.2018 kinnitavad varjatud jälgimisega kogutud tõendid, mis on fikseeritud 26.11.2018, 04.12.2018 ja 09.01.2019 koostatud jälitustoimingute protokollides (1 kd, tl 147-150). Ülejäänud, s.o 14.12.2018, 19.12.2018, 21.12.2018, 16.02.2019, 22.02.2019 ja 21.03.2019 kohtumisi kinnitavad 07.01.2019, 08.01.2019, 17.01.2019, 21.01.2019, 15.04.2019, 24.04.2019 ja 16.05.2019 koostatud jälitustoimingute ja vaatluste protokollid (2 kd, tl 12-23, 28-43, 45-47, 48-61, 62-71, 72-73, 98-108, 109-112, 113-123). Kuivõrd nimetatud kohtumiste asetleidmise osas vaidlust ei ole, ei pea kohus siinkohal vajalikuks kõnealustes protokollides fikseeritu täpsemat kajastamist. Eriarvamust ei ole poolte vahel ka Berezovski arveldusarvetelt väljavõetud sularaha summade osas. Poolte vahel on vaidlus üksnes selles, kas ja kui palju nendel kohtumistel raha üle anti. 7.5 Süüdistuse ja Berezovski ütluste kohaselt toimus Berezovski isiklikelt arveldusarvetelt sularaha väljavõtmised, kohtumised V ning viimasele raha üleandmine järgnevalt. 20 1-20-2133 sularaha väljavõtmise kuupäev välja võetud sularaha summa 0809.06.2018 30.06.2018 22.07.2018 27.07.2018 05.08.2018 17.08.2018 26.08.2018 22.09.2018 29.09.2018 11.10.2018 09.11.2018 14.11.2018 19.11.2018 01.12.2018 14.12.2018 19.12.2018 4200 3500 3000 2250 1000 5000 3000 3300 2000 3500 3000 1250 2165 1250 10500 2750 09.06.2018 XXX 30.06.2018 XXX 22.07.2018 XXX 4200 3500 3000 700 2300 2250 05.08.2018 XXX 18.08.2018 XXX 26.08.2018 XXX 22.09.2018 XXX 29.09.2018 XXX 11.10.2018 XXX 11.11.2018 XXX 18.11.2018 XXX 25.11.2018 XXX 01.12.2018 XXX 14.12.2018 Narva, Astri 19.12.2018 Narva, Astri 3250 5000 3000 3300 2000 3500 3000 0 2165 1250 10500 2750 0 0 2000 2250 1000 2000 0 3250 0 0 3000 2000 21.12.2018 1515 21.12.2018 XXX 16.02.2019 XXX 1500 0 20.02.2019 5000 21.03.2019 Kokku 4500 V kohtumise kuupäev Kohtumise koht 22.02.2019 XXX Narva, Astri; NarvaJõesuuKudruküla21.03.2019 Hiie mnt süüdistuse kohaselt üle antud summa teadmata Berezovski sõnul üle antud summa meene 5000 3000 4500 61415 3500 27250 7.6 Prokuröri nägemusel eelnes kohtumistele tavapäraselt AS N poolt OÜ P arve tasumine, millele järgnevalt võttis Berezovski osa tasutud summast isiklikele pangakontodele tehtud ülekannete kaudu pangaautomaatidest sularahas välja. Kohtumised leidsid üldjuhul aset samal või järgneval päeval pärast sularaha väljavõtmist. Sellise skeemi toimimist tunnistas ka Berezovski ise ning seda kinnitavad ka pangakontode vaatlused koos eelnevalt loetletud varjatud jälgimisega kogutud tõendite ja turvakaamerate salvestistega. (1 kd, tl 151-165; 2 kd, tl 28-43, 48-61, 72-73, 113-123, 4 kd tl 16-23 + lisa 2 CD plaadil) 7.7 Süüdistuse arvestus V antud raha osas tugineb Berezovski pangakontodelt kohtumiste päeval või sellele eelneval päeval sularahas väljavõetud summadel. Mõnel juhul on prokurör arvestanud ka varasemalt välja võetud sularaha (05.08.2018, 11.11.2018, 25.11.2018, 22.02.2019 kohtumised). Ühel juhul osaliselt (500 eurot) ka hilisemalt võetut (11.10.2018 kohtumine). Viimase osas vähendas prokurör vaidlustes süüdistuse mahtu 500 euro võrra. Mitte ühegi kohtumise osas ei ole kohtule esitatud otseseid tõendeid V antud summade kohta. 21 1-20-2133 Süüdistus tugineb kaudsetele tõenditele – enne kohtumisi välja võetud sularaha summadele ning eeldusele, et kogu summa anti V. 7.8 Kohus ei nõustu taolise lähenemisega täies ulatuses ega pea võimalikuks jätta täielikult kõrvale Berezovski selgitusi, kuidas ta kõnealust sularaha kasutas. Prokurör pidas usaldusväärseks küll seda osa ütlustest, milles Berezovski möönis seost suuremates summades sularaha väljavõtmiste ja V üleandmise osas, kuid konkreetseid üle antud summasid puudutavaid väiteid pidas ta ebausaldusväärseks. Prokuröri vastav argumentatsioon ei ole kohtu jaoks täiel määral veenev. Kui eelnevalt käsitletud muude vaidlusaluste küsimuste osas esines mitmel juhul kaalukaid tõendeid, mis kinnitasid, et Berezovski versioon toimunust ei hõlma kõiki aspekte ning ta üritas ebaseadusliku tegevuse mastaapi näidata tegelikust väiksema, siis kõnealuses küsimuses niivõrd kaalukad tõendid puuduvad, mis kinnitaks Berezovski versiooni täielikku valelikkust. Samas nõustub kohus prokuröri väitega, et ka neis küsimustes on Berezovski püüdnud näidata oma süüd tegelikust väiksemana. 7.9 Berezovski sõnul ei andnud ta kogu väljavõetud summat V. Osadel juhtudel oli sularaha võetud välja muul eesmärgil (nt reisimiseks, töötajatele andmiseks või oli seda vaja muuks otstarbeks) ning enamikel juhtudel andis ta üle väiksema summa nö konspiratsiooni eesmärgil (st juhul, kui V kinni peetakse, ei leita tema juurest sama summat, mida Berezovski äsja kontolt võttis). Lisaks on üle 1000-euroste summade väljavõtmine keeruline, eeldab toimingu tegemist mitmes jaos. 7.10 Prokurör pidas väiteid konspiratsiooni võtete kasutamise ja suurema summa väljavõtmise kohta ebausutavateks öeldes vaidlustes, et Kumbki nimetatud selgitusest ei selgita vähimalgi määral, miks nt 30.06.2018. a oli tema poolt pangaautomaadist võetud just 3500 eurot (S. Berezovski võttis välja 4 x 750 eurot + eraldi veel 500 eurot). S. Berezovskil enda sõnul oli vaja tal V ära anda kokkulepitud summast 2300 eurot (3000 eurot miinus varem väidetavalt üle antud 700 eurot). 3500 euro väljavõtmist ei saa selgitada ei keerulise protseduuriga (4 x 750 = 3000; täiendava 500 euro väljavõtmine oli täiesti tarbetu) ega ka konspireerimisvajadusega (2300 euro üleandmise varjamiseks pole vaja automaadist välja võtta 3500 eurot; piisav on täiesti, kui välja võtta nt 2500 või 3000 eurot). Vrdl - 22.07.2018. a võttis S. Berezovski väidetava 2250 euro üleandmiseks kontolt välja ’vaid’ 3000 eurot. Kohtu arvates on tsiteeritud mõttekäik loogiline ja veenev ning lükkab ümber Berezovski väited konspiratsiooni võttena väiksemate summade üleandmise osas. 7.11 Lisaks märkis prokurör oma kõnes, et Berezovski kontoväljavõtetel igapäevast rahade väljavõtmist või pisikulutusi (piim-leib, autokütus vms) kuigivõrd näha pole. Suuremas koguses rahade väljavõtmine on 90+ % juhtudest vaadeldaval ajaperioodil toimunud konkreetsetel päevadel, millele on järgnenud kohtumised A. V. Seetõttu on eluliselt mitteusutav, et rahade väljavõtmisel ja A. V toimunud kohtumistel polnud seost – olgu siis nt augustis või novembris 2018. a. 7.12 Esiteks peab nentima, et Berezovski ei eitanud rahade väljavõtmise seotust V toimunud kohtumistega. Teiseks on prokuröri väidetes mõningane sisemine vastuolu ja ka vastuolu kohtule esitatud