← Eesti

2-22-38/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-38 Tsiviilasi J S hagi M S ja A S vastu elatise vähend

§ 2172lg 2 alusel, kuna muutus õiguslik olukord.

Muutunud asjaoludena toob hageja välja, et töötab vanglas valvurina ning elatise maksmiseks pidi ta tegema ületunde ja võtma öövahetusi, kuid hageja tervis sellist režiimi enam ei võimalda, mistõttu on ta sissetulek vähenenud. Hagiavalduse kohaselt avastas arst hagejal kõrgenenud vererõhu, uneapnoe sümptomid, oluliselt kõrgenenud kolesterooli ja vitamiinide vaeguse ning soovitas hagejal öösiti magada, mitte tööd teha. Hagiavalduse kohaselt sündis kostjate emal kolmas laps ja seetõttu saab ta lastetoetust kolme lapse peale 500 eurot, st 166,66 eurot mõlema kostja kohta. Hageja toob välja, et kehtiva perekonnaseaduse § 101 arvutuste kohaselt on ühe kuu elatis kummagi kostaja kohta 160,11 eurot (200+43,44-(166,66/2)=160,11). Hageja palub menetluskulud jätta kostjate seadusliku esindaja kanda, kuna ta ei nõustunud elatise kohtuvälise vähendamisega. Hageja selgitas 13.10.2022 toimunud kohtuistungil, et

  1. aasta sissetulek oli 31 925,08 eurot,
  2. aastal 31 788,43 eurot.
  3. aastal oli hageja sissetulek väiksem kui eelnevatel aastatel, kuna hageja ei teinud nii palju ületunde. Hageja mäletamist mööda on tema
  4. aasta brutopalk 1786 eurot koos lisatasudega. Hagejal on kaks last, kellele ta maksab elatist. Hageja lepinguline esindaja selgitas istungil, et selle aasta eest nõuab kohtutäitur hagejalt mõlema lapse eest kokku 3337,2 eurot ning hageja on võimetu maksma täituri poolt nõutavat summat. Jaanuarist alates maksab hageja igakuiselt kehtiva seaduse järgi kostjatele 344 eurot, mis on umbes poole vähem kui kehtiva kohtulahendi järgi välja mõistetud. Kostja seisukoht
  5. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad hagi jätta rahuldamata. Kostjate sõnul tegi hageja öövahetusi ja ületunde juba valvurina tööle asudes. Kostjad on seisukohal, et arvestades hageja varasemat sissetulekut ning asjaolu, et hageja põhipalk ei ole vähenenud ning ületunde ja öövahetusi on teinud hageja vabatahtlikult ja enda soovil, ei sea hagejat olukorda, kus tal puudub majanduslikult võimalus tasuda elatist vastavalt tsiviilasja 2-1810263 otsusele. Kostjate ema saab lastetoetusi järgnevalt: M S 60 eurot, A S 60 eurot, H L 100 eurot. Lastetoetuste kogusumma on 220 eurot ehk üle kahe korra väiksem kui hageja poolt kohtule hagiavalduses esitatud summa. Kohtuväline elatise vähendamise soov edastati kostjate emale 04.01.2022 ehk päev hiljem kui hageja esitas kohtule hagiavalduse. Hageja on kostjate ema teavitanud, et ei plaani tsiviilasja 2-18-10263 otsust täita ja maksab edaspidi ühe kostja kohta elatist 160,11 eurot kuus. Varasemalt teavitas hageja elatise vähendamise soovist kostjate ema, kui ema oli sunnitud hageja poole pöörduma seoses õigeaegselt elatise maksmata jätmisega, mida hageja põhjendas seda majanduslike raskustega. Kostjad on seisukohal, et maksetega viivitamine ning välja toodud majanduslikud raskused on olnud pahatahtlikud katsed hiilida kõrvale kohustusest pidada ülal kostjaid vastavalt tsiviilhari 2-18-10263 otsusele. Kostjate selgituste kohaselt on hageja alates tsiviilasja 2-18-10263 otsuse tegemisest täitnud kohustust osaliselt. Kostjate hinnangul näitab see hageja meelsust enda alaealisi lapsi ülal pidada. Kostjad viitavad, et vastavalt perekonnaseadusele makstakse elatist iga kalendrikuu ette. 31.12.2019 teostas hageja jaanuari 2020 elatise summas 540 eurot ehk ühe lapse kohta 270 eurot, seda olenemata asjaolust, et alates 01.01.2020 oli elatise miinimumsumma 292 eurot lapse kohta ehk hageja oleks pidanud tasuma 584 eurot. Ka perioodil 31.05.2020 kuni 31.03.2021 on hageja teinud tsiviilasja 2-18-10263 otsusest väiksemaid elatise makseid. Kostjad on seisukohal, et antud asjaolu ei tulene hageja majanduslikust seisust, vaid näitab hageja meelsust seadusest tulenevat kohustust täita. Kostjate selgituste kohaselt on kostjate kasvatamine jäänud hageja poolt täielikult kostjate emale, hageja kohtus ema teadmisel kostjatega
  6. aastal vaid ühe korra ning kohtumine kestis alla kahe tunni. Kostjad ei pea kompromissi sõlmimist tänaseks enam võimalikuks. Kostjad paluvad kohtul jätta hagi rahuldamata, jätta jõusse 2-18-10263 otsus elatise maksmise osas ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjate seaduslik esindaja selgitas 13.10.2022 toimunud kohtuistungil, et kostjad mõlemad saavad lastetoetust 60 eurot, hageja räägib lasterikka pere toetusest, kuigi kolmas laps ei ole hageja laps. Koos lasterikka pere toetusega laekub kostjate emale kõigi laste pealt kokku 500 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte esitatud tõendeid, eelnevate kohtmenetluste raames esitatud asjaolusid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  8. Hagejalt on Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega välja mõistetud elatis M S ülalpidamiseks pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast ning A S ülalpidamiseks pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse (

) § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Hageja tugineb elatise vähendamise nõudes

§ 2172

lg-le 2, mis näeb ette kohustatud vanema õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem ei nõustu

§ 2172lg-s 1 nimetatud elatise summaga, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele.

