Obsah (10)

§ 266§ 199§ 64§ 120§ 121§ 68§ 65§ 202§ 69§ 75

1-16-2422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2422 (15233001126) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistung

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi; K.T süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Aleksandr Vassiljevi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 202 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav D.J Elukoht: xxx; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; xxx. Kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 12.08.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 9 päeva.

Karistus loeti täielikult ärakantuks. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 06.10.2015. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav K.T Elukoht: xxx; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; xxx. Kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 10.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 19.01.

1. Kannab karistus kohtuotsuse 10.03.2016 järgi alates 10.03.
2. 1 1-16-2422 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Süüdistatav Aleksandr Vassiljev Elukoht: xxx; registreeritud aadressil xxx; isikukood: 38111022213; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimane: - 22.01.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi

§ 64lg 1, § 65 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 10.06.2016 RESOLUTSIOON Mõista D.J osaliselt õigeks

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi esitatud süüdistuses, so 02.07-05.07.2015 episoodis (kannatanu xxx). Tunnistada D.J süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi (sh süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud episoodis) ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada D.J süüdi

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Tunnistada D.J süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista D.J-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.J vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2015 kuni 15.01.2015, so 2 (kaks) päeva, alates 17.01.2015 kuni 18.01.2015, so 2 (kaks) päeva, alates 14.05.2015 kuni 15.05.2015, so 2 (kaks) päeva, kokku 6 (kuus) päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista D.J-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus – 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. 2 1-16-2422 Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.10.2015. D.J-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Tunnistada K.T süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K.T vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud vangistust - ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista K.T-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 3 (kolm) kuud vangistust - ning ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva ning mõista K.T-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.03.2016. K.T-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Tunnistada Aleksandr Vassiljev süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Aleksandr Vassiljev süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Vassiljevit vangistusega 10 (kümme) kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 6 (kuus) kuud vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2016 kuni 19.01.2016, so 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3 1-16-2422

§ 69

lg 1 alusel asendada Aleksandr Vassiljevile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 358 (kolmesaja viiekümne kaheksa) tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Aleksandr Vassiljevit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 sätestatule.

Ta on kohustatud: - elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Aleksandr Vassiljevile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu xxx (sünd. xxx) tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata: - Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia 12, Tallinn) tsiviilhagi 3056 (kolm tuhat viiskümmend kuus) euro ja 12 sendi nõudes; - Ergo Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht: A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn) tsiviilhagi 246 (kakssada nelikümmend kuus) euro nõudes ning - AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn) tsiviilhagi 206 (kakssada kuus) euro ja 17 sendi nõudes, kuna nimetatud isikud ei ole KrMS § 37 mõttes kannatanud. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D.J-ilt välja: - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1645 (üks tuhat kuussada nelikümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 36 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1745 (üks tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt välja: - kannatanu Rimi Eesti Food AS (registrikood 10263574, asukoht: Rakvere 71, Narva) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 16 (kuusteist) eurot ja 14 senti. Nimetatud 4 1-16-2422 summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE092200221001172813; Võlaõigusseaduse § 137 lg 1, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt ja D.J-ilt solidaarselt välja: - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx. Võlaõigusseaduse § 137 lg 1, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt välja: - kannatanu Fionamagic OÜ (registrikood 11945672, asukoht: xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 5860 (viis tuhat kaheksasada kuuskümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE622200221049760614; - kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu Eesti Ühistuliising OÜ (registrikood 11317579, asukoht: Pärnu mnt 326, Tallinn) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu Imhotepkomp OÜ (registrikood 11482887, asukoht: xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; Kannatanu FIE xxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu FIE xxx (registrikood xxx asukoht: xxx) kasuks summas 1515 (üks tuhat viissada viisteist) eurot. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid: - CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde; - sündmuskohalt äravõetud jalatsijälje fragmendid, kartongkarp, plastikkarp ja DNAproovid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 946, nr 988, nr 874, nr 876, nr 1014, nr 1031) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Spordikott, mis oli ära võetud D.J-ilt ja mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 994) - tagastada D.J-ile kohtuotsuse jõustumisel; - Jalanõud, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 1097) –tagastada kohtuotsuse jõustumisel D.J-ile; - kaks kummikinnast, LG pult, sinist värvi kott, EMC puur, haamer, kirves, taskulamp, puuride komplekt, mutrivõtmete komplekt, ketaslõikur „Elektromaš“, spordikott, gaasipliit, lihvimiskettad, raadiojaam, AEG automagnetoola, Blaupunkt automagnetoola, Pioneer automakk, kanister jahutusvedelikuga, seadmetepaneel, tõstuk ja mälupulk, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1079) - tagastada D.J-ile kohtuotsuse jõustumisel; - Jope ja 5 lusikat, mis võeti ära K.T-lt ja mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1068) – säilitada kuni omaniku tuvastamiseni asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis. 5 1-16-2422 Mõista D.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot 19 senti; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 35 (kolmkümmend viis) eurot; DNA-ekspertiisi nr 15EGE1020 kulud summas 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot; DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1100 kulud 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot; kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 690 (kuussada üheksakümmend) eurot ja 84 senti; kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. Määrata, et D.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1702,03 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056543 ning selgitus „D.J, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista K.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: pool DNA-ekspertiisi nr 15EGE1450 kuludest, so 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 senti; pool DNAekspertiisi nr 15E-GE0755 kuludest, so summas 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot; kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 300 (kolmsada) eurot ja 72 senti ning kaitsja Irina Gromtsevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 72 senti. Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. Määrata, et K.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1355,94 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056556 ning selgitus „K.T, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Aleksandr Vassiljevilt riigituludesse välja menetluskulud: pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1450 kuludest, so 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 senti; pool DNAekspertiisi (ekspertiisiakti nr 15E-GE0755) kuludest, so summas 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot; kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 216 (kakssada kuusteist) eurot. Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. 6 1-16-2422 Määrata, et Aleksandr Vassiljevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1330,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056569 ning selgitus „Aleksandr Vassiljev, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0982 kulud summas 741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot, DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0916 kulud summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja jäljeekspertiisi (ekspertiisiakti nr 15E-TJ0020) kulud summas 314 (kolmsada neliteist) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 06.10.2016. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 06.10.2016.a kell 16:00.Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: 1.1 D.J on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K.T on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Aleksandr Vassiljev on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 7 1-16-2422

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

§ 266

lg 2 p 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sisenemine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega.

§ 120

lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.

§ 202

lg 2 p 2 järgi on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine või turustamine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav D.J ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust Xx ja Juri Kovaljovi episoodidega. Samuti ei tunnista ta Xx tsiviilhagi. Lisaks eelnevale ei tunnista D.J end süüdi

§ 121ja 120 järgi kvalifitseeritavas episoodides.

Muus osas on ta süüdistusega nõus ning tunnistas ennast süüdi. Süüdistatav K.T tunnistas ennast süüdi kõikides temale etteheidetavates süütegudes. Ka süüdistatav Aleksandr Vassiljev tunnistas ennast täielikult süüdi

§ 199

järgi esitatud süüdistuses, kuid eitas

§ 202järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist.

1.2 D.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 16.04.2015 ajavahemikul kella 14.20-15.00, kasutades võtmeid, mis olid varastatud 09.04.2015 korterist aadressil: xxx grupis Xxiga xxx asuvast ja Xxle kuuluvast korterist panid toime televiisori maksumusega 279 eurot, sülearvuti Aser maksumusega 400 eurot, arvutihiire maksumusega 15 eurot, väärtust omamata rahakoti, milles olid Xx ja Xxi nimele ID-kaardid, plastikkaart terviserikke kohta Xxi nimele, SEB panga pangakaardid Xx ja Xxi nimele koos väärtust omamata pangakaardi internetiparoolidega, varguse, tekitades Xxle varalist kahju summas 694 eurot. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xx ütlused, mille kohaselt 16.04.2015 ajavahemikul kl 14:20-15:00 ta oma korteris ei viibinud, vaid viibis politseijaoskonnas. Kell 14:19 helistas talle D.J , kes palus temaga kohtumist kaupluse Prisma juures Narvas. Ta ütles, et ta oli hõivatud. 20 minuti pärast koju jõudes ning avanud oma võtmega korteriukse, avastas, et korterist on kadunud temale kuuluvad asjad: televiisor Philips, musta värvi korpuses, maksumusega 300 eurot; distantsjuhtimispult, musta värvi korpuses; valge televisioonikaabel; sülearvuti Acer, musta värvi korpuses, maksumusega 400 eurot; juhtmeta arvutihiir, bordoopunast värvi, maksumusega 15 eurot; musta värvi nahast rahakott, suurusega 10x10 cm. Rahakotis olid dokumendid, aga nimelt ID-kaart tema poja Xxi nimele; plastikkaart invaliidsuse kohta Xxi nimele; SEB plastikkaart tema nimele ning poja nimele; panga paroolikaart poja Xxi nimele ning panga parooli-kaart tema nimele. Kõik kaardid olid SEB pangast. Samuti Xx ülekuulamise protokollis märkis, et D.J viibis tema juures külas

1. või
2. aprillil ning peale tema lahkumist avastas välisukse võtmete ühe komplekti kadumise. Kannatanu 8 1-16-2422 kahtlustas D.J tema vara varguses ning teadis, et D.J-i hüüdnimi oli sakslane. Varastatud asjade maksumus on 715 eurot. (k 3, tl 1-12). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et varastatud võtmetel puudus varaline väärtus, aga kuna Xx kartis, et jälle võidakse vargus toime panna, siis vahetas peitluku ära. Luku vahetus maksis 170 eurot. Varalisi pretensioone tal ei ole, kuna kindlustusfirma kompenseeris kogu kahju. (k 1, tl 149-154). Viimast kinnitab ka toimiku materjalides olev dokument, millest nähtub, et ERGO Insurance SE on registreerinud kahjujuhtumi kindlustuslepinguga nr 2141570/
3. Kindlustusobjektiks on korter ja kodune vara aadressil xxx. (k 3, tl 32). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et maja on nelja trepikojaga 9-korruseline hoone. Trepikojal on metalluks, millel on fonolukk. Iga korrusel on neli korterit. Vaadeldav korter asub kuuendal korrusel. Korteril on pruun metalluks, mis avaneb väljapoole, uksel on üks lukk. Lukk on töökorras, visuaalse vaatluse käigus kahjustusi ei avastatud. Korteris kappide uksed on avatud. (k 1, tl 13-20). Kannatanu ütluseid varguse toimumise osas kinnitavad ka tunnistaja Xxi ütlused, millest järeldub, et kannatanult varastatud teler oli antud pandimajja. OÜ Mezola pandimaja laenulepingu nr A14841 ja kviitungi nr 150418-8 kohaselt andis Xx 17.04.2015 panti televiisori Philips 32PF, nr 8054482 ja sai 80 eurot ning 18.04.2015 ostis selle televiisori välja 92 eurot eest. (k 1, tl 26-31). Ülekuulamisel kahtlustatav Xx tunnistas, et ta teadis D.J umbes aasta. 2015 aprilli keskel, täpset kuupäeva Xx ei mäletanud, kohtus D.J-iga. D.J ütles, et tal oli olemas korteri võtmed, kust saab vargust toime panna, kuid ise ta sinna ilmuda ei taha, kuna naabrid võivad teda ära tunda. D.J tegi Xxile ettepaneku panna toime vargus, aga tema ise jälgis õues olukorda. Xx kohtus D.J-iga Mõisa 12 maja juures Narvas. D.J oli oma tumesinise sõiduautoga Saab. Nad sõitsid autoga Pähklimäe 2 maja juurde. D.J andis Xxile võtmed ja nimetas korteri aadressi. Nad leppisid omavahel kokku, et Xx varastab korterist televiisori ja sülearvuti. Xx väljus maja nr 2 juurest ja läks majja nr 4, et panna toime vargus korterist nr
4. D.J jäi autosse Pähklimäe 2 juurde teda ootama. Xx võttis korterist, vist köögist, sülearvuti ja rahakoti, mõeldes, et seal oli raha. Ta pani asjad kotti, mille leidis korterist. Võttis toast televiisori. Televiisori peitis seejärel trepikojas
5. korruse prügišahti taha. Peale seda läks sülearvuti ja rahakotiga D.J-i juurde autosse. Tee peal viskas kusagile haljasalale korteri võtmed. Jättis autosse koti koos sülearvuti ja rahakotiga. D.J sõitis minema, aga Xx pöördus trepikotta tagasi ja võttis televiisori. Järgmisel päeval kohtus Xx D.J-iga ning nad viisid televiisori D.J-i autoga pandimajja. Xx pantis televiisori oma nimele. Televiisori eest saadi 80 eurot. Raha jagas D.J-iga pooleks. (k 1, tl 47-57). Fakti et vargus aset leidis ning selle pani koos Xxiga toime just D.J, kinnitavad eelkõige D.J-i enda ütlused. D.J on ise tunnistanud, et pani nimetatud varguse toime ning seletas, et tundis Xxt. Xx elas aadressil xxx. Üksvahe D.J elas tema korteris. Kui ta tema juures elas, siis võttis endale ühe komplekti võtmeid. Umbes
6. aprilli keskel, kohtus oma tuttava Xxiga. Nad hakkasid rääkima ning D.J ütles, et temal on olemas korteri võtmed, kust saaks varguse toime panna. Xx nõustus. Nad leppisid kokku, et Xx paneb varguse toime, aga D.J jälgib õues olukorda. Xx läks korterisse vargust toime panema, aga D.J ootas teda autos, naabermaja juures. Mõne aja pärast tuli Xx tema juurde ja tõi koti sülearvuti ja rahakotiga. Peale seda läks ta trepikotta tagasi, et televiisor ära tuua. Sülearvuti müüs D.J Venemaal maha. Kuhu jäi rahakott, seda ta ei tea. Järgmisel päeval viisid Xxiga televiisori pandimajja, mis asub aadressil Partisani 6, Narva. Xx pantis televiisori oma nimele. Said televiisori eest 80 eurot. Raha jagasid pooleks. (k 1, tl 58-66). 9 1-16-2422 D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus D.J osutas korterile, mis asub xxx, selgitades, et varastas selle korteri võtmed. Hiljem ta andis võtmed Xxile varguse toimepanemiseks sellest korteris. (k 3, tl 6882). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J grupis Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 694 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Ta läks sündmuskohale koos Xxiga olles eelnevalt kuriteo sooritamise plaani omavahel kooskõlastanud. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.1 D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 18.04.-19.04.2015 klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetamine maksab 67 eurot) Narvas, Tallinna maanteel maja nr 42 juurde pargitud ja xxxle kuuluvast sõiduautost Saab 9-5 registreerimisnumbriga xxx, pani koos Xxiga toime paneeli - millel asusid CD magnetofon, konditsioneer, kütusekulu ja temperatuuri andurid üldmaksumusega 380 eurot, varguse; kahjustasid pakiruumi kaant (vahetus maksab 100 eurot); pakiruumist varastasid kanistri õliga maksumusega 59 eurot; autorehvide pumba maksumusega 15 eurot; sõiduautost varastasid kaks Saab 9-5 logo üldmaksumusega 60 eurot, tekitades Xxle varalist kahju summas 681 euro. Kannatanu on kõnealuse sündmuse kohta andnud ütlusi, et elas aadressil xxx. 19.04.2015 umbes kell 10:50 väljudes majast, nägi, et tema autol Saab 9-5, reg nr xx oli katki löödud eesmise juhipoolse ukse klaas. Samuti oli kapott lahti ning akumulaatorilt oli üks klemm maha võetud. Lähemal vaatlusel selgus, et autost oli välja kistud roolist paremal pool asuv armatuurlaud. Armatuurlaual asusid CD-mängija, konditsioneer, kütusekulu ja temperatuuri andur. Samuti oli pagasiruumist varastatud pool kanistrit masinaõli. 18.04.2015 umbes kell 16:00 parkis auto maja taha parklasse aadressil Tallinna mnt 42. Varastatud armatuurlaua väärtuseks hindas kannatanu 380 eurot. (k 3, tl 87-92). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et kanister masinaõli maksis 58 eurot, kanister oli terve, maht 5 l. Pakiruumist varastati ka tume autorattapump maksumusega 15 eurot, vasakpoolse esiklaasi maksumus on 67 eurot. Mehhaanilise tegevuse tagajärjel oli vigastada saanud kapott, kapotil olid sügavad kriimustused. Töökojas kannatanule öeldi, et kapott on vaja ringi vahetada. Kapoti vahetuse maksumus on 100 eurot. Samuti auto kapotilt ja pakiruumi ukselt oli varastatud Saab 9-5 märgid - logod, ühe märgi maksumusega 30 eurot, kokku summas 60 eurot. Sel moel kannatanule tekitatud täiendav kahju on 301 eurot. Kokku on kahju 681 eurot. (k 3, tl 189-193). Kannatanu ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt sõiduauto Saab reg xx juhi poolne aknaklaas on katki löödud ning on näha, et salongist on võetud terve Saabile kuuluv paneel, mille küljes oli raadio, display ja puhuri suunajad. Juhi poolsest aknast sisse vaadates oli veel näha, et varastati aknaklaasi elektroonilised nupud 4 tk, millega saab aknaid kinni panna. Vaadates sõiduki Saabi esiotsa oli visuaalselt näha, et kapott oli lahti ning üks aku klemmidest oli lahti võetud, kuid aku oli alles. (k 3, tl 99). 10 1-16-2422 Asjaolu, et kõnealuse teo panid toime just Xx ja D.J , kinnitavad nende endi ütlused. Ülekuulamisel tunnistas kahtlustatav Xx, et 2015 aprillis, täpset kuupäeva ta ei mäleta, pani koos D.J-iga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tallinna mnt 42 maja juurde. Koos D.J-iga möödusid öösel sellest majast ning nägid, et maja ette on pargitud sõiduauto Saab. Kuna D.J on ka sõiduauto Saab, siis nad otsustasid varastada autost detaile ja tagavaraosasid. Nad lõid autol aknaklaasi katki. Auto oli signalisatsiooni all. Nad tõstsid kapoti üles ja ühendasid klemmi lahti, et signalisatsioon välja lülitada. Peale seda ronisid autosse. Xx vaatas kindalaekast, mida võiks varastada. Xx mäletas, et võttis pagasiruumist pumba ja masinaõli. D.J tiris sel ajal esipaneelist magnetoolat välja. Varastasid kõik, mis tarvis oli. D.J võttis magnetoola endale. Pumba jättis Xx endale, aga õli jättis prügikasti juurde. D.J kontrollis peale vargust magnetoolat, tahtes seda enda autosse paigaldada, kuid see ei sobinud. (k 3, tl 47-57). Süüdistatav D.J tunnistas samuti oma süüd ning seletas, et 2015 aprillis, täpset kuupäeva ta ei mäleta, pani koos Xxiga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tallinna mnt 42 maja juurde. D.J tahtis varastada sellest autost magnetoola. Xxiga tulid varahommikul auto juurde, lõhkusid aknaklaasi ja tungisid autosse. D.J hakkas magnetoolat lahti ühendama, aga Xx võttis mingisugused asjad, mis asusid salongis ja pagasiruumis. Tahtis magnetoola paigaldada oma autosse, kuid see ei sobinud. (k 3, tl 58-66). Süüdistatava D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus D.J osutas kohale hoovis, kuhu oli pargitud sõiduauto Saab, kust nad koos Xxiga panid toime magnetoola ja teiste asjade varguse. Auto oli pargitud maja, korterite numbritega xxx, hoovi. (k 3, tl 68-82). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J grupis Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud ja lõhutud esemete kogus ning väärtus summas 681 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.

1. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 18.04.-19.04.2015 koos Xxiga Narvas, Tiimani 12 juurde pargitud ja Xxile kuuluvast sõiduautost Saab 3-9/D, registreerimisnumbriga 976BCM, juhipoolse ukse lõhkumise teel, panid toime magnetoola maksumusega 400 eurot, varguse, tekitades Xxile kahju nimetatud summas. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xxi ütlused, mille kohaselt ta elas aadressil xxx korteris. Aknad olid paraadna vastas küljel. Kannatanu omandis oli hõbedane sõiduauto Saab 9-3/D, 2002 väljalase, reg nr xxx, mis oli varustatud keskluku ja signalisatsiooniga. 18.04.2015 kella 20:00 paiku parkis sõiduauto trepikoja vastas. Sõiduauto uksed ja pagasiruum olid kesklukuga suletud. Pani auto signalisatsiooni alla. Pühapäeval, 19.04.2015 kella 08:00 paiku läks kannatanu õue ning kui tuli auto juurde, siis avastas, et juhipoolne uks polnud mitte suletud asendis vaid poolsuletud. Teised uksed ja pagasiruum olid suletud. Teinud juhipoolse ukse pärani lahti, avastas, et automagnetoola pesa, mis asub käigukasti ees, on tühi ning sealt tolknevad juhtmed. Magnetoola koos paneeliga oli puudu. Väike ümmargune padi, mida kannatanu endale taguotsa alla pani, oli juhiistmelt tõstetud eesmisele kaasreisija istmele. Tõstnud padja üles, avastas, et selle all lebab automagnetoola paneel ilma magnetoolata. Magnetoola on tehase 11 1-16-2422 oma, tootja on Saab, mudel on Saab SID
2. Kannatanu teatas, et magnetoola ilma paneelita ei tööta, nagu ka paneel ilma magnetoolata. Eraldi neid ei müüda. Tegi ringi ümber auto, mingisuguseid nähtavaid vigastusi sellel ei tuvastanud. Lukkudel puudusid kahjustused. Seega tekitati kannatanule vargusega materiaalne kahju summas 400 eurot. (k 3, tl 93-98). Hiljem lisas kannatanu, et talle käidi pärast pakkumas sarnast magnetoolat, mis temalt oli varastatud. (k3, tl 103) Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt käis pärast vargust kannatanu juures Xx ning pakkus talle 50 euro eest magnetoolat. (k 3, tl 106-110). Ülekuulamisel kahtlustatav Xx tunnistas ka ise, et pani koos D.J-iga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tiimani 12 maja juurde. Öösel, umbes 2015 aprilli keskel, läksid koos D.J-iga mööda Tiimani tänavat ja kui nad möödusid majast nr 12, siis nägid, et maja juurde pargitud sõiduauto Saab uksed polnud lukus. Nad astusid auto juurde, avasid uksed ja istusid kahekesi auto salongi. Xx vaatas, mis oli auto kindalaekas, leidis seal mingisuguse noa ja võttis selle endale. D.J tiris sel ajal magnetoolat esipaneelist välja. Kui D.J oli magnetoola välja tirinud, siis nad läksid autost minema. D.J varastas magnetoola, et panna see oma autossa, kuid see talle ei sobinud. Vist järgmisel päeval, täpselt ei mäletanud, andis D.J Xxile magnetoola, mille nad olid varastanud sõiduautost Saab aadressil Tallinna mnt 42, Narva, ja ütles, et Xx pidi selle magnetoola maha müüma sellele inimesele, kelle sõiduautost Saab nad öösel magnetoola ära varastasid. Kui Xx tuli maja juurde, siis helistas trepikotta ja küsis, millises korteris elas Saabi peremees. Temale öeldi korteri number ning Xx helistas fonoluku kutsepaneelilt korterisse. Xx ütles, et tema tuttaval on ka Saab ja tema tuttav müüs magnetoolat. Meesterahvas küsis, kust Xx teadis vargusest. Xx ütlesin, et oli pandimajas ning samal ajal oli tema pandimajas ja rääkis, et tal varastati autost magnetoola ära. Peale seda tuli õue elatanud meesterahvas ja vaatas magnetoolat. Xx pakkus kannatanule osta magnetoolat 50 euro eest. (k 3, tl 47-57). Süüdistatav D.J tunnistas samuti oma süüd ning seletas, et panid Xxiga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tiimani 12 maja juurde. Panid varguse toime aprillis. Nägid autot juhuslikult. Nad nägid, et auto oli lahti ning otsustasid autost varguse toime panna. Istusid Xxiga kahekesi auto salongi. Xx hakkas autost otsima asju, mida ta saaks ära varastada, aga D.J ühendas sel ajal magnetoolat lahti. D.J tahtis magnetoola enda autosse paigaldada, kuid see ei sobinud. Neil tekkis idee müüa Tallinna mnt 42 juurest sõiduautost Saab varastatud magnetoola Tiimani 12 sõiduauto peremehele. Xx võttis magnetoola ning käis üksinda otsimas Tiimani 12 auto peremeest ja magnetoolat müümas. (k 3, tl 58-66). Süüdistatava D.J-i seotust kõnealuse vargusega kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus D.J oskas osutada kohale hoovis, kuhu oli pargitud sõiduauto Saab, millest nad koos Xxiga panid toime magnetoola ja teiste asjade varguse. Auto oli pargitud aadressil Tiimanni 12, Narva. (k 3, tl 68-82). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J koos Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 400 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid - vara varguseks avati võõra sõiduki uks ning ühendati lahti selles olnud magnetoola. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12 1-16-2422 1.2.

1. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et 23.04.2015 ajavahemikul kella 07.15-16.10, kasutades Xxle kuuluva korteri aadressil: xxx võtmeid, mis olid varastatud ajavahemikul 22.04.-23.04.2015 sõiduautost, grupis Xxiga panid toime korterist aadressil: xxx kuldketi koos „Püha ema“ kuloniga kokku maksumusega 1500 eurot; tualettvee 5Avenue 30 ml maksumusega 15 eurot; Samsung telefoni maksumusega 15 eurot; meeste habemeajamispardli maksumusega 12 eurot; kehatemperatuuri mõõtmise termomeeteri infrapunase kiirgumisega maksumusega 30 eurot; digi-boksi puldi maksumusega 13 eurot; neli kilo OMA pesupulbrit maksumusega 6 eurot; šampooni maksumusega 2 eurot; Palmolive dušigeel maksumusega 2 eurot; kohvipaki maksumusega 5 eurot; spordikoti maksumusega 15 eurot; ehted (pärlid, kõrvarõngad, ketid) kokku summas 30 eurot; kolm kehtetut passi, abielutunnistuse, abielulahutamise tunnistuse, sünnitunnistused Xx ja tema tütre nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, tekitades Xxle varalist kahju üldsummas 1645 eurot. Varguse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige kannatanu ütlustega, mille kohaselt 23.04.2015 lahkus kannatanu kodust kell 07.
2. Pani välisukse lukku ühe võtmepöördega, kuna lukk viimase nädala jooksul temale teadmata põhjusel keeras lukku vaid ühe pöördega. Naasis koju tagasi kell 16.10, püüdis lukku avada, aga võti ei pööranud. Siis tõmbas lingist ja uks avanes. Sisenedes korterisse nägi, et tubades on asjad laiali loobitud ja temalt oli varastatud kuldkett ruudukujulise ripatsiga ikooniga „Püha jumalaema" maksumusega kokku 1500 eurot (keti pikkus 68 cm), kolm vana katkilõigatud passi, abielutunnistus, lahutustunnistus. Kannatanule on tekitatud varalist kahju 1500 eurot. (k 3, tl 111-116). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et 03.05.2015 avastas, et tema autost Audi A6 reg nr xxx kadus korterivõtmete teine komplekt, samuti oli kindalaekas asjade asetus rikutud, oli näha, et keegi oli tuhninud kindalaekas. Võtmed ta pani auto kindalaekasse 20.04.2015 paiku ja rohkem autost neid välja ei võtnud ja nende olemasolu ei kontrollinud. 23.04.2015 hommikul kannatanu märkas, et oli 22.04.2015 autot parkides unustanud auto parempoolse akna kinni panna. Aken oli lahti kogu öö umbes 10-15 cm. Autol signalisatsiooni ei olnud. Auto esipaneelil oli tema korteriühistu parkimiskaart, millel oli kirjas kannatanu korteri number. Kannatanu tahtis täpsustada, et varastatud ripats oli ovaalne, mitte ruudukujuline nagu esimesel ülekuulamisel mainis. Samuti ta täiendas korterist varastatud asjade nimekirja: tualettvesi 5Avenue, 30 ml, maksumusega 15 eurot; telefon Samsung punases korpuses koos akulaadijaga, telefon oli kodus ja seda ei kasutatud, telefoni maksumus koos akulaadijaga on 15 eurot; raseerija meestele, maksumusega 12 eurot; kraadiklaas infrapunakiirega kehatemperatuuri mõõtmiseks maksumusega 30 eurot; digiboksipult maksumusega 13 eurot; pesupulber OMO, 4 kg, maksumusega 6 eurot; šampoon, maksumusega 2 eurot; dušigeel Palmolive maksumusega 2 eurot; kohvipakk, maksumusega 5 eurot; must spordikott peale pandud taskuga ja kollase pealdisega, maksumusega 15 eurot; ehted (pärlid, kõrvarõngad, ketid) kokku summale 30 eurot. Sel moel oli kannatanule tekitatud täiendavalt varalist kahju summas 145 eurot. (k 3, tl 141-145). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et kannatanu korter asub aadressil xxx. Korteril on kaks välisust, väline uks on metallist ja sisemine uks on puidust. Uksed, uksekarbid, lukud olid nähtavate vigastusteta. Esikus sissepääsust vasakul oli kapp ja riidenagid. Kapiuksed, alumiste riiulite uksed ja nagid olid lahti. Kapis riidepuudel olid riided, põrandal riidenagide ja kapi ees olid asjad laiali. Kapis riiulil oli digiboksi karp. Ukse vastas oli tuba nr 1 suurusega 16 m
3. Toas uksest vasakul oli riiul. Riiulitel raamatud, plaadid, teler Samsung, küünlajalg, kujud. Osade riiulite ees on klaasuksed. Vaatluse momendil uksed olid lahti. Riiulitel olid nõud, pudelid alkoholiga, kommikarp. Toas uksest paremal oli 2 diivanit ja diivanilaud. Korteriuksest vasakul läbi esiku oli tuba nr 2 suurusega 12 m
4. Toas vasakul oli nelja poolega kapp, ukse vastas kapi kõrval lastemaneež. Kapiuksed olid lahti. Kapis ja kapi kõrval põrandal olid riided. Kapi ja maneeži 13 1-16-2422 vahel riiete all oli kilekott, mille sangadelt oli võetud proov DNA ekspertiisiks. Toas uksest paremal oli kapike ja voodi. Kapikese alumine sahtel oli lahti tõmmatud. Kapikesel oli ikoon, kosmeetikavahendid, riideesemed. Kapikese kõrval põrandal oli föön, kaal, laste jalatsid, muud asjad. (k 3, tl 121-140). Ülekuulamisel tunnistas kahtlustatav Xx, et pani kõnealuse varguse toime koos D.J-iga . 2015 aprilli teisel poolel jalutasid koos D.J-iga mööda linna ja kui nad möödusid Rahu 14A majast, siis nägid, et pargitud autol oli lahti esimene kaasreisijapoolne aken. Xx pistis käe sisse ja avas auto kindalaeka. Auto salongi ta ei roninud. Xx nägi, et kindalaekas on korterivõtmed ning ta võttis need endale. Koos D.J-iga käisid kohe trepikodade fonolukud läbi, et kindlaks määrata, millise trepikoja võtmed need on. Võti avas ühe trepikoja ukse. Nad sisenesid trepikotta ja hakkasid otsima, millisele korterile võtmed sobivad. Võtmed sobisid ühele korterile
5. korrusel. Kui nad olid korteri leidnud, siis lahkusid trepikojast. Järgmisel päeval päevasel ajal kohtusid D.J-iga Rahu 14A maja juures, et panna toime vargus korterist. D.J saabus autoga, aga Xx tuli jalgsi. Helistas fonoluku kutsepaneelilt korterisse. Kodus kedagi polnud. Läksid koos
6. korrusele, avasid võtmetega korteri ja sisenesid. Korteris läksid laiali ning igaüks võttis seda, mida leidis. Xx võttis korterist mingisuguseid odavaid ehteid, pesupulbrit, šampooni, geeli, raseerimisaparaadi. Mida D.J võttis, seda Xx ei teadnud. Ise ta mingisuguseid kuldehteid korterist ei varastanud. (k 3, tl 47-57). Xxi ütlustega haakuvad ka süüdistatava D.J-i ütlused, milles ta tunnistas oma süüd ning seletas, et koos Xxiga panid toime varguse korterist, mis asus Narvas Rahu 14A majas. Varguse panid toime aprilli teisel poolel. Ühel päeval läksid Xxiga mööda Rahu tänavat ja nägid, et ühel autol, vist Audi, oli aken lahti. Xx pani käe aknaavast sisse ning hakkas vaatama, mis kindalaekas oli. Ta leidis sealt korterivõtmed ning võttis need kaasa. D.J seisis sel ajal kõrval ja jälgis seda. Nad otsisid üles korteri, mille võtmed need olid. Kui nad olid korteri leidnud, siis läksid laiali. Samal päeval umbes kell 08:00 helistas D.J-ile Xx ja ütles, et korteris kedagi ei ole ning võib varguse toime panna. D.J sõitis autoga Rahu 14A maja taha. Helistasid Xxiga fonoluku kutsepaneelilt korterisse. Kodus kedagi ei olnud ning nad sisenesid koos korterisse. Korteris nad liikusid igaüks omaette. Xx võttis, mida tahtis, aga D.J otsis ka väärisesemeid. D.J võttis hõbeehted. Mingisuguseid kuldehteid ta korterist ei võtnud. Kui nad korterist ära laksid, siis panid kõik asjad auto pagasiruumi ja salongi. Kui nad maja juurest ära sõitsid, siis Xx võttis osa kotte kaasa, osa jättis autosse. Kui D.J hakkas Xxi kotte sorteerima, siis ta nägi, et auto salongis oli ripatsiga kuldkett. Kuldketi ta võttis endale ning hiljem müüs vähetuttavale noormehele. (k 3, tl 58-66). Süüdistatava D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus D.J osutas kohale Tallinna mnt 65 maja kõrval, kuhu oli pargitud sõiduauto Audi, millest Xx varastas korterivõtmed. Samuti D.J osutas Rahu 14a hoone 1-le trepikojale ja korterile nr 22, selgitades, et nad Xxiga panid toime varguse just sellest korterist. (k 3, tl 68-82). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J koos Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1645 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Ettevalmistatud ja sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et korteri võtmete varastamise järgselt tegid süüdistatavad jõupingutusi tuvastamaks, millise korteri võtmetega tegemist on ning olles vastava asjaolu tuvastanud, tungisid hiljem korteri valdajate äraolekul korterisse. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. 14 1-16-2422 Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.4 D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 02.07.201505.07.2015 välisukse lukkude lõhkumise teel (ukse ja lukkude vahetus maksab 395 eurot) xxx asuvast ja xxxle kuuluvast korterist varastas sularaha summas 150 eurot; metallist rahakarbi maksumusega 10 eurot, milles olid mündid summas 70 eurot; seakujulisest rahakarbist münte kokku summas 7 eurot; Sony muusikakeskuse maksumusega 80 eurot; laste tahvelarvuti Archos 101 maksumusega 150 eurot; T-link ruuter maksumusega 16 eurot; televiisor Samsung Smart mõõduga diagonaalis 32 maksumusega 446 eurot, millesse oli paigaldatud modemi kaart maksumusega 35 eurot; naistebotased Nike maksumusega 104 eurot; kodukinoteater Philips maksumusega 200 eurot; telerijalg maksumusega 69 eurot; karp koos elektrikohvikeetjaga maksumusega 20 eurot; elektripuuride komplekt maksumusega 20 eurot; pappkarp milles olid haamer, ehitusnuga, lapiktangid, kruvikeerajate komplekt kokku summas 30 eurot; Tefal triikraud maksumusega 50 euro; spordi treeningseade maksumusega 150 eurot; Philips tolmuimeja maksumusega 70 eurot; kõrvaklapid maksumusega 300 eurot; Korg süntesaator maksumusega 120 eurot; teeserviis maksumusega 80 eurot; 100 tükki CD-plaate muusika ja filmidega kokku maksumusega 100 euro; kaks pakki naistepardli Gilette maksumusega 17 eurot, kokku summas 34 eurot; naiste päikeseprillid maksumusega 60 euro; naiste päikeseprillid maksumusega 100 eurot; nõgese šampoon maksumusega 2 eurot; dušilasjoon Nivea maksumusega 15 eurot; massaažikamm maksumusega 3 eurot; massaažikamm maksumusega 2 eurot; massaažikamm maksumusega 2,80 eurot; kümme tükki telefonilaadijaid üldsummas 100 eurot; kaks lauatelefoni Panasonic üldmaksumusega 40 eurot; Omron inhalaator maksumusega 78 eurot; naistebotased Nike maksumusega 80 eurot; meeste sulejope Camel maksumusega 300 eurot; xxx ja Xx nimele isikutunnistuste parooli ja koodi kaardid, mis ei oma väärtust; lastebotased Adidas maksumusega 60 eurot; ECG köögikombain maksumusega 34,98 eurot; spordijope Nike maksumusega 98 eurot; mobiiltelefon Nokia C2 maksumusega 60 eurot; mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot; naistekampsun Nike maksumusega 20 eurot, tekitades xxxle varalist kahju üldsummas 3786,78 eurot. Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist tõendavad kannatanu ütlused. Kannatanu xxx selgitas, et elas Narvas aadressil xxx koos oma alaealise tütrega. 02.07.2015 kella 18.00 paiku sõitis ta koos tütrega suvilasse. Sealjuures sulges ta oma korteri kõik neli olemasolevat lukku. 05.07.2015 kella 14.30 paiku sai kannatanu telefoni teel politseitöötajate käest teada, et tema korterisse oli sisse tungitud. Kannatanu sõitis kohe koju ja nägi, et korteri välisuks oli avatud ja ukselukud olid lahti murtud. Korterisse sisenedes nägi ta täielikku segadust. Kõik asjad olid ümber aetud ja vedelesid üle terve korteri põrandal. Vaadanud korteri üle avastas, et raha oli kadunud 150 euro suuruses summas (seitse 20-eurost rahatähte ja üks 10-eurone rahatäht), mis asus suures toas laual märkmiku vahel. Ühtlasi oli suurest toast varastatud ümmarguse kujuga metallist hoiukarp uue aasta ornamendi ja jõuluvanaga, erinevates valge varjundites, maksumus 10 eurot (hoiukarbis olid mündid umbes 70 euro suuruses summas); hõbedavärvi muusikakeskus SONY maksumusega 80 eurot, valge tagapaneeliga oranž tahvelarvuti ARCHOS maksumusega 150 eurot, valge ruute maksumusega 16 eurot. Väikesest toast varastati 32-tollise diagonaaliga televiisor Samsung Smart, must, vana televiisori karbis, maksumusega 446 eurot. Suurest toast on kadunud uued türkiissinised botased Nike karbis, suurusnumber 37, maksumusega 104 eurot. Käesolevaks hetkeks oli kogukahju 1026 eurot. Kannatanu tahtis lisada, et varastatud tahvelarvuti mark oli ARCHOS

