1-21-5320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5320 (19233001473) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtu

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur Süüdistatav Mikhail Simtsov ringkonnaprokurör Andreas Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38705052224, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, xxx, emakeel – vene keel, xxx. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: - 10.05.2019 Viru Maakohtu poolt

§ 121

lg 2 p 2, § 120 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat 7 kuud 20 päeva alates 02.12.

1. Tõkend – vahistamine 15-ks päevaks alates 18.11.2019 kuni 02.12.
2. Kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2019 otsuse alusel. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2021, 22.09.2021, 23.09.2021, 06.10.2021, 21.10.2021, 27.10.2021, 04.11.2021, 17.11.2021, 22.11.2021 1 1-21-5320 RESOLUTSIOON Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 209lg 2 p 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 157-3 lg 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 23 päeva vangistuse (seisuga 29.11.2021) võrra. Liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2019 kuni 02.12.2019, s.o 15 (viisteist) päeva. Kandmata karistus on 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.11.2021. Kohaldada Mikhail Simtsovile antud kriminaalasjas tõkendit vahistamine. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni, seejärel tühistada. Kannatanu N OÜ hagi rahuldada ning mõista Mikhail Simtsovilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu N OÜ (registrikood XXX ) kasuks välja varalise kahju hüvitis 1684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot 50 senti. Varalise kahju hüvitis tuleb kanda N OÜ arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: DVD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Mikhail Simtsovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kaitsja v.adv.abi Andrei Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 2843 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 40 senti. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Mikhail Simtsovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3719,40 eurot ositi ühe

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st tekitas teisele isikule varalist kahju, luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kasu saamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. b. 17.11.2019 päevasel ajal XXX korteris lükkas oma XXX L P peaga vastu seina, millega tekitas lapsele füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastused ja muhu pea piirkonnas. Mikhail Simtsov on karistatud Viru MK 10.05.2019 otsusega kohtuasjas nr 1-19-2349

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Sellise tegevusega pani Mikhail Simtsov toime korduva teise isiku kehalise väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustus ning mis on toime pandud lähisuhtes, st pani toime

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

c. Detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 kiusas oma endist elukaaslast O P , helistades talle korduvalt ja saates P solvava ja ähvardava sisuga kirju, aga samuti sekkus P eraellu, pärides O P eraelu kohta kolmandatelt O P tundvatelt isikutelt, ehkki P oli Simtsovile teada andnud, et ei soovi Simtsoviga suhelda ning tahab, et Simtsov ta rahule jätaks. 3 1-21-5320 Sellise tegevusega pani Mikhail Simtsov toime

§ 157

-3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st otsis kannatanu tahte vastaselt korduvalt kannatanuga kontakti ning sekkus muul viisil tema tahte vastaselt kannatanu eraellu, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli kannatanu hirmutamine ja muul viisil oluliselt häirimine. II. Kohtuistung Kohtuistungil süüdistatav Mikhail Simtsov oma süüd ei tunnistanud. Simtsov väidab, et ta ei soovinud N S hotelli petta, kuna kavatses arve tasuda. Temal kaasas olnud sularaha 2100 eurot läks hotellis kaduma. Ta ei kasutanud füüsilist vägivalda 17. 11.2019 oma poja suhtes. Detsembris 2019 a. ta helistas kannatanule kinnipidamisasutusest, et suhelda oma pojaga. Ta kirjutas Viru vanglast kirju kannatanule, kuid seal puuduvad ähvardused, Prokurör leidis, et Mikhail Simtsovile süüdistuses inkrimineeritud teod on kohtule esitatud tõendite pinnalt kinnitust leidnud ja Mikhail Simtsov tuleb süüdi tunnistada nii kelmuses

§ 209

lg 2 p 1 järgi, L P kehalises väärkohtlemises

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kui O P ahistavas jälitamises

§ 157-3 lg 1 järgi.

Mikhail Simtsov on varem karistatud muuhulgas just O P vastu toime pandud kuritegude eest ning ahistava jälitamise pani ta toime ajal, mil kandis O P kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest vanglakaristust. Ka kelmuse pani ta toime pärast seda, kui oli röövimise eest karistust kandma minemas. Vanglas on Simtsov eelmise aasta novembrist saadik saanud 16 distsiplinaarkaristust; sotsiaalprogrammi, millega alustas, on katkestanud, ning teda iseloomustatakse kui riskeerivat ja hoolimatut inimest, kellel puudub motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest. See tähendab, et eripreventiivses mõõtmes ei ole eelmised kriminaalkaristused Mikhail Simtsovi õiguskuulekale teele suutnud suunata ja nüüd peaks karistus sedajagu rangem olema. Prokurör palub tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3 ja § 157-3 lg 1 järgi ja karistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistusega 18 kuud,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 157-3 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud.

Arvestades Mikhail Simtsovi poolt pidevat kuritegude toimepanemist ja seda, et käitumise paranemist ei ole näha, Mikhail Simtsovilt tuleneb oht Eesti avalikule korrale ja inimeste julgeolekule, mistõttu teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on põhjendatud Simtsovi riigist väljasaatmine ning temale viieaastase Schengeni viisaruumi sissesõidukeelu kohaldamine. N OÜ tsiviilhagi palub prokuratuur rahuldada ja menetluskulud jätta Mikhail Simtsovi kanda. Kaitsja on seisukohal, et M. Simtsov peab olema mõistetud

§ 209lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 157-3 lg 1 järgi õigeks.

N OÜ tsiviilhagi ei kuulu läbivaatamisele kriminaalmenetluses ja tsiviilhagi käesolevasse menetlusse võtmine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuistungil toimus kannatanu O P , kannatanu N OÜ esindaja V Z , tunnistajate D P , A B , N N , L U ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: Fototabel 18.11.2019 kannatanu ülekuulamise protokolli juurde (lk 1-3); SA N H vastus nõudekirjale, patsiendikaart nr XX ja ambulatoorne epikriis (lk 4-8); L. P psühholoogilise seisundi hindamise kokkuvõte (lk 9-12); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 13-20); Karistusregistri väljavõte (lk 21-22); Viru Maakohtu 10.05.2019 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-2349 (lk 23-27); M. Simtsovi kirjade koopiad (lk 28-50); Fototabel kannatanu O. P ülekuulamise protokolli juurde (lk 51-52); 4 1-21-5320 O. P taotlus lisadega (lk 53-59); Viru Vangla teavituskiri koos 01.06.2020 koostatud ettekandega ning kõnelogist väljavõttega (lk 60- 65); 22.11.2019 kannatanu L. P ülekuulamise protokoll (lk 66-72); 19.12.2019 kannatanu L. P ülekuulamise protokoll (lk 73-81); DVD-R plaadid (lk 82); N S tunnistus ja täiendusõppe õiend (lk 83-84); Fototabel (lk 85-87); N S H registreerimiskaart (lk 88-90); N S H koondarve (lk 91-92); Tšekkide väljatrükid (lk 94-97); M. Simtsovi allkiri (lk 98-100); N OÜ hagiavaldus koos lisadega (lk 101-105); Päringud pankadesse ja vastused (lk 106-117); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.11.2019 vahistamismäärus nr 1-19-9213 (lk 118-121); Viru Vangla vastus päringule (riskianalüüs) (lk 122-128); Telefonikõnedest väljavõte (lk 129-134); Kohtu infosüsteemi sissetuleva dokumendi registreerimine (lk 135); Tõendi edastamise dokument (lk 136-137); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.09.2021 kohtumäärus nr 2-21-1857 (lk 138-140); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.01.2020 kohtumäärus nr 2-14-59453 (lk 141-142); P R vastus prokurörile koos panga väljavõttega (lk 143-146); Lapse arvamuse väljaselgitamine (lk 147); P R vastus kaitsjale (lk 148); Viru Vangla vastus prokuröri päringule (lk 149); Viru Vangla teavituskiri (lk 150); Maksukohuslaste registri väljatrükk (lk 151); Kannatanu O. P korteri plaani väljatrükk (lk 152-153). III. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajate, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Mikhail Simtsovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Mikhail Simtsov seletas, et tema 12.11.2019 külastas N Spa hotelli ja tellis seal endale toa, et puhata. Tal oli umbes 2100 eurot kaasas, sest ta töötas kogu suve T . Kui ta väljus 5 1-21-5320 saunakeskusest, tal oli avatud kapp, kus olid tema esemed hoiul. Nende hulgas oli mobiiltelefon ja rahakott. Tal läksid kaduma mobiiltelefon ja rahakott, kus oli pisut vähem kui 2100 eurot. Simtsov andis kohe sellest teada töötajale, kes viibis tol ajal hotelli sissepääsu juures. Hotellitöötajad käisid korduvalt vaatamas ja otsimas, kuid mitte midagi ei leidnud. 13.11.2019 õhtul hakkas tal halb ja tal tõusis kehatemperatuur. Ta pöördus infolaua poole, kust talle anti Theraflu ja paracetamoli. 14.11.2019 ta sõitis Narva arsti juurde, sest tundis ennast väga kehvasti. Narvast ta võttis ühendust N S hotelli infolauaga ja selgitas, et ta on haigestunud. Turvateenistuse juht V Z ütles talle, et on vaja maksta hotelli teenused kinni 14.11.2019 päeva jooksul, kõige viimasem aega 15.11.

