KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-323 Tsiviilasi M H hagi R H vastu elatise vähendamise nõudes ja R H vastuhagi M H vastu elatise suurendamise nõudes Hagihind hagihind 1 259,19 eurot vastuhagi hind 501,53 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastukostja): M H (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja (vastuhageja): R H (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: V R (e-post xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta läbi vaatamata R H vastuhagi M H vastu osas, milles elatise suurendamist on taotletud perioodi eest alates 01.07.2022 kuni R H täisealiseks saamiseni. 2. Rahuldada hagi osaliselt. 3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 väljamõistetud elatise suurust järgnevalt: otsusega tsiviilasjas 2-18-8718 3.1. vähendada alates 10.01.2022 kuni 13.07.2022 M H R H kasuks väljamõistetud elatise suurust 124,38 euroni kuus; 3.2. vähendada alates 14.07.2022 kuni R H täisealiseks saamiseni (so kuni 11.05.2034) M H R H kasuks väljamõistetud elatise suurust null euroni kuus. 4. Jätta R H vastuhagi M H vastu elatise suurendamise nõudes täies ulatuses rahuldamata. 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue 1. Hageja on kostja isa. 27.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-18-8718 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 142,41 eurot alates 06.06.2018 kuni 31.12.2018 ja 139,91 eurot alates 01.01.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Lapsega suhtlemise kord oli reguleeritud 04.05.2018 kohtumäärusega, kuid alates 2020.a. algusest lapse ema jättis last rohkem hageja juurde, kui suhtluskorras määratud oli. Hageja pani lapse 2020.a. ujumistrenni ja 2021.a. septembri lõpust eelkooli. Hageja kannab lapsega seotud kulutusi keskmiselt 216,90 eurot kuus. Lapse isa soetab lapsele elamiseks, lapse arenguks vajalikke asju ning teeb koos lapsega arendavaid tegevusi. Kui mõlemad vanemad veedavad lastega võrdse osa ajast ja teevad ka laste ülalpidamiseks kulutusi võrdses ulatuses, täidavad mõlemad vanemad oma ülalpidamiskohustust vahetult ja elatise maksmiseks alust ei ole. Hageja palub vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsusega tsiviilasjas 2-18-8718 väljamõistetud elatis nullini alates hagi esitamisest 10.01.22 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja viibib hagejaga kuni 20% ajast. Lapse eelkooli ja ujumistrenni panek ei olnud lapse emaga kooskõlastatud. Täiendav ujumistrenn ei ole põhjendatud, sest lasteaias juba on ujumistunnid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhageja esitatud väited ja nõue 3. Alates 27.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemisest on lapse vajadused tõusnud, moodustades käesoleval ajal 637,76 eurot kuus. Arvestades maha lapsetoetusega kaetud osa 60 eurot, on vajadused kokku 577,76 eurot, millest vastuhagi kostjale langev osa on 288,88 eurot. Lapse vajadused on muutunud seoses sellega, et laps on suuremaks kasvanud ja tema huvid on muutunud, laps viibib rohkem aega emaga, kuna viimase töökorraldus on muutunud ja öiseid vahetusi on vähem. Seega on ema kanda suurenenud söögikulud, meelelahutus jm. Lisaks on käesolevaks hetkeks kallinenud kõik hinnad, nii teenused (meelelahutus, spa
- jm)kui ka elamispinnaga seonduv (elekter, küte jm). Vastuhageja palub suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsusega tsiviilasjas 218-8718 väljamõistetud elatist 288,88 euroni alates vastuhagi esitamisest 19.03.22 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastuhagi kostja seisukohad 4. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kohus peaks arvestama kui palju viibis laps tegelikkuses kummagi vanema juures 2021.a. 2022.a. jaanuaris-märtsis viibis laps küll rohkem emaga, kuid pikema aja perioodi jooksul veetis laps enam-vähem sama aja mõlema vanemaga. Vastuhagis märgitud kulud lapsele on ülepaisutatud, tegelikkusele ei vasta kulu riietele 158 eurot kuus. Välja on toodud ka kulutusi, mis ei ole lapse esmavajadusteks, nt spaa. Lapsel ei ole mingeid erivajadusi, mis põhjendaksid keskmisest suuremaid kulusid. Vastukostja palub vastuhagi jätta rahuldamata. 2 Vastuhagi nõude osaline tagasivõtmine 5. 