1. Ühtlasi oli väikesest toast varastatud hõbeda värvi kodukino Philips kuue plaadisisestusega ja viie kõlariga, maksumusega 200 eurot. Kahju kokku on 1226 eurot. (k 1, tl 98-104). 15 1-16-2422 Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et sissetungimisest teatati kannatanule politseist, aga politseisse teatas sellest tema xxx-nimeline naaber korterist number
2. Varem kannatanu elas koos xxxiga. Kannatanu korterist oli varastatud järgmist vara: 150 eurot sularaha; metallist rahakassa müntide jaoks, maksumusega 10 eurot, milles oli münte kogusummas 70 eurot. Seal olid ühe ja kaheeurosed mündid, 50-ja 20-sendised mündid; põrsakujulisest rahakassast, mis asus suures toas mööblisektsiooni peal, oli samuti varastatud münte 7 euro väärtuses. Seal olid väikese väärtusega mündid. Hõbeda värvi muusikakeskus Sony maksumusega 80 eurot, ostetud
3. aastal; laste tahvelarvuti Archos 101, oranžis korpuses, valge tagapaneeliga, maksumusega 150 eurot; valge ruuter T-link maksumusega 16 eurot; televiisor Samsung Smart diagonaaliga 32 tolli, must, maksumus on 446 eurot; televiisori pistikusse oli paigutatud kaart modemi jaoks maksumusega 35 eurot; naiste botased Nike, türkiissinised, suurus 37,5, maksumusega 104 eurot; magamistoast varastati kodukino Philips, hõbeda värvi, selle korpuses oli kuus plaadisisestust, komplektis viis akustilist kõlarit, komplekti maksumus 200 eurot; televiisori statiiv selle kinnitamiseks seinale, maksumusega 69 eurot, asus kapis musta värvi pakendis; karp elektrilise kohvikeetjaga toas, kus kannatanul olid tööriistad ja riided. Kohvikeetja maksumusega 20 eurot; samalt riiu lilt varastati tööriistad: oranžis plastikkohvris elektritrelli komplekt maksumusega 20 eurot; kartongist jalanõude karp, milles olid haamer (harilik, puidust varrega), ehitusnuga (oranži käepidemega), üleni metallist lapiktangid, erinevas mõõdus ja erinevat tüüpi kruvikeerajate komplekt. Kõiki jalatsikarbis olnud tööriistu hindas kannatanu kokku 30 eurole; elektritriikraud Tefal valge-rohelist värvi, maksumusega 50 eurot; musta värvi sporditrenažöör jalgade treenimiseks, maksumusega 150 eurot; elektritolmuimeja Philips, tumeroheline, halli voolikuga maksumusega 70 eurot; professionaalsed kõrvaklapid maksumusega 300 eurot; süntesaator Korg maksumusega 120 eurot; teeserviis neljale inimesele, maksumusega 80 eurot, millesse kuulusid koorekann, teekann, suhkrutoos, aga ka tassid ja alustassid; CD plaadid muusikaga ja plaadid filmidega 100 tk, Viktor Tsoi, Sade lindistustega, palju vene kogumikke, välismaa estraadimuusika lindistustega maksumusega 100 eurot; kaks helesinist neljast kassetist koosnevat pakendit naiste raseerimisteri Gilette, maksumusega 17 eurot, kokku 34 eurot; kahed naiste päikeseprillid: ühed maksumusega 60 eurot, peente pruuni värvi raamidega plastmassist, teised maksumusega 100 eurot; vannitoast varastati umbes pooleliitrine valge pudel šampooni „Krapiva“, maksumusega 2 eurot; dušijärgne näovesi sinises pudelis mahuga üks liiter, maksumusega 15 eurot; kolm massaažikammi: üks suur, tumebordoopunase korpusega, mustade harjastega, maksumusega 3 eurot; teine väike, musta värvi, hõbedavärvi otstega, maksumusega 2 eurot; kolmas oli ruudukujuline, metallist karvakestega, pruun, pakendis ja maksumusega 2,80 eurot; kümme telefonilaadijat telefonidele Samsung, Nokia, Sonu, Sony Ericsson. Kõik laadijaid kokku maksavad 100 eurot; kaks lauatelefoni, mõlemad mustas korpuses firma Panasonic , mõlemad juhtmevabad. Kummagi maksumus 20 eurot, kokku 40 eurot; varastati kannatanu tütre xxx ja tema enda isikut tõendavate dokumentide juurde kuuluvad paroolid ja koodid; laste botased Adidas, uued, musta-rohelist värvi, suurus
4. maksumusega 60 eurot. (k 1, tl 108-115). Varastati ka: must köögikombain ECG, maksumusega 34,98 eurot; spordi-tuulejope Nike, suurus XS, hall, mustade pikisuunaliste triipudega, maksumusega 98 eurot; must lahtitõmmatav mobiiltelefon Nokia C2, maksumusega 60 eurot; erkroosa mobiiltelefon Nokia, maksumusega 25 eurot; naiste kampsun Nike, valge, väikeste hallide ristikestega. Rinnal on firma logotüüp. Mansettidel on dekoratiivsed trukid, maksumusega 20 eurot. Ühtlasi tahtis kannatanu lisada, et trepikoja üldukse luku vahetus maksis 65 eurot. Sel moel on kannatanule tekitatud täiendavalt materiaalset kahju summas 632,98 eurot. Ühtlasi tahtis lisada, et oma tuttavate kaudu sai ta teada, et temalt varastatud televiisori ostis xxx. Ühtlasi sai ta tuttavate kaudu teada, et noormees hüüdnimega Nemets, kelle perekonnanimi oli D.J, täpset nime ta ei teadnud, müüs kellelegi tahvelarvuti, mis oli karbis, kuid niipalju kui ta tuttavate käest teada sai, tahvelarvutit temalt ei ostetud. (k 1, tl 155-159). Lisaks varastati korterist ka inhalaator Omron maksumusega 78 eurot; naiste botased Nike, maksumusega 80 eurot; meeste jope Camel, maksumusega 300 eurot. Sel moel temale tekitati täiendavat varalist kahju summas 458 eurot. (k 3, tl 195-199). 16 1-16-2422 Osa varastatud esemetest sai kannatanu kohtueelse menetluse raames tagasi. (k 4, tl 1-5) Kannatanu xxx esitas hagiavalduse, millest nähtub, et kannatanu palub mõista süüdistatavalt tema kasuks välja 3581,78 eurot. (k 4, tl 7). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et xxx korteri ukselukk on lõhutud. Luku detailid vedelevad põrandal. xxx uks oli kahjustatud ülemise luku asukohast. Sellel uksel oli kaks lukku. Mõlemad lukud oli asendis “avatud“ lõhutud. Kappide ette põrandale on segamini loobitud erinevad esemed. Seina ääres olev diivan on ühest nurgast seinast eemale nihutatud. Diivani ees seina ääres on kapp, mille peal oli televiisor. Magamistuppa viiva koridori põrandal on segamini riided, karbid. Magamistoas on voodi peal televiisor, segamini riided. Ka põrandal on segamini riided. Väikse tumba all oli televisioonikaabel, tumbalt võeti DNA proov. Suures toas umbes kahe meetri kaugusel sissepääsust oli jalatsijälg, mis saadeti ekspertiisi. (k 1, tl 105-107). Tunnistajana ülekuulamisel andis D.J vabatahtlikult välja ülekuulamise ajal jalas olnud botased. (k 1, tl 132-138). Jäljeekspertiisi aktiga nr 15E-TJ0020 tuvastati, et 05.07.2015 sündmuskohalt võetud jalatsijälje fragmendid võivad olla (null variant) jäetud D.J-i poolt välja antud jalatsiga. (k 1, tl 141-147). Sündmuskohalt võetud DNA proovide analüüs tulemusi ei andnud. (k1, tl 117-119, 149-151) Kannatanu viidatud xxx andis tunnistajana ütlusi, et temal oli tuttav D.J hüüdnimega Nemets. Alates 2015 aasta kevadest temal olid Nemetsiga vaenulikud suhted ega suhelnud temaga. Mingeid asju ta D.J-ilt kunagi ostnud ei ole. Telerit Samsung 2015 ka D.J-ilt ei ostnud. Miks tema peale viidatakse, et nagu ta olevat Nemetsilt teleri ostnud, ta ei teadnud. (k 1, tl 164-168). Tunnistaja Xx on andnud ütluseid, et sai tuttavate kaudu teada, et kõnealuse varguse pani 1 toime D.J koos „xxx“. (k 5, tl 33) Tulenevalt KrMS § 66 lg-st 2 ei ole xxxi ütlused käsitletavad tõendina. Seda enam, et ta ei ole täpsustanud millisest allikast tema teave pärineb. Seega kohus ei saa nendele ütlustele tugineda. Süüdistatav D.J 06.10.2015 toimunud ülekuulamisel varguse toimepanemist ei tunnistanud. (k 2, tl 68-75). 30.11.2015 toimunud ülekuulamisel ütles D.J, et tunneb xxx ja neil on pingelised suhted tema elukaaslase Xxi tõttu. D.J-i sõnul helistas talle 2015 juulis xxx ning ütles, et Matsal oli palunud tal viia asjad teise korterisse, kuna nad pidid xx lahku minema. D.J nõustus aitama. Korterisse minnes oli xxx juba seal ja ütles, et korjab kohe asjad kokku ja viib xxxile. D.J märkas, et uks oli lõhutud ja korteris oli korralagedus. Seetõttu ta oletas, et xxx paneb toime vargust ning D.J ütles, et ei kavatse varastada ning lahkus korterist öeldes xxxile, et ta ei vea varastatud asju. Hiljem tuli xxx tema juurde koju ja ütles D.J-i emale, et läks sõbrannaga tülli ning palus jätta asjad nende korterisse. Ema nõustus ja ilma D.J-i nõusolekuta jäeti need asjad korterisse. Hiljem koju minnes ja asju nähes D.J oletas, et tegemist võib olla xxx asjadega ning üritas xxx leida, kuid ei õnnestunud. Käis ka xxx juures, kuid ta ei rääkinud D.J-iga. (k 4, tl 19) D.J-i viidatud xxx on rahvastikuregistri andmetel 11.10.2015 surnud (k 4, tl 45). Svetlana D.J-i ütlused kinnitavad D.J-i versiooni toimunust öeldes, et 2015 suvel tuli ühel varahommikul nende juurde koju xxx, keda tundis lapsepõlvest, ning tõi mingid asjad. Need olid karpides ja mähitud voodilinadesse. xxx ütles, et läks tüdrukuga riidu ja hakkab üürima korterit ning palus jätta asjad D.J-i juurde. Algul D.J-i oli vastu, kuid hiljem siiski lubas, kuna tundis xxx ja tema vanemaid. Umbes nädala pärast viis xxx osa asju minema, ülejäänutele lubas tulle järele nädala pärast, kuid ei tulnud. Need olid kuni 17 1-16-2422 läbiotsimiseni D.J-i korteris. Andreid ei olnud korteris kui asjad toodi ning hiljem koju tulles ta küsis, mis need on. (k 4, tl 110-114). Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis arvestades on küll tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on toimunud, kuid kohtu hinnangul ei ole varguse toimepanemine D.J-i poolt veenvalt tõendatud. D.J-i enda esitatud versiooni toimunust ei ole kohtueelse menetluse raames kummutatud. D.J ei ole eitanud xxx korteris viibimist, mistõttu ei kinnita ainuüksi tema jalajälje korterist leidmine, et varguse pani toime just tema. Lisaks sellele nähtub nii D.J-i kui ka xxx elukaaslase xxxi ütlustest, et tegemist on tuttavatega, mistõttu puudub alus väita, et D.J-i selgitus korterisse sattumise asjaolude osas oleks eluliselt ebausutav. xxx ja xxxi esitatud kuulduse, mille kohaselt nad on tuttavate kaudu saanud teada, et varguse pani toime D.J, seab kahtluse alla tunnistaja xxx Tulenevalt xxx ütlustest ei saa ka D.J-i juurest kodust leitud asju otseselt D.J-iga seostada. Kohtule ei ole esitatud ka mingeid andmeid, mis xxx ütlused ümber lükkaks. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et kõnealuse varguse pani toime D.J. Seega tuleb D.J selles episoodis õigeks mõista. 1.2.
5. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 10.07.-12.07.2015 sisenes akna lõhkumise teel (klaasi vahetus maksab 45,36 eurot) xxx asuvasse ja xxxle kuuluvasse korterisse, kust varastas sülearvuti Pro Apple maksumusega 1199 eurot, mis asus kotis maksumusega 20 eurot, samuti kotis oli kaks Adata mälukaarti, ühe kaardi maksumusega 10 eurot, kokku summas 20 eurot, üks mälukaart Creuizser maksumusega 10 eurot, üks mälukaart Cruizser maksumusega 12 eurot; sülearvuti Acer maksumusega 299 eurot; tahvelarvuti Apple iPad-mini maksumusega 240 eurot, mis oli ümbrises maksumusega 20 eurot; mobiiltelefon Nokia Lumia 520 maksumusega 129 eurot, mis oli ümbrises maksumusega 10 eurot; naistekott maksumusega 20 eurot, milles oli rahakott maksumusega 20 eurot, rahakotis olid Swedbank pangakaardid xxx ja xxx nimele (kaartide vahetus maksab 8,50 eurot), xxx nimele ID-kaart (kaardi vahetus maksab 25 eurot), kolm Narva linnaraamatukogu kaarti (taastamine maksab 5,76 eurot); võtmed maksumusega 15 eurot (lukusüdamiku ja võtmete vahetus maksab 14,20 eurot); autovõtmed maksumusega 100 eurot; kaks autosignalisatsiooni pulti summas 250 eurot (kulu seoses auto avamisega ja võtme ümberprogrammeerimine moodustab 50 eurot); autodokumentide ümbris maksumusega 10 eurot; sõiduauto Audi A6, registreerimisnumbriga xxx, autodokumendid (registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis), mis ei oma väärtust ja „roheline kaart“ – taastusmaksumus 16 eurot; kaugjuhtimise teleripult Magic Motin maksumusega 60 eurot; IDkaardi lugeja maksumusega 7,90 eurot; mängukonsool Sony PlayStation Portable maksumusega 159 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 21,90 eurot, tekitades Swedbank P@C Insurance kahju üldsummas 3056,26 eurot ja kannatanule xxx kahju üldsummas 130,36 eurot, samuti püüdis varastada LG televiisori maksumusega 1200 eurot, kuid teleri vargust lõpuni viia ei saanud. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx ütlused. Kannatanu selgitas, et ajavahemikus 10.07.2015 kell 09.20 kuni 12.07.2015 kell 12.30 oli tundmatu isik esimese korruse akna lõhkumise teel toime pannud sissetungimise tema korterisse ja varastanud tema isiklikud asjad. 10.07.2015 sõitis kannatanu koos naisega matkama, korteri uksed ja aknad sulgesid ning lukustasid. Signalisatsiooni korteris ei olnud. Sellest, et neid nädalavahetusel ei olnud, teadsid paljud - vanemad, sõbrad, tuttavad. Tulles 12.07.2015 koju tagasi, avastasid, et Prisma kaupluse poolse akna klaas oli lõhutud ja aken oli pärani lahti. Televiisor oli seinalt maha võetud ja pandud diivanile. Laste tubades oli sahtlid kappidest välja tõmmatud, asjad põrandale laiali visatud. Sissepääsu uksed olid lukustatud nagu tavaliselt, nad avasid need enda võtmetega, lukud olid terved. Ülevaatamisel avastasid, 18 1-16-2422 et kadunud olid järgmised asjad: Apple MacBook Pro, hõbedast värvi, diagonaal 13", väärtus 1200 eurot; sülearvuti Acer, musta värvi, diagonaal 15,6" - 300 eurot; tahvelarvuti iPod mini, halli värvi, sirelitooni ümbrises, väärtus 300 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab3, musta värvi - 379 eurot; - Mobiiltelefon Nokia Lumina 520, valget värvi. IMEI-kood 352394069450725, telefonis oli SIM-kaart xxx, väärtus 129 eurot; naiste musta värvi käekott, milles oli bordoopunast värvi rahakott, selles olid pangakaardid - kannatanu oma ja tema naise xxx oma (Swedbank), korteri ja naise töökoha võtmed. Kott maksab 20 eurot; rahakott 20 eurot; nende auto võtmed ja kaks auto signalisatsiooni pulti – koguväärtuses 250 eurot; auto dokumendid (sõiduauto Audi A
6. reg.nr. xxx, registreerimistunnistus, kohustusliku liikluskindlustuse poliis ja roheline kaart). Esialgne materiaalne kahju on 2598 eurot. Kannatanu tahtis lisada, et ta rääkis trepikoja naabritega ja temale öeldi, et 12.07.2015 kella 11 paiku hommikul oli kuulda lõhutud klaasi klirinat, kuid kedagi kõrvalisi isikuid ja üleüldse mitte kedagi meie korteri akende juures ei nähtud. ( k 1, tl 169-175). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi ning täpsustas varastatud vara andmeid ja samuti selle sündmusega seotud kulutusi: MacBook Pro Z0NJ000AG väärtusega 1199 eurot, mis oli musta värvi sünteetilisest kangast sülearvutikotis väärtusega 20 eurot; selles kotis olid samuti mälupulgad neli tükki: kaks musta värvi Adata firma oma 8Gb väärtusega 10 eurot üks; kaks musta värvi korpuses mälupulka Cruizser firma oma 8 Gb väärtusega 10 eurot ja 16 Gb väärtusega 12 eurot. Nendel mälupulkadel olid töödokumendid ja fotod, muusika, kodu ja pere videod; sülearvuti Acer AS 5349 Linux RUS 20206039476 musta värvi korpuses väärtusega 299 eurot; sellele oli Apple' firma õunakujuline kleebis/logo; tahvelarvuti Apple iPad Mini 16 GB 3G+WiFi SF5WLD2BAF19 halli värvi korpuses, sirelilooni ümbrises, mille väärtus on 20 eurot. Tahvelarvuti väärtus 240 eurot; tahvelarvuti Samsung GalaxyTab.3 GT5200 MKASE musta värvi korpuses väärtusega 379 eurot; musta värvi ümbrises väärtusega 20 eurot; täpsustas, et selle eseme soetas ta järelmaksuga, kuid vormistatud oli see tema ämma Natalja Pasteli nimele; mobiiltelefon Nokia Lumina 520 IMEI koodiga 352394069450725 valget värvi korpuses, telefoni väärtus oli 129 eurot ja sellesse oli paigaldatud SIM-kaart numbriga xxx; telefon oli kirjus ümbrises väärtusega 10 eurot; musta värvi naiste käekott väärtusega 20 eurot; kotis oli bordoopunast värvi naiste rahakott väärtusega 20 eurot; rahakotis asusid: Swedbanki üliõpilase pangakaart tema nimele ja Swedbanki pangakaart tema abikaasa xxx nimele, isikutunnistus/ID-kaart xxx nimele; Narva linna raamatukogu kolm abonementkaarti tema abikaasa ja tema laste Dmitri ja xxx nimele; musta värvi autodokumentide tasku mõõtmetega 10x15 cm väärtusega 10 eurot; korteri ja kannatanu abikaasa töökoha võtmed (seal oli kolm võtit ja nende duplikaatide valmistamise maksumus on 15 eurot), mis olid musta värvi naiste käekotis; kannatanu auto võti väärtusega 100 eurot ja kaks auto signalisatsiooni pulti summas 250 eurot; kannatanu auto Audi A
7. registreerimismärgiga xxx, registreerimistunnistus; kaugjuhtimisega teleripult Magic Motion väärtusega 60 eurot; ID-lugeja väärtusega 7,90 eurot; mängukonsool Sony PlayStation Portable väärtusega 159 eurot koos mälukaardiga väärtusega 21,90 eurot. Kannatanu korterist on varastatud vara summas 3006,80 eurot. Samuti olid toimunud vargusega järgmised kulutused: akna vahetus mõõtmetega 800x1050 mm (kolmekordse klaasiga), mis läks kannatanule maksma 45,36 eurot; korteri lukusüdamiku vahetus ja uued võtmed selle juurde läksid mulle maksma 14,20 eurot; kulutused uue isikutunnistuse/ID-kaardi saamiseks abikaasa nimele - 25 eurot; kulutused uue pangakaardi saamiseks minu nimele oli 6 eurot, uue pangakaardi saamiseks kannatanu abikaasa nimele oli 2,50 eurot; Narva linna raamatukogu kolme uue kaardi saamine läks mulle maksma 5,76 eurot; auto uue registreerimistunnistuse saamine läks maksma 16 eurot; kulutused auto avamiseks ja võtme ümberprogrammeerimiseks, mis oli peidetud autosse selleks, et varastatud võti ei töötaks, olid 50 eurot. Vargusega seotud kulutused moodustasid 179,82 eurot. Lisaks sellele oli seina pealt maha tõmmatud LG teler diagonaaliga 55 tolli väärtusega 1200 eurot. Ilmselt taheti see ära varastada, kuid ei viidud korterist ära ja see oli diivanil. Kannatanu sai kindlustusettevõttelt kompensatsiooni 3056,26 eurot. Seega ei ole kannatanule hüvitatud 130,36 eurot, selles osas esitas kannatanu tsiviilhagi. (k 2, tl 3-9,10). 19 1-16-2422 Kannatanu esitas ka dokumendid, mis tõendavad varastatud asjade kuulumist kannatanule, sh Tele2 Eesti AS, Antista AS, Elion AS, OÜ Bõkov, OÜ Mitmekesisus, Ehituse ABC kviitungid. (k 1, tl 189-207). Kannatanu ütlustega varguse toimumise kohta haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et toa nr 1 avatud aken on esifassaadil ja avaneb hoovi, mis on ümbritsetud elumajadega. Akna all on muruplats, mille peal on lõhutud aknaklaasi klaasikillud ning korteris on kappide ja sahtlite uksed avatud ning asjad on korteris laiali paisatud. (k 1, tl 175-176). Kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatluse protokolliga haakuvad tunnistaja xxx ütlused. Tunnistaja elab kannatanuga samas trepikojas ning enda sõnul kuulis ta 12.07.2015 kella 11 paiku toas olles tuhmi heli ja seejärel klaasi kukkumise ja purunemise heli. (k 2, tl 38-44). Esimesel ülekuulamisel, mis toimus 06.10.2015, D.J end kõnealuses varguses süüdi ei tunnistanud. (k 2, tl 68-75) Kuid hiljem, 01.12.2015 seletas D.J , et ta siiski pani selle varguse toime ning andis sündmuse kohta üksikasjalikke ütluseid. Ta selgitas, et 2015 juulis, lõhkus Daumani tn majas nr 4 esimesel korrusel asuva korteri aknaklaasi. Mingeid kriteeriume korteri valikul ei olnud, valis huupi. Klaasi lõhkus hommikul, lüües kiviga akent. Akna kaudu ronis korterisse. Korteris oli palju erinevaid asju, käis mööda tube, võttis asjad, mis temale ette sattusid ja pani need kilekottidesse, mis korterist leidis. Mäletab, et varastas korterist tahvelarvuti, MacBook Apple'i, mobiiltelefonid, täpselt asju ei mäletanud, kuna neid oli palju ja vargusest oli palju aega möödunud. Varguse pani toime ravimipreparaatide mõju all. Oli korteris umbes 30 minutit. Kui oli kõik asjad kokku korjanud, siis varastatud asjadega ronis akna kaudu välja. Kui korterisse ja sealt välja ronis, siis keegi kõrvalistest ei näinud teda. Varastatud asjad viis oma koju ja pärast seda müüs kõik varastatud asjad maha, arvuti andis panti Partisani tn pandimajja, andis selle panti oma tuttava xxx nimele, oma nimele panti anda ei saanud, kuna temal oli keeld peal. Ta täpselt ei mäletanud, kuhu ta korterist varastatud mobiiltelefonid pani. Kas ta kasutas korterist varastatud telefoni, D.J ei mäletanud täpselt, aga võimalik, et kasutas. Dokumendid, mis ta korterist varastas ja mõned muud väheväärtuslikud asjad viskas ära, kuna ta ei vajanud neid. (k 4, tl 23-34). Tunnistaja xxx ütlustest võib järeldada, et D.J kasutas pärast vargust ise kannatanult varastatud Nokia telefoni. (k 2, tl 33-37). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 3186,62 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et süüdistatav tegi märkimisväärseid jõupingutusi võõrasse korterisse pääsemiseks – lõhkus esmalt akna ning seejärel ronis aknast sisse. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus tungida kannatanu korterisse ning sealt asju omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning sissetungimisega ja pani sellega toime