1. V Z palus, et ta kirjutaks võlakirja. Tulles tagasi hotellist ta käis kodus XXX, kus ta elas koguaeg. P R majas üüritud ruume kasutas ta kindlate tööde ja ülesannete tegemiseks.
2. novembril ta viibis kodus, tegeles lapsega. P läks tööle ilusalongi. Mikhail Simtsov külastas poodi ja ostis ühe liitrise apelsinimahla pakendi ja lapsele väiksemat mahla. Ta ei külastanud poodi või kauplust alkoholi ostmiseks. Ta ei kasutanud füüsilist vägivalda
3. novembril oma poja suhtes. Simtsov tabas L mängimas elektrilambiga veega täidetud kraanikausi juures. Laps oli vannitoas, valamus oli vett täis. Laps võttis fööni välja pistikust, torkas sinna laualambi otsa pistikusse ja uputas lampi vee alla, valgustas selle lambiga vee all, hoides käega rauast vanniäärt. Lamp oli tol hetkel sisselülitatud. Simtsov lükkas järsult poja eemale, et elekter ei lööks poega. Simtsov võttis lambi pistikust välja, tegi lambi katki, pooleks, laps puhkes nutma, öeldes, et isa on halb, sest tegi lambi katki. Mingeid vigastusi L näol ei olnud. Detsembris 2019 a. ta helistas kannatanule kinnipidamisasutusest, et suhelda oma pojaga. Ta kirjutas Viru vanglast kirju kannatanule, kuid seal puuduvad ähvardused. Mikhail Simtsovi ütluste analüüsi kokku võttes, tuvastas kohus järgmised vastuolud tema ütlustes:
4. Mikhail Simtsov andis kohtus ütlused 17.11.2019 episoodi kohta, esialgselt avaldas, et ei lükanud L , ei kasutanud füüsilist vägivalda oma poja suhtes, edasi tunnistas, et lükkas järsult poega eemale, laps nuttis.
5. Samas episoodis: ütles kategooriliselt, et 17.11.2019 ei olnud alkoholi joobes, ei külastanud poodi alkoholi ostmiseks, pärast tunnistas, et ostis alkoholi. Ta kinnitas, et ostis ja hommikupoolikul jõi küll – ta on ju täiskasvanud inimene.
6. Mikhail Simtsov seletas, et ta sai lapse vigastustest teada alles uurija käest ja tema ise vigastusi ei näinudki. Kuid vahi alla võtmise istungil kinnitas Simtsov, et oli vigastusi märganud juba 18.novembri hommikul enne L õue minekut. Ta märkis, et ta mängis koos lapsega ja laps võis saada näopiirkonna vigastused mängimise käigus (Kohtumäärus 20.11.19, l.k 196)
7. Süüdiststatav andis segaseid ütlusi oma töö kohta ja kust tal oli 2100 eurot kaasas, kui ta läks 12.11.
8. a N S . Ta avaldas, et töötas kogu suve T : kevadest kuni suve keskpaigani – T ettevõttes OÜ M . Kuid prokuröri küsimusele täpsustas, et ta lõpetas töötamine OÜ M 24.05.
10. Ta rääkis kohtus, justkui oleks ta O P P tänava korteris pidevalt alates 14.novembrist koos elanud, ehkki varasemal ülekuulamisel kohtus kinnitas, et saabus P tänavale 17.novembri hommikul, nagu rääkisid ka D P ja O P . Mikhail Simtsovi ütluste ebaloogilisus nähtub:
11. Simtsovi sõnade kohaselt tal oli piisavalt tema poolt teenitud rahalisi vahendeid, et puhata hotellides. Samas koos sellega ta nõustus, et pantis pandimajja enda ja võõraid asju.
12. Olles rahata, kui tal justkui oleks juba N S raha ära varastatud, käis massaažil, ostis asju, kostitas baaris lõunasöökede- alkohoolsete jookidega tuttavaid, ning ostis juua daamile, 6 1-21-5320 kellega hotellitoas aega veetis, nagu ta ise kohtus selgitas, saades aru, et need kulud on hotelli arvelt.
13. Simtsov segas hotellist N välja sõitmise eesmärkides. Kohtus kõlas temalt fraas: „14.11.2019 sõitis ta Narva arsti juurde, sest tundis ennast väga kehvasti“, pärast avaldas – sõitis Narva apteeki. Samas Narva-Jõesuus on apteek olemas. Peale selle kindlustas hotell teda ravimitega. Sellisel moel on Mikhail Simtsovi ütlused segased, vastuolulised, ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kohus leiab, et antud vastuolud on diametraalsed. Mikhail Simtsov ei suutnud nimetatuid vastuolusid selgitada. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta /Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-131-13 p-s 11/. Süüdistatav ei saanud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuste põhjuseid. Kohus usaldab D P , A B , G J , V Z , N N , L U , L P ja O P ütlusi. Kohus leiab, et kannatanud ja tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna neid ei lükka ümber ükski kohtule esitatud tõend. Kannatanute ja tunnistajate ütlused ei ole teineteisega vastuolus. Episood

§ 209

lg 2 p 1 järgi Mikhail Simtsovile on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt karistatakse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pandud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Objektiivne koosseis on petmine – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk eksimus loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule esimese teoga ; vahepealsed etapid – eksimuse tekkimine kannatanul ja vara käsutus – kujutavad endast põhjusliku seose kulgemist ega ole vaadeldavad liitkoosseisule omaste osategudena ega ole täideviija teod. Subjektiivsesse koosseisu kuulub teadlikkus ebaõige ettekujutuse loomisel ning varalise kasu saamise eesmärk. Mikhail Simtsovile heidetakse ette, et ta olles töötu ja maksevõimetu, üüris N S hotellis XXX 12.11.2019 toa ja tarbis hotellis ja veekeskuses 12.11.2019 kuni 14.11.2019 kaupu ja teenuseid ning jättis hiljem toa ning tarbitu eest tasumata kokku 1684,50 eurot. Mikhail Simtsov tekitas hotelli töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse oma maksevõimelisusest ja soovist tarbitud kaupade ja teenuste eest tasuda, ehkki tal selleks vajalikke rahalisi vahendeid ei olnud ja ta teadis, et arvet tasuda ei kavatse. Mikhail Simtsovi on karistatud Viru MK otsusega 10.05.2019 röövimise toimepaneku eest. Kannatanu N OÜ lepinguline esindaja V Z andis ütlusi, et ta on videovalvesüsteemi operaator, tema ülesandeks hotellis oli tegelemine turvaintsidentidega. Ta tunneb Mikhail Simtsovi seoses tasumata jätmise intsidendi tõttu. Simtsov ei tasunud oma toa ja sellele võetud teenuste eest. Kui Simtsov oli hotellist lahkunud ja arve oli tasumata, siis võeti temaga 7 1-21-5320 kohe ühendust. Ta on kirjutanud võlakirja, et kohustub võla ära tasuma, aga viimase seisuga võlg on tasumata. N OÜ jääb hagiavalduse summas1684,50 juurde. S H N turvakaamerate kuvatõmmistest nähtub, et M. Simtsov elas hotellis N . N OÜ 15.11.2019 arvest nähtub, et 15.11.2021 on N S hotell kirjutatud Mikhail Simtsovile arve summas 1684,50 eurot majutamise ja teenuste kasutamise eest ajavahemikul alates 12.11.2019 kuni 14.11.

1. Külalise registreerimiskaardis nähtuvalt majutus Mikhail Simtsov N tutvunud hotelli eeskirjadega ja kohustus tasuma teenuste eest. S hotellis, ta on Seda, et Mikhail Simtsov puhkas hotellis N ja tekitas hotellile varalise kahju kinnitab ka Mikhail Simtsovi poolt antud 16.11.2019 allkiri, kus M. Simtsov omakäeliselt kirjutas, et puhkas hotellis N kolm päeva ning selle eest ei maksnud, sest ei olnud raha. Summa hotelli ja osutatud teenuste eest moodustab 1640 eurot. Ta kohustus tagastama selle summa osade kaupa lähimal ajal. Tunnistaja N N ütluste kohaselt ta töötas N OÜ-s ja veekeskuse administraatorina. Tema tööülesanded - teenindada kliente, vaadata üle ja korraldada veekeskuse tööd ning vajadusel osutada esmaabi klientidele. Mikhail Simtsov oli hotelli külastaja 12.novembril 2019 a. Ta tuli tunnistaja juurde ja küsis mobiilitelefoni kohta, ega keegi ei leidnud seda üles. Oli tehtud ettepanek vaadata tema kapp riietusruumis üle, mille peale Simtsov keeldus öeldes: "Kui ei leitud, siis las olla". Tunnistaja käis mööda riietusruumi otsimas, teeb seda tavapäraselt iga kord, kui keegi ütleb, et on midagi ära kaotanud. Paraku ei leidnud ta sealt mitte midagi ja ütles seda sama Mikhail Simtsovile. O P sõnul Mikhail Simtsov ütles talle 15.11.2019 a, et ta oli puhkamas mitu päeva N S ja lahkus sealt tasumata. Ta palus mobiiltelefoni, sest tal puudus enda oma, kuna ta on pantinud selle pandimajja. Simtsov helistas P telefonilt turvateenistuse juhile, et nad ei esitaks avaldust politseisse, et tema proovib ikka N eest raha maksta. Kuid P ütles ta, et temal raha ei ole, et ta helistab turvateenistuse juhile vaid selle tõttu, et nad ei annaks avaldust politseisse, et ei algatataks kriminaalasja enne tema vanglasse minekut. O P täpsustas, et Mikhail Simtsovil oli alati ainult üks telefoninumber. Raha ega sissetulekuid Simtsovil ei olnud, sest tema ema kandis raha üle P pangakontole mitte usaldades raha Mikhaili kätte. 2019 sügisel Simtsov ei töötanud. Suvel ta töötas N tehases, ta töötas seal 2 nädalat, seejärel lahkus. Ta pantis sageli asju pandimajja ja sellest rahast elatuski. Aeg-ajalt pantis ta mõned esemed kordamööda, ühe asja pantis ja mõne aja pärast pantis juba teise eseme ostmaks esimest välja. Ta pantis telefoni, käekella, tahvelarvutit ja teisi asju, mitmed asjad kuulusid P . Panditud said ka esemed, mis ei kuulunud temale ja siis ta neid välja ei ostnud. Pankade vastustest nähtuvalt ei olnud Mikhail Simtsovil rahalisi vahendeid N S hotellis majutamise ja teenuste kulude hüvitamise eest tasumiseks. S P AS 20.07.2021 vastusest nähtub, et ajavahemikul 11.11.2019 kuni 16.11.2019 ei olnud M. Simtsovi arveldusarvel raha. Perioodi algjääk ja lõppjääk on 0 euro. C P AS 22.07.2021 teatisest nähtub, et Mikhail Simtsov ei olnud küsitud perioodil C P AS-i klient. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanu, tunnistajate ütlustega ning asja materjalidega: 8 1-21-5320
2. Simtsovi sõnul tal läksid 12.11.2019 kaduma mobiiltelefon ja rahakott, kus oli pisut vähem kui 2100 eurot ja ta andis kohe sellest teada N S hotelli töötajale. Tunnistaja N N andis ütlusi, et ta töötas N OÜ-s veekeskuse administraatorina. Simtsov tuli tunnistaja juurde ja küsis mobiilitelefoni kohta, et ega keegi ei leidnud seda üles, juttu rahakotist ja rahast summas 2100 eurot, ei olnud.
3. Süüdistatava kinnituste kohaselt tal ei olnud tahtlust

§ 209

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemiseks, ta soovis hotellis elamise eest tasuda. P kuulis kui Simtsov helistas N S hotelli turvateenistuse juhile, et juht ei esitaks avaldust politseisse, et tema proovib ikka N eest raha ära maksta. Kuid P Simtsov ütles, et temal raha ei ole, et ta helistab turvateenistuse juhile vaid selle tõttu, et nad ei annaks avaldust politseisse, et ei algatataks kriminaalasja enne tema vanglasse minekut.