30.06.2022 menetlusdokumendis märkis vastuhageja, et seoses uue suhtluskorra kehtestamisega, mille kohaselt laps elab üle nädala kummagi vanema juures, soovib ta elatise suurendamist mitte kuni lapse täisealiseks saamiseni, vaid kuni 30.06.2022. Vastuhageja kinnitas 13.09.2022 kohtuistungil, et soovib oma nõude menetlemist järgmises formuleeringus: suurendada Tallinna Ringkonnakohtu otsusega väljamõistetud elatist 288,88 euroni alates vastuhagi esitamisest 19.03.2022 kuni 30.06.2022. Vastuhagi kostja osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 424 lg 1 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab vastuhageja nõude seoses tagasi võtmisega TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel osaliselt läbi vaatamata osas, milles elatise suurendamist on taotletud perioodi eest 01.07.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 6. Kohus tuvastab, et Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsusega tsiviilasjas 2-18-8718 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 01.01.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni 139,91 eurot kuus (otsus dtl 72-79). 7. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11). 8. Hageja väitel on muutunud lapsega suhtlemise kord: hageja on veetnud lapsega rohkem aega koos ning kandnud tema kulusid vahetult. Kohtule on esitatud 15.06.2022 kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-1843 (dtl 478-484), mille kohaselt laps elab kummagi vanema juures kordamööda nädala. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist jõustus kohtumäärus 14.07.2022. PKS (perekonnaseadus) § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491, p 13.1). Lapse ema nõustus 13.09.2022 kohtuistungil, et alates uuest suhtluskorra lahendist ei peaks hageja enam elatist maksma, kuna kumbki vanem annab vahetult ülalpidamist sel ajal, kui laps tema juures on. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue väljamõistetud elatise vähendamiseks nullini on põhjendatud ajaperioodi eest alates 14.07.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 9. Tulenevalt TsMS § 459 lg 1 saab kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hageja esitas hagi elatise vähendamise nõudes 10.01.2022. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 otsuse tegemise ajal reguleeris lapsega suhtlemise korda Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 3 määrus tsiviilasjas 2-18-472 (dtl 56-70), mille kohaselt oli isa suhtlemine lapsega seotud lapse ema töögraafikuga ja oli määratud järgmiselt: - kui ema töötab käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis: o kui ema töötab graafikujärgses öises vahetuses, siis viib ema lapse isa juurde esimese öise vahetuse õhtul vahetult enne ema tööle minekut ja isa viib lapse ema elukohta tagasi teise öise vahetuse õhtul kell 20.00, olenemata kas laps viibib päeval lasteaias või isa juures. Isa korraldab lapse viibimise lasteaias; o kui ema töötab päevases vahetuses algusega kell 8.00, siis viib ema lapse lasteaeda või kell 7.20 isa juurde. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.30. Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.30; o kui ema töötab päevases vahetuses algusega kell 7.00, siis vanemate kokkuleppel läheb isa ema elukohta kell 6.00, tegeleb lapse hommikurutiiniga ja korraldab lapse viimise lasteaeda või enda koju. Kui laps on lasteaias, siis isa võtab lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui laps on isa juures, siis viib isa lapse ema juurde koju samal päeval kell 20.00. Kui isa mingil põhjusel keeldub minemast kell 6.00 ema koju, siis isa teatab emale ette 3 päeva ja sellel tööpäeval otsustab lapse päevakorralduse lapse ema; - kui ema ei tööta käesoleval ajal kehtiva graafiku järgi, siis: o igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval ja reedel isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20.00; o igal kalendri järgi paaris nädalal esmaspäeval isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lasteaiast (mitte enne kui kell 12.00) ja viib lapse ema juurde koju kell 20:00; o igal kalendri järgi paaris nädalal isa võtab lapse ema kodust kell 17.00 või lastaiast reedel (mitte enne kui kell 12.00 ja viib lapse ema koju laupäeval kell 20.00; alates 3. eluaastast viib lapse ema juurde koju pühapäeval kell 15.00; alates 5. eluaastast viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda või ema juurde koju. 10. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-186491, p 14.1). Lapsevanemad selgitasid 13.09.2022 kohtuistungil, et lapsega suhtlemine on sõltunud valdavas osas lapse ema töögraafikust, so samal viisil, nagu oli ette nähtud suhtluskorra määrusega. Seda asjaolu kinnitab ka vanemate e-kirjavahetus (dtl 19-36), millest nähtuvalt on ema saatnud igakuiselt isale andmed oma töögraafiku kohta. Esitatust ei nähtu, et lapsevanemad oleksid sõlminud pärast suhtluskorra lahendit kokkuleppe teistsuguse lapsega suhtlemise korra kohta. Vastupidi, kokkuleppe saavutamise võimatusele viitab asjaolu, et suhtluskorra muutmine toimus uue kohtulahendiga. Seetõttu ei oma asjas tähendust tegelik lapse viibimise aeg kummagi vanemaga, mille kohta on esitatud ülevaated (dtl 39-41, 292-293, 390-392, 438-453, 467-476) ning teave töögraafikute kohta (dtl 289-291, 283). Lapsega suhtlemine oli seotud lapse ema töögraafikuga juba 27.06.2019 kohtulahendi tegemise ajal ning asjaolud vastavas osas perioodil 10.01.2022-13.07.2022 muutunud ei olnud. 11. Mõlemad pooled on väitnud, et lapse vajadused 2022.a. on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud. Nähtuvalt 27.06.2019 kohtuotsusest tuvastas kohus, et lapse igakuiseid vajadused kokku on 459,83 eurot: vajadus eluase vahetult kantav osa (eur) ema 156,83 kokku (eur) 158,83 4 internet, tv toit ravimid transport lasteaed vaba aeg riided-jalanõud isa 2 ema 5 ema 70 isa 15 ema 30 isa 4,16 ema 7 isa 1,60 ema 61 ema 20 isa ca 25,161 ema 50 isa 12,08 5 85 34,16 8,60 61 45,16 62,08 459,83 Kostja väitel on 2022.a. kasvanud järgmised lapse vajadused seoses üldise elukalliduse tõusuga ning seoses sellega, et laps on saanud suuremaks: vajadus eluase internet, tv toit transport lasteaed vaba aeg riided-jalanõud ema poolt kantav osa 173 13,5 100 20 78,26 75 158 12. Eelmise kohtulahendi kohaselt arvestati ema eluasemekuluna kulusid laenule, kommunaalidele, kindlustusele ning eraldi elektrile, kohus tuvastas kulud vastavalt järgmiselt: laen koos kindlustusega lapse osa 112,83 eurot (kogukulu jagatud kahega), kommunaalid 40 eurot, elekter 4 eurot. Nähtuvalt kostja esitatud arvestusest (19.03.2022 menetlusdokumendi lisa 5) oli 2022.a. esimese kolme kuu lapsele langev osa laenu ja kindlustuse kulust keskmiselt 117,39 eurot kuus (poole laenu ja kindlustuse kulu 3 kuu keskmine, kuludokumendid dtl 308316), kulust kommunaalidele keskmiselt 54,91 eurot kuus (eelmine lahend arvestas viibimist isa juures vastavalt kehtinud suhtluskorrale suurusjärgus 30-40% ajast, sellest keskmine 35%; 65% kommunaalkulude jagatud pooleks 3 kuu keskmine, kuludokumendid dtl 302-307) ning kulust elektrile keskmiselt 9,77 eurot kuus (65% elektrikulud jagatud pooleks 3 kuu keskmine, kuludokumendid dtl 295-301), so kokku 182,07 eurot kuus. Võttes arvesse, et arvestuse aluseks olid esitatud jaanuari-märtsi andmed, so talvekuud, kus kulud on aasta lõikes kõrgeimad, hindab kohus keskmiseks vajaduseks seoses eluasemega ema poolt kantavas osas 170 eurot kuus. Seoses eluasemega tuvastas kohus eelmises lahendis isa poolt kantud kuludest 2 eurot kuus, so kulu elektrile ja veele. Hageja on välja toonud, et käesoleval ajal on kulu elektrile kokku keskmiselt 16,2 eurot kuus (maksed dtl 422-423), millest lapsele langev osa on hinnanguliselt 4 eurot kuus. Kohus ei saa eluasemevajaduse hindamisel arvesse võtta isa kulu laenule ja muudele kommunaalidele (va elekter ja vesi), kuna välja ei ole toodud, et tegemist oleks uute vajadustega, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud, so alates eelmisest lahendist muutunud asjaoludega. Seetõttu ei hinda kohus vastavate kulude tõendamiseks esitatud tõendeid dtl 408 ja 418-420. Kohus nõustub, et lapse kasvades suurenevad tema vajadused seoses telekommunikatsiooniteenustega, kohus hindab 6-aastase lapse vastava vastava kategooria kulud kokku 26,93 – ümardus 1,77 (isa kantud kulusid oli kokku 61,77 eur, mille kohus ümardas 60 euroni) 1 5 vajaduse põhjendatud ulatuseks 15 eurot kuus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on mõlema vanema kodus TV ja internet (arved dtl 379, 424), kohus arvestab lähtudes kehtinud suhtluskorra lahendist vanemate osad vastava vajaduse vahetul kandmisel 65% ja 35%, so ema 9,75 eurot ja