tõenditega. Lähtudes prokuröri väitest, et kontodelt ei nähtu kuigipalju igapäevaseid kulutusi, võiks eeldada, et neid kulutusi tehti paljuski sularahas. Seda enam, et Berezovski sõnul hoidis ta oma isiklikke rahalisi vahendeid sageli sularahas ning selgitas, et tal oli sularaha ka muuks vaja (vt nt 22.07.2018 kohta antud ütluseid). Sel põhjusel ei saaks prokurör väita, et Berezovski poolt sularaha väljavõtmine suuremas summas kui V antu, oleks tema tavapärast käitumismustrit arvestades täielikult ebausutav või ebatavaline. Samas tuleb tõdeda, et Berezovski võttis kontolt nr XXX sularaha välja ka muudel juhtudel, kui süüdistuse aluseks olevad tehingud. Lisaks on ta teinud hulgaliselt kaardimaksetehinguid kauplustes ja 22 1-20-2133 söögikohtades nii süüdistuse esemeks oleval perioodil kui ka sellele eelnenud aastatel. (1 kd, tl 151-165 lisa CD nr 1/ kaust SWED_Vastused; 4 kd, tl 16-19, protokolli lisa nr 2 CD-l). Seega väide, et kontodelt ei nähtu kuigipalju igapäevaseid kulutusi, ei ole õige. 8. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistuse väiteid iga konkreetse altkäemaksu üleandmise episoodi osas ning hindab Berezovski vastuväiteid neile. 8.1 Süüdistuse kohaselt andis Berezovski V 09.06.2018 4200 eurot. 08.06.2018 võttis ta sularahas välja 3500 eurot ja 09.06.2018 700 eurot. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud kuupäevadel võttis Berezovski välja sularaha süüdistuses märgitud ulatuses ning kohtus V ja andis viimasele raha. Vaidluse all on V antud summade suurus. Berezovski sõnul andis ta 09.06.2018 V 700 eurot. Ülejäänud sularaha oli planeeritud reisi tarbeks. 8.1.1 Nimetatud makse osas tõdeb kohus, et Berezovski selgitus raha kasutuse osas on usutav ning seab teataval määral kahtluse alla süüdistuse väite V antud summa suuruse osas. Kahtlust suurendab tõik, et väidetavalt üle antud raha võeti välja kahel erineval kuupäeval. Tavapäraselt võttis Berezovski V antava raha korraga välja. Seega on antud juhul küsimus, kas ta andis V üle 08.06.2018 välja võetud 3500 eurot või 09.06.2018 võetud 700 eurot. Kuivõrd kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning kohtule esitatud tõendusteabes ei ole midagi, mis kummutaks Berezovski väite reisile mineku kohta, loeb kohus tõendatuks, et Berezovski andis 09.06.2018 V vähemalt 700 eurot. 8.2 Süüdistuse hinnangul andis Berezovski 30.06.2018 V 3500 eurot ning 22.07.2018 3000 eurot. 30.06.2018 võttis ta sularahas välja 3500 eurot ning 22.07.2018 3000 eurot. 30.06.2018 andis Berezovski enda sõnul V 2300 eurot ning 22.07.2018 2250 eurot. Mida ta ülejäänud sularahaga tegi, Berezovski ei selgitanud. Seega erinevalt 09.06.2018 maksest, ei ole viimase kahe osas kohtule esitatud ühtki veenvat argumenti, mis seaks süüdistuse väite kahtluse alla. Väidetavat konspireerimise soovi ei pea kohus eluliselt usutavaks. Arvestades Berezovski tegutsemismustrit ka järgnevate maksete puhul, loeb kohus tõendatuks, et ta andis neil päevil V vastavalt 3500 ja 3000 eurot. 8.3 Prokurör pidas ebausaldusväärseks Berezovski ütluseid, milles ta põhjendas 2018 augustis ja detsembris välja võetud sularaha osalist kasutamist oma töötajatele kingituste tegemiseks (mis seisnes sularaha andmises) augustis ehitajate päeva puhul ning detsembris jõulude puhul. Usaldusväärsuse kaheldavuse peamise põhjusena tõi prokurör välja asjaolu, et raha saamist kinnitavate isikute ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nad on Berezovski alluvad ja töökoht võib sattuda löögi alla, kui ei anta Berezovskile meelepäraseid ütluseid. Ka selle väitega ei saa kohus nõustuda. 8.3.1 05.08.2020 ja 06.08.2020 kohtuistungil ütlusi andnud Berezovskiga seotud ettevõtete töötajad tunnistasid, et said aegajalt Berezovskilt sularaha kingitusena või preemiana hästi tehtud töö eest. Täpsemalt, tunnistaja V K sõnul sai ta 2018 detsembris Berezovskilt kingitusena 1000 eurot. Raha anti sulas üle Narvas, Prisma lähedal. Augustis 2018 sai enne ehitajate päeva Berezovskilt 600 eurot. Tunnistaja V S ütles kohtus, et sai 2018 suvel Berezovskilt sularahas kingitusena 700 eurot ning detsembris 500 eurot. Raha üleandmine toimus Narvas objektil või Astri keskuse juures. K S selgitas kohtus, et sai 2018 Berezovskilt kahel korral sularahas kingitusi – suvel 700 eurot ning enne jõule Prisma juures vist 1000 eurot. E L sõnul sai ta Berezovskilt 2018 detsembris kahel korral sularahas kingitusi – ühel korral 700 ja teisel korral 1500 eurot. Lisaks sai ta augustis 700 eurot. 23 1-20-2133 D N sai enda sõnul Berezovskilt 2018 detsembris sularahas preemiat 1000 eurot. Sünnipäevade puhul on Berezovski kinkinud talle 100 eurot. 8.3.2 Kohtul ei ole mitte mingit alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Ainuüksi fakt, et need tunnistajad töötavad Berezovski alluvuses, ei anna põhjust eeldada kohtus valeütluste andmist. Ka mõningased ebakõlad ütlustes mainitud kuupäevade osas ei ole kohtu hinnangul olulised, kuivõrd sündmustest oli selleks ajaks möödunud 1,5-2 aastat. Lisaks kinnitab tunnistajate ütluseid detsembris toimunud kohtumiste kohta ka varjatud jälgimisel ning telefonivestluste pealtkuulamisel kogutud tõendusteave. Näiteks 14.12.2018 kell 11.16 vestluses ütles Berezovski N, et kella kahest hakkame töölistega kohtuma, Narvas. Sellele järgnesid kõned töötajatega. Kell 14.03 oli Berezovski auto Kangelaste tänava majade nr 11 ja 15 juures ligikaudu 15 minutit. (2 kd, tl 12-23, 4kd, tl 50-74) Arvestades tunnistajate ütluseid, et Berezovski andis neile sularaha 2018 enne jõule Narvas, Prisma lähedal (Prisma asub Narvas Kangelaste tänaval), on kohtu hinnangul piisavalt veenvalt leidnud tõendamist, et Berezovski kohtus 14.12.2018 oma töötajatega Narvas, Prisma lähedal ja andis neile üle sularahas kingitusi või preemiaid. Tunnistajate ütlustest tulenevalt oli sel päeval sularaha saajaid vähemalt 3-4. Berezovski sõnul premeeris ta sel päeval 10-12 töötajat, kokku umbes 10 000 eurot. V andis 3000. Eelnevalt viidatud vaatlusprotokolli kohaselt võttis ta 14.12.2018 sularahas välja 10 500 eurot. 8.3.3 Kohtu hinnangul on siiski alust kahelda, et kogu nimetatud summa anti töötajatele preemiateks ning V maksti vaid 3000 eurot. Jälitustoimingu protokolli kohaselt ütles Berezovski samal õhtul XXX kontoris kellelegi (protokolli kohaselt Kiira Berezovskajale, kuid salvestiselt ei ole kuulda, et vestluses oleks naisterahvas osalenud, vt 30.07.2020 istungi protokoll), et V saatke ära, ta kirjutab alla. Ja minul tuli välja, et mitte kuus tuhat, vaid ma andsin talle seitse kuidagiviisi. Ma kontrollisin kõike. (2 kd, tl 12-23) Nimetatust võib järeldada, et Berezovski andis sel päeval kellelegi 7000 eurot. Kuivõrd ei ole reaalne ühelegi töötajale taolise summa preemiaks andmine, leiab kohus, et kõiki muid asjaolusid arvestades andis ta just selle summa 14.12.2018 V ning ülejäänud 3500 võis minna töötajatele. Viimane haakub ka tunnistajate mainitud summade suurusjärguga. 