Samuti tugineb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1, kuna muutusid otsuse aluseks olnud asjaolud. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades kohtul võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

  1. Tsiviilasjas 2-18-10263 nõudsid kostjad hagejalt seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks. Hageja vaidles tol korral hagiavaldusele vastu põhjustel, et hageja tegeleb olulisel määral laste ülalpidamisega ise ehk täidab ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil lapsed tema juures viibivad. Harju Maakohus leidis 28.02.2019 otsuses, et ei esinenud aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Käesolevas asjas tõi hageja hagiavalduses välja, et võrreldes
  2. aasta Harju Maakohtu otsuse tegemise ajaga on tänaseks hageja sissetulek vähenenud tema tervise tõttu ning kostjate emal sündis kolmas laps, mistõttu on suurenenud kostjate emal saadav lastetoetus.
  3. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3, 4, 5 ja 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli baassummaks 200 eurot, 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
  3. Kohus leiab, et tegemist on olulise muudatusega seaduses, mistõttu on põhjendatud elatist muuta selliselt, et see vastaks
  4. jaanuarist 2022 jõustunud

redaktsioonile. 8. Kuna hageja esitas hagiavalduse 03.01.2022, mil baassumma oli 200 eurot, kui alates 01.04.2022 on baassumma suurenenud, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada kahte perioodi eraldi. 8.1 Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 1448 eurot, millest 3 protsenti on 43,44 eurot.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lähtuvalt vanema varalisest seisust. Rahandusministeeriumi üldkättesaadavaks tehtud ametnike 2021. aasta palgaandmete kohaselt oli hageja eelmise aasta keskmine sissetulek 2 236,65 eurot kuus (https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsusedplaneeringud/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed). Kohtu hinnangul on lapsele makstava miinimumelatise summa arvutamisel mõistlik liita baassummale 3 protsenti kohustatud vanema sissetulekust – mitte üldisest keskmisest brutokuupalgast – milleks on 67,10 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda ühele lapsele elatist 267,10 eurot (200+67,10). Seda kinnitab ka õiguslikku tähendust mitteomav Justiitsministeeriumi poolt loodud elatisekalkulaatori arvutus (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). 8.2 Alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning millele liites 3 protsenti hageja sissetulekust, teeb ühele lapsele makstava elatise suuruseks 276,30 eurot (209,20+67,10). Seda kinnitab ka elatisekalkulaatori arvutus. 9.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostjate seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et ta saab lastetoetust kõigi kolme lapse pealt kokku 500 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lasterikka pere toetuse arvestamine on samas seadusandja tahet silmas pidades reeglina õigustatud juhul, kui lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 7). Antud juhul on lapsi peamiselt kasvataval vanemal ja hagejal üksnes kaks ühist last. Antud juhul ei esine ka erandlikke asjaolusid nagu hageja kasuvanemasuhe lapsi kasvatava vanema kolmanda lapsega, mis võiks erandina õigustada kolmanda lapse tõttu makstava lasterikka pere toetuse elatise vähendamisel arvesse võtmist. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha vaid pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest, kuid mitte lasterikkapere toetusest. Seega on ühele kostjale kohustatud hageja maksma perioodil 03.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist 237,10 eurot (267,10-60/2) kuus ning alates 01.04.2022 246,30 eurot (276,30-60/2) kuus. 10.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostjad on välja toonud, et hageja kohtus kostjatega 2021. aastal vaid ühe korra ning kohtumine kestis alla tunni. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud ega esitanud ka väiteid või tõendeid selles osas, et kostjad viibivad hageja juures vähemalt seitse päeva kuus. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust elatist selles osas vähendada. 11.

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja I on sündinud aastal 2008, kostja II on sündinud aastal 2012. Seetõttu ei kohalda kohus

§ 101

lg-st 7 tulenevat elatise vähendamist teise lapse puhul, kuna kostjate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 12.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, sealhulgas tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata ka selle vanema võimalusi sissetulekut saada, ning piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust ka muu vara arvel. Hageja on jätnud tõendamata enda väited, mis puudutavad tema sissetulekute vähenemist tervisest tulenevatel põhjustel. Kohtu hinnangul on usutav, et vahetustega töö võib olla väsitavam kui töö stabiilsetel päevastel kellaaegadel, kuid hageja ei ole viidanud hagiavalduses konkreetsetele terviseprobleemidele, mis vähendaksid tema töövõimet. Hageja töötab jätkuvalt vanglas valvurina, kellele üldtuntult kehtivad kõrgendatud tervisenõuded, mida reguleerib täpsemalt justiitsministri 22.01.2013 määrus nr

  1. Seega on kohus jõudnud veendumusele, et hageja terviseprobleemid ei ole sellised, mis annaksid aluseks arvata, et hageja töövõime on langenud. Kohus peab oluliseks märkida, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12, p 15). Kui töölaad ei ole hageja tervisele sobiv, tuleb hagejal oma kohustuste täitmiseks leida töö, mis võimaldab hagejal oma kohustusi kostjate ees täita.
  2. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada osaliselt. Perioodi eest 03.01.2022 kuni 31.03.2022 tuleb hagejal kostjatele elatist maksta summas 474,20 (237,10 x 2) eurot kuus ning alates 01.04.2022 492,60 eurot (246,30 x 2) kuus.
  3. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.