1. Mikhail Simtsov püüdis kohtus tõendada, et tal tõepoolest oli raha hotelli eest maksmiseks, et ta töötas kogu suve. Kuid P oli tema rahaliste vahendite seisuga kursis: raha ega sissetulekuid Simtsovil ei olnud, sest tema ema kandis raha üle P pangakontole mitte usaldades raha Mikhaili kätte. 2019 sügisel ta ei töötanud. Suvel ta töötas N tehases ainult 2 nädalat, seejärel lahkus. Simtsov pantis sageli asju pandimajja ja sellest rahast elatuski. Aegajalt pantis ta mõned esemed korda mööda, ühe asja pantis ja mõne aja pärast pantis juba teise eseme ostmaks esimest välja. Ta pantis telefoni, käekella, tahvelarvuti ja teised asjad, mitmed asjad kuulusid kannatanule. Panditud said ka esemed, mis ei kuulunud temale ja siis ta neid välja ei ostnud. Ta ei andnud raha lapse eest hoolitsemiseks.
2. Hotelli sisse sõites näitas süüdistatav ära mitte enda telefoninumbri. Kannatanu P sõnul Mikhail Simtsovil oli alati ainult üks telefoninumber.
3. Süüdistatava väited, et tal varastati hotellis telefon ära, on ümber lükatud O P ütlustega, kellele ta otseselt ütles, et tema mobiiltelefon on panditud pandimajja. Mikhail Simtsov ütles 15.11.2019 P le, et ta oli puhkamas mitu päeva N S ja lahkus sealt ilma tasumata. Ta palus mobiiltelefoni, sest tal puudus enda oma, kuna ta on pantinud selle pandimajja. Selles asjas ei ole vaidlus, et Mikhail Simtsov üüris N S hotellis XX 12.11.2019 toa ja tarbis hotellis ja veekeskuses 12.11.2019 kuni 14.11.2019 kaupu ja teenuseid ning jättis hiljem toa ning tarbitu eest tasumata kokku 1684,50 eurot. Vaidlus keerleb subjektiivse külje ümber, sest vahe karistatava kelmuse ja täitmata jäänud lepingu vahel seisneb selles, kas süüdistatav sõlmis lepingu heas usus, et kavatseb seda tehingut täita, või oli tal tehingu tegemise ajal plaan teine tehinguosaline eksitusse viia ja saavutada pettusega temapoolne varakäsutus (RKKKo 3-1-1-124-00). Riigikohus on selgitanud oma lahendis 3-1-1-41-11, et „

§ 209

kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivsed tunnused seisnevad pettuses, s.t tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane saab aga varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust varakäsutuse tegemiseks, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega.” RKKKo 3-1-1-98-09 kohaselt on maksmisvalmidus üheks selliseks asjaoluks, mille suhtes ebaõige ettekujutuse loomine võib kelmuse koosseisu täita. 9 1-21-5320 Seda, et N S arvete tasumist klientidelt eeldab, kinnitab ka külalise registreerimisleht, mille Mikhail Simtsov täitis ja allkirjastas hotelli saabumisel - seal on nimelt kirjas: “Majutuse reeglitega olen tutvunud, vastutan oma arve tasumise eest.” Simtsov väidab, et ta pole kedagi eksitanud, kavatseski arve tasuda, ent temal kaasas olnud sularaha 2100 eurot läks hotellis kaduma. Kindlasti ei ole Mikhail Simtsov esimene kelm, kes kinnitab, et ta kedagi petta ei soovinud. Riigikohus on analoogset olukorda arutanud kohtuasjas 3-1-1-124-00, kus on juhendanud järgmiselt: “Objektiivseteks asjaoludeks, mis viitavad kelmusele, võivad olla näiteks kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase käsutuses olnud vahendid seda võimaldanuks, uute kohustuste võtmine, mis raskendavad juba olemasolevate täitmist aga samuti süüdlase käitumine varem esinenud analoogilistes situatsioonides jms.” Simtsovi väide heas usus lepingu sõlmimisest on ümber lükatud:

1. Kohtule esitatud tsiviilasja kohtumäärusest nähtub, et Simtsov on alates 2014.aastast pankrotis. Simtsov ise kinnitas ütlusi andes, et 2019.aasta oktoobrikuus oli tal ligi 13000 euro eest võlge erinevate võlausaldajate ees, kohtumäärusest nähtub, et 2020.aasta jaanuariks ei olnud Simtsov neid võlge ära maksnud ega isegi suutnud esitada aruannet sellest, mida ta võlgade tasumiseks on teinud. Simtsovi pangakontol on viiekohaline summa arestitud. See näitab, et Mikhail Simtsov oli 2019.aasta novembris varatu – või siis viimased 5 aastat tegelenud võlausaldajate eksitusse viimisega ja oma varaliste kohustuste täitmisest hoidumisega, nagu leidis ka Viru Maakohus oma määruses.
2. Simtsovi enda ütluste kohaselt saabus ta hotelli, kaasas 2100 eurot sularahas. Seda, kust ta raha sai, Simtsov adekvaatselt selgitada ei suutnud. Ametlikel andmetel töötas ta viimati 2019.aasta juunikuus ja tema kogu 2019.aasta deklareeritud netotulu oli 1523 eurot. Ta pantis oma isiklikku vara, sh oma mobiiltelefoni ning vara väljaostmiseks vajas sõbra abi. Neid andmeid kinnitas Simtsov ise kohtus ütlusi andes. Selle kohta, et Simtsovil päriselt hotellis oleks sularaha kaasas olnud, tõendeid pole – tunnistaja N N oli kohtus kindel, et Simtsov sularaha kadumaminekust talle ei rääkinud, oli üksnes oma mobiiltelefoni järele küsinud. Ja tegelikult pole peale Simtsovi enda ütluste ka tõendeid mobiiltelefoni kohta.
3. Isegi hetkeks oletades, et Simtsovil sularaha oli kaasas, ei saa jätta märkamata, et hotelliarve oli 1684.50, st Simtsov hotellis raha ei lugenud, vaid käristas rõõmsalt hotellist leitud uutele tuttavatele välja lõunasööke ning ostis juua daamile, kellega hotellitoas aega veetis. Niimoodi käitub inimene, kel polnud plaanigi seda arvet tasuda.
4. Ehkki Simtsovi enda jutu järgi läks tal 13.novembril raha kaduma ja seda ei leitudki, siis tähelepanuväärselt jätkas ta teenuste tarbimist endises tempos ning viimased arved pärinevad veel 14.novembrist, kui ta pidi juba teadma, et tal raha maksmiseks ei ole.
5. Oma sõnul teadis Mikhail Simtsov, et 18.novembril tuleb tal vanglasse minna karistust kandma. Seega polnud tal ka enda teada mingit võimalust vahepealsel ajal raha teenida.
6. Hotelli sisse registreerimisel andis Mikhail Simtsov hotellile telefoninumbri, mille kohta ta ise kohtus seletas, et see oli ettemakstud kõnekaart, tal oli selliseid numbreid palju ja ta vahetas neid regulaarselt. Samale registreerimislehele kirjutas Simtsov oma koduseks aadressiks midagi, mida ei ole võimalik täpselt välja lugeda, kuid mis kindlasti ei ole ei V tänav, kus Simtsov sel ajal oma sõnutsi P R ruumides “konspiratiivkorterit” pidas, ega ka P tänav, kus elas O P ja oma kohtus esitatud väidete kohaselt ka Simtsov. Ehk siis Simtsov andis hotellile ebaõiged kontaktandmed.
7. Mikhail Simtsov väitis, et läks 14.novembril Narva, kuna pidi külastama apteeki, sest oli haigestunud. On aga üldiselt teada, et selleks tal Narva minna ei olnud tarvis – apteegid on ka Narva-Jõesuus olemas. 10 1-21-5320 Kõik need asjaolud kogumis näitavad, et Mikhail Simtsovil ei olnud ega saanudki olla mingit reaalset kavatsust oma spaapuhkuse eest tasuda, sest ta oli varatu ja maksevõimetu ning varemgi korduvalt oma kohustusi täitmata jätnud. Teades, et peatselt on ees vangiminek, tegi mees endale lihtsalt mõnusad paar päeva OÜ N kulul. P andis ütlusi, et Simtsov helistas tema telefonilt turvateenistuse juhile, et nad ei esitaks avaldust politseisse, et tema proovib ikka N eest raha maksta. Kuid P ta ütles, et temal raha ei ole, et ta helistab turvateenistuse juhile vaid selle tõttu, et nad ei annaks avaldust politseisse, et ei algatataks kriminaalasja enne tema vanglasse minekut. Seega O P avaldas Simtsov oma telefonikõne tõelise põhjuse: ta helistas hotelli lihtsalt selleks, et aega võita.
8. novembril oli tal enda teada vabaduses olla veel neli päeva, mida politsei sekkumine oleks kohe oluliselt lühendanud. Kannatanu lepingulise esindaja N OÜ V Z sõnul Mikhail Simtsov on kirjutanud võlakirja, et kohustub tasuma võlga. Võlakirja andmine oli aga järjekordne pettus, millega Simtsov eelmist pettust kinni mätsida püüdis. Simtsov lubas võlakirjas võlgnetava summa lähiajal tasuda, ent tema varaline olukord ei olnud kuigivõrd muutunud, raha tal polnud ja seda talle keegi ei andnud ning vangiminek oli vaid kahe päeva pärast. Järjekordne katteta lubadus lasi tal veel kaks päeva vabaduses veeta. Muide – oleks Simtsov tõepoolest heas usus lepingut täitnud või nii hästi rahaliselt kindlustatud, nagu ta kohtus rääkis, siis oleks N S arve tänaseks miljonärist ema ja muude heategijate rahadega ära makstud. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud see, et Mikhail Simtsov pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kelmuse, nimelt 12.11.2019 üüris Mikhail Simtsov N S hotellis toa, elas seal kolm päeva, kasutades hotelli teenuseid ja tarbides kaupu. Hiljem jättis ta toa ning tarbitu eest tasumata kokku summas 1684,50 eurot. Tsiviilasja kohtumäärusest nähtub, et Simtsov on alates 2014.aastast pankrotis. S P AS 20.07.2021 vastusest nähtub, et ajavahemikul 11.11.2019 kuni 16.11.2019 ei olnud M. Simtsovi arveldusarvel raha. Perioodi algjääk ja lõppjääk on 0 euro. C P AS 22.07.2021 teatisest nähtub, et Mikhail Simtsov ei olnud küsitud perioodil C P AS-i klient. Pankade vastustest nähtuvalt ei olnud Mikhail Simtsovil rahalisi vahendeid N S hotellis majutamise ja teenuste kulude hüvitamise eest tasumiseks. Järelikult M. Simtsov tekitas hotelli töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse oma maksevõimelisusest ja soovist tarbitud kaupade ja teenuste eest tasuda, ehkki tal selleks vajalikke rahalisi vahendeid ei olnud ja ta teadis, et arvet tasuda ei kavatse. Seega täitis Mikhail Simtsov enda tegevusega kelmuse objektiivse koosseisu. Kelmuse kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. Punkt 1 eeldab vastutust sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Karistusregistri andmete kohaselt on Mikhail Simtsov karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2019 otsusega nr 1-19-2349