8.4 Tunnistajate ütlustest nähtuvalt said nad augustis Berezovskilt preemiana kokku vähemalt 2700 eurot. Prokuröri hinnangul andis Berezovski augustis V kolmel kohtumisel (05.08, 18.08 ja 26.08) kokku 11 250 eurot. Berezovski tunnistab raha andmist vaid ühel korral (26.08.2018) ja summas 2000 eurot. 8.4.1 Kohtule jääb arusaamatuks millistest argumentidest lähtuvalt arvestas prokurör 05.08.2018 üle antud summaks 3250 eurot. Vastav summa on saadud liites 27.07.2018 sularahas välja võetud 2250 eurot ning 05.08.2018 välja võetud 1000 eurot. Enamikel juhtudel on altkäemaksuna käsitletud summasid, mis on võetud välja kohtumise päeval või sellele eelnenud 1-2 päeval. Muul ajal tehtud sularaha tehinguid arvestatud ei ole. Sealjuures ei ole 27.07.2018 sularaha väljavõtmine ainus suuremas koguses tehing perioodidel, mis jäid kohtumiste vahele. Nt 16.09.2018 (s.o 6 päeva enne kohtumist) võttis Berezovski sularahas välja 2810 eurot, 26.10.2018 2660 eurot, 16.01.2019 3500 eurot, 17.01.2019 2520 eurot (1kd, tl 151-165; 2 kd, tl 113-123). Loetletud tehinguid altkäemaksu süüdistuses ei kajastu. Millistel kaalutlustel on antud juhul leitud, et 9 päeva enne kohtumist toimunud sularaha tehingut tuleks käsitleda altkäemaksu osana, ei ole mingilgi viisil püütud seletada ja ka toimikust ei nähtu ühtki loogilist põhjendust. Seega loeb kohus vastava etteheite põhjendamatuks ning lahendada tuleb küsimus, kas 05.08.2018 välja võetud 1000 euro üleandmine toimus. 24 1-20-2133 8.4.2 Berezovski sõnul ei andnud ta 05.08.2018 V üldse midagi. V tuli tema juurde õhtul hilja, mil tal olid külalised. Tõepoolest, kõnealune kohtumine toimus tavapäratul kellaajal, 20.58 – 21.58. Ülejäänud kohtumised leidsid aset päevasel ajal. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta, et tavapäraselt anti V raha kuu keskel ja lõpus, pärast AS N poolt OÜ P suuremate arve tasumist. Ka arvete tasumine toimus kuu keskel või lõpus (va ettemaksu arve 05.06.2018 ning sellele järgnenud maksed juunis ja juulis). 05.08.2018 kohtumine ei oma ühtegi nimetatud käitumismustri tunnust. Tegemist oli kuu algusega ning sellele ei eelnenud makset ASilt N. Lisaks sellele oli 05.08.2018 välja võetud sularaha summa (1000 eurot) teiste tehingutega võrreldes oluliselt väiksem. Kõiki loetletud asjaolusid kogumis arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistuse väide ei ole piisavalt veenev kummutamaks Berezovski versiooni, mille kohaselt ta 05.08.2018 V raha ei andnud. 8.4.3 Analoogsetel kaalutlustel ei ole kohtu hinnangul süüdistus piisavalt veenvalt tõendanud Berezovski poolt 01.12.2018 V 1250 euro ulatuses altkäemaksu andmist. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks eelnimetatud argumentatsiooni korrata. 8.4.4 Teiste 2018 augustikuiste väidetavate maksetega seoses märgib kohus järgnevat. AS N tasus OÜ-le P 13.08.2018 – 141 216,20 eurot ja 24.08.2018 – 118 903,07 eurot. Berezovski ja V kohtumised toimusid 18.08.2018 ja 26.08.2018. 17.08.2018 võttis Berezovski pangaautomaadist 5000 eurot ning 26.08.2018 3000 eurot. Berezovski versiooni kohaselt andis ta V sularaha vaid 26.08.2018 ning süüdistuses märgitust väiksemas summas - 2000 eurot. 17.08.2018 välja võetud sularaha maksis ta töötajatele preemiateks. 8.4.5 Kohtu hinnangul seab 18.08.2018 osas esitatud kaitseversioon süüdistuse väited piisaval määral kahtluse alla, et välistada vastava etteheite tegemine Berezovskile. Eelnevalt tuvastas kohus, et Berezovski maksis temaga seotud ettevõtete töötajatele augustikuus suuremaid summasid sularahas. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt tasus Berezovski neile augustis vähemalt 2700 eurot. Vastav asjaolu toetab Berezovski ütluseid selles, et 18.08.2018 ta V raha ei andnud ning 17.08.2018 sularahas väljavõetud summa kulus töötajate premeerimisele. 8.4.6 Vahemärkusena peab kohus vajalikus nentida, et peab asjakohaseks prokuröri hinnangut, mille kohaselt tuleks Berezovski ja tunnistajate ütlustes kajastatud töötajatele antud rahalisi kingitusi käsitleda ümbrikupalgana, st töötasu või muu soodustuse andmisena ilma, et sellelt tasutaks nõuetekohaseid makse. Vastav etteheide ei ole käesoleva menetluse esemeks, mistõttu kohus sellel pikemalt ei peatu. Küll aga näitab see Berezovski üldist suhtumist kehtivatesse reeglitesse. Samuti tema üldist käitumismustrit - püüdu ebaseadusliku tegevusega saavutada enda ja oma ettevõtte heaolu ja eelist teiste ettevõtete ees, kes järgivad maksude tasumisel ning riigihangetel osalemisel kehtivaid nõudeid. 8.4.7 26.08.2018 kohta ei esitanud kaitsja andmeid, mis seaksid süüdistuse etteheited kahtluse alla. Sarnaselt nt p 8.1- 8.2 viidatule toimus raha andmine tavapärase mustri järgi ning puuduvad vastuväited, mis annaks alust arvata, et antud juhul irduti sellest. Sularaha väljavõtmine järgnes koheselt AS N poolt suurema arve tasumisele ning leidis aset vahetult enne V kohtumist. Kuivõrd Berezovski enda sõnul oli kokkulepe, et ta maksab V pärast arve tasumist, ei ole antud juhul põhjust arvata, et sellest kokkuleppest ei peetud kinni. Altkäemaksu andmine toimus arvete põhiselt. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et Berezovski andis 26.08.2018 kohtumisel V sularaha süüdistuses märgitud ulatuses. 8.5 Septembris 2018 andis Berezovski V raha väidetavalt kahel korral. 22.09.2018 - 3300 eurot ning 29.09.2018 - 2000 eurot. Berezovski tunnistas vastavalt 2250 ja 1000 euro andmist süüdistuses märgitud kuupäevadel. Analoogselt varasemalt 30.06.2018 ja 22.07.2018 25 1-20-2133 maksetega, ei ole ka kõnealuste juhtumite puhul esitatud kohtule ühtki veenvat argumenti, mis seaks süüdistuse väite kahtluse alla, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et Berezovski andis neil päevil V vastavalt 3300 ja 2000 eurot. Analoogsetel põhjendustel loeb kohus tõendatuks Berezovski poolt 19.12.2018 V 2750 euro üleandmise. 