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.

1. D.J-ile on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 07.08.-08.08.2015 välisukse luku lõhkumise teel sisenes Narvas, Sädeme tänaval asuvas aianduskooperatiivis Elektron aiamaja nr 30 territooriumil xxx kuuluvasse kuuri, kust varastas kaks jalgratast Trek 7300 (maksumusega 450 eurot jalgratas) üldmaksumusega 900 eurot; jalgratta Sarda Eldorado maksumusega 200 eurot; pesemisaparaadi Kärher maksumusega 139 eurot; bensiin 20 1-16-2422 muruniiduki Dormak maksumusega 350 eurot; 20-ne liitrilise kanistri maksumusega 10 eurot; 10-ne liitrilise kanistri maksumusega 6 eurot; kanistrites oli bensiini kokku maksumusega 40 eurot; tööriistadega kasti kokku maksumusega 100 eurot, tekitades xxx varalist kahju üldsummas 1745 eurot. Et taoline vargus toimus, kinnitavad eelkõige kannatanu Xx ütlused, mille kohaselt on tal AÜs Elektron, aadressil Sädeme 30 suvemaja. 07.08.2015 õhtul sõitis tööle, suvilasse jäi abikaasa (xxx), kes pärast kella 10.00 õhtul (kella 22.30 paiku) käis väljas prügi viimas, kõik oli korras, s.o sel momendil veel keegi kuuri tunginud ei olnud. Kui ta tööle sõitis, siis olid kuuri lukud terved ja uksed kinni. Järgmisel päeval, 08.08.2015, kella 10.00 ajal hommikul avastas kannatanu, et tema kuuri oli sisse tungitud. Ripplukk puudus, aasadel mingeid lõhkumise jälgi ei olnud, lihtsalt lukk puudus. Avas kuuri ukse ja avastas, et kadunud oli järgmised asjad: jalgratas TREK 7300 kaldus raamiga esiamortisaatoritega ja amortisaatorid sadula all, raami mõõt 19 tolli, sini-halli värvi raam. Jalgratta maksumus 450 eurot; analoogiline jalgratas TREK 7300, aga raami mõõt oli 22 tolli. Hind oli 450 eurot; jalgratas Sarda Eldorado, punane raam, see jalgratas oli lihtsam kui kaks esimest, jalgratta maksumus 200 eurot; survepesur KÄRHER, kollane, must käepide. Mudel 3200 Compact. Selle aparaadi maksumus 139 eurot; muruniiduk töötab käsitsi meetodil, s.o on ise vaja lükata töötamise ajal. Muruniiduki maksumus 350 eurot; 2 kanistrit bensiiniga oktaanarvuga
2. Üks must 20-liitrine plastkanister. Teine punane 10-liitrine plastkanister. Bensiini hind 40 eurot, 20 liitrise kanistri hind 10 eurot ja 10 liitrise kanistri hind 6 eurot. Peale selle maja juures verandal avastas, et kadunud oli plastkast tööriistadega. Kasti koos tööriistadega maksumuseks hindas kannatanu 100 eurot. Sel moel kokku varastati kannatanu vara kuurist ja majast summale 1745 eurot. (k 2, tl 78-84). Kannatanu esitas uurimisasutusele ka jalgrataste soetamist kinnitavad dokumendid. (k 2, tl 85-86). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille vaatlusobjektiks oli aiandusüksus nr 30 Sädeme tn OÜ-s Elektron. Teest ühel pool oli elumaja, teisel pool hoiukoht — metallangaar ja kõikvõimalikud aiataimede istikud. Aiandusüksuse territooriumil on duširuum ning selle taha on paigaldatud kaks kapikest, neist üks oli puitustega. Vaatluse momendil uksed olid kinni, neilt oli võetud DNA proovid. Metallist hoiuangaari vaatlusel oli kindlaks tehtud, et pääs laokohta oli varustatud rippluku aasadega. Murdmisjälgi ei leitud. Vaatlusega ripplukku ei leitud. Maaüksuse vastaspoolel, kus paikneb maja, identifitseerimiseks kõlbulikke kuriteojälgi ei leitud. ( k 2, tl 87-95). Ekspertiisiaktist nr. 15E-GE1100 nähtuvalt pärines 08.08.2015 sündmuskohalt leitud bioloogiline materjal D.J-ilt . Võetud proovist saadi DNA täisprofiil, milles on kõik D.J esinevad alleelid. (k 2, tl 97-103). D.J ise varguses osalemist ei tunnistanud. Sündmuskohal tema DNA jälgede olemasolu põhjendas D.J sellega, et ta et võis otsida suvilaühistust, mille nime ei mäleta, oma endist naist, kes peitis end erinevatesse kohtadesse. Seetõttu käis ta erinevates suvilates ja neid otsides võis võõrast suvilast läbi minna ja puudutada mingit kapikest ning sellele sülitada. (k 4, tl 8-22). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava antud selgitus veenev ega eluliselt usutav. Objektiivselt süüdistatav ei eita võõral territooriumil viibimist, kuid ei suuda anda mõistlikku selgitust, miks ta on sinna tunginud. Kuivõrd D.J-i DNA jäljed leiti just varguse toimepanemise kohast ning samal ajal puudus D.J igasugune alus ja vajadus kannatanu kinnistul viibida ning arvestades sealjuures ka D.J-i varasemat äärmiselt aktiivset kuritegelikku käitumist just erinevate varguste sooritamisel, siis on kohtul alus arvata, et D.J viibis kannatanu kinnistul just varguse toimepanemise eesmärgil. 21 1-16-2422 Neil asjaoludel leiab kohus, et olemasolevad tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1745 eurot. Varguse tehioludest nähtuvalt oli tegemist planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et varastatud varale ligipääsemiseks oli eemaldatud panipaiga lukk. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning pani sellega toime

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.

1. D.J-ile ja K.T-le on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 11.08.-12.08.2015 vaba juurdepääsu teel varastasid xxx kuuluva Baotian Tanco 49 motorolleri maksumusega 300 eurot, mis oli pargitud Narvas, Rakvere tänaval maja nr 91 ees, tekitades xxx varalist kahju summas 300 eurot. Varguse toimumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tõendavad eelkõige kannatanu xxx ütlused. Kannatanu seletas 12.08.2015, et elas ühiselamus xxx. 2015 juulis soetas oma tuttavalt xxx puna-musta motorolleri Baotian Tanco 49 summas 300 eurot. Registreeris antud motorolleri oma nimele 05.08.2015, saades kätte tehnilise passi ning motorolleri reg nr xxx. Motorolleri ning raha käest kätte andmisel andis kannatanule Viktoria ainult ühe võtmekomplekti, teatades, et teist võtmekomplekti tal pole. Pärast motorolleri soetamist hoidis seda kas garaažis või parkis ühiselamu juurde valveruumi akende alla. 11.08.2015 kella 20.00 paiku parkis kannatanu motorolleri ühiselamu juurde valveruumi akende alla. Kella 23.00 paiku helistas kannatanu mobiiltelefonile tema hea tuttav xxx ning teatas, et ühiselamust mööda minnes pööras tähelepanu, et ühiselamu juures seisis kannatanule kuuluv motoroller. Hommikul, kella 09.00 paiku ärkas kannatanu üles ning nägi, et tema telefonil oli vastamata kõned xxx, kes helistas öösel kell 02.
2. Kannatanu helistas xxx tagasi. xxx teatas, et öösel kell 02.00 läks ühiselamust mööda ning pööras tähelepanu, et xxx motorollerit seal polnud. xxx oletas, et kannatanu sõitis ära, seepärast helistas Xxile öösel kell 02.00, aga kannatanu ei vastanud tema telefonikõnedele. Motorolleri istme taha oli kinnitatud punane pakiraam ning motorolleri punase raami külgedel oli 2 valget triipu. Sel viisil kannatanule tekitati materiaalset kahju summas 300 eurot. (k 2, tl 49-60). Tehniline pass ning liikluskindlustuse poliis nr H1012935415 kinnitavad, et Xx Xx on Baotian Tanco 49 motorolleri omanik. (k 2, tl 54-56). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et 12.08.2015 kella 12.00 paiku helistas töökaaslane Xx ning ütles, et noormees hüüdnimega xxx tegi ettepaneku osta motorolleri. Sealjuures xxx selgitas, et selles motorolleris tundis ta ära Xxile kuuluva motorolleri. Kannatanu seletas xxx, et temalt varastati motoroller. Kui kannatanu tuli kohta, kus viibis xxx, nimelt kaupluse Maxima XX juurde, nägi ta seal xxx ja xxx. Kannatanu tundis koheselt oma motorolleri ära. Küsides, kust ilmus see motoroller, selgitas xxx, et xxx sõnul olevat noormees nimega Nikolai kannatanu motorolleri varastanud. xxx ajas selle Nikolaiga juttu ning leppis temaga motorolleri maksumuses kokku. Noormees hüüdnimega xxx viis vaid motorolleri xxxile, s.o sai vahendajaks xxx ja Nikolai vahel. Seejärel kui selgus, et see oli kannatanu motoroller, helistasid xxx ja xxx Nikolaile, tahtes välja selgitada, kust Nikolai sai kannatanu motorolleri. Nikolai ei võtnud toru vastu. Kannatanu võttis motorolleri tagasi ning tal pole pretensioone seoses motorolleri varguse toimepanemisega. (k 2, tl 57-61). Kohtueelses menetluses ütles süüdistatav K.T , et ei tunnista kõnealuse varguse toimepanemist ning selgitas, et 12.08.2015 kella 01.00 paiku, helistas talle tuttav D.J ning ütles, et ta vajab abi, kuna oli vaja motoroller ühest kohast teise ajada. D.J 22 1-16-2422 ütles, et ta oli autoga ning samuti tal oli motoroller, mis tuli ajada Rahu tänavale. K.T ei mäletanud majanumbrit, mille juurde oli vaja motoroller ajada. D.J ütles, et osutatud abi eest annab K.T-le 20 eurot. Tulles kohale D.J juba ootas K.T õues. D.J-i auto seisis ühiselamu juures. D.J ütles, et motoroller kuulus temale, ta oli autoga ning ei saanud üksi motorollerit ühest kohast teise ajada. D.J oleks võinud auto jätta ning motorolleri ise ühest kohast teise ajada, aga miks tema palus K.T seda teha, ta ei teadnud. Motorolleri võtmeid neil polnud, D.J käivitas motorolleri ise ilma võtmeta. Tundus, et tegi seda kääridega, täpselt ei mäletanud. K.T sõitis motorolleriga Rahu tänavale, jättes motorolleri viiekorruselise maja juures asuvasse parklasse. Pärast seda kui nad parkisid motorolleri parklasse, istus K.T D.J-i juurde autosse, kes viis teda tanklasse Statoil. Nad leppisid kokku, et 20 eurot, mille D.J lubas anda K.T-le osutatud abi eest, annab ta K.T-le järgmisel päeval, kuid D.J pole talle raha andnud. (k 2, tl 6267). Kohtumenetluses K.T tunnistas oma süüd. Esimesel ülekuulamisel ei tunnistanud varguse toimepanemist ka D.J. (k 2, tl 6875). Kuid hiljem selgitas, et oli sel õhtul K.T-ga Rakvere tn ühiselamu juures. Nägid ühiselamu juures motorollerit, K.T läks motorolleri juurde, võttis jalalt maha ja ajas maja taha. K.T ütles, et ta teadis, kelle motoroller see oli. D.J arvas, et K.T sõitis sellega ringi ja hiljem tagastas motorolleri. Varguse toimepanemise kokkulepet neil ei olnud. Kui K.T läks motorolleriga Rakvere tn maja nr 89 taha, siis D.J sel ajal läks oma koju ja pani auto parklasse. Mõne aja pärast K.T helistas talle ja ütles, et tal ei õnnestu rollerit käivitada. Läks K.T juurde, kes oli motorolleriga Rakvere tn maja nr 89 taga. D.J vaatas, et motorolleri aku oli tühi, istus rollerile, K.T lükkas teda. Kui motoroller käivitus, siis D.J andis motorolleri K.T-le. Pärast seda läks koju. Järgmise päeva hommikul K.T helistas temale ja küsis, kas D.J saab talle abi osutada motorolleri müümisel. (k 4, tl 19). Ka D.J tunnistas kohtumenetluses, et on kõnealuse varguse siiski toime pannud. Kõrvutades K.T ja D.J-i poolt kohtueelses menetluses antud ütluseid, siis neist mõlemast ilmneb, et just nemad kahekesi võtsid kannatanu motorolleri ära, kuid mõlemad viitavad üksteisele kui varguse toimepanijale ning väidavad, et ise ei saanud aru, et osalevad varguses. Samas mõlema ütlustest nähtub, et nad olid teadlikud, et kummalgi neist polnud motorolleri võtmeid. Seega pidid nad igal juhul aduma, et tegemist on võõra varaga ning selle ära viimiseks puudub neil õigus. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava ütlused selles osas, et nad ei teadnud varguses osalemisest, ebausutavad ning antud soovist vähendada end rolli kuriteo ühises toimepanemises. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et kohtumenetluses tunnistas nii K.T kui ka D.J, et panid süüdistuses kirjeldatud teo toime, siis loeb kohus tõendatuks, et süüdistuse esemeks oleva varguse panid toime K.T ja D.J ühiselt ning kooskõlastatult. Mõlemad panustasid varguse sooritamisse ning tegid seda teadvalt ja kavatsusega motoroller omastada ning hiljem edasi müüa. Viimast kinnitavad üheselt kannatanu ütlused osas, mis kirjeldavad, millistel asjaoludel ta motorolleri tagasi sai – st rollerit pakuti müüa tema töökaaslasele. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle panid kavatsetult toime K.T ja D.J. Vargusega tekitatud kahju – 300 eurot, on tuvastatud kannatanu ütlustega. Seega võtsid D.J ja K.T ühiselt ja kooskõlastatult ning kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning panid sellega toime

