KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-696 Tsivi

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
2. Kostja on hageja isa. Harju Maakohtu 27.08.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6444 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 182,50 eurot alates 25.04.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on hageja vajadused kasvanud, samuti on kulud suurenenud seoses elukalliduse tõusuga. Hageja elab koos emaga, kostjaga kohtub keskmiselt 1-2 päeval kuus. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 27.08.2018 tagaseljaotsusega välja mõistetud elatist selliselt, et alates 16.01.2022 kostja peab tasuma hagejale elatist 213,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg-tes 3-5 sätestatud määras.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ela hageja koos emaga, vaid koos vanaemaga. Hageja ema ei osale hageja ülalpidamises. Samuti pole hageja vajaduste suurenemine tõendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 27.08.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6444 (dtl 179-181) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alates 25.04.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni (so 26.12.2033) 182,50 eurot kuus.
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11). 5.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Harju Maakohtu 27.08.2018 tagaseljaotsuse kohaselt olid lapse põhjendatud vajadused otsuse tegemise ajal kokku 365 eurot kuus ning hageja väidab nende vajaduste suurenemist käesoleval ajal järgmiselt: vajadus eluase toit tervishoid hügieen lasteaed riided ja jalanõud muud vältimatud püsikulud (majapidamiskulu 10 eurot, eelkool 45 eurot, taskuraha 20, sünnipäev 20 eurot, arendavad mänguasjad ja vihikud 30 eurot, suuremad ühekordsed väljaminekud (tõukeratas, voodipesu) 7,50 eurot) 27.08.2018 lahend (eur) 100 60 50 65 70 20 H väide (dtl 18, 209) 153 130 25 30 100 50 137,50 2 kokku 365 625,50 6. Kohus selgitas hagejale eelistungil, et eluasemekulu kohta tuleb esitada tõendeid, hageja tõendeid ei esitanud. Hageja väited eluasemekulu suurenemise kohta on seega tõendamata. Eelmise kohtulahendi ajal oli hageja 2-aastane, käesoleval ajal on 6-aastane (saab detsembris 7). Nõustuda võib, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on toidukaupade hind oluliselt tõusnud, samuti on 6-aastase lapse energiavajadus suurem kui 2-aastasel. Väidetud toidukulu 130 eurot kuus on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Lasteaiakulu osas selgitas hageja esindaja kohtuistungil, et seda tõendavad tema konto väljavõttelt nähtuvad maksed xxx Linnavalitsusele. Konto väljavõtetel (dtl 73-107, 184-206) puuduvad korrektsed selgitused, mille eest on ülekanded tehtud. 2021.a. septembrist 2022.a. juunini on linnavalitsusele makseid kogusummas 1 040,45 eurot, so keskmiselt 104,05 eurot kuus, sj on ühe makse selgitusel viidatud eelkoolile. Kohus saab aru, et linnavalitsusele on tasutud nii lasteaia kui eelkooli eest. Esitatu ei võimalda tuvastada, et lasteaiatasu oleks käesoleval ajal kõrgem kui 70 eurot kuus. Kohus nõustub, et 6-aastasel lapsel on tekkinud täiendavad vajadused seoses koolimineku ettevalmistamisega, seonduvateks põhjendatud vajadusteks on nii kulu eelkoolile kui raamatutele-vihikutele. Vajadus seoses eelkooliga on konto väljavõtte alusel 34,05 eurot kuus ning mõistlik vajalik kulu õppematerjalidele kohtu hinnangul kuni 10 eurot kuus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt, mis valmis 2020.a. alguses, oli standardeelarve puhul 712aastaste laste keskmine kulu riietele ja jalanõudele 63 eurot kuus. Nimetatu valguses peab kohus veenvaks, et hageja vajadus riietele ja jalanõudele on käesolevaks ajaks kasvanud 50 euroni kuus. Samuti suurenevad lapse kasvades tema vajadused seoses meelelahutusega, seda nii mänguasjade ja spordivahendite jms ostmiseks, väikese taskuraha saamiseks, kui tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevadel osalemine). Kohus hindab nimetatud kulu põhjendatud ulatuseks 50 eurot kuus. Võttes arvesse ka hageja väiteid vähenenud kulude kohta arvestades eelmise kohtulahendi tegemise ajast, asub kohus seisukohale, et hageja igakuised vajadused on järgmised: eluase toit tervishoid hügieen lasteaed kooliks ettevalmistus (eelkool, õppevahendid) riided ja jalanõud meelelahutus majapidamiskulu kokku 100 130 25 30 70 35,05 50 50 10 500,05 7.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja vajadustest on lapsetoetusega kaetud 60 eurot, jagades ülejääva osa lapsevanemate võrdselt, on kostja osa 220,03 eurot kuus.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3-5 alusel ühele lapsele arvestatud elatise miinimummäär ajavahemikul 16.01.2022 – 31.03.2022 oli 213,44 eurot kuus, alates 01.04.2022 on 225,64 eurot kuus. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II lausest saaks kohustust ülalpidamise andmiseks vähendada alla

§ 101lg 1 sätestatud määra üksnes mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks on

§ 102

lg 2 järgi mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, mis 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 3 saaksid olla hinnatavad mõjuva põhjusena ülalpidamise andmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra kostja kohtu hinnangul välja toonud ei ole.

Mh ei mõjuta kostja kohustust ülalpidamise andmiseks küsimus sellest, kas ja mis ulatuses on olnud laps vanaema juures hoida ning kohus ei hinda seonduvalt esitatud tõendit vanaema selgitus (dtl 155-156). Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Seetõttu ei oma asjas tähendust ka tõendid vanemate majandusliku seisundi kohta (dtl 110-112, 161). 8. Kohus rahuldab hagi ja muudab 27.08.2018 kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust selliselt, et alates hagi esitamisest (16.01.2022) kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjal tasuda hagejale elatist 213,44 euroni kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101

lg-tes 3-5 sätestatud määras, st alates 01.04.2022 igakuiselt 225,64 eurot ja maksete suurus muutub iga aasta

1. aprillil.
2. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas kostja on kohaselt täitnud eelmist kohtulahendit, millise asjaoluga seonduvalt on tõendina esitatud väljavõte (dtl 65). Kostja poolt pärast eelistungit esitatu (dtl 220-221) on tõendite tõlked, mida kohus asja materjalide juurde ei võtnud.
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4