§ 120

lg 1, § 200 lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ehk muuhulgas ka röövimise eest. Seega Mikhail Simtsovi poolt toime pandud kuritegu kuulub kvalifitseerimisele

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (§ 16 lg 4). Lisaks sellele peab 11 1-21-5320 süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. (

§ 16lg 3).

Kohtu hinnangul pani Mikhail Simtsov toime kelmuse otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Mikhail Simtsov teades, et tal ei ole rahalisi vahendeid, et tasuda hotellis majutamise ja teenuste eest, üüris toa, majutus hotellis kolm päeva, kasutas hotelli teenuseid, samuti tekitas hotelli töötajates ettekujutuse oma maksevõimelisusest. M. Simtsov jäi majutamise ja hotelli teenuste eest tasumata, tekitades kannatanu N OÜ-le varalise kahju. Episood

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi Süüdistatav Mikhail Simtsovile on esitatud süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille kohaselt karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisu alternatiiv näeb seega koosseisu tunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Mikhail Simtsovile heidetakse ette, et ta 17.11.2019 päevasel ajal XXX korteris lükkas oma XXX L P peaga vastu seina, millega tekitas lapsele füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastused ja muhu pea piirkonnas. Mikhail Simtsov on karistatud Viru MK 10.05.2019 otsusega kohtuasjas nr 1-19-2349