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

23 1-16-2422 1.2.

1. D.J-ile ja K.T-le on esitatud süüdistus selles, et 12.08.2015 ajavahemikul kella 15.00-16.50 ronisid lukustamata akna kaudu xxx asuvasse ja Xxle kuuluvasse korterisse, kust varastasid IP seadme maksumusega 85 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab3 maksumusega 353,17 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2 maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni LG maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni iPhone maksumusega 410 eurot; mobiiltelefoni miniExand maksumusega 20 eurot; 0,7l pudeli Napoleon konjakit maksumusega 85 eurot; pudeli Jeam Beam viskit maksumusega 23 eurot; meeste habeajamisepardli Gilett maksumusega 20 eurot; neli karpi habeajamisžilette, ühe karbi maksumus 15 eurot, kokku maksumusega 60 eurot; karbid naiste žilettidega Gilett Venus maksumusega 18 eurot; meeste tualettvee, neli pudelid dušigeeli, naiste tualettvee, mis ei oma väärtust, kokku vara üldsummas 1574,17 eurot; tekitades Ergo Insurance SE kahju summas 246 eurot ja kannatanule xxx varalist kahju summas 475 eurot. Kannatanu Xx ütlustega on tuvastatud, et 12.08.2015 leidis süüdistuses kirjeldatud vargus aset. Kannatanu on öelnud, et 12.08.2015 kella 09.30 paiku läks ta tööle. Abikaasa väljus koos lastega korterist kella 15.00 paiku. Abikaasa sõnul lukustas ta korterist väljudes kaks korterilukku. Köögiaken jäi väljudes tuulutuse asendisse, köögiga ühendatud toa aken jäi pärani lahti. Lastetoa aken, nagu ka köögiaken, oli tuulutuse asendis, magamistoa aknad olid kinni. Koju naasid kõik koos kella 16.50 paiku ning avastasid, et köögis külmkapi juures vedeles aknalaualt maha visatud lill. Köögi aknalaua peal olid jalatsijäljed. Lastetoas asuv televiisor, mis rippus toa sissepääsust vasakul, oli kinnituskohast pooleldi välja keeratud. Korteri vaatlusel selgus, et kadunud on: televiisorilt, mis ripub elutoa seinal, on kadunud musta värvi IP lisaseade, mis on soetatud 85 euro eest internetiteenuse pakkujalt SAID; elutoa aknalaualt on kadunud tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 3, musta värvi, maksumusega 353,17 eurot; elutoa aknalaualt on kadunud teine tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2, musta värvi, maksumus 250 eurot; elutoa klaasriiulilt oli kadunud mobiiltelefon LG, valget värvi korpusega, maksumusega 250 eurot; lastetoa voodilt oli kadunud tütre kasutuses olnud iPhone 4S maksumusega 410 eurot: elutoa klaasriiulilt oli kadunud Venemaalt soetatud mobiiltelefon mini Exand, musta-hõbedast värvi, maksumusega 20 eurot; köögilaualt on kadunud 0,7liitrine pudel Hennesy’d, avamata, karbi sees, maksumusega 85 eurot; köögilaualt on kadunud 0,7-liitrine pudel Jeam Beami, avamata, karbis, maksumusega 23 eurot; väiksematest asjadest on vannitoast varastatud raseerimisterad, aku jõul töötav raseerija, tualettvesi, deodorandid. Varastatu esialge maksumus moodustas 1476,17 eurot. Lisaks kannatanu märkis, et kas 09.08 või 10.08.2015 kella 15.00 paiku, hetkel, kui ta trepikotta astus ja teisele korrusele läks, pani tähele, et tema ukse juurest kargas eemale kannatanule välimuse järgi tuttav noormees hüüdnimega Nemets. Nemetsi nägi viimati enda trepikoja juures 11.08.
2. (k 1, tl 1-11). Osade varastatud esemete kohta on kannatanu esitanud ka soetamisdokumendid. (k 1, tl 1011). Kannatanu lisas varem antud ütlustele, et vannitoast oli varastatud: gillette raseerija meestele, maksumusega 20 eurot; karp raseerimisteradega raseerijale Gillete Venus naistele, maksumusega 18 eurot; tualettvesi meestele, neli pudelit dušigeeli, tualettvesi naisele, seega on kannatanule täiendavalt tekitatud materiaalselt kahju summas 98 eurot. (k 1, tl 60-64). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et sai sõprade ja tuttavate kaudu teada, et varguse tema korteris pani toime K.T ning maja juures aitas teda varguse toimepanemisel D.J hüüdnimega Nemets. Kannatanu ise otsis K.T üles, rääkis temaga ning palus asjad tagastada. K.T ütles, et varguse tema korterist pani ta toime koos xxxiga, kes oli teda õues oodanud. Samuti ütles K.T, et ta pani Kangelaste tänaval asuvasse pandimajja enda nimele panti kannatanult varastatud mobiiltelefoni ja kaks tahvelarvutit. Ülejäänud asjad on aga xxxi käes. Pärast seda sai tuttavate kaudu teada D.J-i elukoha aadressi - xxx linn, ja tema telefoninumbri xxx. Kannatanu kirjutas D.J-ile sõnumi. Alguses hakkas Nemets kannatanut solvama ja salatses, et ta pole vargust toime pannud. Kuid siis D.J kirjutas, et ei taha kinni istuda ning pakkus varastatud televiisori vastu teist eset. (k 1, tl 38-46). 24 1-16-2422 Kannatanu ütluseid kinnitavad tunnistaja xxx ütlused, millest nähtub, et 13.08.2015 andis K.T OÜ Mezola pandimajja 2 tahvelarvutit ja mobiiltelefoni. (k 1, tl 30-37). Need esemed on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis - mobiiltelefon LG, tahvelarvuti Samsung Galaxy tab2, tahlearvuti Samsung Galaxy Tab3 laadijaga. Vaadeldud esemed on tagastatud kannatanule Xxle. (k 1, tl 65-69, 70-72). Kannatanu ütlustega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et kõnealuses korteris asuvate kappide uksed on avatud ja asjad põrandale loobitud, köögiakna aknalaua pinnal on jalatsijälgede fragmendid. (k 1, tl 12-29). Fakte, et vargus aset leidis ning selle panid toime just K.T ja D.J, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka K.T ja D.J ise. K.T tunnistas kuriteo sooritamist algusest peale ning andis sündmuse kohta ka üksikasjalikke ütluseid, seal hulgas ka D.J-i osaluse kohta. (k 1, tl 47-52). Lisaks kinnitab K.T osalust K.T ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus K.T osutas majale nr 42 ja trepikojale nr 4, mille teisel korrusel asub korter, kust ta koos D.J-iga asjade varguse toime pani. K.T selgitas, et tungis teisele korrusele avatud köögiakna kaudu ning D.J aitas tal korterisse ronida. (k 1, tl 55-57). Süüdistatav D.J ütles kohtueelses menetluses, et ei ole kõnealust vargust toime pannud, kuid selgitas sealjuures, et 2015 augustis palus K.T teda kohale viia, K.T ronis teisele korrusele, kus korter paiknes ja suutis akna avada. Sel ajal D.J oli maja kõrval aga ei aidanud K.T. Mõne aja pärast K.T viskas aknast välja ühe kilekoti ja kohe selle järel hüppas ise aknast välja. Ta tõstis koti üles ja läksid kahekesi auto juurde. (k 2, tl 68-75; k 4, tl 8-22). Kuigi D.J kohtueelses menetluses end süüdi ei tunnistanud, on siiski juba tema enda antud ütluste pinnalt tuvastatav, et ta osales varguse toimepanemises viies K.T sündmuskohale, oodates teda akna all ning aidates varastatud esemeid ära viia. Olles näinud, et K.T ronis akna kaudu korterisse ja tõi sealt esemeid välja, sai ta igal juhul aru, et tegemist on võõrasse korterisse tungimisega ja võõra vara vargusega. Lisaks K.T ütlustele kinnitavad D.J-i otsest osalust ka kannatanu ütlused, millest nähtub, et kannatanu nägi D.J juba enne vargust oma korteri ukse taga. See annab alust arvata, et D.J osales varguse ettevalmistamisel. Vähetähtis ei ole ka tõik, et kohtumenetluses D.J tunnistas oma süüd kõnealuses episoodis. Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine K.T ja D.J-i poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (aknast sisse ronimine ning esemete akna kaudu välja viimine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse korterisse sissetungimisega. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud eseme kogus ning väärtus üldsummas 1574,17 eurot. Seega on D.J ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.

1. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et tema ajavahemikul 12.07.2015 kuni 15.07.2015, kasutades aadressil: xxx asuva korteri võtmeid, mille Xx varastas 2015 aprillis Narvas, Tallinna maanteel maja nr 42 ette pargitud sõiduautost Audi, registreerimisnumbriga 159AST, varguse sooritamise eesmärgil, grupis koos Xxiga, valdaja 25 1-16-2422 tahte vastaselt püüdis siseneda xxx kuuluvasse korterisse aadressil: xxx, kuid ei saanud avada korterilukku. Esimesel ülekuulamisel süüdistatav D.J süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist ei tunnistanud, kuid hiljem seletas, et Xx ütles talle
2. a juulis, et tal on korteri võtmed, kust võib midagi varastada. Kust ta need korterivõtmed sai, ta ei teadnud. Xx ütles, et korteris elab hangeldaja aga tema oli kategooriliselt selle poolt, et hangeldajaid tuleb karistada. D.J-i autoga sõideti Narva, Rahu tn maja 32 juurde ja mindi trepikotta. Xx pani võtmed lukuaukku, aga lukku avada ei õnnestunud. Sel päeval neil ei õnnestunud korterisse tungida ja nad lahkusid. (k 2, tl 68-75; k 4, tl 8-22; k 5, tl 35-46). Seega nähtub D.J-i ütlustest üheselt, et tal oli koos Xxiga plaan panna aadressil xxx asuvast korterist toime vargus. Ühiselt asuti seda plaani ka täide viima ning üritati korterisse valdaja tahte vastaselt sissetungida. Kuid vargus jäi nendest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, kuna nad ei suutnud korteri ust avada. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja ühiselt planeeritud varguse katsega, eesmärgiga varastada asju. D.J oli ettekujutus, et avades võtmega korteriukse on võimalik tungida võõrasse valdusesse valdaja tahte vastaselt ning varastada midagi. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asju omastada ja enda kasuks pöörata. Süüteokatse on lõpetatud, kuna D.J grupis Xxiga on teinud kõik endast oleneva, et oleks võimalik vargus toime panna. D.J-ile on kõnealuse tegevuse eest esitatud süüdistus

§ 266lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi.

Kohtu hinnangul vastavad aga süüdistuses kirjeldatud ning D.J-i enda ütluste pinnalt tuvastatud faktilised asjaolud

§ 199lg 2 p 7,8– § 25 lg 1 ja 2 koosseisulistele tunnustele.