8.6 Süüdistuses heideti Berezovskile ette 11.10.2018 V 3500 euro andmist. Kohtuvaidlustes vähendas prokurör etteheidet 3000 eurole. Berezovski tunnistas 2000 euro altkäemaksuna andmist öeldes, et ülejäänud raha oli planeeritud reisi jaoks. Ta läks samal päeval Küprosele. Sarnaselt 09.06.2018 juhtumile loeb kohus ka antud juhul tuvastatuks, et Berezovski andis 11.10.2018 V vähemalt 2000 eurot, kuivõrd kohtule esitatud tõendusteave ei kummuta piisavalt veenvalt Berezovski väiteid ülejäänud raha reisi tarbeks jätmise kohta. 8.7 Süüdistuse väitel tasus Berezovski 11.11.2018 V 3000 eurot. Berezovski sõnul maksis ta aga novembris V 3200 eurot. Täpsemalt kirjeldas ta toimunut, kui vastas kaitsja küsimusele, mille kohaselt N tegi ülekande OÜ-le P 14.11.2018 ja 18.11 leiab aset kohtumine V - Olin kodus, peale operatsiooni, ta tuli, enne seda helistas. Mul oli kabinetis raha ja ma teadsin, et ta tuleb ja andsin üle 3250… ma isegi mäletan, kuidas see toimus. Ta helistas, et tuleb, ma võtsin raha välja ja panin laua peale lehe alla ja näitasin selle lehe suunas. 8.7.1 Tuleb tõdeda, et antud juhul ei nimeta Berezovski kuupäeva, millal ta novembris raha andis. Võimaliku kuupäeva nimetab suunava küsimusena kaitsja. Berezovski ei kinnita seda ega lükka ka ümber. Antud juhul ei lähtutud makse tegemisel tavapärasest mustrist, mille kohaselt võttis Berezovski sularaha välja pärast AS N poolt arve tasumist 14.11.2018. Berezovski võttis 09.11.2018 sularahas välja 3000 eurot, 14.11.2018 1250 eurot ja 19.11.2018 2165 eurot. Kohtumised toimusid 11.11.2018, 18.11.2018 ja 25.11.2018. 8.7.2 Arvestades Berezovski ütlusi, et ta andis üle 3200 eurot, on ilmne, et ta ei saanud seda teha 14.11.2018 välja võetud sularaha arvelt (see oli vaid 1250 eurot). Makse pidi toimuma juba enne arve tasumist välja võetud 3000 euro arvelt. Kuivõrd Berezovski tunnistas 3200 euro üleandmist ega maininud samas kuupäeva, millal ta seda tegi, loeb kohus tuvastatuks, et ta andis vastava summa üle 11.11.2018 või 18.11.2018. Samas arvestab kohus üksnes summat 3000 eurot, kuivõrd ei saa koosseisuliste tunnuste esinemise osas väljuda süüdistuse raamest süüdistatavale kahjulikus suunas. 8.7.3 Süüdistuses ette heidetud 2165 euro üleandmist 25.11.2018 Berezovski oma ütlustes eraldi ei kommenteerinud, kuid tema väitel andis ta V novembris raha vaid ühel korral. Lisaks ei saa antud juhul jätta tähelepanuta, et väidetav raha üleandmine toimus 6 päeva pärast sularaha väljavõtmist. See asjaolu eristab kõnealust kohtumist teistest raha üleandmisega seotud kokkusaamistest ning seab koostoimes Berezovski ütlustega süüdistuse väited kahtluse alla. Neil põhjustel ei loe kohus tuvastatuks, et 25.11.2018 toimus V raha üleandmine. 8.8 Süüdistuse etteheidete kohta 01.12.2018, 14.12.2018 ja 19.12.2018 raha üleandmise osas vt punktid 8.3.2; 8.4.3; 8.5. 8.8.1 Süüdistuse kohaselt andis Berezovski 21.12.2018 V 1500 eurot. Berezovski eitas sel kuupäeval raha üleandmist. Välja võetud sularaha oli mõeldud lähedaste ja alluvate jaoks, M V ja M L. 8.8.2 Selle üle, et tol päeval AS N kontoris kohtumine aset leidis, vaidlust ei ole. Jälitustoimingutega kogutud teabest ning pangakontode vaatlusest nähtuvalt võttis Berezovski 21.12.2018 hommikul sularahas välja 1515 eurot. Seejärel kohtus ta Narvas, Kangelaste 24 26 1-20-2133 juures oma töötajatega ja jagas neile kingikotte. Töötajatega kohtumise järgselt helistas Berezovski V. Vestluses palus viimane Berezovskil tulla tema juurde kohvile ja võtta M kaasa purgike kalamarja (V M oli äriregistri andmetel AS N nõukogu liige). Kell 12.23 kohtusid Berezovski ja V AS N kontoris. Kell 14.54 ja 14.57 OÜ P kontoris toimunud vestlustes ütles Berezovski Kiira Berezovskajale: 700 sulas ja 500 M. Ž andis 800. Hiljem arutas ta M V AS N kohtumisel räägitut ja kingituste tegemist. (2 kd, tl 62-71, 72-73) 8.8.3 Võttes arvesse viimases kõneluses räägitut, võib järeldada, et ta andis samal päeval M 500 ja Ž 800 eurot, mis moodustab suurema osa sel päeval välja võetud sularahast. Lisaks on tuvastatud, et Berezovski kohtus 21.12.2018 töötajatega. Nimetatu kinnitab Berezovski versiooni ning seab kahtluse alla süüdistuse väited, mistõttu asub kohus seisukohale, et 21.12.2018 sularaha andmine V on kaitse versiooniga piisavalt kahtluse alla seatud, et välistada Berezovskile vastava etteheite tegemine. M raha andmist ei saa käsitleda V altkäemaksu andmisena. Selles osas ei ole ka süüdistust esitatud. Kõnealusel päeval toimunud vestluste pinnalt võib järeldada, et Berezovski kohtus AS N töötajatega ning tegi kingitusi tordi jmt näol. Sularaha üleandmist V ei ole tuvastatud. 8.9 16.02.2019 kohtumise kohta on süüdistuses märgitud, et altkäemaksuna anti üle tuvastamata summa. Berezovski eitab sel kuupäeval sularaha üleandmist. Tema sõnul andis ta V vaid kingitusena nipseseme, kuna V sellised asjad meeldisid. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et sel juhul ei saa seda üle antud eset vaadelda ’kingituse’, vaid ikkagi ’altkäemaksuna’ (või vähemalt seda asendava kompensatsioonina). Kohus taolise käsitlusega nõustuda ei saa. Sümboolseid viisakuskingitusi ei peeta ametiisikule soodustuse andmiseks seoses tema ametitegevusega. 1 8.10 22.02.2019 andis Berezovski süüdistuse väitel V 5000 eurot. Samas summas võttis ta sel päeval sularaha välja. Berezovski ise tunnistas 3000 euro üleandmist. Süüdistuse väitel andis Berezovski 21.03.2019 V 4500 eurot, mille ta samal päeval pangaautomaadist välja võttis. Berezovski tunnistas 3500 euro andmist V. 8.10.1 Kummagi kohtumise ja raha üleandmise osas ei esitanud Berezovski mingeid selgitusi, mida ta tegi ülejäänud sularahaga. Samuti puuduvad muud tõendid, mis viitaks, et V üle antud summa võis olla väiksem, kui süüdistuses märgitud ning vahetult enne kohtumisi sularahas välja võetud summad. Nimetatust lähtuvalt loeb kohus süüdistuse etteheited põhjendatuks. 8.11 Eelnevat kokku võttes loeb kohus tuvastatuks, et Berezovski andis ajavahemikul juunist 2018 kuni märtsini 2019 V altkäemaksu vähemalt 39 750 eurot. Kohtu hinnangul on küll viiteid, et tegelikult üle antud summa võis olla suurem, kuid selle kinnituseks esitatud tõendid ei ole piisavalt veenvad kummutamaks Berezovski esitatud kaitseversiooni sularaha kasutamise osas. Samas ei ole eluliselt usutav ka süüdistuse väide, et altkäemaksuks anti üle 61 000 euro, mis moodustanuks ligi 90% kõnealuse objekti planeeritud kasumist. Ei ole mõeldav, et ettevõte oleks tööobjekti saamise nimel valmis loovutama pea kogu kasumi ning kandma sealjuures teadliku ebaseadusliku kokkuleppega kaasnevaid riske. 9. Kõike ülaltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Sergei Berezovski tegevuses on tuvastatud