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Simtsovi sõnul

1. novembril ta viibis kodus, tegeles lapsega. O P läks tööle ilusalongi. Simtsov külastas poodi ja ostis ühe liitrise apelsinimahla pakendi ja lapsele väiksemat mahla. Ta ei külastanud poodi või kauplust alkoholi ostmiseks. Ta ei kasutanud füüsilist vägivalda
2. novembril oma poja suhtes. Simtsov tabas L i mängimas elektrilambiga veega täidetud kraanikausi juures. Laps oli vannitoas, valamus oli vett täis. Laps võttis fööni välja pistikust, torkas sinna laualambi otsa pistikusse ja uputas lampi vee alla, valgustas selle lambiga vee all, hoides käega rauast vanniäärt. Lamp oli tol hetkel sisselülitatud. Simtsov lükkas järsult poja eemale, et elekter ei lööks poega. Simtsov võttis lambi pistikust välja, tegi lambi katki, pooleks, laps puhkes nutma, öeldes, et isa on halb, sest tegi lambi katki. Mingeid vigastusi L näol ei olnud. Kuid kannatanu L P 22.11.2019 ütluste kohaselt: «Isa lõi mind vastu seina, ma lõhkusin ära lambi, mis mul oli, pärast seda pea väga valutas. Isa oli purjus». 12 1-21-5320 Fototabelist kannatanu L P ülekuulamise protokolli juurde nähtub, et kannatanul L P on haav oimu ja otsmiku piirkonnas, vasakul põsel on marrastus. SA N H patsiendikaardist ja ambulatoorsest epikriisist nähtub, et kannatanu L P tuli haiglasse emaga 18.11.2019 kell 23:
3. Ema sõnade järgi lapsel on otsmiku põrutus. Ta sai traumat isa poolt 17.11.
4. Ta oli saanud peksa kodus. Vaatlusel otsmiku ja oimu piiril on vasakul kaks pindmist haava pikkusega kuni 0,3 cm. Vasakul põsel on marrastus. Lahkusid 18.11.2019 kell 23:
5. O P andis ütlusi, et Mikhail Simtsov on L isa. Mikhail Simtsov ja O P ei elanud koos aastast
6. 17.11.2019 O P lubas süüdistataval veeta pojaga aega, kuna teadis, et 18.11.2019 peab Simtsov sõitma vanglasse karistust ära kandma. Alates 17.novembri pealelõunast oli L P ja Mikhail Simtsoviga P tänava korteris ka D P .18.novembril 2019 a O P läks koos lapsega oma töökohta XXX. Kui ta tuli tööle, siis ta hakkas lapsel riideid seljast ära võtma, võttis mütsi peast ja nägi kolm hematoomi. Küsimusele mis juhtus, laps ütles, et teda lükkas isa ja kohe hakkas nutma. Laps ütles, et ta seisis koridoris, käes oli laualamp, Mikhail kõndis ja lükkas teda. Laps lõi pea vastu seina ära ja kui ta maha kukkus, siis lamp läks katki, tema kukkus lambile, mis oli juba katki, tal oli väga valus ja laps pikalt nuttis. Üks hematoomidest oli omapärane, vasakust meelekohast poole sentimeetri kõrgemal läbistati nahk luuni, st nahk oli siin täiesti sisse löödud. See haav paranes lapsel kuu aega. Lapsel jäi arm järgi. Lapsega vesteldi hiljem ja küsiti, mis toimus tol päeval, laps ütles, et ta on mänginud vannitoas, kuid vannitoas teda keegi ei lükanud ja seal ta maha ei kukkunud. Laps ütles kindlalt, et isa lükkas teda koridoris ja seega määratles konkreetset kohta. Olles oma vanuses ei pandud ta kordagi tähele valetamises või petmises. Varem, enne seda juhtumit, Mikhail võis L lükata, karjus tema peale ebasündsalt ja see toimus üldjuhul siis, kui Mikhail oli alkoholijoobes. See oli kui laps tahtis Mikhailiga mängida või käis temale peale, siis Mikhail käitus selliselt. Laps on pidevalt näinud, kuidas Mikhail tegi füüsiliselt haiget tema emale. Simtsov elas P R toas ja tal ei olnud raha, et maksta isegi toa eest. Tema ema, kes ei usaldanud Mikhaili kätte raha, kandis raha O P pangakontole üle ja palus selle toa eest maksta. Simtsov ei andnud raha lapse eest hoolitsemiseks. Mikhail elas teiste naistega, kuid alati terroriseeris O P läbi lapse. Tunnistaja D P ütluste kohaselt 17.11.2019 Mikhail Simtsov tuli nende juurde. Tolleks ajaks Mikhail ei elanud koos nendega. Ta käis vahepeal, et last näha. Mikhail on L isa. Ema O P oli tööl. Simtsov istus magamistoa voodi peal mobiiltelefonis mängides, mõnikord suhtles ja mängis lapsega ja kui ta lahkus, siis tunnistajale tundus, et ta lahkus toomaks alkoholi, sest algselt oli ta enam-vähem kaine, kuid päeva jooksul muutus ta aina rohkem ja õhtu lõpuks oli ta alkoholi joobes. Simtsovi käitumisest oli näha ja aru saada, et ta oli alkoholi joobes: lõhn, tema käitumine, ta muutub aina rõõmsamaks, kõne, mis muutub ebaselgemaks. Kui ema tuli koju, siis toimus konflikt. O ei olnud vaimustuses sellest, et Simtsov on alkoholijoobes, ta üritas Mikhail korterist välja ajada. O ei saanud midagi teha, sest Mikhail on neli korda suurem kui O . O lahkus korterist. Tunnistaja helistas O andmaks talle teada, mis on korteris toimumas, nendel olid sms-id. Mõne aja pärast hakkas L poolt kostma kisa, tegemist oli lapsele kahju tekitamisega. Tunnistaja nägi enne L kisa, et L oli koridoris püsti ja käes oli laualamp, edasi oli tegemist väga kõva löögiga, pauk (plaks) ja kohe selle löömise järel oli kuulda, kuidas laps kisendas korteris. Pärast sündmust tunnistaja nägi last juba põrandal olevat. D P nägi mis toimus enne ja pärast sündmust ja kuulis korteris koostavat heli, oli löök ja kõlks. Intsidendi ajal oli Simtsov koridoris. Mikhail on väga vägivaldne siis, kui ta on alkoholijoobes. D P mäletab, et Mikhail üritas last pesta, rahustada ja viskas koridoris oleva lambi ära. Pärast Simtsov tuli tunnistaja toa juurde öeldes, et laps kukkus ise ja pärast seda 13 1-21-5320 pani ta toa ukse kinni. Tunnistaja nägi L vigastust järgneval päeval siis, kui O tuli koos L koju. Kui O tuli, kohe näitas ta L näovigastust. L P psühholoogilise seisundi hindamise kokkuvõttest nähtuvalt oli L seisundi esmasel hindamisel märgata väga kõrget stressitaset, emotsionaalset ebastabiilsust. Oma isa meenutades, poiss erutus, hakkas tõstma häält, raskendatult hingama ja rääkima sellest, kuidas ta tahtis peksta isa hokikepi või veel millegagi, rõhutades oma soovi kaitsta ema. Samuti meenutades, kuidas ta ise kahju sai, rääkis sellest, et ta hakkab peksma isa selle eest. Rääkis seda kõike üsna agressiivselt. L ema jutustas, et poeg magab halvasti, tihti ärkab karjudes ülesse ja teda on raske rahustada. Praeguse hetke seisuga on L seisund muutunud palju stabiilsemaks, ta on maha rahunenud, lakkas karjumast, hakkas magama normaalselt. Samuti ema märkab, et ta on muutunud märgatavalt sõbralikumaks, hoolitsevamaks, viisakamaks kõigi inimestega, kellega ta on kontaktis. Poiss ei taha oma isa meenutada, kuigi teeb seda märksa rahulikumalt. Meeldivaid mälestusi ei ole, mälestused on kas hirmsad (vägivald ja õudusfilmid) või neutraalsed. Räägib, et ei taha tegelikku kohtumist, kuid sealjuures demonstreerib reaalset hirmu. L isa on poisi jaoks ohtlik ja agressiivne kuju, kes mõjutab L väga destruktiivselt. Tunnistaja L U andis ütlusi, et ta töötab XXX esinaisena. O P on XXX liige. O P elab korteris XX koos poegadega D ja L . Mikhail Simtsov on L isa. Viimased kaks aastat Mikhail Simtsov ei ela koos nendega, ta käis vahepeal, et last näha. Valvur ütles talle, et Mikhail Simtsov võib kõrvakiilu lapsele mööda minnes anda ja kasutada ebatsensurseid sõnu lapse suhtes. Tunnistaja nägi isiklikult kui Mikhail Simtsov andis L kõrvakiilu. See juhtus maja XX lähedal ülekäigurajal. Mikhail kasutas ka ebatsensuurseid sõnu lapse suhtes. Simtsov väljendas pidevalt roppude sõnadega. 17.novembril 2019 nägi tunnistaja, et Mikhail on tulemas poe J juurest ja tema käes olid purgikesed ja pudelid alkoholiga. Mikhail Simtsov läks O korterisse. Selle päeva keskpaigas Mikhail osutus XX infolaua juures ja avalikult tarvitas alkoholi. Kui paluti väljuda, siis too ei väljunud, ei õnnestunud teda välja ajada. Süüdistatava ütlused on täielikult ümber lükatud kannatanu, tunnistajate ütlustega ning asja materjalidega:
7. Süüdistatava korduvate kinnituste kohaselt on tema abikaasaks O P ning tema koduks P korter XXX, kuhu ta ka 14.11.2019 tagasi peale puhkust N S tuli (kuid N S -sse sisse registreerimisel ei andnud Mikhail Simtsov enda aadressiks O P korterit P tänaval). Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et süüdistatav ei ole P abikaasa ja ei elanud 2019.a tema korteris. D ja O P ning samuti tunnistaja U selgitasid, et Mikhail Simtsov ja kannatanu ei ela koos elu alates
8. aastast. Simtsov elas P R toas. Ta käis vahepeal P juurde, et last näha. 17.11.2019 Mikhail Simtsov tuli lapse juurde, kuna P lubas tal veeta see päev pojaga, teades, et 18.11.2019 peab Simtsov sõitma vanglasse karistust kandma.
9. Süüdistatav püüdis kohut veenda, et tollel päeval, mil ta suhtles pojaga, see tähendab 17.11.2019, ta ei olnud alkoholijoobe seisundis. Kuid D P nägi, et Simtsov algselt oli enamvähem kaine, kuid päeva jooksul muutus ta aina rohkem ja õhtu lõpuks ta oli alkoholi joobes. D P täpsustas, et Simtsovi käitumisest oli näha ja aru saada, et ta oli alkoholi joobes: lõhn, tema käitumine, ta muutub aina rõõmsamaks, kõne, mis muutub ebaselgemaks. U nägi sellel päeval kuidas süüdistatav tõi kauplusest alkoholi, minnes sisse P korterisse ja selle päeva keskpaigas Mikhail osutus XXX infolaua juures ja avalikult tarvitas alkoholi. P andis ütlusi, et nägi tollel päeval süüdistatavat alkohilijoobes, püüdis teda korterist välja ajada, kuid tal ei õnnestunud seda teha.
10. Süüdistatava versioon, et ta ei kasutanud 17.11.2019 poja suhtes füüsilist vägivalda, vaid ainult eemaldas ta kraanikausi juurest ära ja laps hakkas nutma mitte tema löögist, vaid kuna ta tegi katki lambi millega poeg mängis, on ümber lükatud D P ja L P ütlustega. 14 1-21-5320 Tunnistaja D P nägi enne L kisa, kui L oli koridoris püsti ja käes oli laualamp, edasi tegemist oli väga kõva löögiga, pauk (plaks) ja kohe selle löömise järel oli kuulda, kuidas laps kisendas korteris. Pärast sündmust tunnistaja nägi last juba põrandal olevat. L P ütluste kohaselt isa Mikhail Simtsov lõi teda vastu seina, pärast seda pea väga valutas, isa oli purjus. Kannatanu O P andis ütlusi, et küsimusele mis juhtus, laps ütles, et teda lükkas isa ja kohe hakkas nutma. Laps ütles, et ta seisis koridoris, käes oli laualamp, Mikhail kõndis ja lükkas teda. Laps lõi pead vastu seina ära ja kui ta maha kukkus, siis lamp läks katki, tema kukkus lambile, mis oli juba katki, et tal oli väga valus ja laps pikalt nuttis. Lapsega vesteldi hiljem ja küsiti, mis toimus tol päeval, laps ütles, et ta mängis vannitoas, kuid vannitoas teda keegi ei lükanud ja seal ta maha ei kukkunud. Laps ütles kindlalt, et isa lükkas teda koridoris ja seega määratles konkreetset kohta.
11. Süüdistatava kinnitused, et ta mitte kunagi ei kasutanud poja suhtes füüsilist vägivalda ja ei solvanud teda, on ümber lükatud P ütlustega: Simtsov võis L lükata, karjus tema peale ebasündsalt ja see toimus üldjuhul, kui Mikhail oli alkoholijoobes. Tunnistaja L U nägi isiklikult kui Mikhail Simtsov andis L kõrvakiilu. See juhtus maja XX lähedal ülekäigurajal. Mikhail kasutas ka ebatsensurseid sõnu lapse suhtes. Valvur ütles U , et Mikhail Simtsov võib kõrvakiilu lapsele anda mööda minnes ja kasutada ebatsensurseid sõnu lapse suhtes.
12. D P ja L P , mõlemad avaldasid, et Mikhail Simtsov lükkas L just nimelt koridoris, aga mitte vannitoas nagu süüdistatav väitis. D P küll ei näinud löögi momenti enast, kuid täpselt nägi, et intsident toimus koridoris. Seega kohtuistungil on tuvastatud, et 17.novembri pealelõunal, kui O P kodust lahkus ja L P , Mikhail Simtsovi ja D P korterisse jättis, oli L P kõik korras. Järgmise päeva pealelõunal oli L P näol üks muhk, üks haav ja üks marrastus. Vigastuste olemasolu ja iseloomu tõendavad 18.11.2019 tehtud fotod ja SA N H ambulatoorne epikriis ja patsiendikaart, aga samuti 22.11.2019 toimunud L P ülekuulamisel tema antud ütlused. Kannatanu L P 22.11.2019 ütluste kohaselt: «Isa lõi mind vastu seina, ma lõhkusin ära lambi, mis mul oli, isa oli purjus». O P sõnutsi oli Mikhail Simtsov 17.novembril alkoholi tarbinud ja pealelõunal üsna agressiivse ja impulsiivse käitumisega. Sedasama kinnitas ka D P . Nii O P kui tunnistaja U andsid samuti kohtus ütlusi, et on varem näinud, kuidas Simtsov joobeseisundis olles L tõukab ja lapse peale roppude sõnadega karjub. Alates 17.novembri pealelõunast oli L P ja Mikhail Simtsoviga P tänava korteris ka D P . D P ei jälginud küll korteris toimuvat kullipilgul, kuid tema ütlustest nähtub, et millalgi 17.novembri õhtupoolikul ta nägi pealt situatsiooni, kus korteri koridoris seisis Mikhail Simtsov ja L P laualambiga, seejärel aga kuulis valju häält, nagu keegi oleks millegi vastu põrganud või kukkunud, ning nägi L koridori põrandal pikali ning kuulis lapse nuttu. D P oli kogu selle päeva kodus ja see sündmus oli ainus, mida tema ütluste kohaselt saaks seostada L P vigastustega. Võib tekkida küsimus, kuidas D P L mingeid vigastusi 17.novembril ei näinud, ent sellele küsimusele on D P ka vastanud – L tegeles Mikhail Simtsov, kes L maha rahustas ja kohe ka lapse näolt vere ära pühkis; hiljem aga oli toas pime ja seetõttu ei olnud vigastused L näol märgata. Tuleb tähele panna, et vigastused ei olnud väga tõsised: üks haavadest oli O P sõnutsi küll sügav, kuid haigla dokumentide kohaselt pinnalt väikene, teine aga pindmine marrastus. Verejooks kummastki ei saanud olla märkimisväärne ja jäi ilmselt kiiresti kinni. Liiatigi oli tõsisem haav L juuksepiiri lähedal tuka alla peidus. 15 1-21-5320 Kannatanu O. P korteri plaani väljatrükk (lk 152-153) tõendab, et D P võib oma toast näha, mis toimub koridoris, kuna intsident toimus just koridoris, aga mitte vannitoas nagu süüdistatav väitis. Teine koosseisu alternatiiv näeb seega koosseisu tunnusena ette tagajärje – valu. O P kinnitas, et lapse sõnul ta seisis koridoris, käes oli laualamp, Mikhail kõndis ja lükkas teda. Laps lõi pea vastu seina ja kui ta maha kukkus, siis lamp läks katki, tema kukkus lambile, mis oli juba katki, et tal oli väga valus ja laps pikalt nuttis. Laps ütles seda emale, kahel korral politseile, psühholoogile, veel aasta hiljemgi teisele psühholoogile. L P sõnul vigastused põhjustas talle just Mikhail Simtsov. Mikhail Simtsov lõi kannatanut vastu seina. Tal oli väga valus. 17.novembri sündmuste kohta on Mikhail Simtsov korduvalt vassinud. Esmalt rääkis ta, et tema koduks on P korter XXX, justkui oleks ta O P P tänava korteris pidevalt alates 14.novembrist koos elanud, ehkki varasemal ülekuulamisel kohtus kinnitas, et saabus P tänavale 17.novembri hommikul, nagu rääkisid ka D P ja O P . Peale selle N S -sse sisse registreerimisel ei andnud Mikhail Simtsov enda aadressiks O P korterit P tänaval. Järgmisena ütles ta, et kõik valetavad tema peale ja tema 17.novembril alkoholi ei ostnud ja tilkagi ei joonud, ehkki edasi kohtuistungil kinnitas, et ostis ja hommikupoolikul jõi küll – ta on ju täiskasvanud inimene. Ja kui ta tema oma varasemate ütlustega silmitsi seati, siis proovis ikka veel välja vingerdada, väites, et P tänava maja kojamees G on joodik ja õlut ostis ta G , ehkki varasemal kohtuistungil midagi seesugust ei öelnud ja kinnitas, et õlled jõi ise ära. Seda, et Mikhail Simtsov 17.novembril alkoholi tarvitas, kinnitasid ka O P ja D P . Mikhail Simtsov seletas, et ta sai lapse vigastustest teada alles uurija käest ja tema ise vigastusi ei näinudki. Taas vasturääkivus: vahi alla võtmise istungil kinnitas Simtsov, et oli vigastusi märganud juba 18.novembri hommikul enne L õue minekut. Jutt sellest, et laps võis voodist välja kukkudes sellised vigastused saada või lihtsalt mängides end kuskile vastu ära lüüa, ei päde: kui üks vigastustest oligi kerge marrastus ja võis ehk tekkida mingi kareda pinna vastu nühkimisest, siis muhk lapse peas sai tekkida vaid löögi tõttu ja suurem punktikujuline haav sai tekkida mingi terava eseme vastu kukkumisest ja need teevad haiget. Kui väikesed lapsed saavad haiget, siis nad nutavad ja karjuvad. Isegi see versioon, et Simtsov päästis lapse elektrilöögi saamisest vannitoas ja selle käigus laps kogemata kukkus ja sai viga, oleks Simtsovi käitumise õigusvastasuse välistanud, ent siinsamas kohtus Mikhail Simtsov ise ütles, et selle aktsiooni käigus laps viga ei saanud. Pealegi on sellegi versiooni probleemiks hiline ilmumine: lambiga valamu juures mängimisest Simtsov ütles esmakordselt alles kohtuistungil. Niimoodi räägivad tõendid tegelikult selget keelt, et L P sai vigastused saada vaid Mikhail Simtsovi käe läbi ja siis, kui D P nägi last koridori põrandal nutmas. Kaitsja on esitanud väite, et L P ütlused peaksid olema lubamatud, sest P olla justkui korrakohaselt rakendamata jäänud. Tõendid seda ei näita. Ülekuulamise protokollis on selge sõnaga kirjas, et kannatanule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning teisel ülekuulamisel uurija veel spetsiaalselt tuletas lapsele meelde, et ta ei pea oma lähedaste vastu ütlusi andma. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud see, et Mikhail Simtsov pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise oma alaealise poja L P suhtes, nimelt 17.11.2019 päevasel ajal korteris aadressil XXX lükkas oma XX poega L P peaga vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastused ja muhu pea piirkonnas. Seega täitis Mikhail Simtsov enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. 16 1-21-5320 Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. Punkt 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu L. P ja tunnistaja O. P kui ka süüdistatava ütlustega, millistest nähtub, et Mikhail Simtsov on L P isa. Punkt 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Mikhail Simtsovil on kolm kehtivat karistust. Viimase Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2019 otsusega oli Mikhail Simtsov tunnistatud süüdi