isa 5,25 eurot. Nõustuda võib, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on toidukaupade hind oluliselt tõusnud, samuti on 6-aastase lapse energiavajadus suurem kui 2aastasel. Esitatu kohaselt kulub emal lapse toidule ca 100 eurot ning isal ca 50 eurot kuus. Kohus leiab, et kulu 150 eurot kuus toidule kokku on mõistlik ja põhjendatud. Toidukaupade hinnatõus mõjutab mõlema vanema kulutusi. Kostja ei ole aga kohtu hinnangul välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid lapse senisega võrreldes ligi 3 korda suuremat transpordikulu. Lasteaiaarvetega (dtl 330-332) on tõendatud kulu lasteaiale 2022. aastal 78,26 eurot kuus. Kohus leiab, et ka 2022.a.-l. katab ca 45 eurot kuus meelelahutusele ning 62 eurot kuus riietelejalanõudele 6-aastase lapse tavapärased mõistlikud vajadused nimetatud kulukategooriates. Suuremaid kulutusi riietele ei tehta igakuiselt. Vanematel on alati soovi korral võimalik kulutada rohkem, kuid sellisel juhul ei ole tegemist esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud tõendamaks kummagi vanema kantud kulutusi seoses riiete-jalanõude ja meelelahutusega (dtl 334-363, 431-432, 434-436, 525-526, 529-531). Kohus nõustub, et 6-aastasel lapsel on tekkinud täiendavad vajadused seoses koolimineku ettevalmistamisega, seonduvateks põhjendatud vajadusteks on nii hageja poolt välja toodud kulu eelkoolile, kui vastuhageja märgitud kulu õppematerjalidele, nagu raamatud või vihikud tähtede õppimiseks. Kohus tuvastab, et kulu eelkooli õppemaksule on keskmiselt 24 eurot kuus (32 eurot kuus 9 kuud aastas, leping dtl 813, maksed dtl 426-427), eelkooli eest on tasunud isa. Lisandub kulu õppematerjalidele, mille põhjendatud ulatuseks hindab kohus kuni 10 eurot kuus. Ema ostetud materjalide kohta on esitatud kuludokumente (dtl 527-528). Kohus arvestab, et selliseid materjale ei osteta igakuiselt. Kohus leiab ka, et 6-aastaseks saanud lapse põhjendatud vajaduseks on osalemine vähemalt ühes huviringis. Hageja on välja toonud, et laps käib ujumistrennis, mille eest isa tasub 40 eurot kuus (leping dtl 14-17, maksed dtl 428-429). Kuna kohtu hinnangul on igale lapsele põhjendatud vähemalt üks ring või trenn, ei ole asjassepuutuv vanemate vaidlus ujumistrenni otstarbekuse üle. Kohus asub seisukohale, et lapse igakuised vajadused 2022.a. on järgmised: vajadus eluase internet, tv toit ravimid transport lasteaed vaba aeg riided-jalanõud kooliks ettevalmistus trenn vahetult kantud osa (eur) ema 170 isa 4 ema 9,75 isa 5,25 ema 100 isa 50 ema 30 isa 4,16 ema 7 isa 1,60 ema 78,26 ema 20 isa ca 25,16 ema 50 isa 12,08 ema 10 isa 24 isa 40 kokku (eur) 174 15 150 34,16 8,60 78,26 45,16 62,08 34 40 641,26 13. Vaidlus puudub, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub emale, sellest ülejääv osa on 581,26 eurot. Võrreldes eelmise kohtulahendi tegemisega ei ole välja toodud oluliselt muutunud asjaolusid, 6 mis tingiksid ülalpidamiskohustuse jaotamise lapsevanemate vahel teisiti, kui võrdselt pooleks, mistõttu kohus ei hinda vanemate majandusliku seisundi kohta esitatud tõendeid (dtl 38, 294, kostja 30.06.2022 seisukoha lisa 1), st kummalegi vanemale langev osa on 290,63 eurot (581,26:2). Arvestades sellest maha isa poolt vahetult kantud osa 166,25 eurot (so eelneva tabeli II veerg „isa“), tulnuks hagejal anda hagi esitamisest kuni uue suhtluskorra lahendi jõustumiseni ülalpidamist täiendavalt rahas 124,38 eurot kuus (290,63-166,25). 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab varasema lahendiga väljamõistetud elatisemakseid alates hagi esitamisest (so 10.01.2022) kuni 13.07.2022 (k.
- a)124,38 euroni kuus ning alates 14.07.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni null euroni kuus. Kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. 15. Teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude üle ei sisalda ülevaade elatise maksetest (dtl 116-118), istungiprotokoll (dtl 485-488), lepitusmenetluse avaldus (dtl 513-517). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Samuti ei ole asjassepuutuvad vastuhageja tõendid seoses tervishoiukuludega (dtl 333, 524), sest vastuhagis ei ole tuginetud vastava vajaduse suurenemisele (kulu eelmise lahendi järgi emal 30 eurot, vastuhagis 20 eurot). 16. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7