§ 289

lg 1 objektiivsed tunnused, st ametiisikule altkäemaksu lubamine ja andmine vastutasuna ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamise eest. Süüdistuse väide

§ 1

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avalikustamiseks_teenistusulesannetega_seotud_kingitu ste_ja_soodustuste_hea_tava.pdf 27 1-20-2133 289 lg 2 p 3 kvalifitseeriva tunnuse – suur ulatus (üle 40 000 euro) – esinemine ei ole tõendamist leidnud. 10. Kohtu hinnangul nähtub eelkõige Berezovski enda ütlustest, et tema tegevus altkäemaksu lubamisel ja andmisel oli teadlik ja eesmärgistatud. Berezovski sai väga hästi aru, et V sularaha andmine oli ebaseaduslik ning püüdis seda varjata. Berezovski ütlustest ning punktides 6-8.11 tuvastatust järelduvalt ta mõistis, et annab raha selle eest, et ASis N ametiisikuna tegutsev V kasutaks oma ametiseisundit tagamaks Berezovskile kuuluva ja tema poolt faktiliselt juhitud ettevõtte OÜ P võit AS N riigihangetel, samuti teostatud tööde vastuvõtmine ja arvete tasumine ilma sisulise kvaliteedi ja lepingutingimustele vastavuse kontrollita ning tähtaegade eiramisel sanktsioonide rakendamata jätmine. V altkäemaksu lubamise ja andmise pani Berezovski toime kavatsetult. Ta sai aru oma tegevuse tähendusest ning seadis eesmärgiks V sõlmitud ebaõiguskokkuleppe abil OÜ P asetamise konkurentidega võrreldes eelisseisundisse nii tööde tellimisel kui ka vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel. Seega on Berezovski käitumises tuvastatud ka

§ 298lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuivõrd süüdistuses märgitud

§ 289

lg 2 p 3 objektiivne tunnus (suur ulatus) tõendamist ei leidnud, kvalifitseerib kohus süüdistuse ümber vastavalt

§ 289lg-le 1.

11. Kohtuvaidlustes juhtis kaitsja tähelepanu asjaolule, et antud juhul saaks rääkida vaid erasektori korruptsioonist või mõjuvõimuga kauplemisest

§ 4024ja § 2981 tähenduses.

Ülal toodud põhjendustel kohus nende väidetega ei nõustu. Antud juhul on üheselt tuvastatud, et A V tegutses ametiisikuna

§ 288

lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole rakendatav

§ 4024regulatsioon.

Samuti ei ole antud juhul asjakohane mõjuvõimuga kauplemise koosseis. Teod, mida V tegi vastutasuna Berezovskilt sularaha saamise eest, sooritas ta AS N juhatuse liikmena ning küsimustes, mis olid AS N juhatuse liikme vastutusalas. Fakt, et ta lisaks nendele tegevustele mõjutas ka kohaliku omavalitsuse töötajaid kiiremini ehitusluba menetlema, ei anna alust kvalifitseerida tema tegevust ümber mõjuvõimuga kauplemiseks. 12. Järgnevalt analüüsib kohus Kiira Berezovskajale esitatud süüdistust väidetava kaasaaitamisteo sooritamisel. 12.1 Süüdistuse kohaselt heidetakse Kiira Berezovskajale ette Sergei Berezovski poolt altkäemaksu lubamisele ja andmisele kaasaaitamist. 12.2 Väidetav kaasaaitamise tegu seisnes selles, et Berezovskiga seotud ettevõtete raamatupidajana ja ettevõtete arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite haldajana kandis ta pärast AS N poolt arvete tasumist osa laekunud summadest edasi Berezovski erinevatele isiklikele arvelduskontodele selgitustega „palk ja lisapalk“ või „majanduskulud“, kuigi nende väljamaksmiseks puudus alus. Lisaks kandis ta OÜ P arvelduskontolt raha OÜ S arvelduskontole ja sealt omakorda Berezovski isiklikele arvelduskontodele märkides selgitusse „dividendid“, „juh. liige tasu“ või „palk“. Samuti kandis Berezovskaja 14.12.2018 kindla rahasumma Berezovskile alluva töötaja D. N kasutuses olevale arvelduskontole. Samuti heidetakse Berezovskajale ette 19.11.2018 Berezovski arvelduskontolt sularahaautomaadi kaudu raha välja võtmist, misjärel Berezovski andis selle V. 12.3

§ 22

lg 3 kohaselt loetakse kaasaaitajaks isikut, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 28 1-20-2133 12.3.1 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Berezovskaja tegi süüdistuses märgitud ülekandeid OÜ P ja OÜ S kontodelt N ja Berezovski isiklikele kontodele. Samuti ei ole vaidlust selles, et ta võttis 19.11.2018 Berezovski kontolt välja sularaha. Viimast kinnitab sularaha automaadi foto (1 kd, tl 151-165). Ülekannete teostamist kinnitas Berezovskaja ise. Korraldusi OÜ P arvelduskontolt ülekannete tegemiseks andis talle Berezovski või M V. (19.08.2020 kohtuistungi protokoll) Viimasel oli samuti ligipääs ettevõtte arvelduskontole, kuid neil oli Berezovskajaga tööjaotus ning ülekandeid tegi Berezovskaja. (29.07.2020 protokoll) 12.3.2 Berezovskaja sõnul ei olnud ta teadlik, et Berezovski isiklikele kontodele kantud raha kasutati altkäemaksu maksmiseks. Ta ei viibinud kunagi V toimunud kohtumiste juures, kus arutati kõnealuste projektidega seonduvat. Samuti ei rääkinud nendest talle ka Berezovski, kes samuti eitas vastava info abikaasale edastamist. 12.4 Kohus nõustub, et formaalselt aitas OÜ P ja OÜ S arvelduskontodelt Berezovski isiklikele arvelduskontodele ülekannete tegemine kaasa Berezovski poolt altkäemaksu andmisele, kuivõrd seda tehti Berezovski arvelduskontodel olevate vahendite arvelt. Samas jääb kohtule arusaamatuks süüdistuse väide, et Berezovskajal puudus alus kõnealuste ülekannete tegemiseks. Prokurör ei ole nimetatud väidet mingilgi viisil põhjendanud ega tõendanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis viitaks väljamakseteks aluse puudumisele. Ettevõtete arvelduskontodelt palga, juhatuse liikme tasu, dividendide ja majanduskulude maksmine on iseenesest legaalne tegevus ega anna ilma täiendava informatsioonita põhjust kahelda nende seaduspärasuses. Kuna taolist infot kohtule esitatud ei ole, on kohtu hinnangul asjakohatu väide nende ülekannete alusetuse kohta. 12.4.1 Lisaks ei saa jätta märkimata, et Berezovski arvelduskontodele taoliste ülekannete tegemine ei saanud alguse süüdistuse esemeks oleval perioodil. Samade selgitustega makseid on Berezovskiga seotud ettevõtete arvelduskontodelt tehtud talle ka vähemalt aastatel