§ 120

lg 1, § 200 lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat 7 kuud 20 päeva alates 02.12.2019. Seega Mikhail Simtsovi poolt toime pandud kuritegu kuulub kvalifitseerimisele

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. L ütles, et isa teda tõukas. Tõukamine on tahtlik tegu. Seega Mikhail Simtsov tõukas L tahtlikult. Kohtu hinnangul pani Mikhail Simtsov toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Mikhail Simtsov on tahtlikult lükkas oma XX poega peaga vastu seina, ta oli teadlik sellest, et põhjustab oma teoga pojale valu. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Episood

§ 157

-3 lg 1 järgi Süüdistatav Mikhail Simtsovile on esitatud süüdistus

§ 157

-3 lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.

§ 157

-3 järgi seisneb ahistav jälitamine isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumises, kui sellise sekkumise eesmärk või tagajärg on kannatanu oluline häirimine. Tahtevastase eraellu sekkumise viisidest on seaduses otsesõnu ära nimetatud korduv või järjepidev kontakti otsimine ja isiku jälgimine. Kannatanu olulise häirimisena nimetatakse seaduses otsesõnu kannatanu alandamist ja hirmutamist. Subjektiivsest küljest eeldab ahistav jälitamine vähemalt kaudset tahtlust – süüdistatav peab koosseisulise asjaolu esinemist vähemalt võimalikuks ja möönab seda – teisisõnu, laseb neil asjaoludel takistamata juhtuda. Süüteo objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod: kontakti otsimine, kannatanu jälgimine, muul viisil kannatanu eraellu sekkumine. Kõigi koosseisule vastavate tegude puhul on nõutav, et need on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Süüteokoosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Seega süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on 1) teo suunatus konkreetse teise isiku vastu, 17 1-21-5320 2) teo toimepanemine kontakti otsimise, jälgimise või muul viisil teise isiku eraellu sekkumise teel, 3) teo korduvus või järjepidevus, 4) teo toimepanemine teise isiku tahte vastaselt, 5) teo eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.