D.J-i enda ütluste pinnalt on tuvastatud kuriteo subjektiivne külg, st asjaolu, et tema tegevus korterisse tungimisel oli suunatud varguse toimepanemisele. Seetõttu kvalifitseerib kohus D.J-ile

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi esitatud süüdistuse ümber

§ 199lg 2 p 7,8– § 25 lg 1 ja 2 järgi.

1.2.10. Lisaks varguste toimepanemisele süüdistatakse D.J

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema 14.01.2015 kella 09.00 paiku, viibides Narvas Kangelaste 5 asuva müügipaviljoni juures, tekkinud isiklike vaenulike suhete pinnal tüli käigus ähvardas tapmisega oma ema Svetlana D.J, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta helistas politseisse ja palus abi, millega tekitas kannatanule moraalset kahju. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tapmisega ähvardamist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx 14.01.2015 antud ütlused. Kannatanu seletas, et elas aadressil xxx koos abikaasa xxx ja poja D.J-iga . 14.01.2015 kella 09.00 paiku oli oma töökohal (müüs küpsetisi väikeses müügiputkas, mis asub Kangelaste tänava maja nr 5 juures, Narvas). 14.01.2015 kella 09.00 paiku tuli tema juurde tööle poeg D.J . Ta on töötu, narkomaan ning mitmekordselt kohtu poolt karistatud. Nagu tavaliselt tahtis poeg kannatanult raha saada. D.J tuli müügiputka juurde, hakkas lukku torkima, üritades sisse pääseda. Sel ajal seisis kannatanu Kangelaste tänava maja nr 5 nurga taga ning jälgis poja tegevust. Kannatanu ei olnud sel ajal müügiputkas, kuna käis WC. Mõne aja pärast D.J lahkus, tulles umbes 15 minuti pärast tagasi. Siis oli kannatanu müügiputkas. Andrei käitus väga väljakutsuvalt, ähvardas teda, kuna vajas raha narkootikumide ostmiseks. Kannatanu kutsus välja politsei. Politseinikud kontrollisid tema dokumente ja lubasid tal ära minna. Hiljem kella 11.00 paiku tuli Andrei jälle tagasi, tõmmates elektrijuhtme välja. Kuna järjekordselt ei andnud kannatanu pojale raha, lõhkus poeg küünarnukiga klaasvitriini, sealjuures karjus kannatanu aadressil ähvardusi: „ . Kannatanu pidas poja ähvardust reaalselt täidetavaks, kuna nad elasid ühes korteris, aga poeg on töötu, 26 1-16-2422 narkomaan. Seepärast kardabki oma elu pärast, kuna ei tea mida temalt oodata. (k 2, tl 109111). Kannatanu ütlustega sündmuste käigu osas haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et aadressil Narva Kangelaste 5, asub väike müügiputka, mis on ette nähtud küpsetiste müümiseks. Müügiputka välisuks asub otsaseina pool, lukul olid nähtavad vigastused. (k 2, tl 113-119). Kannatanu ja süüdistatava ütluseid sündmuste käigu osas kinnitab uuringuakt nr 118T, mis kinnitab, et 14.01.2015 oli D.J narkojoobes. (k 2, tl 127-136). Hiljem, 21.12.2015, kannatanu muutis oma ütluseid öeldes, et 14.01.2015 oli tal pojaga konflikt, kuid ähvardusi tema aadressil ta ei väljendanud. Kannatanu oli psühhiaatri juures arvel. Tol ajal oli kannatanul kõrgendatud toimunud sündmuste vastuvõtmine ja ta reageeris nendele teravalt. D.J on tema poeg ja kannatanu teadis, et ta mitte kunagi ei põhjusta temale kahju. (k 4, tl 110-114). Kannatanu esmaseid ütluseid sündmuste käigu osas kinnitavad ka süüdistatava D.J-i 15.01.2015 ülekuulamisel antud ütlused, kus ta tunnistas oma süüd täielikult ning seletas, et tema ema töötas müügiputkas, mis asub kaubanduskeskuse „1000 pisiasja“ juures . Ta läks 14.01.2015 hommikul ema juurde müügiputkasse, palus temalt raha 10 eurot, kuna oli vaja autot tankida. Ema ütles, et raha ei ole ja et ta ei pöörduks enam kunagi tema poole. Selle tõttu tekkis tema ja ema vahel tüli, ta tõmbas toitejuhtme välja ning lõhkus vitriiniklaasi. Tüli käigus võis emale öelda, et tal jäi elada vaid üks nädal, kuid ta ei mäleta seda, kuna oli metadooni ja revitraali mõju all. D.J tunnistas oma süüd täielikult. (k 2, tl 144-149). Hilisemal ülekuulamisel 30.11.2015 süüdistatav oma süüd enam ei tunnistanud, öeldes, et tegemist oli ainult riidlemisega ja konkreetset ähvardust ei olnud. (k 4, tl 8-22) Kohtumenetluses D.J oma süüd ei eitanud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava 30.11.2015 ja kannatanu 21.12.2015 antud ütlused usaldusväärsed. Ilmselgelt on tegemist olukorraga, kus ema soovib oma ütlustest loobuda eesmärgiga vähendada oma poja vastutust toimepandud rikkumise eest. Sellist seisukohta kinnitab eelkõige 14.01.2015 kell 11.25 politseisse tehtud telefonikõne stenogramm, millest järeldub, et kannatanu helistas oma ülemusele, et teavitada kioski ründamisest. Kioski omanik helistas omakorda politseisse, kuna talle oli kõnest jäänud mulje, et kannatanu on hirmunud. (k 2, tl 125) Ei ole usutav, et kannatanu helistas oma tööandjale ja väljendas toimuva pärast hirmu, kui tal reaalselt mingit hirmutunnet ei olnud. Fakti, et süüdistatav võib ärritunud olekus käituda agressiivselt ning teisi isikuid ähvardada, kinnitavad ka xxx 17.01.2015 ütlused, milles ta väidab, et nädala eest saatis D.J talle SMS-ga ähvarduse, et tapab ta. Sealjuures ütles xxx, et D.J võib seda teha. (k 2, tl 157) Sellest järeldab kohus, et D.J-ile on konfliktsituatsioonis iseloomulikuks käitumiseks teiste inimeste tapmisega ähvardamine ning tapmisähvardused on edastatud viisil, et kannatanud kardavad ja tunnevad hirmu. Tuginedes kannatanu ja süüdistatava esimestele ütlustele, samuti xxx ütlustele ning kõne stenogrammile ja sündmuskoha vaatlusele, leiab kohus, et antud juhul on leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt ning selle käigus ütles D.J kannatanule, et tal on jäänud elada vaid üks nädal.

§ 120

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega on

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. 27 1-16-2422 Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-59-11 p 9.1 ja 9.2 sedastanud järgmist: Antud juhul on eelkõige kannatanu xxx 14.01.2015 ja D.J-i esimeste ütlustega tuvastatud, et süüdistatav ütles konflikti käigus kannatanule, et viimasel on jäänud elada vaid üks nädal. Sündmuste üldist konteksti (st eelnevalt kannatanu töökohaks oleva kioski ukse muukimine, kannatanult raha nõudmine ning eitava vastuse saamisel kannatanu juuresolekul vitriinklaasi lõhkumine) arvestades on taoline sõnum ilmselgelt ähvardus kannatanut tappa. Sealjuures nähtub kannatanu ütlustest, et ta tajuski süüdistatava tegevust, kui reaalset ohtu oma elule. Süüdistatava varasema käitumise tõttu arvas ta, et D.J võib käituda ettearvamatult. Fakti, et kannatanut valdas sündmuste ajal hirmutunne, kinnitab kioski omaniku telefonikõne politseisse. Nimetatud kõnes viitab helistaja otseselt asjaolule, et kannatanu on hirmul. Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, on igati mõistetav, et kannatanul oli küllaldaselt alust arvata, et D.J võib ähvarduse täide viia. Siinkohal märgib kohus veelkord, et reaalse ohutunde olemasolu tõendavad üheselt pöördumised politseisse. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud D.J-i tegevuses

§ 120lg 1 objektiivsed tunnused.

D.J pidi ise väga hästi mõistma, et kannatanul on põhjust karta tema ähvarduste täideviimist. Arvestades tema poolt kasutatud väljendit, mis sisaldas konkreetset ähvardust lõpetada kannatanu elu ning asjaolu, et see oli esitatud samal ajal kannatanu töökoha vitriinklaase lõhkudes ehk vägivalda demonstreerides, siis võib järeldada, et D.J-i eesmärk oligi kannatanut hirmutada ja luua situatsioon, kus ta arvaks, et süüdistatav võib oma ähvarduse täide viia. D.J pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. D.J teadis ja tahtis või vähemalt möönis, et Svetlana D.J-i võtab tema ähvardusi reaalsena. Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et D.J-i tegevuses on tuvastatud

§ 120

lg 1 tunnused, st teadvalt tapmisega ähvardamine, kui kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. 28 1-16-2422 1.2.11. D.J süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2 järgi selles, et tema 17.01.2015 kella 17.00 paiku, viibides Narvas, Tiimani 20 asuva Maxima kaupluse ees, isiklike vaenulike suhete pinnal, oma endise elukaaslase xxx tüli käigus, lahkarvamuse põhjal ühise alaealise tütre suhtes, püüdis haarata last xxx käest kinni, et viia last ema juurest ära, kuid xxx takistas seda, mille peale D.J lõi teda käega vastu kukalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastuse. Löömine on järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine ning löömisega on tegu juhul kui löök tabab. Muu kehaline väärkohtlemine võib seisneda tõukamises, rebimises, kõrvetamises, torkimises jne. Kõikide nimetatud tegude korral on nõutav valu tekitamine. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut.1 Kannatanu xxx on 17.01.2015 andnud ütlusi, et 17.01.2015 kella 17.00 paiku viibis koos oma tütre xxx kaupluses Maxima XX aadressil: Tiimanni 20, Narva. Seal kohtus xxx isa ja oma endise abikaasa D.J-iga, kellega abielu oli lahutatud rohkem kui aasta tagasi. Andrei palus temalt luba tütrega rääkiga. Kannatanu lubas, aga kui Andrei hakkas tütart õue viima, sai ta aru, et Andrei tahtis tütart ära viia. xxx hakkas Andreid jälitama ja tütart ära võtma. Tütar karjus ja nuttis. Andrei pani tütre kukile istuma ning üritas ära joosta. xxx hakkas karjuma, et kutsub politsei välja. Andrei peatus ja tuli tema juurde. xxx võttis tütre käest kinni, üritas teda ära võtta, aga Andrei pigistas jõuga tütre kätt. Tütar karjus, et temal oli valus. Seejärel Andrei lasi tütre lahti ning lõi kannatanut käega vastu kukalt, tekitades talle füüsilist valu. Samuti D.J rääkis, et võtab noa ja lööb teda noaga, kuid xxx nuga ei näinud. Sel hetkel märkas, et läheneb sõiduauto BMW. Kannatanu hakkas karjuma ja abi kutsuma. Autost tuli välja noormees ning küsis, mis 29 1-16-2422 Mihhailovi ütlustest järeldub, et kannatanu esitas ka vahetult sündmuskohale saabunud politseiametnikule analoogse sündmuste kirjelduse, sh löömise fakti osas. 18.01.2015 ülekuulamisel süüdistatav D.J tunnistas oma süüd ning seletas, et 16.01.2015 leppisid xxx kokku, et järgmisel päeval ostab tütrele mänguasja. 17.01.2015 helistas D.J xxx umbes tund aega enne seda, kui politseinikud ta kinni pidasid, s.o õhtul umbes pool viis. Sel päeval, s.o 17.01.2015 kella 16.00 paiku helistas poja ja xxx telefoninumbrile. Kontakti saada ei õnnestunud. Seetõttu otsustas minna maja juurde, et teada saada, mis juhtus. Teel astus kauplusse, et sigarette osta. Kaupluse väljapääsu juures kohtas xxx ja nende ühist tütart xxx. Täpsustas, et said kokku just kaupluses ja rääkis tütrega xxx juuresolekul. xxx D.J-iga ei rääkinud. D.J hakkas koos tütrega liikuma klaastaara vastuvõtupunkti suunas ning pani tütre kukile istuma. xxxja jooksis nende suunas ning rääkis, et annaks tütre temale. D.J hakkas xxxale vastuseks ütlema, et nad leppisid ju kokku, et lähevad mänguasju ostma, kuid xxx hakkas xxx riietest kinni võttes D.J-i kaelast maha tirima. D.J asetas lapse maha ja xxx hakkas tirima jõuga last kättpidi enda suunas. xxx hakkas temale rääkima, et ta oli alkoholijoobes, seepärast ei anna D.J-ile tütart. xxx hakkas valjusti üle terve tänava karjuma, et ta ei saa last ja jätkas lapse kättpidi tirimist. Xx hakkas nutma valu või hirmu pärast või selle pärast, et ema karjus. Et Evgenija lõpetaks karjumise ja Xx kättpidi tirimise, andis ta xxxle võmmu kuklasse, s.o lõi teda käega vastu kukalt. Ütles, et ta rahuneks. Kuid xxx ei rahunenud, jätkas tema solvamist ning valjusti karjumist. Siis ütles D.J talle, et kutsub välja politsei ning läks politseijaoskonna suunas. Sel hetkel sõitis juurde must sõiduauto BMW, autost tuli välja keegi meesterahvas püstoliga, vinnastas relva, suunas relva D.J-i poole ja ütles, et kui ta ära ei lähe, siis tal tekivad probleemid. D.J lõi enda sõnul xxxt nõrgalt, tegi seda, sest tahtis, et ta lõpetaks karjumise ning temalt tütre äravõtmise. (k 2, tl 188-195). Hiljem ütles D.J, et see polnud löömine, et ta vaid pani käe ümber kannatanu kaela. (k 4, tl 8-22). Samale positsioonile jäi ta ka kohtumenetluses. Seega süüdistatav ei eita füüsilise kontakti toimumist, kuid on hilisemates ütlustes asunud löömist eitama. Samas ei ole ta esitanud ühtki loogilist selgitust, miks ta on oma ütluseid löömise osas muutnud. Kannatanu ütlused on samas olnud aga järjepidevad ning need haakuvad sündmuskohale saabunud tunnistajate ütlustega. Kohtu hinnangul on tunnistaja xxx antud ütlused kannatanu xxx löömise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on xxx vahetult enne rääkimist tajutud löömise fakti kirjeldamine. Et xxxx oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu,et tunnistaja saabus sündmuskohale hetkel kui süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt veel kestis ning kannatanu rääkis talle toimunust koheselt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut käega vastu kaela. Sealjuures on kannatanu öelnud, et tundis löögi tagajärjel valu. Ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale tundub reaalne, et löömine vastu kaela, võib põhjustada kannatanule valutunde. Valu tundmine on subjektiivne nähtus ning erinevatel isikutel erinevalt tunnetatav. Eeltoodust johtuvalt on D.J egevuses tuvastatud