1. (4 kd, tl 16-23 + lisa 2 CD plaadil) Seega tegemist oli pikaaegse praktikaga ning selliste ülekannete tegemiseks korralduste saamine süüdistuse esemeks oleval perioodil (s.o 20182019) ei pidanud mingilgi viisil tekitama Berezovskajas kahtlust, et need võivad olla seotud altkäemaksu andmisega. 12.5 Prokuröri hinnangul pidi Berezovskaja olema teadlik V altkäemaksu maksmisest. Samas ühtegi otsest tõendit selle kohta ei ole ning prokuröri järeldus tugineb peamiselt eluliselt usutavusele. 12.5.1 Peamiste kaalutlustena nimetab prokurör kaht asjaolu. Esiteks, Berezovskaja omas täielikku ülevaadet abikaasa rahaasjadest, mistõttu oleks tema teadmata suures ulatuses sularaha maksete tegemine võimatu. Teiseks, OÜ P kontoris töötades ei saanud talle jääda märkamatuks V sagedased visiidid ning hankemenetlustes V ja tema alluvate vastutulelikkus OÜ-le P. 12.5.2 Alustades viimasest. Kahtlemata ei saanud Berezovskajale jääda märkamatuks V visiidid OÜ P kontorisse. Samas ei ole tõendeid, et ta oleks olnud nende vestluste juures, kus arutati V ja AS N vastutasu Berezovskile ja temaga seotud ettevõtetele. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdistatavate elukoht asus kontoriga samas hoones ning nende vahel sai liikuda majast väljumata. Seetõttu ei ole Berezovskaja majas viibimise fakti tuvastamine tihti piisav väitmaks, et ta oli sel hetkel just kontoriruumides. Samuti ei ole tõendeid, mis viitaks, et Berezovskaja oli kursis ettevõtte sisulise majandustegevusega sel määral, mis andnuks talle põhjust eeldada, et AS N tellimuste saamiseks ja nende täitmisel toimiti 29 1-20-2133 ebaseaduslikult saavutatud eelisseisundis nii hangete võitmisel kui ka tööde vastuvõtmisel ja arvete tasumisel. 12.5.3 Kohtule esitatud jälitusprotokollis on märge, et Berezovskaja oli koos Berezovskiga 14.12.2018 kl 16.16 kontoris, kui viimane rääkis 7000 euro sularahas üleandmisest (vt täpsemalt p 8.3.2). (2 kd, tl 12-23) Kõnealuse jutuajamise salvestist kuulates jääb arusaamatuks, mille pinnalt on protokolli tehtud märge Berezovskaja kohalviibimise kohta. Kaitsja põhjendas veenvalt, miks Berezovskaja ei saanud sel ajal kontoris viibida. Varasemast telefonivestlusest Berezovskiga nähtub, et Berezovskaja pidi sel hetkel olema hoopis lapsega matemaatika tunnis (4 kd, tl 50-74, 6 kd, tl 202-207). 14.12.2018 vestluste salvestiselt kostuva heli ja protokolli tekstist (hääl, kontsade heli ja prillide otsimine) ning Berezovskaja selgitustest järeldub, et naisterahvad, kes kontoris viibisid olid M V ja T M, mitte Berezovskaja (kes ei kanna ei prille ega kontsadega jalanõusid). (30.07.2020 ja 19.08.2020 kohtuistungi protokollid) Seega ei ole alust väita, et Berezovskaja vastavas vestluses osales. 12.5.4 Kohtuvaidlustes viitas prokurör ka 21.12.2018 toimunud telefonivestlustele ning kontoris aset leidnud jutuajamistele, milles mõlemad süüdistatavad osalesid ja mis justkui kinnitaks Berezovskaja teadlikkust altkäemaksu andmisest. Viidatud vestlustes arutasid süüdistatavad M, Ž ja M raha maksmist. Samuti tortide ja šampuse ostmist. Enne AS N kontorisse minekut toimunud kõnes ütles Berezovski pärast töötajate tasustamise arutelu mh „No siin. Olgu, pärast räägin. No ongi kõik. Jultunud nagu alati Ma veel mõnda aega olen siin. Rahulolematuid on palju. No seal. Ühes organisatsioonis. Liiga vähe neile. Jah, liiga vähe neile.“ Seejärel helistas ta V ning räägiti M kalamarja kinkimisest. Hilisemas vestluses abikaasaga rääkis ta kuhu raha kulutas ning mainis, et M andis
2. (2kd, tl 62-71) Kohus asus eelnevalt seisukohale, et ei ole tõendatud sel päeval V sularaha andmist. Välja võetud sularaha anti töötajatele ja M, kes on AS N nõukogu liige (vt täpsemalt p 8.8.3). 12.5.5 Lisaks arutasid süüdistatavad koos M V päeval AS N kontoris toimunud kohtumist ning Berezovski rääkis muu hulgas M kingituste tegemisest, mida ei saa käsitleda süüdistuse tähenduses altkäemaksuna, kuna seda ei ole süüdistatavatele ette heidetud. Berezovskaja teadlikkus nimetatud kingitustest ei kinnita tema teadlikkust V altkäemaksu andmisest. 12.5.6 Ka teistest süüdistatavate vahelistest telefonikõnedest (nt 14.12.2018 ja 21.12.2018 kõned 2kd, tl 62-73; 4kd, tl 50-74) nähtub, et arutati töötajatele rahade maksmist, arvete koostamist jmt. Ühestki kõnest ei nähtu arutelu altkäemaksuks tasutud summade üle või Berezovski palveid teha sel eesmärgil ülekandeid. Nimetatust järeldub kaks võimalust, kas seda teemat arutati mujal kui telefonis ja kontoris või ei rääkinud Berezovski sellest abikaasale midagi. Siinkohal ei pea kohus tõsiseltvõetavaks prokuröri väidet, mille kohaselt on välistatud, et aastaid koos elavad ja ühiselt äris tegutsevad isikud hoiavad selliseid küsimusi teineteise eest saladuses. Pigem vastupidi. Taolist käitumisviisi püütakse erinevatel kaalutlustel varjata ka oma lähedaste eest, vältimaks nende asjatut segamist ebaseaduslikku tegevusse vmt. 12.5.7 Lisaks eelnevale ei ole kohtu jaoks veenev ka argument, et Berezovskajal oli abikaasa rahaasjadest täielik ülevaade. Ülekannete tegemisega omas ta tõepoolest ülevaadet, kui palju kanti raha erinevate ettevõtete arvelduskontodelt Berezovski isiklikele kontodele, kuid see ei kinnita, et Berezovskaja teadis täpselt, mida abikaasa isiklikel arvelduskontodel oleva rahaga tegi. Üheski vestluses ei nähtu, et abikaasad oleksid omavahel arutanud muid kulusid, mis ei olnud seotud nende ettevõtetega. Eeskätt arutati töötajatega seotud kulusid, samuti arvete koostamist. Võimalik, et taolisi vestlusi oli, kuid kohtule esitatud tõendite seas neid ei ole. 30 1-20-2133 12.5.8 Lisaks ei ole põhjust arvata, et Berezovskaja omas tervikpilti abikaasa ettevõtete rahalisest seisust. Tema tegi raamatupidamist üksnes osaliselt. Raamatupidamise täisteenus osteti mujalt sisse (vt tunnistajate M V ja L M ütlused 29.07.2020 ja 17.08.2020 kohtuistungi protokollid). 12.6 Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik teha piisavalt tõsikindlat järeldust, et Kiira Berezovskaja oli teadlik abikaasa poolt V altkäemaksu andmisest. Isegi juhul, kui ta sellest teadlik oli, ei sisusta see veel kaasaaitamistegu. Selleks peaks olema omakorda tuvastatud, et ta oli teadlik, et konkreetsete tema poolt tehtavate ülekannete arvelt toimub altkäemaksu maksmine. Arvestades, et ta tegi analoogseid ülekandeid juba aastaid ning Berezovski hoidis pidevalt kodus seifis sularaha, puudub antud juhul igasugune tõendusteave, mis kinnitaks tema teadlikkust, et tema poolt just 2018 ja 2019 tehtud ülekandeid kasutati altkäemaksu maksmiseks. 12.7 Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kiira Berezovskaja tegevuses ei ole võimalik tuvastada