1. On leidnud tõendamist, et Mikhail Simtsov detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 kirjade teel ja helistades otsis pidevalt kontakti kannatanu O P . Kannatanu O P andis kohtus ütlusi, et Simtsov helistas kinnipidamisasutusest novembris ja detsembris 2019 a. See toimus erinevalt, päevas võis olla 15-20 kõnet. Ta kirjutas Viru vanglast kirju kannatanule. Kirjad olid süüdistuste, ähvarduste ja vannetega. Simtsov ähvardas, et kui ta vabaneb, siis klaarib kannatanuga arveid ja ei anna tal elada. Oli alust arvata ja mõista nii, et Mikhail tarvitab nimelt füüsilist vägivalda vanglast väljudes, sest eelnevalt väärkohtles ta just füüsiliselt, ähvardades, juustest kiskudes ja varasemad füüsilise vägivalla intsidendid on lõppenud ka Mikhail Simtsovi süüdi tunnistamisega kohtu poolt. Selle pärast kannatanu hakkas hirmu tundma. Kannatanu kardab füüsilist vägivalda, ta kardab Simtsovi ähvardusi. Selle aja jooksul, kui Mikhail viibis vanglas ehk tema vangistuse ajal, sai kannatanu teada mõnede isikute käest, et Mikhail on neile helistanud ja uurinud kannatanu kohta ja nendeks isikuteks on KÜ esinaine L U , KÜ kojamees G J , kannatanu tööandja ja ülem N B , lasteaia kasvataja, kus käib laps L P . Kannatanu sai teada, et tema kohta järelepärimisi tehakse. Vähemalt oli see ebameeldiv või šokk, sest isik üritab jälitada ajal, kui ta viibib vangistuses. See rikkus kannatanu vaimset seisundit ja ta hakkas tundma paanikahooge. Ta pidi pöörduma ohvriabi keskuse psühholoogi N S poole läbimaks rehabilitatsiooni. Paanikasse ajab Mikhaili enda olenemine kannatanu elus, sest tugev kartus viib paanikahooni.
2. Seda, et süüdistatav uuris kannatanu isikliku elu kohta kannatanu töökaaslastelt kinnitavad tunnistaja A B ütlused. Ta andis kohtus ütlusi, et O P töötas temaga xx 2019 aastal. Simtsov helistas väga tihti kinnipidamisasutusest novembris ja detsembris XX töötelefonile küsides, kas O P töötab ja kus ta viibib. Ta helistas erinevatelt numbritelt. Kõnede arv oli fikseeritud ja järgnevate kõnede sissetulek nendelt numbritelt blokeeritud /kui need tulid ühelt telefoninumbrilt kahel-kolmel korral/. Teatud aja jooksul sai tunnistajale tuttavaks Simtsovi hääl, mis andis aluse, et tegemist on just temaga. Hiljem sai uurija käest teada, et teatud telefoninumbrid esinevad nimelt kinnipidamisasutuses. Simtsov tundis huvi selle vastu, kus, millal, kellega O P ära läks. Tunnistaja rääkis nendest kõnedest O endale. Need teda ehmatasid. O P seisund oli paaniline. Mitu korda helistas Mikhail Simtsov tunnistaja isiklikule numbrile, et küsida kõikidest asjaoludest, mis huvitavad teda seoses O P eluga. Kannatanu sai teada, et tema kohta järelepärimisi tehakse. Simtsov tundis huvi kannatanu vastu kolmandate isikute kaudu. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja L U ütlused, mille kohaselt Mikhail Simtsov helistas L U vanglast. Ta esitles ennast kui politseitöötaja ja ta palus kojamehe kontakti. Tunnistaja ütles talle telefoninumbri ette ja hiljem kojamees G ütles, et tegemist oli just Simtsoviga, kes tahtis teada, kellega O P käib, kellega O P kokku saab. Tunnistaja G J andis ütlusi, et ta koristab hoovis, puhastab prügitorustiku XX, kus elab O P . Mikhail Simtsov käis seal majas O P juures. Pärast seda, kui Simtsov vangi pandi, ta helistas ja tahtis teada, kellega O P käib, kellega O P kokku saab. 18 1-21-5320 Seega Mikhail Simtsov sekkus P eraellu, pärides O P eraelu kohta kolmandatelt O P tundvatelt isikutelt. Simtsov tundis huvi kannatanu vastu kolmandate isikute kaudu ja teised inimesed olid sunnitud vastama Simtsovi küsimustele kannatanu eraelu kohta.
3. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist. Karistatav on korduvatest ahistamistegudest koosnev järjepidev ahistav jälitamine ehk tegemist on koosseisuga, millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Tegemist on vältava kuriteoga. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2020 otsuses nr 1-19-4428 käsitlenud väga põhjalikult ahistava jälitamise definitsiooni ja selle alla kvalifitseeruvaid käitumisakte. Ahistavat jälitamist defineeritakse kui tahtlikku tegevust, mis hõlmab teisele isikule suunatud korduvat ähvardavat käitumist, millega tekitatakse temas hirmu oma turvalisuse pärast. Siia alla kuuluvad ka soovimatud ja korduvad kirjad ja helistamised. Soovimatu suhtlemise aktid hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate kommunikatsioonivahendite kaudu. Et mahtuda selle sätte reguleerimisalasse, peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu, alandada teda või oluliselt häirida kannatanut muul viisil. See säte viitab pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest asjakohastest intsidentidest. Sellega üritatakse osutada sellise käitumismustri kriminaalsele iseloomule, mis üksikute elementidena vaadelduna ei anna alati välja kriminaalse käitumise mõõtu. Seega iseloomustab ahistavat jälitamist tüüpiline käitumismuster ja järjepidevus. Ühest - kahest käitumisaktist ei piisa, et saaks rääkida mustrist. Analüüsitav koosseis nõuab kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, millistele on omane just korduv või süstemaatiline iseloom. Kannatanu O P sõnul Simtsov helistas kinnipidamisasutusest novembris ja detsembris 2019 a. ja päevas võis olla 15-20 kõnet. Väljavõte kannatanu O P mobiiltelefoni kõneregistrist nähtub, et süüdistatav helistas kannatanule korduvalt Viru Vangla numbrilt XXX ja XXX, nimelt 29.02.2020 kell 19.02 – 10 korda, 01.02.2020 – kell 11.41 – 2 korda, kell 19.12 – 3 korda, kell 19.13 – 1 kord, kell 16.14 – 1 kord, kell 16.35 – 6 korda, kell 19.15 – 2 korda, 09.02.2020 kell 19.23 – 5 korda, kell 19.08 – 1 kord, kell 13.03 – 1 kord, kell 13.03 – 2 korda, 23.02.2020 kell 19.22 – 15 korda, kell 13.10 – 2 korda, 01.03.2020 kell 18.56 – 19.02 – 7 korda. Tunnistaja A B ka kinnitas, et Simtsov helistas väga tihti kinnipidamisasutusest novembris ja detsembris 2019 aastal XX töötelefonile küsides, kas O P töötab ja kus ta viibib. Ta helistas erinevatelt numbritelt. Kõnede arv oli fikseeritud ja järgnevate kõnede sissetulek nendelt numbritelt blokeeritud /kui need tulid ühelt telefoninumbrilt kahel-kolmel korral/. Simtsov tundis huvi selle vastu, kus, millal, kellega O P ära läks. Kohtule on esitatud dokument Viru Vanglast, kust selgub, kuidas Mikhail Simtsov hiilis mööda nii telefonisuhtlusele vangla pandud piirangutest kui tema telefoninumbri blokeerimisest nende poolt, kes temaga rääkida ei soovinud. Ta kasutas kaaskinnipeetavate telefonikaarte. O P rääkis kohtus, et Simtsov helistas talle ka erinevatelt numbritelt, millel küll sama vanglanumbri algus, kuid erinev lõpp. Sedasama tõendab ka O P telefoni kuvatõmmis, mis kohtule on esitatud: Mikhail Simtsovi vanglatelefoni number oli vanglast saadud kõneeristuse andmetel XX-lõpuga, ent O P helistas ta veebruaris 2020 ka XXlõpuliselt vanglatelefonilt. Kindlale isikule suunatud teod võivad olla erineva pikkusega, kuid oluline on nende tegude intensiivsus. Simtsov kirjutas Viru vanglast ka kirju kannatanule. Kirjad olid süüdistuste, 19 1-21-5320 ähvarduste ja vannetega. Kannatanu kirjadele ei vastanud. Kirjad tulid ikka edasi ja järjest hullema sisuga. Kirjad tulid kuude viisi. Toimikus võib näha kannatanutele saadetud kirjade arv. Selle pinnalt saab öelda, et Simtsovi helistamine ja käitumine kirjade saatmisel oli järjepidev ja korduv, nende sisu oli väga häiriv ja solvav, ähvardav ning saadetud eesmärgiga häirida kannatanute igapäevast elu.
4. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt. Mikhail Simtsov võeti 18.novembril O P korteri ukse tagant kinni, seejärel vahistati ja suunati sealt otse karistust kandma. See, mille eest Mikhail Simtsov karistust kannab, on selle süüdistuspunkti seisukohast väga oluline: 10.mai 2019.aasta otsusega kohtuasjas 1-19-2349 mõistis Viru maakohus ta lisaks apteegi ja lillepoe röövimisele süüdi ka selles, et ta 2017.aasta novembris tarvitas O P suhtes füüsilist vägivalda – tiris juustest - ning 2018.aasta veebruaris ähvardas O P tapmisega. Nagu kinnitasid nii O P kui D P , on Mikhail Simtsov muudelgi juhtudel O P suhtes vägivalda tarvitanud ja seda eelkõige siis, kui alkohol emotsioonidelt „pidurid maha võtab“. Ja mõnikord pole alkoholi tarviski, nagu kohtuistungil kõik protsessiosalised on näinud, kui Mikhail Simtsov kannatanu karjuma ja kannatanut loomaks sõimama hakkas. See on taust, mille tõttu O P ja Simtsovi püsiv kooselu 2017.aastal läbi sai ja miks on täiesti mõistetav, et O P Mikhail Simtsovi kardab ja temaga lähisuhet ei soovi. O P sõnutsi tema poolt korduvalt Simtsovile öeldud sõnad, et igasugune suhe on läbi. Tekkib küsimus

§ 157

-3 kontekstis: kas Mikhail Simtsov sai aru, et ta O P tema tahte vastaselt kontakti otsides ja tema kohta teistelt pärides O P oluliselt häirib – ja kas ta üritas seda häirimist kuidagi vältida või vähendada? Vastus sellele küsimusele on, et jah – sai muidugi aru ja ei püüdnud vältida – pigem vastupidi. Seda tõendavad tema kirjad väga ilmekalt. Kohtu hinnangul sai süüdistatav oma tegevuse sisust väga hästi aru, sest kannatanu avaldas süüdistatavale korduvalt palveid lõpetada helistamist, mida näitas ka M. Simtsovile mitte vastamine ning üleskutsute tagasilükkamine. P oli Simtsovile teada andnud, et ei soovi Simtsoviga suhelda ning tahab, et Simtsov ta rahule jätaks. 5. Kohus on tutvunud Mikhail Simtsovi kirjadega, kus Simtsov O P hurjutab selle eest, et P on teise mehega suhted. Mikhail Simtsovi kirjadest kannatanule O P nähtub, et ta solvab, ähvardab ja alandab kannatanut. Ühes kirjas kirjutas M. Simtsov muuhulgas: “Sa said endale vaenlase kuni elu lõpuni. Sa läksid peitu ja arvad, et sinul läheb kõik hästi. See kuni mõni ajani. Ma seda kunagi sulle ei andesta. Kui sa arvad, et aastaga ma unustan ja jahtun maha, siis sa sügavalt eksid. Sa väga kibedalt kahetsed tehtut“. Teises kirjas kirjutas M. Simtsov muuhulgas: „Kohtu enda A , G ja nii edasi, et minu last selle tõpra kõrval ei oleks. Ära vii kuni patuni…. Tema jaoks oled sa jõletis. Oleme minu peres külas käinud, ja rahaliselt aitasime sind, ja selgus, et sa oled mäda…. Sa tunned mind!…. Küll oled ta tõbras! Istud vaikides! Kõik omal ajal!“. Kolmanda kirja sisaldab fraasid: „Olgu sa neetud! … Ole sa neetud kuni sinu viimase päevani!“. M. Simtsov solvab kannatanut värdjana ning jõletisena. Neljandas kirjas kirjutab M. Simtsov järgmise: „Ma muidugi saan aru, et sa oled oinas, kuid ei arvanud, et nii sügavalt! …..Mis puutub sinu A ütlen ma nii, et heaga see ei lõppe… Nähtavasti ei tunne ta mind ega ei tea kogu tõde ning seda, kes sa tegelikult oled! …. Noh ma alati teadsin, et sa oled rumal!“ 20 1-21-5320 Kirjad, mis vanglast tulid detsembris 2019, veebruaris ja märtsis 2020, olid täis vihast emotsiooni, sõimu ja ähvardusi. Kohus on arvamusel, et iga naisterahvast võiks häirida ja alandada, kui teda näiteks litaks (sutšara), tõpraks (tvarj), või oinaks (baran) sõimatakse. Ja kui mees, kes istub vangis naise vastu vägivalla tarvitamise pärast, kirjutab, et tuleb aasta pärast välja ja „siis sa väga kibedalt kahetsed kõike“ või lubab hakata massiliselt kaebusi kirjutama erinevatesse institutsioonidesse ja teha kõik selleks, et rikkuda inimese suhted tuttavate ja lähedastega. Või siis kirjutab, et kui naise uus elukaaslane suhtleb lapsega, siis on ta kas väga rumal või väga julge ja mees „saabub tsooni ja kohe uurib järele, kes too selline on“ ja kasvõi oma elu hinnaga teeb mees kõik, et naise uus elukaaslane lapse kõrvale ei jää. O P kinnitas kohtus, et teda need kirjad hirmutasid, sama kinnitas ka psühholoog N S oma aruandes. Kirjade sisu põhjal otsustades ei ole kahtlust, et hirmutamine ja alandamine oli ka kirjutaja eesmärgiks. Ilmselgelt oli Mikhail Simtsovil selleks ajaks ka teada, et tema telefonikõned ja kirjad O P häirivad ning O P temaga suhelda ei soovi. Seega on juba ainuüksi nende kirjade saatmisega kuriteokoosseis täidetud. M. Simtsov rikkus kannatanu vaimset seisundit ja kannatanu hakkas tundma paanikahooge. Ta pidi pöörduma ohvriabi keskuse psühholoogi N S poole läbimaks rehabilitatsiooni. Kokkuvõtvalt on M. Simtsovi poolne tegevus häiriv, saadetud kirjade sisud väga ropud, solvavad, alandavad ning ähvardavad mitte üksnes kannatanu suhtes, vaid ka kannatanuga seotud inimese suhtes. Selline süüdistatava tegevus on ilmselgelt häiriv igale keskmisele mõistlikule isikule ning ei ole ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimsuhtlusest. Helistamiste arvu ning saadetud kirjade sisu arvestades ei jää ka keskmisele mõistlikule inimesele mingit kahtlust, et selline käitumisviis on ahistav ja normaalselt elukorraldust arvestades igapäeva elu oluliselt häiriv tegevus. Suhtluse täielikku katkestamist segab asjaolu, et P ja Simtsovil on ühine laps. O P tuleb au anda tema kannatlikkuse eest. Ta kõigest hoolimata lasi Simtsovil lapsega regulaarselt suhelda, nagu ka 2019.aasta novembris. Kaitsja märkis, et laste kasvatamine on mõlema vanema ülesanne ja kohustus ja kui isa pöördub ema poole seoses lapsega, olles rahulolematu paljude asjadega, siis selline pöördumine ei ole kaitsja arvates eraeluline ega tahte vastane eraellu tungimine. Siinkohal peab kohus esmalt märkima seda, et süüdistatava poolt kannatanule saadetud kirjad ei sisaldanud mitte üksnes ja ainult lapsega seotud suhtlust, vaid need sisaldasid hulgaliselt kannatanut halvustavaid, häirivaid ja ähvardavaid väljandeid, kus alandati ja sõimati kannatanu. Telefonikõnede osas on Mikhail Simtsov kohtus rääkinud, et helistas O P üksnes selleks, et lapsega suhelda ja muudele isikutele üleüldse ei helistanud. Mikhail Simtsovi enda vastuväide on kohtusaalis mitu korda kõlanud: tema ainus soov O P kontakti otsides oli suhelda lapsega. Isana ongi tal kahtlemata perekonnaseaduse järgi õigus oma lapsega suhelda ja hooldusõiguse peatamine ei tähenda, et tal oleks vanema õigused ära võetud. Küll aga rääkisid tunnistajad kohtus, et Simtsov uuris neilt just O P eraelu kohta – ja selleks perekonnaseadus talle luba ei anna. Mis puutub aga lapsega suhtlemisse, siis nagu nähtub kaitsja poolt kohtule esitatud kohtumäärusest lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise kohtuasjas, esitas Simtsov esimese taotluse kohtule esialgse õiguskaitse saamiseks alles 2021.aasta aprillis ehk aasta aega pärast talle telefonikasutuspiirangu kehtestamist. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on kogumis tõendatud see, et Mikhail Simtsov pani süüdistusaktis toodud ajal ahistava jälitamise kannatanu O P suhtes, nimelt ajavahemikul 21 1-21-5320 alates detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 Mikhail Simtsov, olles vangistuses, helistas korduvalt kannatanule O P , saatis kannatanule solvava ja ähvardava sisuga kirjad, kiusas teda. M. Simtsov sekkus kannatanu O P eraellu kannatanu tahte vastaselt, pärides kannatanu eraelu kohta kolmandatelt isikutelt. Seega täitis Mikhail Simtsov enda tegevusega ahistava jälitamise objektiivse koosseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluline häirimine eesmärgina eeldab kavatsetust. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019.a kohtuotsus asjas nr 1-18-7777). Seda, et selline süüdistatava käitumine hälbib normaalsest ühiskonnas aktsepteeritud isikutevahelisest suhtlusest ja see on ka keskmise mõisliku isiku kriteeriumist tulenevalt oluliselt häiriv tegevus analüüsis kohus juba eelnevalt. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on võimalik siiski anda hinnang ka süüdistatava tahtlusele nii teo kui ka tagajärje osas. Kohtu hinnangul pani Mikhail Simtsov toime ahistava jälitamise otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje osas. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Mikhail Simtsov tahtlikult korduvalt helistas kannatanule, saatis talle roputud, solvavad, alandavad ning ähvardavad kirjad, sekkus tema eraellu. Ta tahtis, et kannatanu tundis solvanuna ja alandanuna, et ta kartis süüdistatavat. O. P oli juba kannatanuna kriminaalasjas, kus M. Simtsov kohaldas tema suhtes kehalist väärkohtlemist ning ähvardas tapmisega ning tervise kahjustuste tekitamisega. Seega on süüdistatav Mikhail Simtsov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu seisukohal pani Mikhail Simtsov talle inkrimineeritavate kuritegude toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV. Karistus