§ 121

lg 1 teise alternatiivse koosseisuteo - kehaline väärkohtlemine – objektiivsed tunnused. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut käega vastu kukalt, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. 30 1-16-2422 Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal Narvas, Tiimanni 20 asuva poe juures ja lõi tahtlikult kannatanut, mille tulemusena kannatanu tundis valu. Eelnevast lähtuvalt on D.J-i tegevuses tuvastatud

§ 121

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused so tahtlik teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuivõrd kannatanuks on D.J-i endine abikaasa, on tegemist lähisuhtes toimepandud vägivallaga, mistõttu tuleb D.J-i tegevus kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

1.2.12. K.T ja Aleksandr Vassiljevit süüdistatakse selles, et nemad grupis klaasi lõhkumise teel (klaasi maksumus 80 eurot) 28.05.2015 kella 00.38 paiku Xxle kuuluvast autost Mercedes-Benz . xxx mis oli pargitud garaažiühistusse aadressil xxx, panid toime automaki maksumusega 60 eurot ja soojapuhuri Master maksumusega 180 eurot, varguse, tekitades Xxle varalist kahju summas 320 eurot. Et taoline vargus toimus, kinnitavad eelkõige kannatanu Xx ütlused, mille kohaselt ta oli sõiduauto Mercedes Benz xxx, registreerimisnumbriga xxx omanik. Sõiduautole oli paigaldatud signalisatsiooni andur. Sisenemisel sõiduautosse saabus kohe kannatanu telefonile signaal. Alates 23.05.2015 seisis nimetatud sõiduauto garaaži kooperatiivis aadressil: Kevade 19a, Narva. 27.05.2015 kella 23.45 ajal läks autos andur tööle. Kannatanu nägi kohapeal, et kahjustatud oli uks ja sai aru, et oli toimunud juhi poolt autosse sisenemise katse. 28.05.2015 kella 00.38 ajal läks signalisatsioon uuesti tööle. Kannatanu jooksis kodust välja koos enda koeraga. Lähenedes garaažidele nägi kahte meest. Ühel mehel oli käes soojakahur, mis oli tema sõiduauto salongis. Kannatanu karjus neile „Seis!“ või ta kasutab enda koera. Pärast seda jooksid mehed erinevates suundades. Mees viskas maha soojakahuri ja paki juhtmetega. Koer ei pidanud kedagi kinni ning mehed jooksid laiali. Tulles tagasi enda sõiduauto juurde kannatanu avastas, et lõhutud oli parema poole esiukse klaas, salongist oli varastatud magnetoola maksumusega 60 eurot ja soojapuhur MASTER, maksumusega 180 eurot. Sõiduauto lõhutud klaasi maksumus on umbes 80 eurot. (k 4, tl 126-131). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et momendil kui toimus vargus tema autost, oli väljas pime ja sadas vihma, kannatanul oli raske näha nende meeste nägusid, kes garaažidest väljusid. Kuid nägi, et üks meestest viskas taskust paki maha ja pärast seda mehed jooksid erinevatesse suundadesse. Pakk, mille üks mees ära viskas, oli televiisori juhtmed, mis enne oli kannatanu autos kindalaekas. Juhtmete maksumus oli 3 eurot. Samast kohast leidis ka soojapuhuri.(k 5, tl 193-198). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et sõiduauto Mercedes-Benz Vito registreerimismärgiga xxx, seisab aadressil Kevade 19, Narva ning sõiduki ukseklaas on lõhutud. (k 4, tl 132-141). DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE0755 lisa viitab, et 28.05.2015 sündmuskohalt võetud proovides võib sisalduda Aleksandr Vassiljevilt ja K.T-lt pärinevat bioloogilist materjali. (k 4, tl 144-153). Fakti, et kõnealuse vargusega on seotud K.T ja Vassiljev kinnitavad viimased ka ise. Mõlemad süüdistatavad on tunnistanud süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemist. Sealjuures on nii Vassiljev kui ka K.T andnud sündmuse kohta detailseid ütluseid, mis haakuvad kannatanu selgitustega. (k 5, tl 143-148, 165-170). Kuigi K.T on kohtueelses menetluses tunnistanud oma süüd osaliselt, siis tema enda antud sündmuse kirjeldusest nähtub siiski otseselt tema osalus varguse sooritamisel. Kohtumenetluses tunnistasid samuti mõlemad süüdistatavad, et on kõnealuse varguse toime pannud. 31 1-16-2422 Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine K.T ja Vassiljevi poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (sõiduki esiakna purustamine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse sõidukisse sissetungimisega. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemed ning väärtus üldsummas 140 eurot, samuti lõhutud vara. Seega on Aleksandr Vassiljev ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 7, p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.13. K.T ja Aleksandr Vassiljevit süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 12.10.-13.10.2015 tungisid nad grupis kahe klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetus 269,17 eurot) Eesti Ühistuliising OÜ kuuluvasse ruumi, mis asub Narvas, Tallinna mnt 14 hoone esimesel korrusel, kust panid toime OÜ Imhotepkomp kuuluva akutrelli Würth BS96-A compact maksumusega 240 eurot, perforaatori Bosch GBH2-24DFR maksumusega 205 eurot, ehitusmikseri maksumusega 150 eurot, varguse, kokku varastasid vara summas 595 eurot; tekitades OÜ Imhotepkomp kahju summas 595 eurot, AB Lietuvos Draudimas kahju summas 206,17 eurot ja Eesti Ühistuliising OÜ varalist kahju üldsummas 63 eurot. Varguse toimumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tõendavad eelkõige kannatanu OÜ IMHOTEPKOMP esindaja Valeri Zaitsevi ütlused, milles ta selgitab, et ettevõte teostas ehitustöid aadressil: Tallinna maantee 14, Narva. 13.10.2015 kella 08.00 paiku tuli ta ehitusobjektile ja nägi, et esimesel korrusel oli lõhutud kahel aknal pakettklaasid. Vaadates üle ruumi, kus firma teostas töid, tuvastas, et varastatud olid järgmised asjad: musta värvi korpuses kruvikeeraja WÜRTH BS96-A compact maksumusega 240 eurot; rohelist värvi korpuses perforaator BOSCH GBH2-24DFR maksumusega 205 eurot; sinist värvi korpuses mikser maksumusega 150 eurot. Varaline kahju kokku moodustas 595 eurot. Lõhutud klaaspaketid kuuluvad firmale Hoiulaenuühistu, mille juhi xxx sõnul olid nad kindlustatud. Kannatanu oli viimati objektil 12.10.2015 kella 18.00 paiku ning siis olid kõik klaasid terved. (k 4, tl 154-158). Kannatanu Eesti Ühistuliising OÜ esindaja xxx andis ütlusi, et on Narvas, aadressil Tallinna mnt 14 asuva hoone omanik. Antud momendil olid ruumid remondis ning kontor ei olnud veel avatud. Ehitustöid teostas OÜ IMHOTEPKOMP. 13.10.2015 hommikul teatas ehitustöid teostava firma juht, et kontorisse toimus sissemurdmine. Purustatud oli 2 klaasi ning varastatud tööriistad, mis on firma OÜ IMHOTEPKOMP omand. (k 4, tl 184-187). Kannatanute ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et vaatluse hetkel hoone on remondis. Hoone otsaseinal on kolm akent, millest 2 on purustatud. Klaasi tükkidelt tuvastati verekahtlase määrdumisega plekk. (k 4, tl 159-168). DNA ekspertiisiaktist nr. 15E-GE1450 nähtub, et 13.10.2015 sündmuskohalt võetud proovidest saadi DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad K.T DNA profiiliga. (k 4, tl 170-176). Fakte, et vargus leidis aset ning sellega oli seotud K.T, kinnitavad ka K.T enda ütlused, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis detailse kirjelduse, mil viisil ta varguse sooritas. Sealjuures nähtub K.T ütlustest, et ta pani kuriteo toime koos 32 1-16-2422 Vassiljeviga. Järgmisel päeval pärast vargust pantis Vassiljev varastatud puuri Partisani 6 asuvas pandimajas. (k 4, 191-198). Ka süüdistatav Aleksandr Vassiljev tunnistas oma süüd ning kinnitas varastatud esemete pandimajja viimist.(k 5, tl 143-148). OÜ Mezola pandimaja töötaja xxx selgitas, et Aleksandr Vassiljev andis 13.10.2015 pandimajja BOSH firma perforaatori ja ketaslõikuri METABO ning sai nende eest 37,45 eurot. Hiljem, 19.10.2015 Vassiljev ostis ise kõik need asjad välja. 20.10.2015 andis Aleksandr Vassiljev pandimajja akutrelli koos kahe akuga, mille eest sai 22 eurot. 31.10.2015 ostis ta selle välja. (k 5, tl 1-11). Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine K.T ja Vassiljevi poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (akna puruks löömine ja selle kaudu sisse ronimine ning seejärel esemete akna kaudu välja viimine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse hoonesse sissetungimisega. Kannatanu Imhotepkomp OÜ ütlustega on tuvastatud, et varastatud esemete kogus ning väärtus oli üldsummas 595 eurot. OÜ Eesti Ühisliising ütlustega on tuvastatud, et lõhutud akende taastamisväärtus oli 269,17 eurot sh omavastutus 63 eurot. Seega on Aleksandr Vassiljev ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.14. K.T süüdistatakse ka selles, et 06.11.2015 kella 20.30 paiku, viibides Astri keskuses aadressil: Narva, Tallinna mnt 41 asuva kaupluse New Yorker müügisaalis, püüdis toime panna mütsi maksumusega 9,95 eurot, meeste džempri maksumusega 12,95 eurot, meeste pükste maksumusega 39,95 eurot varguse, kokku püüdis varastada kaupa summas 62,85 eurot, kuid kaupluse turvamees pidas ta kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. New Yorker OÜ Narva kaupluse esindaja xxx esitas avalduse, milles ta palus võtta vastutusele isik, kes püüdis 06.11.2015 kell 20.05 varastada New Yorker OÜ Narva kauplusest meeste pulloveri maksumusega 12,95 eurot; mütsi, maksumusega 9,95 eurot ja meeste teksad, maksumusega 39,95 eurot. (k 4, tl 59). G4S Eesti AS akti kohaselt pidas ettevõtte turvatöötaja Astri keskuses 06.11.2015 kella 20.05 paiku kaupluse New Yorker juures kinni õigusrikkuja, kes üritas toime panna vargust. Turvaruumis andis nimetatud mees vabatahtlikult varastatud vara välja ning kinni peetud isikuks osutus K.T, kes anti politseile üle. (k 4, tl 60) Süüdistatav K.T tunnistas end etteheidetavas teos süüdi ning seletas, et 06.11.2015 õhtul läks Astri Keskusesse, mis asus Tallinna mnt 41, Narva. Kui oli kaupluses New Yorker, mis asub teisel korrusel, siis otsustas toime panna asjade varguse. Valis poest välja endale meeldiva kauba, milleks oli müts, teksad ja sviiter. Läks nende asjadega prooviruumi, seal eemaldas asjadelt turvaelemendid ja peitis valitud asjad oma riiete alla. Pärast seda läks kaupluse väljapääsu poole. Kui möödus turvaväravatest, siis need hakkasid tööle ja turvamehed tulid tema juurde. Turvamehed viisid ta turvaruumi, kus ta andis neile välja kõik asjad. (k 4, tl 61-65). 33 1-16-2422 Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine K.T poolt. Teo toimepanemise viis (avatud kauplusest esemete võtmine, neilt turvaelementide eemaldamine ning enda riiete alla peitmine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime omastamise eesmärgil. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus üldsummas 62,85 eurot. Seega on K.T kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.15. K.T süüdistatakse ka selles, et 08.01.2016 ajavahemikul 01.00-02.00, tegutsedes võõra asja äravõtmise eesmärgil, välisukse ja selle luku lõhkumise teel (remont maksab 130 eurot) tungis Narvas, Kangelaste 9 paikneva FIE xxx komisjonipoe ruumi, kust varastas: sülearvuti akulaadijaga maksumusega 150 eurot; karp melhiorist dessertkahvlite (6

1. tk)komplektiga maksumusega 35 eurot; karp hõbedast teelusikate (6
2. tk)komplektiga maksumusega 125 eurot; karp melhiorist teelusikate (6
3. tk)komplektiga maksumusega 25 eurot; karp melhiorist ülekullatud lusikate (6
4. tk)komplektiga maksumusega 25 eurot; karp 6 dessertkahvli ja -lusika komplektiga maksumusega 35 eurot; 2 kollasest hõbedast sõrmust, suurused 20 ja 21 tsirkooniga, maksumusega 64 eurot tk summale 128 eurot; ülekullatud hõbedast naistesõrmus, suurus 15, topaasiga, maksumusega 60 eurot; komplekt naistele, mis koosneb sõrmusest suurusega 17, musta kiviga ja mustast kivist tilgakujulised kõrvarõngad maksumusega 30 eurot; roosa pärlmutterkiviga naiste hõbesõrmus, suurus 21, maksumus 50 eurot; 5 puitkäevõru, käsitöö, maksumusega 12 eurot tk, summale 60 eurot; pruunid luupärlid maksumusega 32 eurot; mustas vutlaris päikseprillid Ray n maksumusega 50 eurot; tuub puuderkreemi Cordani Gold maksumusega 10 eurot; valgest rebasenahast poolkasukas naistele, suurus 52-54, maksumusega 400 eurot; hallist nutrianahast poolkasukas naistele, suurus 46, krae hallist rebasenahast, maksumus 250 eurot; pruunist karusnahast poolkasukas naistele, suurus 46, maksumus 100 eurot; meestejope Hilfiger, maksumus 140 eurot; meeste talvejope Truenorth, maksumus 120 eurot; meeste sulejope, maksumus 135 eurot, pruun meeste sulejope Whiteoot maksumusega 135 eurot, pruunist kunstnahast jope maksumusega 55 eurot, must meeste sulejope maksumusega 65 eurot, valge naistejope maksumusega 25 eurot, valge naistejope maksumusega 20 eurot, sinine naistejope masksumusega 60 eurot, hall meeste suljejope maksumusega 60 eurot, jope Mongler maksumusega 90 eurot, suur muust kott hinnaga 10 eurot, kokku varastas vara üldsummas 2480 eurot, kokku tekitas FIE Platonova varalist kahju üldsummas 2610 eurot. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx ütlused, mille kohaselt ta tegeleb eraettevõtlusega (FIE xxx) ja tal on komisjonipood aadressil Narva, Kangelaste tn 9, kus müüakse erinevat kaupa - uut ja ka komisjoni antud. 07.01.2016 nagu tavaliselt töötas üksinda poes kell 10.00 kuni 18.00. Oli tavaline päev. K