§ 289lg 2 p 3 - § 22 lg 3 tunnuste esinemist ning ta tuleb õigeks mõista.

Konfiskeerimine 13.

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lõigetest 11 ja 12 tulenevalt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras. 13.1

§ 832

lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Juhul kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras (

§ 832lg 11).

13.2

§ 831

lg 2 kui ka

§ 832

lg 2 kohaselt võib kohus eelnimetatud sätteid kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. 13.3 Süüdistusakti kohaselt sai OÜ P Sergei Berezovski ja Kiira Berezovskaja ebaseadusliku tegevuse tõttu kriminaaltulu, mis väljendus juriidilise isiku käibevahendite ebaseaduslikus suurenemises / suurendamises. Ainuüksi hanke nr 195506 raames teostas AS N väljamakseid 31 1-20-2133 OÜ-le P 1 320 072, 36 euro suuruses summas. Kohtuvaidlustes prokurör vastava summa väljamõistmist ei taotlenud. - 13.4 Kohtueelses menetluses seati

§ 832

lg-te 1 ja 11 ning § 84 alusel konfiskeerimisnõuete tagamiseks Kiira Berezovskaja varale kinnisturaamatu IV jaos esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek: registriosale nr 8513350 (aadress XXX; omanik Kiira Berezovskaja) summas 229 000 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot; registriosale nr 8513250 (aadress XXX; omanik Kiira Berezovskaja) summas 229 000 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot; registriosale nr 8529350 (aadress XXX; omanik Kiira Berezovskaja) summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot; registriosale nr 8529250 (aadress XXX; omanik Kiira Berezovskaja) summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. 13.5 Kohtuvaidlustes taotles prokurör kohtult mõista Sergei Berezovskilt ja Kiira Berezovskajalt

§ 832ja § 84 alusel välja 625 500 eurot.

Ühtlasi palus prokurör jätta nimetatud nõude täitmise tagamiseks muutmata Viru Maakohtu 26.04.2019 kohtumäärusega

§ 832

lg-te 1 ja 11 ning § 84 alusel (asendus-)konfiskeerimisnõuete tagamiseks kinnisturaamatu IV jaos esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid. 13.6 Siinkohal tuleb esmalt märkida, et prokuratuuri taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks on arusaamatu ja jälgitavalt põhistamata. Ei ole üheselt arusaadav, millisel õiguslikul alusel konfiskeerimist taotletakse, millisel arvutuskäigul ja millistel põhjendustel tugineb taotluses märgitud summa, miks räägitakse taotluses ja süüdistusaktis OÜ P kriminaaltulust, kui selle väljamõistmist samas ei taotleta jne. Jääb mulje, et prokurör on kõnes esitanud suvaliselt lõike Viru Maakohtu 26.04.2019 vara arestimise määrusest, sealjuures endale selgeks tegemata, miks ta neid esitab ja kuidas need ülejäänud kontekstiga haakuvad. Kohtuvaidlustes kriminaaltulust rääkides esitas prokurör põhjendusi mõlemal eelviidatud kriminaaltulu konfiskeerimise alusel – st nii

§ 831

kui ka

§ 832

. Samas konkreetse konfiskeerimise taotluse esitas ta üksnes

§ 832järgi.

1. Esmalt selgitas prokurör, et tema hinnangul sai OÜ P altkäemaksu andmise tulemusel kriminaaltulu, mis väljendus osaühingu käibevahendite ebaseaduslikus suurenemises. Nimelt poleks AS N tohtinud sõlmida P OÜ-ga hankelepinguid ja P OÜ oleks tulnud hankemenetlustest kõrvaldada, arvestades ettevõttele altkäemaksu eest võimaldatud eeliseid. Hanke nr 195506 raames tehtud väljamaksed on käsitletavad ebaseaduslike väljamaksetena ning äriühingu käibe suurendamist ebaseadusliku tulu arvelt tuleb lugeda kuritegelikuks tuluks. Riigikohtu praktikas ja ka direktiivis 2014/42/EL (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus) sätestatu kohaselt kasutatakse karistusõiguses kriminaaltulu nn laia tõlgendust. Seega kriminaaltulu arvelt tehtud väljamaksed, sh palgaraha, omanikutulu jne on käsitatav kriminaaltuluna, kui vara, mille arvelt väljamakseid sooritakse, on olnud kriminaaltulu. 14.1 Prokurör viitas Riigikohtu praktikale toomata sealjuures välja konkreetseid lahendeid, milles taoline praktika kajastub. Kohtule esitatud vara arestimise määrustest lähtuvalt võib oletada, et silmas on peetud kohtulahendit nr 3-1-1-102-
2. 32 1-20-2133 14.2 Nimetatud lahendis on mh märgitud, et Kohtud on õigesti leidnud, et PRIA-lt väljapetetud investeeringutoetuse väljamakse 1 862 470 eurot on süüteoga saadud ja seda tuleb käsitada ebaseadusliku tuluna. Nimetatud summa on välja makstud OÜ-le P. … Äriühingu käibe suurendamist kuritegeliku tulu arvel tuleb lugeda OÜ A vara suurenemiseks, mis omakorda annab aluse OÜ A vara arestimiseks KrMS § 142 alusel.