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 22 1-21-5320 Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 59

mõttes Mikhail Simtsovi tegevuses ei esine,

§ 58

p 3 mõttes karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus kehalise väärkohtlemise toimepanemise teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Mikhail Simtsovi on varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, röövimise, sõiduki joobeseisundis juhtimise ning süstemaatilise varguste toimepanemise eest. Viimati, Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega on Mikhail Simtsov karistatud

§ 121

lg 2 p 2, § 120 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 20 päeva ja karistuse alguseks loeti vanglasse saabumist. Märkimisväärne on, et M. Simtsov pani toime kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise kannatanu O P vastu. Samas asjas on O P kannatanuks ahistavas jälitamises. Samuti pani M. Simtsov kehalise väärkohtlemise ja kelmuse toime pärast Viru Maakohtu 10.05.2019 otsuse väljakuulutamist ning enne vanglakaristuse kandmist, ahistava jälitamise pani ta toime ajal, mil kandis O P kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest vanglakaristust. Käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on M. Simtsov toime pannud pärast Viru Maakohtu 10.05.2019 otsuse kuulutamist ning enne karistuse ärakandmist.

§ 209lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud kelmuse tehiolusid ning tagajärge, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et kahjusumma ei ole suur ning ohver ise polnud ka eriti hoolas oma vara kaitsma, asub kohus seisukohale, et M. Simtsovi süü aste pole suur ning ta väärib karistust

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid, raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, minimaalse vigastuse olemasolu ning seda, et esineb karistust raskendav asjaolu

§ 58mõttes – tegu pandi toime alaealise vastu, asub kohus seisukohale, et M.

Simtsovi süü aste ei ole suur ning ta väärib karistust

§ 121lg 2 p 2, 3 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 157-3 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud ahistava jälitamise tehiolusid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et M. Simtsov pani kuriteo toime sama isiku vastu, kelle suhtes ta on ka varem kuritegusid toime pannud ning vanglakaristuse kandes, asub kohus seisukohale, et M. Simtsovi süü aste pole suur ning ta väärib karistust

§ 157-3 lg 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalses määras.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 6 kuud vangistust. 23 1-21-5320 On tuvastatud, et Mikhail Simtsov pani kuriteod toime pärast Viru Maakohtu 10.05.2019 kohtuotsuse kuulutamist ning enne karistuse ärakandmist. Seega

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 23 päeva vangistuse (seisuga 29.11.2021) võrra. Liitkaristuseks mõistab 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2019 kuni 02.12.2019, s.o 15 (viisteist) päeva. Kandmata karistuseks on 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Karistuse aja algust tuleb arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.11.

1. Kohus kohaldab Mikhail Simtsovile antud kriminaalasjas tõkendit vahistamine. Tõkend tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni, seejärel tühistada. V. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Kannatanu N OÜ (volitatud esindaja V Z) esitas hagiavalduse kostja Mikhail Simtsovi vastu. V Z avaldas, et ajavahemikul 12.11.2019 kuni 14.11.2019 kella 11.17 Mikhail Simtsov pettuse teel, teades, et ei suuda teenuse eest tasuda, majutus N S H aadressil XXX, kasutas hotelli teenuseid ning lahkus hotellist teenuste eest maksmata. Kahju moodustab 1684,50 eurot. N OÜ soovib kuriteoga tekitatud kahju suuruses 1684,50 eurot väljamõistmist süüdistatava poolt. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid: N OÜ koostatud arve, avaldus. Hageja palub VÕS §-st 1043 hüvitada temale õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 1684,50 eurot. Otsuses toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et Mikhail Simtsov puhkas ajavahemikul 12.-15.11.2019 N S H majutuspaketi „Baltimaade maitse“ alusel. Ta kasutas hotelli teenuseid ning välja kolimisel selle eest ei maksnud. Ta tekitas N OÜ-le varaline kahju summas 1684,50 eurot. Nõude suurus on tõendatud kogutud materjalidega. Toimikus on N OÜ 15.11.2019 arve summas 1684,50 eurot ning toa nr XX kohta koostatud tšekid. Maksumus kolme öö eest on 705 eurot (makse ühe öö eest on 235 eurot). Toimikus on 26 tšekki kokku summas 979,50 eurot: L B 2011880 summas 144,90 eurot, L B 2011912 summas 20 eurot, L B 2011904 summas 84,10 eurot, L B 2011913 summas 40 eurot, L B 24 1-21-5320 2011911 summas 5,60 eurot, L B 2011914 summas 40 eurot, L B 2011920 summas 32 eurot, L B 2011931 summas 5,30 eurot, L B 2911924 summas 30 eurot, L B 2011943 summas 100,10 eurot, L B 2011928 summas 50 eurot, P B 2022750 summas 56,60 eurot, P B 2022767 summas 4,50 eurot, P B 2022789 summas 152,50 eurot, P B 2022794 summas 27,60 eurot, W B 2044643 summas 9,50 eurot, W B 2044650 summas 9,50 eurot, W B 2044671 summas 9,50 eurot, W B 2044675 summas 18,60 eurot, W B 2044688 summas 23,40 eurot, W B 2044676 summas 9,50 eurot, W B 2044752 summas 9,50 eurot, W B 2044682 summas 22 eurot, W B 2044759 summas 9,50 eurot, S S G 2020 summas 25,30 eurot, W M summas 40 eurot. Toimikus on ka Mikhail Simtsovi 16.11.2019 allkiri, millega ta kinnitas, et puhkas hotellis N 3 päeva ning selle eest ei maksnud, sest ei olnud raha. Summa hotelli ja osutatud teenuste eest moodustab 1640 eurot. Ta kohustus tagastama selle summa osade kaupa lähimal ajal. Kohtu hinnangul on kannatanu hagi põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning väljamõistmisele süüdistatavalt Mikhail Simtsovilt. VI. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Toimikus on DVD-R plaat 19.12.2019 alaealise L P ülekuulamise videosalvestusega ning DVD-R plaat 22.11.2019 alaealise L P ülekuulamise videosalvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad DVD-R plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. VII. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ning kaitsjatasu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Mikhail Simtsovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuritegudega. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Mikhail Simtsovilt välja määratud kaitsja Andrei Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2843,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 3719,40 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
2. 25 1-21-5320 /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 26