§-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. 14.3 Kohtu hinnangul ei ole kõnealune Riigikohtu lahend antud kontekstis relevantne, kuna käsitleb oluliselt erinevat olukorda. Tsiteeritud lahendis on menetluse esemeks tegu, mis seisnes teiselt isikult raha väljapetmises tegemata sealjuures vara üleandjale saadu arvelt mingit vastusooritust. Taolise iseloomuga teo puhul saab teo toimepanija väljapetetud rahalised vahendid kogu ulatuses enda kasutusse. Tegemist on kogutuluga. 14.4 Berezovski sooritatud kuriteo tulemusel sõlmitud töövõtulepingu alusel saadud rahalised vahendid kanti kõik OÜ P arvelduskontole. Raha saanud OÜ P teostas selle arvelt vastusoorituse – kanalisatsioonivõrgu ehitustöid. Selleks soetati vajalikud materjalid, tasuti tööjõukulud, maksti seadmete kasutamise eest jmt (4 kd, tl 143-146). Lepingu täitmise perioodil tehti ettevõtte arvelt väljamakseid palga ja dividendidena ka Berezovskile. Kuid samas ei ole ülevaadet, kui suur osa sellest võis olla tehtud väidetava kriminaaltulu arvelt ja milline osa tuli ettevõte muust äritegevusest. 14.5

§-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Samas ei tohiks see olla täiendav karistusmeede, mille rakendamisel isiku varaline seis varasemaga võrreldes oluliselt väheneb. Seega saab kriminaaltuluna käsitleda ikkagi üksnes seda osa isiku varast, mille võrra tema varaline seis kuriteo sooritamisega paranes. 14.6 Seetõttu ei ole võimalik käsitleda kogu OÜ-le P tasutud raha automaatselt kriminaaltuluna. Väitmaks, et OÜ P on saanud kriminaaltulu, tuleks esitada vastavasisuline analüüs tuvastamaks, millises ulatuses ettevõtte majanduslik seis lepingu alusel saadu tõttu suurenes. Sellist tõendusteavet kohtule esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul võimalus seda hinnata. Samas isegi juhul, kui vastavad tõendid oleksid esitatud, ei saa kohus käesolevas menetluses teha otsustusi OÜ-lt P kuriteoga saadud vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise üle, kuivõrd juriidilist isikut ei ole ei süüdistatava ega kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Lisaks ei taotlenud prokurör kohtuvaidlustes kuriteoga saadud vara konfiskeerimist

§ 831alusel või selle asendamist.

15. Teisena argumenteeris prokurör laiendatud konfiskeerimise instituudist lähtuvalt, et võrreldes Kiira Berezovskaja ja Sergei Berezovski pangakontodel toimunud rahade liikumisi, nende isikute seaduslikke sissetulekuid tegelikult tehtud väljaminekute ja varalise seisuga, oli vähemalt alates 2017 sedastatav märgatav elatustaseme erinevus. See andis prokuröri arvates aluse väita, et mõlemad isikud on saanud vara kuritegude toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Süüdistatavatele etteheidetav tegevus, aga samuti tuvastatud asjaolud andsid süüdistust esitades alust väita, et isikud on saanud kriminaaltulu ka varasemalt ja korduvalt, mistõttu esinevad alused taotleda kohtult kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist (

§ 832

) või konfiskeerimise asendamist (

§ 84

). Lisaks märkis prokurör, et Sergei Berezovski rahaliste vahendite liikumine aastal 2015 võrrelduna tema järgnevate aastate rahaliste vahendite liikumisega on olnud tagasihoidlik, sh on tema legaalsed sissetulekud proportsioonis väljaminekutega. Berezovski (aga ka Kiira Berezovskaja) finantskäitumine rahaliste vahendite käsutamises/kasutamises on muutunud diametraalselt alatest aastast

1. Berezovski konto(de)le on toimunud varasemaga võrreldes suured laekumised sularahasissemaksete näol, mis on valdavas osas edasi kantud 33 1-20-2133 Kiira Berezovskajale. Viimase kontol on segunenud selguseta sissetulekud ja legaalsed vahendid. Seejuures on ostetud kinnisvara nii Eestis kui välismaal. Kinnisvara on soetatud ja registreeritud Kiira Berezovskaja nimele, vahendid selleks pärinevad aga suures ulatuses eelkirjeldatud allikatest. Teisisõnu – ühisest kuritegelikust käitumisest saadu arvel on rikastunud Kiira Berezovskaja. Prokurör lisas, et aastatel 2015 ja 2016 Berezovski sularahasissemakseid oma kontole ei teinud. Kuid aastal 2017 tegi ta sularahasissemakseid summas 330 100 eurot. Aastal 2018 (seisuga kuni 12.02.2018) tegi ta oma kontole täiendavalt sissemakseid 132 000 euro suuruses summas. Märkimist väärib prokuröri sõnul seegi, et 2015 - 2016 tegi Berezovski Kiira Berezovskajale ülekanded kokku vaid ca 1 300 eurot, kuid aastal 2017 oli see summa 307 000 eurot ja aastal 2018 (seisuga kuni 12.02.2018) 50 000 eurot. Prokuröri hinnangul tuleb antud sissemaksed lugeda eeldatavalt ebaseaduslikuks kriminaaltuluks. 15.1 Siinkohal jääb kohtule prokuröri kõnest arusaamatuks miks taotletakse just 625 500 euro väljamõistmist. Kohtuvaidlustes prokurör seda summat kuidagi ei põhjendanud ega sisustanud. Laiendatud konfiskeerimise viidet ei kajastunud ka süüdistusaktis. 15.2 Ka loetletud sularaha sissemaksete summade valguses ei ole arusaadav, millest tulenevalt taotleb prokurör 625 500 euro konfiskeerimist. Neist järelduvalt tegi Berezovski etteheidetavaid sularaha sissemakseid kokku summas 462 100 ning sellest 357 000 eurot kandis üle Kiira Berezovskajale. Lisaks on allmärkusena mainitud, et aastal 2017 teostas Kiira Berezovskaja oma konto(de)le sularaha sissemakse summas 24 000 eurot ja aastal 2018 (seisuga kuni 12.02.2018) 12 000 eurot. Kas viimased on hõlmatud 625 500 euros või mitte, prokuröri taotlusest ei selgu. Kõik loetletud sissemaksed on kokku 498 100 eurot ning prokuröri kõnest jääb arusaamatuks, mille alusel taotletakse ülejäänud 127 400 euro väljamõistmist. 15.3 Analüüsides kohtule esitatud süüdistatavate arvelduskontosid, nende vaatluseid ja 26.04.2019 vara arestimise määrust võib järeldada, et summa 625 500 sisaldab ka ülekandeid, mida tehti pärast 12.02.2018 (prokuröri taotluses on toodud tehingud kuni 12.02.2018) ja samas ei ole arvutuskäigus võetud aluseks Berezovski sissemakseid enda kontole, vaid üksnes tema ülekandeid Berezovskaja arvelduskontodele ning Berezovskaja poolt tehtud sularaha sissemakseid. (3 kd, tl 184- 197, 4 kd tl 20-32) 15.4 Berezovskaja arvelduskontode analüüsist nähtuvalt kandis Berezovski ajavahemikul 01.01.2017 – 04.11.2018 tema kontodele kokku 616 500 eurot. Lisaks tegi Berezovskaja oma kontodele sularaha sissemakseid summas 36
2. Kokku 652 500 eurot. Just seda summat nimetas kohus 26.04.2019 määruses võimaliku konfiskeerimise objektina. Millistel kaalutlustel taotles prokurör kohtuvaidlustes selle asemel 625 500 euro väljamõistmist, prokuratuur ei põhjendanud. Võimalik, et tegemist oli eksitusega, kuivõrd numbrikombinatsioonid on sarnased. 15.5 Nimetatud kohtumääruse alusel seati kahtlustatava Kiira Berezovskaja varale (kinnisvara)

§ 832lg 1 ja § 84 nõude katteks riigi kasuks hüpoteegid.

Määruse põhjenduste kohaselt omandas ta kõnealuse vara Berezovskilt saadud rahaliste vahendite arvelt. Kuna Berezovski tegi ülekandeid kuritegudega saadud vara arvelt, tuleks ka Berezovskaja poolt selle raha eest soetatud kinnisvara käsitleda kriminaaltulu eest soetatud varana, mis kuulub

§ 832lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimisele.

15.6 Kuivõrd kohus mõistab Kiira Berezovskaja temale esitatud süüdistuses õigeks, saaks antud juhul tulla kõne alla tema vara konfiskeerimine

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku varana.

Seda eeldusel, et on tuvastatud kinnisvara soetamine kriminaaltulu arvelt. 34